Teisibased mõtted

Niisiis, teine päev jutti KDE tõlkimise kallal ja tunne on endiselt mõnus. Tarkvara tõlkimisel on mingi eriline köitvus, vähemalt minu jaoks, mis erineb omajagu muust tõlketegevusest - ja asi ei ole ainult selles, et valdav osa sellest muust on "töö", raha eest tehtav asi. Ei, isegi seda arvestades on tarkvara tõlkimisel see vahetus, et põhimõtteliselt on võimalik oma töö vilju otsekohe, ilma igasuguse viivituseta näha, kuidagi teistsugune. Aga see selleks. Tänane päev kulus siis arvatult eelkõige stabiilse haru dokumentatsiooni kallal (mis muidugi sünkroonimise kaudu kandus ka arendusharru edasi, dokumentatsiooni eripära arvestades erinevalt kasutajaliidese tõlgetest peaaegu täies mahus). Päris valmis ma ei saanud ja õieti ma seda ei lootnudki, nii et järgmisel nädalal jagub veel samuti jätkuvalt tegevust käsiraamatute kallal, aga päris kopsakas osa õnnestus siiski maha ja ära saada.

Lisaks tõlketööle ilmestas päeva veel postikulleri külaskäik, kes taris kohale järjekordse SERK-i/Varraku raamatupakikese, mille sisu olgu siinkohal ka ära toodud:

• T. Aleksejev. Kindel linn
• M. Hodorkovski. Kirjad vanglast
• R. Jenkins. Churchill

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Välisilm (ETV), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Taevasina (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Esmabased mõtted

Niisiis, üle väga pika aja "tavaline esmaspäev" ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Vaatasin järele: viimane sissekanne oli 9. augustist, seega tõesti päris pikk vahe. (Ja ega kogu aeg ei saa ka lugeda, peab tööd ka ikka tegema, eriti kui see on veel vabatahtlik :-) )
Stabiilses harus sai kasutajaliidese poole pealt põhimõtteliselt kõik korda, välja arvatud hiigelsuur KMyMoney, mis nõuab nähtavasti eraldi pühendumist. Et on puhkuse aeg ja ükski kohustus kuskilt ei suru ning miski kuskil ei põle, vähemalt hetkel, siis pühendan ka homse veel tarkvara tõlkimisele, saab ehk ka stabiilses harus dokumentatsiooni korda või vähemalt paremasse korda. (See tähendab, nagu tänanegi töö, tänu Lokalize imetabasele sünkroniseerimisvõimaluse mõistagi ka seda, et arendusharus lähevad asjad samuti veidi edenemise poole, kuigi loomulikult on seal terve hulk sootuks uusi stringe, mis vajavad edaspidist tähelepanu.)

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Elavad surnud (FoxCrime), Aeg on käes... (TV3)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Ei mingeid mõtteid, ainult puhas ja nauditav lugemine.

Loetud: Järvamaa mõisad; R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: maareform - 20 (ETV), Taevasambad (ETV)

Mageia 2 Alpha 1 väljas

Reede, 25. novembri viimastel tundidel nägi ilmavalgust kevadel ilmuva Mageia 2 esimene pääsuke - esimene alfaväljaslase. Nagu uue tsükli alfaväljalasetele iseloomulik, on sel suhteliselt vähe erinevusi viimasest stabiilsest väljalaskest ehk siis Mageia 1-st, eriti visuaalselt. Seepärast piirdun siin vaid mõningate asjade märkimisega, mida selle juures võiks tähele panna.

Tarkvaraversioonid:
kernel 3.1.2
glibc 2.14.1
KDE 4.7.3
GNOME 3.3.2

Vahest kõige tähtsam muudatus, mis võib, aga ei pruugi kasutajale silma jääda, on senise alglaadimisel teenuseid laadinud sysvinit asemel systemd kasutamine. Siinkirjutajal ei tekitanud see vahetus mingeid probleeme, samas on üleminek alles pooleli ja väidetavalt on nii mõnedelgi mõned seni lahendamata kitsaskohad raskusi tekitanud. Nii et seda tasub ehk tähele panna.

Samuti peaks nüüd olema mõnevõrra etem WiFi-ühendus(t)ega majandamine, olgu siis NetworkManageri või Mageia/Mandriva enda net-appleti vahendusel (seda ei ole siinkirjutaja saanud siiski omal käel vastava riistvara puudumise tõttu järele proovida).

Loomulikult on päris palju tööd tehtud sellist, mida kasutaja naljalt ei näe, nii-ütelda taustal. Muu hulgas peaks olema mõnevõrra vähenenud minimaalse paigalduse maht tänu tarbetute sõltuvuste ärakorjamisele (see puudutab teataval määral ka "suuremaid" paigaldusi).

Veel üks asi, mis siinkirjutaja lemmiktöölauda KDE-d paigaldades silma torkas, on uue kiirsuhtlusraamistiku Telepathy väljatoomine - vastav ikoon asub otse süsteemisalves (või teatealal, nagu võib-olla tänapäeval täpsem on öelda - igal juhul see reeglina ekraani all paremas servas asuv paneeli osa).

Mageia 2 Alpha 1 tõmmiseid (ISO) pakutakse väga mitmele maitsele, nii Live-CD-na kui ka DVD-na kui ka väikesemahulise Boot-CD-na, mis võimaldab paigaldada üle võrgu. Tasub tähele panna, et eestindatud töökeskkonda sisaldav Live-CD kannab nimetust Europe 2.

Väljalasketeade Mageia ajaveebis
Väljalaskemärkmed Mageia wikis
Allalaadimislehekülg

Laubased mõtted

Järjekordne puhtalt lugemisele pühendatud päev. Ma ei hakka läbiloetust neis päevakokkuvõtetes pikemalt rääkima (kuigi erandeid ei saa ega taha välistada), sest mul on üsna kindel kavatsus iga või vähemalt peaaegu iga läbiloetud raamatu kohta eraldi väike arvustus või arvamus või midagi kirjutada. (Vähemalt kavatsus on, eks näeb, kuidas see teostub - laiskus on ju mu põhiomadus...)

Loetud: Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1/2011; Järvamaa mõisad
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Taevasina (ETV), Valge laev (ETV2), Professor Viitso liivlased (ETV2), Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: võimu sabas (Postimees, 26.11.2011)
Vladimir Juškin: Venemaa meistrivõistlused valimistes, poolfinaal (Postimees, 26.11.2011)

Reedesed mõtted

Ah, kui hea on kogu päev aint lugeda ja lugeda ja ei midagi muud teha! See annab aimu eesseisvate nädalate ja võib-olla kuudegi naudingust, kus võib võtta kõrguvatest hunnikutest just selle raamatu, mis parajasti hea ja mõnus tundub ja sellesse süüvida ja kõik muu unustada... (või, noh, peaaegu unustada, sest too vastik "reaalelu" kipub aeg-ajalt ikka sisse sõitma...)

Vastu õhtut anti teada ka tulevase Mageia 2 esimese alfaväljalaske ilmumisest, aga sellest kirjutan ma pisut pikemalt eraldi.

Tänases Sirbis oli suhteliselt palju huvitavat lugemist, seda eelkõige tänu ikka veel ülalpüsivale debatile rahvaraamatukogude üle ja ümber. Nende kõrval oli siiski päris hea ka Puumeistri Oti lugu liikumisest "Okupeerime Wall Streeti" (mis küll tänaseks on tunduvalt Wall Streetist kaugemale laienenud). See jäi silma eelkõige seetõttu, et esimesed sõnad, mida mu pilk artiklist tabas, olid "korrastatud anarhism", mis oma absurdsusega (korrastamata anarhismi, vähemalt poliitilises mõttes, pole ju lihtsalt olemas...) kohe tähelepanu köitis. Sellest hoolimata tundus lugu olevat siiski päris hea, kuigi paraku üsna lühike "okupeerijate" kirjeldus ja ka tõstatatud probleemid olid üsna kenasti esitatud. Võib-olla veidi küsitav on siiski "okupeerijate" samastamine anarhismiga, kuigi üldisemas plaanis on mõistagi kõik iseorganiseeruvad inimkooslused anarhistlikud. Et aga praegusel ajajärgul tahes-tahtmata toimivad nii "okupeerijad" kui ka muud "riigitud" inimkooslused riiklusest läbiimbunud maailmas, võiks ehk pigem nimetada seda (kuigi tubli avansina) anarhistliku maailma eelmänguks, eelanarhismiks. Selliseid katseid on ju eriti siin Ida-Euroopas (aga mõistagi ka ingliskeelsetes maades, kus selleks sootuks paremad eeltingimused) aeg-ajalt ikka ette võetud (kohe meenub näituseks Mahno "vaba riik"), aga seniajani on nad paraku mingi aja jooksul hääbunud, täpsemalt küll samusest riiklusest läbiimbunud maailma eestvedamisel hääbuma sunnitud. Kuhu praegune "okupeerijate" algatatud laine välja viib ja kas see suudab tõepoolest kujuneda mingiks riikluse alternatiiviks, organiseerida inimesi teisel kui puhthierarhilisel tasandil, saab veel näha - olud selleks on (suuresti just "infoplahvatuse" ja sellega seotud üleilmastumise tõttu) ehk veidi soodsamad kui anarhistlike kogukondade eelmiste lainete ajal nii umbes 40 ja 90 aasta eest, samas on ka vertikaalsüsteemid ilmutanud ikka ja jälle üpris suurt paindlikkust ja vastupidavust...

Raamatukogude küsimuse osas oli päris õpetlik lugeda Lotmani Pireti meenutust, kuidas praegu välja pakutud komplekteerimiskomisjon pole kaugeltki esimene sessinases lühikeses Eesti ajaloos ja kuidas varasem kogemus näitas teravalt selle kitsaskohti, mis tegelikult on ka praegu selgelt ette näha, olgu "komplekteerijate" nimekirjad siis soovituslikud või kohustuslikud: eelkõige asjaolu, et valik on alati valik ja tekitab rahulolematust mittevalitutes, millele liitub tõik, et kaugeltki alati ei ole võimalik kohe ära tunda raamatu "häädust", seda eriti ilukirjanduse puhul. Kõige kõnekam vahest oli aga tema lühikese mõttearenduse lõpp, mis väärib kohe eraldi tsiteerimist:

Autoritaarsele ühiskonnale ei sobi liberaalne raamatukogunduspoliitika, kuid sama õige on ka vastupidine tees: vaba ühiskond vajab raamatukogusid, kus lugeja saab vabalt valida talle vajalikku kirjandust. Lugeja usaldamine või umbusaldamine ei ole sugugi teisejärguline küsimus, vaid tuleneb otseselt ühiskonna olemusest.

Raamatukogude teemal jätkas Tallinna Keskraamatukogu direktor Holmi Kaie, kelle kirjutis võtab päris kenasti kokku kogu praegusel hetkel "kuuma" problemaatika, pakkudes ka mitmesuguseid võimalusi, kuidas neid probleeme võiks lahendada. Kahtlemata selle temaatika vastu huvi tundjatele lausa kohustuslik lugemine.

Lugeda tasus veel Laidre Mikaeli lühikest arvustust Fukuyama Francise suhteliselt hiljutisele teosele "poliitika algetest".

Päris mõnus oli lugeda asjadest, mis mulle samamoodi nagu raamatukogud on väga hingelähedased, nimelt raamatupoodidest. Konkreetsemalt siis Rahvusraamatukogus avatud (uuest) raamatupoest Muusa, aga samas ka sisearhitektide pilgu läbi raamatupoodide kujundamisest üldisemalt.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2011; Sirp, 25.11.2011; Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), NCIS kriminalistid (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV2)

Neljabased mõtted

Mõneti ikka hea, et vend senini Tallinnas viibib ja veel oma elamist ei ole hankinud- saab teda kui põhimõttelist automobiilset liikujat armutult omakasupüüdlikult ekspluateerida. Nagu täna näituseks lasta ennast vedada algul kandekeskusse, kus ootas ees vastse ajakirja "Imeline ajalugu" tellijatele saadetud kingitus, milleks oli "peakoka nuga" - tõepoolest uhke välimusega, kuigi paraku tootja märketa lõikeriist (sest ma kuidagi ei usu, et Äripäev või lausa Imeline Ajalugu ise oleksid noatootjate ridadesse asunud...), mille kasutamisvalla ma pean veel välja mõtlema, aga küllap see millalgi tekib -, seejärel aga kirjastusse, kus pikisilmi oodati äsja lõpuks ometi lõpule jõudnud suurtõlke originaalraamatut, et ka teised saaksid kontrollida, kui mööda või pihta ma olen osanud oma tõlketekstiga panna... Selgus, et korraks jutuks olnud järgmine suurteos, mis tundus päris huvitav, on mu hilinemise tõttu küll juba teise tõlkija leidnud, aga paistab, et hoolimata mu tohututest ajaületustest ei ole nad siiski veel mind lõplikult maha kandnud, vähemalt anti lootust, et millalgi lähitulevikus ootab ees üks hetkel veel originaaliski ilmumata teos... Ja et linnale ikka korralik ring peale teha, viis meie tee enne kojujõudmist veel läbi ema juurest, kus lisaks iginälgivate poegade kõhtude täitmisele ja muidu nauditavale ajaveetmisele sain kaasa ka ühe ristsõnavihiku. Sedakorda Meistriristiku, mis oli tõepoolest lati päris kõrgele seadnud ja õige rasket puremist pakkuv - ma ei ole päris kindel, aga tundub küll, et varem pole olnud vajadust tervelt seitsme ristsõna juures välist abi kasutada (jah, tõepoolest polnud kuulnud, et Sichuani provintsis asub Pi maakond ja et USA-s tegutseb poliitik perenimega Aull). Või siis olen lihtsalt vanaks ja vaimunõdraks jäänud, ka võimalik. Igatahes võttis see vihik õige mitu tundi, mistõttu lugemispanus jäi täna suhteliselt kesiseks.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2011, Imeline Ajalugu 2/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Theodori lugu (ETV2), Leipzigisse (ETV2), Kättemaksukontor (TV3)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: ellu jäävad vaid parimad (Postimees, 23.11.2011)

Kolmabased mõtted

Esimene juba ainult lugemisele pühendet päev. Tõsi, ühegi raamatu juurde veel ei jõudnud, aga viimastel kuudel masendavalt kõrgeks kogunenud ajakirjade hunnik see-eest kahanes jõudsalt. Sealhulgas läbisin ka äsja ilmuma hakanud "Imelise Ajaloo" esimese numbri, mis oli populaarteadusliku väljaande kohta päris normaalne, kuigi mõningate (tõlke)vigadega - aga võib-olla ma kirjutan sellest pikemalt homme, kui olen ka teise numbri läbinud.

Loetud: Akadeemia 11/2011, Vikerkaar 10-11/2011, Diplomaatia 11/2011, Imeline Ajalugu 1/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), UEFA Meistrite liiga: Milano - Barcelona

Teisibased mõtted

Ja veel üks logelemise päev, mida aitasid sisustada taas ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, juba vähenemise tendentsi ilmutavad musttuhat viimastel kuudel hooletusse jäänud asja ja lihtsalt magamine, mida tuli paar päeva kestnud väsimuse järel kohe päris palju, ütleme nii, et kui tavaliselt jaguneb mu ööpäev umbes ärkveloleku 17-18 ja magamise 6-7 tunniks, siis viimane ööpäev oli see vahekord ehk isegi napilt magamise kasuks... Aga noh, hea, et juba kolmandal päeval pärast suure töö lõpetamise järgset pingelangust saabus väljamagamise hetk, see on päris kiire üleminek, peaks ütlema...

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), UEFA Meistrite liiga: Napoli - Manchester City (TV6)

Esmabased mõtted

Niisama logelemine elik päeva ärapuhkamine jätkus. Väsimus, see tohutu tühjaksimetud käsna tunne oli endiselt sees, võib-olla isegi tugevamalt kui eile, aga tuju see siiski ei morjendanud. Jummel, kui palju oli eriti viimase kahe kuuga kogunenud igasuguseid pooleliolevaid asju: äramaksmata arved, muud tähelepanu vajavad formularid ja värgid, kas või ristsõnavihikutelt vinjettide väljalõikamine... Tegelikult alustasin nende igasugu pisiasjadega juba eile, aga alles täna hakkas töölaud taas võtma sellist puhtamat ja kenamat ilmet, kus pooleliolevaid toimetusi eriti enam ees ei oota, vaid pigem valmisolek järgmiseks suurtööks (mis õnneks seisab siiski veel mõnevõrra kaugemas lähitulevikus). Siiski jääb tänasesse ka kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, nii et teataval määral võib seda ka tööpäevaks pidada.

Loetud: Horisont 6/2011, Tehnikamaailm 11/2011, TM Kodu ja ehitus 9/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Elavad surnud (FoxCrime), Meie parim vaenlane Gaddafu (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Nukumaja (TV3)

Pühabased mõtted

Esimene päev pärast suure töö lõpetamist ja üldse esimene korralikult vaba päev peaaegu viis aastat järjest kestnud tõlkimise järel... No ütleme, et puhkasin selle päeva täiega ära :-) Ainuke märkimisväärne sündmus oli ema ja ta poiss-sõbra külastamine, kes ise on praegu mõningatel põhjustel suhteliselt väheliikuvad, sestap on poja kohus käia vanaimestel külas... Ema oli valmistanud väga vahva mapi igasuguste materjalidega suguvõsa kohta, mida oli maru huvitav uurida, eriti just kaarti, mis näitab selgelt, kui vähe liikusid omal ajal inimesed - aga nad siiski pidevalt liikusid, olgugi et naaberkülla või ka napilt üle piiri naaberkihelkonda. Ema andis kaasa ka paar ristsõna, mis aitasid päeva veel paremini "ära puhata" :-)

Loetud: [digi] november 2011, Arvutimaailm 11/2011, Horisont 6/2011
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Petserist ja pritsimeestest (ETV), Taevasambad (ETV), Ärapanija (Kanal2)

Laubased mõtted

Niisiis, tänase päevaga saigi punkt pandud! Ma ei hakka parem ütlema, kui palju seekordne tõlge üle tähtaja läks, nõrgemanärvilised võivad minestada, nagu ilmselt kirjastuses kõik juba ongi, aga igal juhul vudisid ligemale kaks miljonit tähemärki rahulolevalt naeratades nüüd just sinna kirjastuse poole, nii et loodetavasti äratab see neid nüüd siis minestusolekust üles... (ja saadab mulle kukile toimetaja, loodetavasti mitte hirmkurja...)

Eilne Sirp, mille lugemiseni ma järjekordselt alles täna jõudsin, sisaldas vähemalt kaks, võib-olla isegi kolm väga head ja tuumakat lugu. Esimene oli Trummali Mardi sulest ja formaalselt Eesti mõtteloo sarja juubelile (100 ilmunud teost) pühendatud, aga mõneti ootamatultki kaldus ta seal mõtisklema kohe palju-palju laiemalt, sealhulgas tõlkimise teemal, mis ju ka otsapidi mõistagi on seotud nii välis- kui sisemaise mõtlemisega ja seeläbi ka mõttelooga. Selles oli õige mitu ka mulle südamelähedast mõtet. Näiteks: "Ei aita siin jutt kuvandist, kujundist, kujutisest ja muudest paslikest võimalustest – kui nende kõrval ei saa mööda imidžist, mida justkui ükski teine sõna eesti keeles ikka päris targalt ei väljenda, siis ongi nii, me ei ole asjale pihta saanud."  Või: "Tarbetud, vahel võikad toorlaenud ei ole keele häda, see on mõtlemise häda." Aga loomulikult polnud tõlkimine kõige kandvam mõte selles loos ja neid teisi, häid või paremaid, oli seal veel hulgi, nii et kahtlemata oli ja on tegemist kultuuri-( ja ka keele-)tundlikule inimesele väga tummise ja kaasa mõtlema ja edasi mõtlema kutsuva lugemisega.

Teine lugu, mis kohe kutsus lugema, seda küll rohkem "objekti", keda ma teataval määral tunnen, kui kirjutava "subjekti" pärast, keda ma vähemalt enda teadmist ja mäletamist mööda ei tunne. "Objektiks" oli siis Hvostovi Ants ja tema raamatu "Sillamäe passioon", "subjektiks" Afanasjevi Vahur. Aga kirjutatud oli hästi ja tundega, ehkki tegemist peaks olema minustki pool põlvkonda, Antsust aga veelgi enam noorema inimesega. Igatahes paistab, et mäletab nõukaaega, nagu seda tänapäeva slängis hellitavalt kutsuma on kiputud, päris hästi või vähemalt oskab enda mälestusi kenasti projitseerida ja seostada selle varasemaga, mida ta ju iseenesest tundma ei peaks (Antsu raamat - mida ma paraku ei ole jõudnud peale põgusa sirvimise lugeda, aga mis mul siiski kavas on millalgi ette võtta - peaks ju lõppema umbes sel ajal, kui arvustaja esimese laksu peale või ka iseomase algatusel esimese häälepaelte katsetuse sessinases maailmas valla laskis ja kuuldavale tõi). Äärmiselt tuttavaid tundeid tekitasid näituseks laused "Iga kannuga kasvab proletaarse nooruki hämming, et kuidas raamatuid lugev tüüp õlut joob, ja veel kõvasti?" või "...ütleb Hvostov Berliini vanapapile, kes ettevaatlikult mainib kuulumist Hitlerjugendisse, et kõik korras, kuulusin ise komsomoli". Väga hea arvustus nii või teisiti, kindlasti ka neile, kes sellest raamatust juhtumisi seniajani midagi ei peaks olema kuulnud.

Kolmas, rohkem huvitava kui "väga hea ja tuumaka" liigituse alla kuuluv lugu oli pärit Friedenthali Meelise sulest ja käsitles aeg-ajalt ikka ka Sirbi veergudele jõudnud igivana probleemi - kas uskuda või teada? Ega see muud erilist tõdemust ei sisaldanud kui see, et inimeste teadmistepagas on ka parimal juhul piiratud ja enamiku asjade puhul tuleb siiski tugineda usule - usule sellesse, et keegi teab ja et seda kedagi tasub uskuda. Mis pole muidugi uus mõte, aga nähtavasti vajab aeg-ajalt ülekordamist, sest ikka ja jälle ilmub esile nii neid, kelle meelest teadus ja "tõsiteaduslik" teadmine on üldse väär igas mõttes ja läbinisti ja üdini, kui ka selliseid "skeptikuid", kelle "empirism" liugleb mingil hoovamatul rajal, mille piirideks paistavad olema parimal juhul kooliõpikud.

Loetud: Sirp, 18.11.2011
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked:
Dario Martinelli: ärge kartke Berlusconit ennast, vaid Berlusconit enda sees (Postimees, 19.11.2011)
Hernando de Soto: majandussurutis on kinni teadmistes (Postimees, 19.11.2011)

Reedesed mõtted

Neetud, 800+-leheküljelise raamatu puhul võtab isegi otste kokkusõlmimine neetult palju aega. Nii et täna ei jõudnudki veel päris valmis, sest ikka veel selgus paar tõsiasja, mis vajasid ülekontrollimist, ja ka lihtsalt äsjase ülelugemise käigus tehtud paranduste sissekandmine kulges arvatust aeglasemalt. Nojah, tõenäoliselt olen lihtsalt vanakeseks jäänud...
Küll sain täna külas käidud raamatukogul, täpsemalt Rahvusraamatukogul siis. Nagu laenutuste ajalugu näitas, peaaegu täpselt neli aastat pärast viimast korda... Nojah, tegelikult olen ma ka vahepealse aja jooksul siiski raamatukogudesse jõudnud, tervelt kahel korral, kui ma õigesti mäletan, aga need korrad pole olnud seotud raamatukogude "primaarfunktsiooniga" siiski. Selle primaarfunktsiooni kasutamine tekitab muidugi iga kord kerget masendust, sest rõhutab seda, et mu kodune raamatukogu pole tasemel... Ometi on ka teistes raamatukogudes käimine omamoodi vahva - kuigi RRi saalid pole just mu lemmikud, kuidagi natuke liiga modernsed ja õhulised, valitseb raamatukogus ikka selline vaoshoitud vaikus ja rahu, mis on mulle igati meele järele. Nii et seda pool- või kolmveerandtundi võib ikka kindlalt positiivsete elamuste kontosse kanda - erinevalt järgnenud "hüpermarketi" külastusest, mille kassajärjekorras tuli ennast väga vaos hoida, et mitte füüsiliseks minna tagaseisja suhtes, kelle arvates kahe inimese vahel ei oleks tohtinud ühtegi kuupsentimeetrit tühja ruumi olla...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6)

Neljabased mõtted

Niisiis, otste kokkusõlmimise päev. Paraku veel mitte viimane, sest nagu ikka, selgus, et raamatus esineb veel mõningaid tsitaate ja osundusi teostest/teostele, mis on eesti keelde tõlgitud ja mida mul kodus (või vähemalt praegu ja siin käepärast) pole, mistõttu homme tuleb ette võtta retk harjumatusse ja ebatavalisse kohta, nimelt raamatukokku...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6)

Kolmabased mõtted

Niisiis, 800+ lehekülge on läbi näritud ja loodetavasti umbes selliseks saanud, nagu ma seda julgen kirjastusele esitada. Kulub ilmselt veel päev või paar, et kõik vajalikud muudatused faili sisse kanda ning viimased erinevused eri osades maha lihvida ja ühtlustada, aga tagasihoidliku väsinud hurraa võib juba välja käia...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6)

Teisibased mõtted

Veel üks, nähtavasti eelviimane päev tegelda tõlke ülelugemise ja esmase korrektuuriga. Ohh, küll on see raske! Aga see-eest lõpp on lähedal, nii et natuke juba magusat tunnet ka...

Õhtul pakkus rõõmustavat ka Eesti meeste jalgsi palli mängiv koondis, mis iirlastega uuesti kohtumiseks oli ennast kokku võtnud ja esitas enam-vähem mängu, mida neilt viimasel ajal on oodatud. Iirlased olid seegi kord valdavalt klass või pool paremad, aga 1:1 viik kajastas siiski küllaltki hästi tegelikku mängupilti. Nii et lausa kahju, et möödunud reedel nii võimsalt igasuguste lattide alt läbi joosti... Teisest küljest võib-olla isegi hea: annab tugevama motivatsiooni järgmisel aastal algavaks MM-valiktsükliks, kus laias laastus on alagrupis küllaltki sarnane olukord äsja lõppenud EM-valiktsükliga (üks üsna kindel liider (Holland) ja siis veel mitu küllaltki tugevat (Türgi, ka Ungari ja Rumeenia), kellega aga heal juhul on võimalik täiesti võrdselt mängida).

Tegelikult mitte küll õhtuse mängu puhuks, vaid rohkem praktilistest kaalutlustest (pelmeenipakk ei tahtnud kohe kuidagi ära mahtuda) sai samal ajal ära lahendatud üks juubelihõnguline asi, nimelt kunagisest korterikaaslasest vististi peaaegu täpselt kümne aasta eest külmakambrisse jäänud viinapudeli pära :-) Selline tunne oli lausa, et see viin on nagu vein - muutunud kümne aastaga veel kangemaks... või siis on olnud viinajoomises nii pikk vahe, et kohe esimene lonks lõi täiega latva :-) Igatahes valitseb nüüd külmakambris puhtam ja kuivem tunne...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Babylon 5: Vahtide legend (Showtime), Välisilm (ETV), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), jalgpalli EM valimäng Iirimaa - Eesti (ETV)

Esmabased mõtted

Veel üks ülelugemis/korrektuuripäev. Pagan, 800+ lehekülge ei lähe ikka nii kiiresti, kui sooviks - eriti arvestades seda, et tõlkinud on teksti ju täieline moroon, kel on ikka õigekirjast ja üldse väljendusoskusest väga hägune arusaam...

Täna tuli ka Mageia rindelt uudis, et lõpuks on üles seatud senise ajutise asemel juba püsiv Wiki. Nüüd jääb üle veel oodata, et ka Eestist või eestikeelsete inimeste seast ilmuks keegi, kes tunneb huvi selle maakeelde panemise vastu...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Elavad surnud (FoxCrime), Kissinger (ETV), Nukumaja (TV3)

Pühabased mõtted

Samuti tavaline ülelugemis/korrektuuripäev, millesse tõi pisut ja rohkemgi vaheldust külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde - jajah, sedakorda just niipidi. Osaliselt oli see seotud ka selle uuelaadse pühaga, mida isadepäevaks nimetatakse - kohal oli ka terve portsjon Raivo lapsi ja lapselapsi ja muid asjakohaseid isikuid. Nii et väike püha- ja isadepäevane pidu või miskit, rohke sebimise ja jutuvadaga ja puha, nagu olema peabki. Äraminekuks elik tagasitulekuks sokutas ema kaasa ka ühe ristsõna, mis võttis samuti natuke aega lugemistegevuselt vähemaks, aga pakkus samamoodi kena intellektuaalset naudingut, seda enam isegi, et kuigi tegemist oli tolle tavalise Ristikuga, olid seal sedakorda sees juba järgmise ristsõnade lahendamise meistrivõistluste kvalifikatsioonitööd, mis pakuvad enamasti omajagu rohkem pusimist kui nood tavalisemad mõistatused.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Artur Sirk ja hõimuvelled (ETV), Tippkohtumine (ETV), Ärapanija (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2)

Laubased mõtted

Tavapärane ülelugemis-korrektuuripäev, mis sisaldas lugemist, lugemist ja veel kord lugemist ning aina vihastamist selle totaka peale, kes on suutnud tõlkesse teha nii totraid õigekirja-ja lausestusvigu, stiiliga mööda pannud, olnud võimetu eri lehekülgedel üht ja sama nime ühtmoodi kirjutama ja nii edasi ja nii edasi. Sõnaga, mõnus ja närviline...

Eilse asemel alles täna lugemiseni jõudnud Sirp sisaldas nii mõndagi huvitavat lugemist. Üle tüki aja võib taas kõnelda juhtkirjast - tavaliselt lasen ma sellest lihtsalt silmad üle, sest see on konkurentsitult kõige nõrgem lüli ajalehes ja tekitab parimal juhul tülgastust, enamasti aga jätab lihtsalt ükskõikseks. Seekord puudutas asi siiski mulle lähedast teemat, sedasama viimasel ajal üles kerkinud rahvaraamatukogude (komplekteerimise) probleemi. Ma olin natuke vapustatud lipitsevast riigitruudusest, mis sellest kolumnist välja kajas, samuti padumaterialistlikust (et mitte öelda padurahalisest) vaatenurgast, aga vähemalt üks asjalikumat laadi mõte seal oli, tõsi, mitte väga uus, nimelt potentsiaalne vajadus raamatukogude võrku "optimeerida". See on usutavasti täiesti õige, et mitmeski vallas ei ole nähtavasti mõtet ülal pidada eraldi kooli- ja vallaraamatukogu (isegi kui nende rahastamine käib seni osaliselt eri teid pidi), eriti kui need ka füüsiliselt asuvad lähestikku. Tõsi, seda ei saa eriti riik otsustada, sest ei raamatukogud ega koolid pole märkimisväärselt keskvõimu lükata ja tõmmata, küll aga omajagu mõjutada (nagu praegu koolivõrgu "optimeerimise" puhul). 1036 raamatukogu, millest 562 on rahvaraamatukogud ja 474 kooliraamatukogud, peaks andma tegelikult küll võimalusi "optimeerimiseks". (Näiteks mu ametliku kodu lähedal Lähtel on mu teadmist mööda praegu nii rahvaraamatukogu kui ka ühisgümnaasiumi raamatukogu, mille ühendamisest on vististi ka juba juttu olnud, aga mis seniajani siiski on veel eraldi üksused.) Aga eks selge on ka see, et inerts on üks vägev jõud...

Selle teemaga haakus ka väga asjatundliku Liivametsa Maire lühimõtisklus eesti kirjanduse ja selle (rahva)raamatukogudesse ning seeläbi ka tolle müstilise rahvani jõudmine, kelle maitse hea käekäigu eest nii väga muret tuntakse. Sellest võib välja tuua kaks lauset, mis vähemalt mulle tundusid olulisemana:

Olen oma silmaga näinud, kuidas tuuride käigus on seni „tundmatu” eesti kirjaniku teos mõne minutiga muutunud külaraamatukogus järjekorra-raamatuks!

Kui eesti kirjanikud kirjutavad ja avaldavad häid, köitvaid ja mõtlema suunavaid teosed, siis avastavad lugejad need varem või hiljem, kuid iga raamat, arvaku kultuuriminister või kirjastajad, kuidas arvavad, peab jõudma raamatukogusse nii kiiresti kui vähegi võimalik.

Teine huvi pälvinud artikkel oli Lukase Tõnise sulest, puudutades samuti mulle südamelähedast ajalooõpetuse teemat. See oli natuke saba ja sõrgadeta lugu, mida ilmselt selgitab asjaolu, et tegemist on ettekandega ajalooõpetajate kongressilt, milles on üritatud ajalooõpet käsitleda võimalikult mitme tahu pealt, ilma selge "keskteljeta". Aga teatavaid huvitavaid mõtteid seal igatahes oli. Eks see ajalooõpetuse teema ole seniajani mõnevõrra valus ja raske, sest nõukogude aeg jättis tõsise lünga sisse - millele kaude vihjab ka Lukas, mainides, et tänapäeva meedia kipub maailmapilti (vähemalt ajalootaju mõttes, aga ka laiemalt) fragmenteerima. Tegelikult tegi seda ka nõukogude aja ajalooõpetus, kuna see ei saanud lubada endale süstemaatilist lähenemist, mis oleks võinud hakata ideoloogilisi alustalasid õõnestama, vaid pidi suunduma rajale, kus oli üks kindel (tihtipeale otseselt sõnastamatagi) aluskontseptsioon, mille tõestuseks kuhjati õpikud üle faktimaterjaliga. Mulle tundub siiski, et vähemalt praegused õpikud (kui mitte ka veel kõik õpetajad) on selles mõttes paremad ja faktituupimise asemel keskendunud rohkem just sellele süsteemsusele, trendidele, mille baasil on võimalik vajaduse korral ka faktibaasi üles ehitada (õpilaste jaoks, kes rohkem huvi tunnevad). Mis muidugi ei tähenda, et neid moodsaid meediavahendeid ei saaks ära kasutada sellesama alussüsteemi ilmestamiseks - iseasi on ainult see, kui paljud õpetajad selleks valmis on (lõppeks oli ju ka ajalooõpetajate õpetus samamoodi mõjutatud mainitud nõukogude antisüsteemsusest ja seal on põlvkondade vahetus palju värskem/hilisem...)


Päris omapärane oli Sauteri Peetri ülevaade sõidust Armeeniasse kirjanike kohtumisele ja kõigest, mis seal toimus või toimumata jäi - talle iseloomulikus keelepruugis ja vaatenurga alt, aga siiski selline muhe lugemine.

Samamoodi väärt lugemine oli Kikase Jaani "teadmise" apoloogia (konkreetsemalt siis kaitsekõne "usu" eest), ajendatuna nähtavasti hiljutisest kõmu tekitanud "sinilillejuhtumist". Ei saa muud kui nõustuda järeldusega "parem teada kui uskuda või siis vähemasti uskuda neid, kes teavad", aga karta on, et see ei vähenda kuidagi nende hulka, kes lähtuvad usust (millesse iganes siis; mitte ainult religioonist kui sellisest) ega lase ennast sugugi kõigutada sellel, et mõned teadmised sellega vastuolus on...


Loetud: Sirp, 11.11.2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: eeskujud. Isadepäevaveste (Postimees, 12.11.2011)
Elton John: tahan, et Zachary kasvaks üles homofoobiast vabas maailmas (Postimees, 12.11.2011)

Reedesed mõtted

Rõõmu ja kurbust sisaldanud päev. Täna lõpuks jõudis kätte hetk, mil ma panin punkti järjekordsele suurtõlkele. Isegi selle koera sabaotsa viimne karvatutt oli maru raske ja arvatust märgatavalt kauem aega võttev (näituseks kaartide "tõlkimine", kus esinesid kohanimed, mida nähtavasti isegi kohapeal ei pruugi mäletada ka vanimad elanikud...), aga valmis ta ikkagi sai. Nüüd seisab veel ees viimne pingutus teksti ülelugemisel ja siis võib kirjastus selle kätte saada... nojah, loodetavasti nad rõõmustavad kas või natuke, et nii räigelt igasuguseid tähtaegu ületanud jobu ja lohe lõpuks oma tööga toime on tulnud...

Seda rõõmu kahandas õhtupoole siiski tublisti Eesti jalgpallikoondise esinemine EM-i valiksarja üleminekumängudel, kus oli kaalukausil, kas Eestigi võiks esimest korda üldse pääseda finaalturniirile. Eile iirlaste vastu saavutatud tulemus 0:4 näitas siiski selgelt, et vahepeal üles köetud tunnetest üksi selleks ei piisa. Nojah, nii mängu ajal kui eriti pärast mängu sõimati eriliselt palju kohtunikku ja kindlasti võis tema töös leida mõningat ebajärjekindlust, ehk isegi teatavat sümpaatiat iirlaste suhtes, kelle vigu ta ei olnud kaugeltki nii aldis nägema kui eestlaste omi, aga kui välja jätta üks vaieldav kollase kaardi andmine (see Stepanovi esimene), siis erilisest ülekohtust rääkida küll ei saanud... paraku. Igatahes selles, et tulemus sai just selline ja mitte teistsugune, olid peamised süüdlased ikka eestlased ise - teine ja kolmas värav võinuksid vabalt olemata olla, kui kaitse oleks korralikult oma tööd teinud. Iirlaste kaitse samas tegutses piisava tõhususega, et vältida peaaegu täielikult ohtlikke olukordi oma värava all. Võib-olla on isegi hea, et see eufoorialaine praegu sellise korralikult kainestava tagasilöögi sai: ei teki ka mängijatel endal liigseid ootusi ja sisemist upsakust ning aur suunatakse vajalikele asjadele (psühholoogiline ettevalmistatus, kokkumängu ja eriti kaitse tugevdamine), millest oleks abi juba üsna varsti algavas MM-i valiktsüklis.


Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), jalgpalli EM valikmäng Eesti - Iirimaa (ETV), 436 elanikku (Kanal2)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldust kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Suur mure tabas üht lähedast inimest, mis mindki õhtu eel muretsema pani, aga siin ja praegu ei ole koht sellest kõnelda.

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Haven (RTL2), The Event (RTL2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Räige väsimus ja migreeni alged, aga muidu rien.

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Välisilm (ETV), Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), Taevasina (ETV), Elavad surnud (FoxCrime)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Rännak maakera südamesse (Kanal12), Farscape (TV6), V- Die Besucher (Pro7), Kaks ja pool meest (Kanal2), Nukumaja (TV3)

Pühabased mõtted

Tavaline närveldav tööpäev, millesse tõi leevendust ema ja ta poiss-sõbra külaskäik, mis juba harjumuspäraselt kujunes selliseks väikeseks perekondlikuks koosviibimiseks tänu mu jätkuvalt Tallinnas pesitsevale vennale. No ja kui lisada, et külakostiks oli kartulipuder ja hakklihakaste, siis on ilmselge, et närveldust jäi tükiks ajaks vähemaks. Sellele aitas muidugi täiendavalt kaasa ka üks ristsõnavihik, sedakorda küll kahetsusväärselt kerge ja sestap vähe puremist pakkunud Kroonika Ristsõnad.

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Dudajev Tartus (ETV), Tippkohtumine (ETV), Ärapanija (Kanal2), Kelgukoerad )Kanal2)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Viljandi - FC Flora (TV6), Taevasina (ETV), Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked: John Randolph Lucas: sallivus saab alguse teisejärgulistest kodanikest (Postimees, 05.11.2011)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänaseski Sirbis oli üsna palju lugemist. Nähtavasti lausa pensioniteadlaseks nimetada võiva Leppiku Lauri sulest oli ilmavalgust näinud väga muhedas toonis kirjutis arusaamadest pensionisüsteemi kokkuvarisemise ja muu sellise kohta. See teema mind just väga ei huvita, aga kui kirjutises torkavad silma sellised laused, nagu "Ometi paistab, et kõikenägev silm ei ole kohalikele oraaklitele ilmutanud veel kogu tõde kõrgemate jõudude poolt ette määratud tulevikust" või "Kas pensioni asemel tuleks investeerida kinnisvarasse, kulda või maarjakaske? See küsimus tahaks veel veidi nuputamist", siis jääb pilk tahes-tahtmata pidama. Ja mõistagi ei olnud selles kirjutises väljendatu kehtiv ainult pensionisüsteemi huku ennustajate, vaid üldse igasugu tulevikuvaakujate kohta (see tundub olevat kohane väljend - mäletatavasti ütles tarkmees Niels Bohr, et "ennustada on äärmiselt raske, eriti tulevikku", aga tema oli vähemalt tark inimene).

Loomulikult köitis mu huvi märksa rohkem see, mida kirjutati kirjanduse, olgu siis ilusa või muulaadse kohta. Sellest muulaadsest oli hea lugeda Rossi Kristiina arvustust hiljuti ilmunud Burke Peteri ülevaateteose "Mis on kultuuriajalugu?" kohta. See teos seisab mul nagunii millalgi lugemiskavas, aga Burke'iga on mul ka mõningane erisuhe - kunagi tõlkisin ühe tema raamatu, väga huvitava sealjuures, vähemalt mulle ja tollal (täpsemalt siis tema "Popular Culture in Early Modern Europe"), mis aga mingitel mulle arusaamatuks jäänud põhjustel jäigi lõpuks avaldamata ja mis seetõttu on nii autori kui tema temaatika mulle pikaks ajaks kindlalt mällu söövitanud :-) Selle artikli juures on tähelepanuväärne veel, et ühena harvadest juhtudest on siin tehtud ka parimas mõttes tõlkekriitikat, see tähendab mitte lihtsalt materdatud või siis ülivõrdeis kiidetud, vaid ka põgusalt analüüsitud. Igatahes tahe lugemistükk enne raamatu kallale asumist (loodetavasti on see meeles ka veel siis, kui tegelikult raamatu lugemiseks läheb...)

Vähemalt sama hea lugemine oli ka juba varem Sirbi veergudel kajastust saanud Lakoffi ja Johnsoni metafooriraamatu kohta kirjutatu Oti Marguse sulest. Peamine mõistagi, mida sealt kõrva taha panna oli, et ka see on teos, mille eestinduski vajaks läbilugemist (ja võib-olla isegi rohkem kui pelgalt lugemist)... Raamatute teemal oli ka Helsingi raamatumessist, kus ju eestlased oma mustavas kuubis aukohal seisid, ajendatud intervjuu Sinijärve Karl-Martiniga, millest ehk parim mõte välja noppida oleks järgmine:

Kui nüüd mõelda ühe keskmise raamatu keskmiseks tõlkehonorariks näiteks viis tuhat eurot, siis võiks võtta ette ja lasta näiteks sadakond seni tõlkimata head eesti raamatut klassikutest kõurikuteni ühekorraga ära tõlkida. Ja siis seda käsikirjade hulka sihikindlalt pakkuma hakata. Läheks maksma pool miljonit eurot. Ja sellise suurusjärgu investeeringu puhul ei saa välistada ka võimalikku rahalist tulu.

See tundub muidugi lausa hullumeelse mõttena, aga iseenesest oleks tore küll - lõppeks on ju paljud suurepärased või vähemalt edukad asjad saanud alguse samalaadsetest hullumeelsetest ideedest (kuigi võib kindlasti ka nentida, et palju enam hullumeelseid ideid ongi hulluseks jäänud...).

Ja lõpetuseks oli väga sümpaatne lugeda Mandli Mati kirja pandud väljavõtteid Ajaloomuuseumi külalisteraamatust - just selle kõmulise uue ekspositsiooni "Visa hing" kohta ja just venelaste (või vähemalt vene keeles kirjutanute) sulest. Mõistagi oli seal nii arvamus "Väga hea muuseum!" kui ka "Teatan ametlikult: see muuseum on täielik pask!", aga üldpilt paistis olevat päris positiivne, vähemalt nii väidab Mandli Mati. Mis tekitab veidi hämmastust pidevate kordamiste järel, et Eesti olla Venemaal endiselt esivaenlaste seas... aga ilmselt lähevad siis neil, kes siia satuvad, silmad lahti või on nad vähemalt väga viisakad, mine võta kinni :-)

Loetud: Sirp, 04.11.2011

Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Farscape (TV6), Täna õhtul Leo Põld (TV3), Surmatunnel (Kanal2)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), Troonide mäng (FoxLife)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust ja pisut ajakulu ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ning ka ühe Meistriristiku eriti kangekaelne mõistatus, mille puhul kehtis kindlasti vanatarkade ütelus: "Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest", sest lõpuks see mõistatus ka alistus (vajalik vastus tuli isegi päris ruttu välja, ent see ei olnud veel kaugeltki lõpp...), aga jah, higi, pisaraid, verd ja kartulikoori jäi ikka hulgi maha :-)

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), UEFA Meistrite liiga: Bayern - Napoli (TV6), The Event (RTL2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust ema ja ta poiss-sõbra külaskäik, nagu ikka, ema poolt vaadates, iginälgiva pojakese äratoitmiseks, mis seetõttu, et ka vend ennast sobivaks ajaks kohale nihverdas, kujunes taas selliseks perekondlikuks lõunaks. Päris armas tegelikult, et neid natuke rohkem kui kord aastas, jõulude ajal, ette tuleb... Lisaks tõi ema kaasa paar ristsõnavihikut, millele viimast lihvi anda, sealhulgas Meistriristiku, mis justkui mu mõni aeg tagasi öeldud sõnade ümberlükkamiseks oli seekord sutsu krõbedam kui tavaliselt või nii vähemalt mulle tundus. Niisiis, ihukosutuse järel kapaga ja pastakaga vaimukosutust peale. Seega igati kordaläinud päev, kuigi eile mainitud ootusärevus jäi veel püsima ega saanud otsa, nagu ma olin arvanud...

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Välisilm (ETV), Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), UEFA Meistrite liiga: Valencia - Leverkusen (TV6)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev, aga suure ootuse hõng on juba õhus!

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud. Farscape (TV6), Elavad surnud (FoxCrime), Tšetšeenia: kes tappis Nataša? (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Nukumaja (TV3), V- Die Besucher (Pro7)