20.11.14

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille sisse mahtus ära ka ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ning ühe väikesemahulise tõlketöö tegemine RKK hüvanguks. Muidu rien.


Loetud: Imeline Ajalugu 11/2014
Vaadatud: Haven (Universal Channel), Pilvede all (Kanal2), Puudutus (TV3)

19.11.14

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse pidanuks veidi elevust tooma õhtupoolikul peetud Eesti-Jordaania sõprusmäng jalgpallis. Pidanuks, sest tegelikult väga ei toonud. Jah, Eesti võitis küll tulemusega 1:0 ja võib-olla oleks võinud isegi lüüa veel värava või kaks, samal ajal kui vastastel nii kindlaid võimalusi õieti ei tekkinudki - mis on päris hea, kui arvestada, et tegu on vähemalt formaalselt, reitingut arvestades, ju pisut tugevama võistkonnaga.

Aga sellest hoolimata jättis eestlaste mäng tublisti soovida: ma olen juba õige mitu aastat rääkinud, et söödumängu paranemist ei taha kuidagi ega kuskilt paista ja just sellistes sõprusmängudes, kus ju kuigi palju kaalul pole ja peakski saama vabamalt hiilata kõigi oskustega, suhteliselt pingevabas õhkkonnas, tahaks näha kõige muu hulgas ka samuste söötude edukat päralejõudmist. Eks seda juhtub ju ikka parimatelgi, et mitte kõik pallid ei leia kavandatud adressaati või keegi ei näe kedagi ja nii edasi, aga kui seda juhtub silmatorkavalt palju ja sageli, siis on ikka midagi halvasti ja lahti.

Aga küllap teavad treenerid paremini, millele rohkem rõhku panna, sest üldiselt on iga aastaga ju Eestigi meeskonna mäng muutunud mõtestatumaks ja kindlamaks, vähemalt kui vaadata komponente omaette - eelkõige kaitse tegutsemine tervikuna, aga sealhulgas eriti tervitatavalt ka keskväli ehk nõnda-ütelda esimene kaitseliin. Ja kaitses mõistagi pole söötude täpsus nii hirmus oluline, on samamoodi selge.

Aga kangesti tahaks ju ka, et minnakse rünnakule ja, mis seal salata, üritataks ka palli vastase väravavahi selja taha (või igatahes väravasse sisse) toimetada - ja seda ilma tasemel söödumänguta naljalt ei saa, nagu näitas ka tänase mängu ainuke värav, kus kõik väga hiilgavalt õnnestus. Aga jah, see oli nagu sulnis ööbikulaul sopase porivälja kohal, nii üksik ja haruldane massilise masenduse taustal ...


Loetud: Vikerkaar 10-11/2014
Vaadatud: jalgpalli maavõistlus Eesti-Jordaania (ETV2), Plekktrumm (ETV2), Gorod Zero (PBK)

18.11.14

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.


Loetud: Vikerkaar 10-11/2014
Vaadatud: Valge kaardivägi (ETV2), Välisilm (ETV), MH17 tule all (ETV), Elavad surnud (Fox)

Ilmunud tõlked: Irina Kablukova. BREM nõuab korteriomanikelt 11 aasta taguse võla tasumist (Postimees, 17.11.2014)

17.11.14

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi katkestuse tavapärane igapühapäevane külaskäik ema juurde. Mis samamoodi traditsiooniliselt tähendas kopsakat kõhutäit ja tublit peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul. Ühtlasi sai pead vaevatud õige mitme foto kallal, mille ema kuskilt välja oli kaevanud ja millel oli peal hulk sõjaväelasi, nende seas arvatavasti ka mu vanaisa või vanaonu (või ka mõlemad) ajal, mil nad Eesti vabariigi sõjaväes aega teenisid. Ema uskus, et ta suutis neid ka nende piltide pealt tuvastada, aga väga kindel ei tundunud ta siiski olevat, nii et nähtavasti tuleks pöörduda mõne targema inimese poole, kes oskab ehk juba pildil kujutatu enda järgi öelda, mil need tehtud on, mis annaks mõningat kindlustunnet samuseid sugulasi sealt kindlama peale üles leida. Eks näeb.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2014
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Lubjakuningas (ETV), ENSV (ETV), Langev taevas (TNT Film), Langev taevas (TNT Film), Jane Eyre (Sony Entertainment)

16.11.14

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mille sisse mahtus küll lisaks ära ka nii ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja teise tõlketöö valmistamine Diplomaatia hüvanguks kui ka pingeline kaasaelamine Eesti jalgpallimeeskonnale teleekraani ees. Tõsi, see viimane valmistas ränga pettumuse: vastas seisis San Marino meeskond, mis eeldatavalt pidi olema (ja mängu põhjal üldiselt ka oli) igas mõttes nõrgem, lausa nii nõrk, et võidus polnud nagu kahtlustki. Ja ometi oli tulemuseks väravateta viik, mida samuste eelduste tõttu võib sisuliselt kaotuseks pidada ... Seda enam, et see aina kahandab võimalusi alagrupis vähegi nii edukalt esineda, et säilitada lootus edasipääsuks.

Mulle on aina enam hakanud tunduma, et selle taga, et Eesti suhteliselt sageli kaotab endast eeldatavalt nõrgematele võistkondadele, seisab eelkõige mingi psühholoogiline probleem. Mitte füüsiline või, kuidas öelda, mänguline, sest jalgpalli mängida üldiselt osatakse, üsna hästi isegi. Aga see psühholoogiline häälestus, jah, just see. Kui on teada, et ees ootab eeldatavalt tugevam või vähemalt võrdne vastane, siis suudetakse end korralikult mängule häälestada ja päris korralik partii esitada, vahel ka võit saavutada, aga igal juhul head mängu näidata (see on muidugi üldistus, on ka erandeid, mõistagi).

Aga vaat nende nõrgematega mängides, mille eel muudkui pasundatakse (rohkem küll ajakirjanduses, mitte ehk nii palju mängijate enda seas) "kohustuslikust võidust" ja muudest asjadest, siis kaob see valmisolek otsekui ära. Mu meelest pole see mitte see tavaline "favoriidikoorem", mis mõnigi kord ka päris maailma tipptasemel võistkondi läbi võib kõrvetada (olgu koondisi või klubisid), sest selle tavaline avaldumisvorm on liigne rabistamine ja ülepingutamine. Seda aga tavaliselt Eesti meeskonna puhul märgata ei ole, pigem mängitakse nõnda-ütelda pooles vinnas, justkui tujutultki, otsekui oldaks väljakule tuldud mõttega, et ah, eks mängime veidi, kui aega saab ja hea võimalus tuleb, lööme neile ka mõne värava, aga mäng on nagunii tehtud, mis siin ikka pingutada.

Kui vaadata koondise veebilehte, siis leiab sealt küll lisaks treeneritele arstid ja füsioterapeudid, aga võib-olla oleks meeskonnale vaja ka üht korralikku psühholoogi? Võib-olla mitte päris palgalist, aga vähemalt sellist, kes pidevalt nõustaks ja meeste vaimu valmis seaks kõigiks mängudeks? Ma muidugi ei tea, võib-olla ka sellist abi kasutatakse, aga tunde järgi võiks seda igatahes vaja olla, kui ei kasutata. Sest kahtlemata annab paremaks muuta ka meeste füüsilist vormi ja mänguoskusi (eelkõige kokkumängu), aga selles osas on siiski Eesti võistkond juba piisavalt heal tasemel, nii et seal on rohkem tegu väiksemate edasiarendustega, mitte hüppelise arenguga - aga just seda oleks, mulle tundub, vaja vaimse ettevalmistuse poole pealt. Et igasse mängu - või vähemalt neisse, mis ei ole sõprusmängud - mindaks raevuka ja jõulise tahtmisega võita ja et selleks suudetaks algusest peale ja sinnamaani välja, kuni vähegi jõudu jagub, panna kõik oma oskused.


Loetud: Vikerkaar 10-11/2014
Vaadatud: Salajane ladu 13 (Universal Channel), jalgpalli EM valikmäng: San Marino - Eesti (ETV), Surmakõrb (TV6), Hansuke ja Greteke - nõiakunsti sõdalased (Kanal12)

14.11.14

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2014
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3)

13.11.14

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille õhtupoole võttis enda alla meeleolukas viibimine ema juures, kuhu minema tänasel päeval ajendas mind eelkõige asjaolu, et linna olid saabunud ka harvanähtavad haruldased külalised kaugelt meretaguselt maalt (loe: Saaremaalt), nimelt onutütar oma perega. Samune onutütar, keda ma polnud lausa aastakümneid näinud, enne kui möödunud suvel Saaremaal käies taas kokku saime. Ja kes polnud vahepealse aja jooksul sugugi muutunud, ikka nägi välja täpselt samasugune ja nii palju kui ma mäletasin, oli ka olemiselt ikka samasugune. Sel suvel ma Saaremaal viibides tema juurde ei jõudnud, seepärast oli seda suurem rõõm nüüd teda siin näha. Ja rääkida ja naerda ja lusti tunda igasuguste asjade üle. Sõnaga, tore õhtupoolik, igas mõttes.


Loetud: Vikerkaar 10-11/2014
Vaadatud: jalgpalli maavõistlus Norra-Eesti (ETV2)