Tavaline tööpäev, millesse küll surusid end jõuliselt sisse väiketööd - jah, mitmuses, sest lausa kolm tükki valmis neid täna Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Tehnikamaailm 5/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Surnuist tõusnud (Fox), Surnuist tõusnud (Fox)
8.5.15
7.5.15
Kolmabased mõtted
Põhimõtteliselt olematu põhitööpanusega päev, mille põhjuseks oli valdavalt peaaegu päev läbi kestnud liikumine, osalt rongides, osalt Kungla aiamaal. Jah, nagu aru võib saada, oli kätte jõudnud jälle see kevadine mõnus aeg, mil tõtata Kunglasse ja asuda ennastsalgavalt kartulivagudega tegelema. Päris ära see kinniajamine siiski ei tapnud, nagu võib järeldada tõsiasjast, et ma seda teksti praegu siin siiski oma füüsilises kehas, mitte vaimujõuga kirjutan, aga raske oli see muidugi. Seda kompenseeris siiski natuke muidu aias avanev pilt, mis andis lootust, et mu kobamisi algajalikud puude ja põõsaste pügamised viimase aasta jooksul annavad ehk head tulemust. Nojah, eks seda peab muidugi aeg ehk lähimad kuud näitama, kas see ka kuidagi saaki ja üleüldisse õnne vohamisse edasi kandub, aga vähemalt kevadine pilt oli mu meelest parem kui varem.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Müncheni Bayern (TV6), Puudutus (TV3)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Müncheni Bayern (TV6), Puudutus (TV3)
6.5.15
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Tehnikamaailm 5/2015
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Juventus - Madridi Real (TV6)
Loetud: Tehnikamaailm 5/2015
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Juventus - Madridi Real (TV6)
5.5.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev, kuigi pealuu sees valitses endiselt tinane raskus (aga eks see läheb mööda, muidugi läheb). Muidu rien.
Loetud: Tehnikamaailm 5/2015
Vaadatud: Välisilm (ETV), Kaalukeelel huuthid ja Jeemen (ETV), Troonide mäng (Fox)
Loetud: Tehnikamaailm 5/2015
Vaadatud: Välisilm (ETV), Kaalukeelel huuthid ja Jeemen (ETV), Troonide mäng (Fox)
4.5.15
Pühabased mõtted
Peaaegu olematu tööpanusega päev, kuigi ma natuke, kas või moepärast siiski püüdsin ka sel rindel märki maha panna. Selle peamine ja õieti ainuke põhjus olid täna Paides peetud võistkondlikud Eesti meistrivõistlused mälumängus, kus ma ka üle tüki aja taas osalesin. Nagu ikka, 120 küsimust, päris krõbedat üldjuhul, 2x2 tundi ägedat ragistamist aju ja kõigi muude asjakohaste ihu ja vaimu elementidega, mis tingisid räige vaimse, aga ka kehalise väsimuse.
Siiski läks meil see aasta päris edukalt: saavutasime 13 võistkonna seas viienda koha, seda üsna kindlalt - ettepoole, neljandaks, poleks jõudnud ka siis, kui oleks olnud ideaalne päev ning nende paari lauda jäänud küsimuse puhul siiski õige vastuse kirja pannud ja veel paari (tagantjärele natuke või rohkemgi piinlikust tekitavalt ajurakkudesse kinni jäänud) küsimuse puhul selle õige vastuse välja raalinud, ja kuigi tagant tulijad tegid meist tunduvalt parema spurdi, siis väga tõsiselt ei ohustanud ka nemad ometi. 101 punkti 240 võimalikust ei ole samuti sugugi halb (võitjagi saavutas ainult 144). Nii et selles mõttes võib rahule jääda: see peaks olema meie Historia nime kandva võistkonna nüüd juba 22,7-aastase ajaloo jooksul võistkondlikel meistrivõistlustel paremuselt kolmas tulemus (ammuste neljanda ja teise koha kõrval).
Rahule võis jääda ka muuga: nagu ikka, on neil pikkadel võistlustel kavas ka toitlustamine ja kui Õismäe koolide sööklatest ei ole just kõige paremad mälestused (kuigi tuleb kohe ka lisada, et toit ja olustik jäid siiski talutavuse piiresse), siis Paide gümnaasiumis pakutu oli tõesti hea ja maitsev, mille kohta on ainult kiidusõnu öelda.
Peatselt peaksid arvatavasti ka kilvalehele lisaks tulemustele ilmuma ka küsimused-vastused, eks siis igaüks saab ise kaeda, millise raskusastmega need olid ja kui lollid või targad me juhtusime parajasti olema. Aga et saime viienda koha, siis lasti ka meid kui esikuuiku liikmeid auhinnalaua manu, mille varal sain täiendust kodusele raamatukogule järgmise kauni pildialbumi kujul:
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: A. Le Coq (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Zodiac - Die Zeichen der Apokalypse (RTL2)
Siiski läks meil see aasta päris edukalt: saavutasime 13 võistkonna seas viienda koha, seda üsna kindlalt - ettepoole, neljandaks, poleks jõudnud ka siis, kui oleks olnud ideaalne päev ning nende paari lauda jäänud küsimuse puhul siiski õige vastuse kirja pannud ja veel paari (tagantjärele natuke või rohkemgi piinlikust tekitavalt ajurakkudesse kinni jäänud) küsimuse puhul selle õige vastuse välja raalinud, ja kuigi tagant tulijad tegid meist tunduvalt parema spurdi, siis väga tõsiselt ei ohustanud ka nemad ometi. 101 punkti 240 võimalikust ei ole samuti sugugi halb (võitjagi saavutas ainult 144). Nii et selles mõttes võib rahule jääda: see peaks olema meie Historia nime kandva võistkonna nüüd juba 22,7-aastase ajaloo jooksul võistkondlikel meistrivõistlustel paremuselt kolmas tulemus (ammuste neljanda ja teise koha kõrval).
Rahule võis jääda ka muuga: nagu ikka, on neil pikkadel võistlustel kavas ka toitlustamine ja kui Õismäe koolide sööklatest ei ole just kõige paremad mälestused (kuigi tuleb kohe ka lisada, et toit ja olustik jäid siiski talutavuse piiresse), siis Paide gümnaasiumis pakutu oli tõesti hea ja maitsev, mille kohta on ainult kiidusõnu öelda.
Peatselt peaksid arvatavasti ka kilvalehele lisaks tulemustele ilmuma ka küsimused-vastused, eks siis igaüks saab ise kaeda, millise raskusastmega need olid ja kui lollid või targad me juhtusime parajasti olema. Aga et saime viienda koha, siis lasti ka meid kui esikuuiku liikmeid auhinnalaua manu, mille varal sain täiendust kodusele raamatukogule järgmise kauni pildialbumi kujul:
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: A. Le Coq (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Zodiac - Die Zeichen der Apokalypse (RTL2)
3.5.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Tehnikamaailm 5/2015
Vaadatud: The Quest - Die Krone von König Artus; Die Macht des Excalibur (RTL2), Eesti jalgpalli Premium liiga: Flora-Levadia (ETV)
Ilmunud tõlked: Florian Hartleb: revolutsioonilumm ja Ukraina dilemma (Postimees, 02.05.2015)
Loetud: Tehnikamaailm 5/2015
Vaadatud: The Quest - Die Krone von König Artus; Die Macht des Excalibur (RTL2), Eesti jalgpalli Premium liiga: Flora-Levadia (ETV)
Ilmunud tõlked: Florian Hartleb: revolutsioonilumm ja Ukraina dilemma (Postimees, 02.05.2015)
2.5.15
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi pisikese katkestuse vajadus külastada elukohajärgset suuremat universaalmagasi ühelt poolt koduste toidutagavarade täiendamiseks ja teiselt poolt selle välisseina äärde asetatud pakiautomaadi väisamiseks, milles mind ootas ees üks raamatupakike, mille sisu olgu ka siin ära mainitud:
Loetud: Tehnikamaailm 5/2015
Vaadatud: Riigivargad (ETV), Pealt kullakarvaline (ETV2), Tõsikindel jänes (ETV2), Elas kord ... (Fox), Keeris (TV3)
Loetud: Tehnikamaailm 5/2015
Vaadatud: Riigivargad (ETV), Pealt kullakarvaline (ETV2), Tõsikindel jänes (ETV2), Elas kord ... (Fox), Keeris (TV3)
1.5.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Imelised Autod
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Surnuist tõusnud (Fox), Surnuist tõusnud (Fox)
Loetud: Imelised Autod
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Surnuist tõusnud (Fox), Surnuist tõusnud (Fox)
30.4.15
Kolmabased mõtted
Tavaline, kuigi suhteliselt une- ja unelemisrohke tööpäev. Rien.
Loetud: Imelised Autod
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Puudutus (TV3)
Ilmunud tõlked: Kristina Potapova. Infokampaaniate probleemid Eestis: sõda mõistuse ja südame pärast (RKK ajaveeb)
Loetud: Imelised Autod
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Puudutus (TV3)
Ilmunud tõlked: Kristina Potapova. Infokampaaniate probleemid Eestis: sõda mõistuse ja südame pärast (RKK ajaveeb)
29.4.15
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse taas lükkis end sisse väiketöö, sedapuhku ühe artikli tõlke kujul Diplomaatia hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Imelised Autod
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV), Must nimekiri (Kanal2), Viimased päevad Vietnamis (ETV)
Loetud: Imelised Autod
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV), Must nimekiri (Kanal2), Viimased päevad Vietnamis (ETV)
28.4.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest haukas küll kopsaka tüki vajadus valmistada taas mõningaid väiketõlkeid, lausa kaks Diplomaatia ja kaks, neist üks kiireloomuline, Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Imeline Ajalugu 4/2015
Vaadatud: Välisilm (ETV), Koolibri efekt (TV3), Troonide mäng (Fox)
Loetud: Imeline Ajalugu 4/2015
Vaadatud: Välisilm (ETV), Koolibri efekt (TV3), Troonide mäng (Fox)
27.4.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse, nagu ikka pühapäeviti, mahtus ka külaskäik ema juurde, mis samuti nagu ikka tähendas kopsakat kõhutäit ja pirakat peatäit, seda viimast mõistagi ristsõnavihikute kujul, kusjuures täna aitas peatäit parajamaks muuta asjaolu, et korraga olid käepärast Meistriristik ja Kuma Kange - ah, milline vaimne õndsus!
Õhtupoolikusse jäi veel üks rõõmustav teade: pärast maru pikka viivitust - mis siiski ei olnud loodetavasti asjata, sest sel ajal käis väga äge vigade parandamine ja viimse lihvi andmine - jõudsid Mageia arendajad lõpuks seisukohale, et on aeg välja kuulutada Mageia 5 väljalaskekandidaat. Huvi selle vastu paistab igatahes suur olevat: nii kui ma torrenteid jagama asusin, nii neid ka ahnelt tõmbama hakati. Eks ma üritan ka ise selle kas või põgusalt ära proovida, kui vähegi aega saan, seni tasub aga loota, et see RC sai tõesti piisavalt hea ning lähipäevil suudetakse ära parandada ka veel need suhteliselt vähesed tõrked, mida "väljalaskekriitilisteks" hinnatakse, et siis juba paari-kolme nädala pärast ka kaua oodatud Mageia 5 tõepoolest ilmavalgust näeks.
Loetud: Imeline Ajalugu 4/2015
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Taska (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2)
Õhtupoolikusse jäi veel üks rõõmustav teade: pärast maru pikka viivitust - mis siiski ei olnud loodetavasti asjata, sest sel ajal käis väga äge vigade parandamine ja viimse lihvi andmine - jõudsid Mageia arendajad lõpuks seisukohale, et on aeg välja kuulutada Mageia 5 väljalaskekandidaat. Huvi selle vastu paistab igatahes suur olevat: nii kui ma torrenteid jagama asusin, nii neid ka ahnelt tõmbama hakati. Eks ma üritan ka ise selle kas või põgusalt ära proovida, kui vähegi aega saan, seni tasub aga loota, et see RC sai tõesti piisavalt hea ning lähipäevil suudetakse ära parandada ka veel need suhteliselt vähesed tõrked, mida "väljalaskekriitilisteks" hinnatakse, et siis juba paari-kolme nädala pärast ka kaua oodatud Mageia 5 tõepoolest ilmavalgust näeks.
Loetud: Imeline Ajalugu 4/2015
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Taska (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2)
26.4.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien
Loetud: Imeline Ajalugu 4/2015
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Nõmme Kalju - Tallinna Infonet (ETV), Surnuist tõusnud (Fox), Surnuist tõusnud (Fox), Babaduuk (ETV2)
Ilmunud tõlked:
Jelena Skulskaja: inimene aktsendiga (Postimees, 25.04.2015)
Karsten Kaminski. Tänavakunst Tartust: rohkem kui ainult kunst (Postimees, 25.04.2015)
Loetud: Imeline Ajalugu 4/2015
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Nõmme Kalju - Tallinna Infonet (ETV), Surnuist tõusnud (Fox), Surnuist tõusnud (Fox), Babaduuk (ETV2)
Ilmunud tõlked:
Jelena Skulskaja: inimene aktsendiga (Postimees, 25.04.2015)
Karsten Kaminski. Tänavakunst Tartust: rohkem kui ainult kunst (Postimees, 25.04.2015)
25.4.15
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse jäi ka üks väga suure kiiruga ja paraja vaevaga Postimehe hüvanguks tehtud tõlge (ei, vaev ei olnud tingimata tõlkega seotud, vaid rohkem sellega, et ma pidin seda tegema enam-vähem keset und :-) ehk ajal, mil mul oli just plaanis pärast pikka ja väsitavat ja kordaläinud tööpäeva tublisti magades end kosutada.)
Tänane Sirp oli minu jaoks suhteliselt tühi, aga nii ei pruugi see mitte kõigile olla: nimelt oli tegu, võiks öelda, Viljandi erinumbriga (sellele linnale üht- või teistpidi pühendatud lood moodustasid lehe mahust ligikaudu 57 protsenti ehk umbes 26 lehekülge 45 (sisu)leheküljest). Ja kuigi ma neidki lugusid põgusalt silmasin, ei saa öelda, et need eriti oleksid haakinud, lihtsalt piisavalt ebahuvitav on mu jaoks see linn. Isegi kui on tegu lapsepõlve ainsa vähegi suurema linnaga, mida ma nii suht-koht tundsin (Tartusse ja Pärnusse olin sattunud ju vaid mõne korra ja Tallinnassegi päris harva). Aga kellele Viljandi asjad rohkem korda lähevad, see leiab tänasest numbrist kahtlemata palju põnevat lugeda ja kaasa mõtelda.
Ega Viljandi-välinegi leheosa palju millegagi hiilanud, siingi oli õige mitu sellist pinnapealset huvi pakkuvat lugu (näiteks intervjuu väga vinge šokker-jõuluvanafilmi tegija Helanderi Jalmariga või tõlkelugu filmitsensuurist, eriti seoses Türgiga, mis üldse viimasel ajal mitmesuguste tsensuuriteemadega esile on kerkinud), lisaks veel lausa lahtise kämblaga lajatavat raamatukriitikat (näiteks Märka Veiko punkluulekogumiku kohta või Oja Arno Dalist ja sürrealismist kõneleva raamatu kohta).
Kuid siiski leidus selles tagapooles ka mõndagi päris põnevat. Kõigepealt näiteks Sova Henriku äärmiselt põnevalt kirja pandud arvustus Schrödingeri Erwini hiljuti eestindatud raamatust "Mis on elu?". Raske oleks siin kokkuvõtvalt selle loo kohta midagi öelda, sestap jääb üle soovitada seda vaid lugeda - ja muidugi ka Schrödingeri ennast, kelle mõtted selle artikli kriitikast hoolimata või ka just sellepärast kahtlemata uurimist ja läbimõtlemist väärivad - arvestades muidugi, et tema tööd on kirja pandud nii oma seitsekümmend aastat tagasi, pärast mida on nii mõndagi muutunud nii teaduslikes kui ka muudes arusaamades.
Minu teatava erihuvi tõttu köitis mõistagi tähelepanu üks näitusetutvustus, mis muu hulgas kajastab öökulle. Rääkimata sellest, et alati on mõnus lugeda midagi nende imetabaste tiivuliste kohta, panin loost mõistagi kõrva taha vajaduse taas külastada loodusmuuseumi, kus see näitus avatud on.
Kronbergi Janika oli avaldanud Sirbi veergudel oma Anatoolia-reisikirja teise osa (vähemalt minu teada; esimene ilmus mõne kuu eest Diplomaatias), mis sisult sobib hästi ajastuma just praegu mälestamist leidva kurva sündmusega, sajandi eest armeenlastele kaela langenud häda ja viletsusega, mida enamjaolt genotsiidiks nimetatakse. Seda masendavat hingust õhkus piisavalt ka loost endast, ehkki halamine pole kahtlemata selle loo peamine sisu. Igatahes kindlasti lugu, mida tasub lugeda soovitada.
Ja ühtlasi, võib-olla nende mustade toonide kõrvale pisut humoorikamas võtmes, tasub ehk mainida sedagi, et kui autori arvates on Armeenia kunagine pealinn Ani siinmail vähetuntud, siis on Eestis kindlasti vähemalt üks seltskond inimesi, kes seda linna une pealt teab - need on ristsõnalahendajad (sest Ani koosneb nii armsatest tähtedest levinud tähtedest, mida on, tundub, ristsõnakoostajatel lausa lust ruudustikku paigutada).
Numbri lõpetas aga taas Leete Arti nagu alati vaimustav pilguheit soomeugrilaste maailma, seekord kitsamalt keskendunud, jah, lausa nii suurele asjale nagu tõde. Ja võib-olla olekski hea lõpetada tsitaadiga loost, mis võtab ilusasti kokku tõsi(teadus)liku maailmapildi soomeugrilaste vaatevinklist:
Loetud: Sirp, 24.04.2015
Vaadatud: Pulmapilt (ETV2), Elas kord ... (Fox), Keeris (TV3)
Tänane Sirp oli minu jaoks suhteliselt tühi, aga nii ei pruugi see mitte kõigile olla: nimelt oli tegu, võiks öelda, Viljandi erinumbriga (sellele linnale üht- või teistpidi pühendatud lood moodustasid lehe mahust ligikaudu 57 protsenti ehk umbes 26 lehekülge 45 (sisu)leheküljest). Ja kuigi ma neidki lugusid põgusalt silmasin, ei saa öelda, et need eriti oleksid haakinud, lihtsalt piisavalt ebahuvitav on mu jaoks see linn. Isegi kui on tegu lapsepõlve ainsa vähegi suurema linnaga, mida ma nii suht-koht tundsin (Tartusse ja Pärnusse olin sattunud ju vaid mõne korra ja Tallinnassegi päris harva). Aga kellele Viljandi asjad rohkem korda lähevad, see leiab tänasest numbrist kahtlemata palju põnevat lugeda ja kaasa mõtelda.
Ega Viljandi-välinegi leheosa palju millegagi hiilanud, siingi oli õige mitu sellist pinnapealset huvi pakkuvat lugu (näiteks intervjuu väga vinge šokker-jõuluvanafilmi tegija Helanderi Jalmariga või tõlkelugu filmitsensuurist, eriti seoses Türgiga, mis üldse viimasel ajal mitmesuguste tsensuuriteemadega esile on kerkinud), lisaks veel lausa lahtise kämblaga lajatavat raamatukriitikat (näiteks Märka Veiko punkluulekogumiku kohta või Oja Arno Dalist ja sürrealismist kõneleva raamatu kohta).
Kuid siiski leidus selles tagapooles ka mõndagi päris põnevat. Kõigepealt näiteks Sova Henriku äärmiselt põnevalt kirja pandud arvustus Schrödingeri Erwini hiljuti eestindatud raamatust "Mis on elu?". Raske oleks siin kokkuvõtvalt selle loo kohta midagi öelda, sestap jääb üle soovitada seda vaid lugeda - ja muidugi ka Schrödingeri ennast, kelle mõtted selle artikli kriitikast hoolimata või ka just sellepärast kahtlemata uurimist ja läbimõtlemist väärivad - arvestades muidugi, et tema tööd on kirja pandud nii oma seitsekümmend aastat tagasi, pärast mida on nii mõndagi muutunud nii teaduslikes kui ka muudes arusaamades.
Minu teatava erihuvi tõttu köitis mõistagi tähelepanu üks näitusetutvustus, mis muu hulgas kajastab öökulle. Rääkimata sellest, et alati on mõnus lugeda midagi nende imetabaste tiivuliste kohta, panin loost mõistagi kõrva taha vajaduse taas külastada loodusmuuseumi, kus see näitus avatud on.
Kronbergi Janika oli avaldanud Sirbi veergudel oma Anatoolia-reisikirja teise osa (vähemalt minu teada; esimene ilmus mõne kuu eest Diplomaatias), mis sisult sobib hästi ajastuma just praegu mälestamist leidva kurva sündmusega, sajandi eest armeenlastele kaela langenud häda ja viletsusega, mida enamjaolt genotsiidiks nimetatakse. Seda masendavat hingust õhkus piisavalt ka loost endast, ehkki halamine pole kahtlemata selle loo peamine sisu. Igatahes kindlasti lugu, mida tasub lugeda soovitada.
Ja ühtlasi, võib-olla nende mustade toonide kõrvale pisut humoorikamas võtmes, tasub ehk mainida sedagi, et kui autori arvates on Armeenia kunagine pealinn Ani siinmail vähetuntud, siis on Eestis kindlasti vähemalt üks seltskond inimesi, kes seda linna une pealt teab - need on ristsõnalahendajad (sest Ani koosneb nii armsatest tähtedest levinud tähtedest, mida on, tundub, ristsõnakoostajatel lausa lust ruudustikku paigutada).
Numbri lõpetas aga taas Leete Arti nagu alati vaimustav pilguheit soomeugrilaste maailma, seekord kitsamalt keskendunud, jah, lausa nii suurele asjale nagu tõde. Ja võib-olla olekski hea lõpetada tsitaadiga loost, mis võtab ilusasti kokku tõsi(teadus)liku maailmapildi soomeugrilaste vaatevinklist:
[S]oome-ugri tõde [on] kätketud faktide ja ebamäärasuse esteetilisse mängu. Ilma arusaamatust loova hämata ei ole ka tõde selle soomeugrilikus mõttes. Otsesõnu räägitut [...] ei pea keegi tõeks, vaid uhkustamiseks.
Loetud: Sirp, 24.04.2015
Vaadatud: Pulmapilt (ETV2), Elas kord ... (Fox), Keeris (TV3)
24.4.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2)
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2)
23.4.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi meeldivat vaheldust üks väljaskäik sihiga viibida ühe vana ja ammuse tuttava sünnipäeval. Üksikasjadesse laskumata oli kena üritus, isegi seda arvestades, et toimus teine keset päeva ega kujunenud rajuks hommikuni kulgevaks peomölluks. Igatahes oli kena näha ka mõningaid selliseid tuttavaid, keda muidu naljalt või sageli ei kohta.
Tagasiteel ürituselt astusin läbi ka elukohajärgse suurema universaalmagasini juurest, mille välisseina vastu on teatavasti mugavalt toetatud pakiautomaat, kus mind ootas ees üks väike pappkest raamatuga, mis olgu ka siin ära mainitud:
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Vikatimehe poeg (ETV2), Rändaja (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Madridi Real - Madridi Atlético (TV6), Puudutus (TV3)
Tagasiteel ürituselt astusin läbi ka elukohajärgse suurema universaalmagasini juurest, mille välisseina vastu on teatavasti mugavalt toetatud pakiautomaat, kus mind ootas ees üks väike pappkest raamatuga, mis olgu ka siin ära mainitud:
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Vikatimehe poeg (ETV2), Rändaja (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Madridi Real - Madridi Atlético (TV6), Puudutus (TV3)
22.4.15
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse jagus ent ka tööväliselt nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone.
Viimaste hulka kuulub teadasaamine oma e-elu teenusepakkujalt Starmanilt, et nad loobuvad täielikult e-posti teenuse pakkumisest. Nagu ma mõne aja eest juba kirjutasin, oli neil seoses Google'i otsusega pooleldi sunnitud käik loobuda @smail.ee aadressil samuse teenuse pakkumisest, aga nüüd sain visa pealekäimise tulemusel teada, et nad ei kavatse alles jätta ka omaenda varem pakutud @starman.ee aadresse. Nojah, eks nad ühitasid omal ajal need nii täiesti, et nüüd ei pea enam võimalikuks isegi edasisuunamisteenust ülal pidada. Nende õigus muidugi nii talitada, aga siiski pisut kahju. Eks ma pean lootma, et olen suutnud kõikjal vajalikud muudatused teha ja kõiki teavitada, et nood aadressid mai keskpaigast enam ei toimi ning kasutada tuleks mu uut aadressi, aga mingi ebalus jääb ju alati sisse - lõppeks on nende mõlemaga taga oma poolteistkümmend aastat võrguelu ja ka parima tahtmise juures ei ole võimalik mäletada kõike, kus neid aadresse on kasutatud.
Õhtupoolikul aga pakkus teistlaadset emotsiooni jalgpall, kus vastamisi Müncheni Bayern ja Porto. Mäletatavasti eelmine nädal sai esimene ränga külma duši, kui pidi Portugalist lahkuma 1:3 kaotusega. Eks muidugi võis arvata, et kodustaadion ja muud asjaolud annavad Bayernile indu ja hoogu juurde, ning isegi loota, et küllap nad suudavad ka võita, aga siiski tundus kahtlane, kas piisavalt suurelt, et ikka edasipääsu poolfinaali kindlustada. Aga kui mäng algas, kadusid ka kahtlused: Bayern oli kohe nii võimsalt igas mõttes üle, et vaestel Porto mängijatel polnud esimesel poolajal õieti üldse mingit võimalust pilti pääseda ja isegi teisel poolajal, kus lõunasakslased natuke tagasi tõmbasid, jagus neil seda rambivalgust üpris vähesel määral. Eks juba esimene poolaeg, mis lõppes tulemusega 5:0 võõrustajate kasuks, pani ka lõpptulemuse paika, see, et Porto suutis teisel poolajal visa ponnistamisega lõpuks ka ühe värava siiski lüüa, ei muutnud enam midagi. Igatahes, seda Bayerni lõbusat ja pingevaba möllamist oli lust ja rõõm näha.
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Müncheni Bayern - Porto (TV6), Jäljetu sõda (ETV)
Viimaste hulka kuulub teadasaamine oma e-elu teenusepakkujalt Starmanilt, et nad loobuvad täielikult e-posti teenuse pakkumisest. Nagu ma mõne aja eest juba kirjutasin, oli neil seoses Google'i otsusega pooleldi sunnitud käik loobuda @smail.ee aadressil samuse teenuse pakkumisest, aga nüüd sain visa pealekäimise tulemusel teada, et nad ei kavatse alles jätta ka omaenda varem pakutud @starman.ee aadresse. Nojah, eks nad ühitasid omal ajal need nii täiesti, et nüüd ei pea enam võimalikuks isegi edasisuunamisteenust ülal pidada. Nende õigus muidugi nii talitada, aga siiski pisut kahju. Eks ma pean lootma, et olen suutnud kõikjal vajalikud muudatused teha ja kõiki teavitada, et nood aadressid mai keskpaigast enam ei toimi ning kasutada tuleks mu uut aadressi, aga mingi ebalus jääb ju alati sisse - lõppeks on nende mõlemaga taga oma poolteistkümmend aastat võrguelu ja ka parima tahtmise juures ei ole võimalik mäletada kõike, kus neid aadresse on kasutatud.
Õhtupoolikul aga pakkus teistlaadset emotsiooni jalgpall, kus vastamisi Müncheni Bayern ja Porto. Mäletatavasti eelmine nädal sai esimene ränga külma duši, kui pidi Portugalist lahkuma 1:3 kaotusega. Eks muidugi võis arvata, et kodustaadion ja muud asjaolud annavad Bayernile indu ja hoogu juurde, ning isegi loota, et küllap nad suudavad ka võita, aga siiski tundus kahtlane, kas piisavalt suurelt, et ikka edasipääsu poolfinaali kindlustada. Aga kui mäng algas, kadusid ka kahtlused: Bayern oli kohe nii võimsalt igas mõttes üle, et vaestel Porto mängijatel polnud esimesel poolajal õieti üldse mingit võimalust pilti pääseda ja isegi teisel poolajal, kus lõunasakslased natuke tagasi tõmbasid, jagus neil seda rambivalgust üpris vähesel määral. Eks juba esimene poolaeg, mis lõppes tulemusega 5:0 võõrustajate kasuks, pani ka lõpptulemuse paika, see, et Porto suutis teisel poolajal visa ponnistamisega lõpuks ka ühe värava siiski lüüa, ei muutnud enam midagi. Igatahes, seda Bayerni lõbusat ja pingevaba möllamist oli lust ja rõõm näha.
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Müncheni Bayern - Porto (TV6), Jäljetu sõda (ETV)
21.4.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Välisilm (ETV), Stalini poeg (Kanal12), Troonide mäng (Fox)
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Välisilm (ETV), Stalini poeg (Kanal12), Troonide mäng (Fox)
20.4.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest, nagu pühapäeviti ikka, võttis tubli osa enda alla ema külastamine. Mis, samuti nagu ikka, tähendas üht kopsakat kõhutäit ja parajat peatäit, seda viimast mõistagi ristsõnavihikute kujul.
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Theodor Pool - riigimees (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Marvel's The Avengers (RTL)
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Theodor Pool - riigimees (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Marvel's The Avengers (RTL)
19.4.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse tuli taas ära mahutada ühe tõlke valmistamine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Diplomaatia 4/2015
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Levadia - Nõmme Kalju (ETV), Ülisalajane (Sony TV), Ära lase mul minna (TV3), Päästmine (ETV2)
Ilmunud tõlked:
Karsten Kaminski. Kas ühe nädalvahetusega saab eestlaseks? (Postimees, 18.04.2015)
Daniel Coll: Jeremy Clarkson, viimane mees (Postimees, 18.04.2015)
Loetud: Diplomaatia 4/2015
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Levadia - Nõmme Kalju (ETV), Ülisalajane (Sony TV), Ära lase mul minna (TV3), Päästmine (ETV2)
Ilmunud tõlked:
Karsten Kaminski. Kas ühe nädalvahetusega saab eestlaseks? (Postimees, 18.04.2015)
Daniel Coll: Jeremy Clarkson, viimane mees (Postimees, 18.04.2015)
18.4.15
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev.
Tänane Sirp valmistas mõnevõrra pettumuse: oli teine küll sama paks nagu ikka, aga väärt lugemist, vähemalt mulle, oli selles vähe. Sest noh, kindlasti võib vaimu ja võimu vahekordadest igatemoodi kirjutada, aga kas nüüd ikka on kõige mõistlikum absurdi laskuda ja arutleda päritolust ja haridusest lähtudes broilerluse olemasolu või olematuse üle (nagu peatoimetaja Karulini Ott numbrit sissejuhatavas arvamusloos) või siis redutseerida eriskummaliste võtetega koalitsioonileppe kultuuripunktid nulli (nagu teeb Tarandi Kaarel). Aga noh, kultuurilehe poliitikaarvamused on sageli sellised omapärased, nimetame neid siis "kultuurseteks", nii et las nad olla.
Põhimõtteliselt ainuke tõeliselt väärt lugu tänases numbris oli Valge Jaagu vastulause Hennoste Tiidu kuu aja tagusele arvustusele tema raamatu "Punased kohta". Et mul on raamat ise veel lugemata, on muidugi raske mingit seisukohta võtta, kuid kaht lugu vaagides tundub Valge õnneks eriliselt eneseõigustamisega mittetegelev vastulause natuke selgem ja mõistlikum kui kriitika, millele ta vastab. Aga olgu kuidas on, nii või teisiti ja igal juhul on hea nii see, et sellistel paratamatult valusatel teemadel nagu kollaboratsioon ja üldse ajaloo valukohad kirjutatakse raamatuid (olgu monograafiad või kas või poolulme), kui ka see, et need raamatud tekitavad ka avalikku arutelu.
Selle kõrval võib põgusalt ära mainida ka Liiviku Ero arvustuse juba tüki aja eest ilmavalgust näinud sotsioloogiaõpikust, aga siiski tuleb tõdeda, et teine vähegi rohkem huvi pakkunud lugu oli ühtlasi numbri viimane, milles Aasmäe Niina kõneleb ersa ja mokša ehk mordva keelest. Lugu on nähtavasti elanud üle mõningase kärpimise, sest intrigeerivat pealkirja loos õieti ei seletatagi. Aga sellest pole muidugi midagi, huviline leiab kindlasti ka sellele painama jäävale küsimusele laiast internetist vastuse.
Loetud: Sirp, 17.04.2015
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), Keeris (TV3)
Ilmunud tõlked:
William Nemeth. Venemaa riigikeskne hübriidsõda (Diplomaatia 4/2015)
Richard Weitz. Musta mere heitlused (Diplomaatia 4/2015)
Tänane Sirp valmistas mõnevõrra pettumuse: oli teine küll sama paks nagu ikka, aga väärt lugemist, vähemalt mulle, oli selles vähe. Sest noh, kindlasti võib vaimu ja võimu vahekordadest igatemoodi kirjutada, aga kas nüüd ikka on kõige mõistlikum absurdi laskuda ja arutleda päritolust ja haridusest lähtudes broilerluse olemasolu või olematuse üle (nagu peatoimetaja Karulini Ott numbrit sissejuhatavas arvamusloos) või siis redutseerida eriskummaliste võtetega koalitsioonileppe kultuuripunktid nulli (nagu teeb Tarandi Kaarel). Aga noh, kultuurilehe poliitikaarvamused on sageli sellised omapärased, nimetame neid siis "kultuurseteks", nii et las nad olla.
Põhimõtteliselt ainuke tõeliselt väärt lugu tänases numbris oli Valge Jaagu vastulause Hennoste Tiidu kuu aja tagusele arvustusele tema raamatu "Punased kohta". Et mul on raamat ise veel lugemata, on muidugi raske mingit seisukohta võtta, kuid kaht lugu vaagides tundub Valge õnneks eriliselt eneseõigustamisega mittetegelev vastulause natuke selgem ja mõistlikum kui kriitika, millele ta vastab. Aga olgu kuidas on, nii või teisiti ja igal juhul on hea nii see, et sellistel paratamatult valusatel teemadel nagu kollaboratsioon ja üldse ajaloo valukohad kirjutatakse raamatuid (olgu monograafiad või kas või poolulme), kui ka see, et need raamatud tekitavad ka avalikku arutelu.
Selle kõrval võib põgusalt ära mainida ka Liiviku Ero arvustuse juba tüki aja eest ilmavalgust näinud sotsioloogiaõpikust, aga siiski tuleb tõdeda, et teine vähegi rohkem huvi pakkunud lugu oli ühtlasi numbri viimane, milles Aasmäe Niina kõneleb ersa ja mokša ehk mordva keelest. Lugu on nähtavasti elanud üle mõningase kärpimise, sest intrigeerivat pealkirja loos õieti ei seletatagi. Aga sellest pole muidugi midagi, huviline leiab kindlasti ka sellele painama jäävale küsimusele laiast internetist vastuse.
Loetud: Sirp, 17.04.2015
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), Keeris (TV3)
Ilmunud tõlked:
William Nemeth. Venemaa riigikeskne hübriidsõda (Diplomaatia 4/2015)
Richard Weitz. Musta mere heitlused (Diplomaatia 4/2015)
17.4.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida pisut lühendas taas ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Surnuist tõusnud (Fox), Surnuist tõusnud (Fox)
Ilmunud tõlked: Edward Lucas: leebe läbipaistvus ei vaigista Venemaa paranoiat (Postimees, 16.04.2015)
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Surnuist tõusnud (Fox), Surnuist tõusnud (Fox)
Ilmunud tõlked: Edward Lucas: leebe läbipaistvus ei vaigista Venemaa paranoiat (Postimees, 16.04.2015)
16.4.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse mahtus ära ka ühe suhteliselt väikese artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud. Ülisalajane (Sony TV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Pariisi Saint-Germain Barcelona (TV6), Puudutus (TV3)
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud. Ülisalajane (Sony TV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Pariisi Saint-Germain Barcelona (TV6), Puudutus (TV3)
15.4.15
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mille õhtupoolikusse tõi vaheldust, nagu ikka iga kuu teisepäeval, Nõmme mälumäng. Mis oli ühtlasi selle hooaja viimane (välja arvatud finaalmäng, mis seisab veel ees, ka meil.) Ja mis tõi meeldiva üllatuse: kuigi meil õnnestus arutluses ja vaidluses vähemalt kaks punkti lauda jätta (aga õnneks vähemalt sama palju ka samamoodi arutluses ja vaidluses lauast välja ja tabelisse kirja saada), suutsime siiski saavutada sel hooajal kõrgeima, lausa II koha. Mille üle oli väga hea meel, rääkimata sellest, et sellega kaasnes ka auhind, konkreetsemalt raamatu kujul, mis olgu ka siin ära märgitud:
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Juventus-Monaco (TV6)
- Toomas Haug. Mööda Koidu tänavat
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Juventus-Monaco (TV6)
14.4.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Välisilm (ETV), Stalini poeg (Kanal12), Troonide mäng (Fox)
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Välisilm (ETV), Stalini poeg (Kanal12), Troonide mäng (Fox)
13.4.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi tavapärase katkestuse külaskäik ema juurde. Mis, nagu ikka, tähendas külluslikku kõhutäit ja parajat peatäit, seda viimast mõistagi ristsõnavihikute kujul.
Teel koju astusin läbi ka elukohajärgse suurema universaalmagasini välisseina juurest, kus paikneb üks mu lähedastest pakiautomaatidest, mille ühes sahtlikeses ootas mind ees hiljaaegu pisut üllatuslikult ühes võrguviktoriinis fortuuna tahtel auhinnaks saadud raamat, mis olgu ka siin ära märgitud:
Loetud: TM Kodu ja õued 4E/2015
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: H. Männik ja "Loodus" (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2)
Teel koju astusin läbi ka elukohajärgse suurema universaalmagasini välisseina juurest, kus paikneb üks mu lähedastest pakiautomaatidest, mille ühes sahtlikeses ootas mind ees hiljaaegu pisut üllatuslikult ühes võrguviktoriinis fortuuna tahtel auhinnaks saadud raamat, mis olgu ka siin ära märgitud:
- Urmas Väljaots. Minu Pariis. Kuidas moepealinnas ellu jääda
Loetud: TM Kodu ja õued 4E/2015
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: H. Männik ja "Loodus" (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2)
12.4.15
Laubased mõtted
Mõistetavalt eilse väga pika päeva järel suhteliselt lühikeseks jäänud tööpäev, mida aitas veelgi kärpida vajadust teha kaks väiketõlget, üks RKK ja teine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: TM Kodu ja ehitus 4/2015
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Flora - Nõmme Kalju (ETV)
Loetud: TM Kodu ja ehitus 4/2015
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Flora - Nõmme Kalju (ETV)
11.4.15
Reedesed mõtted
Ääretult pikk päev, mis lõppes alles siis, kui mõni juba nähtavasti valmistus laupäevagi lõpule lähenevaks kuulutama - aga sellest hoolimata tubli tööpanusega.
Algas ent see tõlkijate sektsiooni järjekordse kokkusaamisega, mis sel korral oli pikk ja kaheosaline. Esimene osa oli nimelt aastakoosolek, mis sel korral - jah, lausa kolm aastat on asutamisest möödas ja see tähendas ühtlasi algul valitud juhtkonna väljavahetamise vajadust või vähemalt valimiste korraldamist - päädis uue esimehe ja juhatuse valimisega. Tamme Triinu, kes kolm aastat usinalt ja mu meelest igati edukalt oli sektsiooni juhtinud, teatas oma väsimusest ja tagasiastumisest (mis küll ei päästnud teda sugugi juhatusse valimisest), ning nii valiti peaaegu täielise üksmeelega uueks esimeheks Martsoni Ilona. Ka juhatus sai korraliku uuslihvi. Eks siis vaatame, kuidas uued luuad pühkima hakkavad: igatahes uue esimehe "programmilise kõne" põhjal suuri muudatusi oodata ei ole, pigem senise tegevuse jätkumist, mis on ilmsesti hea ja tore.
Nagu oli tore ka see, et sel koosolekul sai näha õige mitmeid inimesi, keda tavapärastel teemaseminaridel ja kokkusaamistel nii väga ei kohta - samal ajal või õigemini pisut varem oli käinud ka kirjanike liidu üldkogu ja teatavasti päris suur osa tõlkijate sektsiooni (mis ju õieti ongi samuse kirjanike liidu sektsioon) liikmetest kuulub ühtlasi kirjanike liitu, nii et eriti kaugema otsa rahval oli hea võimalus kaks kärbest ühe hoobiga pinisema panna.
Ent see polnud kõik, nagu öeldakse parimates telereklaamides. Aastakoosolek peetud ning kirjanike liidu pidulauas pisut head-paremat maitsta lastud, järgnes ka tavapärasem teemaseminar, millel seekord olid osalema soostunud piiblitõlgete, kuidas öelda, koordinaatorid ja juhid ja hinged Pauli Toomas ja Ernitsa Tauno. (Kui viimane nimi peaks võõras tunduma, siis jah, teda tutvustati kui hetkel viimase piiblitõlke, selle, mille valmistasid jehoovatunnistajad, koordinaatorit.) Nende kahe vestlusring oli ääretult huvitav, nii sellepärast, et mõlemad rääkisid väga hingestatult ja põhjendatult piibli tõlkimisest (ja oma mõnevõrra erinevatest, kuid laias laastus ometi päris sarnastest lähenemistest sellele), kui ka sellepärast, et mõlemad oskavad hästi tempida tõsist juttu terakese huumoriga, kui ka sellepärast, et see vestlusring ajendas publikut, kes ju valdavalt tõlkijad - ja teatavasti piiblist tõlkimisel väga sageli mööda ei pääse, ikka on need välismaised autorid ühel või teisel moel seda tsiteerinud või kaudtsiteerinud või vähemalt kasutanud väljendeid, mis just sealt pärit -. päris aktiivselt ka ise kaasa lööma, algul ehk rohkem küsimustega, hiljem ka omapoolsete mõttearendustega. Ja et pärast vestlusringi oli ka võimalus samune uus piiblitõlge endale soetada, siis no mida sa hing ikka veel tahad!
Koju jõudes ootas aga ees Sirp, mis kas juhuslikult või nädalase pausi tõttu sisaldas seekord üsna mitu huvipakkuvat lugemist. Lehte alustas vägevalt ja (nagu sageli) võitlevalt Sirbi keeletoimetaja Künstleri Aili, mõistagi keelest kõneldes. Loos oli loomulikult palju häid mõtteid, aga ma tahaksin juhtida tähelepanu ühele, kus mu meelest pisut üle võlli oli mindud ja pandud.
Nimelt võttis ta muu hulgas ette ühe nähtuse, mis pigem keeles loomulik tundub - sõnalõppude, eriti e-hääliku reduteerumise või lausa kao. kõik need hommä, polä, kümmä (tema kirjapildis) kahtlemata erutavad, lausa ärritavad keeletundlikku kõrva - aga ma olen sama veendunud, et kunagi vanemal ajal oli samamoodi neid, kes kuidagi ei suutnud mõista, miks "noored" nii imelikult kõnelevad ja ütlevad jalg, mitte jalga või uus, mitte uusi jne, rääkimata juba sellest, et mõned eriti vastikud kaotasid lausa pool sõna ära ja ütlesid laulma, mitte, nagu kord ja kohus, laulamahen.
Olgu, ma tean, et ma siinkohal utreerisin, muidugi, aga ma ei ole sugugi kindel, et lõpu-e redutseerumine on midagi sellist, mille vastu oleks märkimisväärselt mõtet võidelda - ja vaevalt saab selles ka süüdistada inglise või mis tahes muu võõrkeele mõju, ehkki seegi võib ju teatavat toimet avaldada, pigem on see asi, mis kulgeb keele enda täitsa loomulikust arengust johtuvalt: kui lühem vorm ei takista mõistmist, siis juba puhtpragmaatilistel kaalutlustel see ka tasapisi peale jääb (nagu on tulnud, et jääda, lühike sisseütlev, i-mitmus ja muud sellised nähtused).
Pikalt ja põhjalikult oli võtnud hiljutist baltisaksa valgustusaegsele kirjasõnale keskendunud artiklikogumikku käsitleda Lotmani Piret. Huvitav oli seda võrrelda ühes viimases Akadeemias sama teose kohta arvata võtnud Viidingu Kristi kirjutisega: kui muidu hindavad mõlemad ühtmoodi kõrgelt enam-vähem kõiki artikleid ega leia suurt midagi ette heita (Viiding küll mainib kurvastava puudujäägina registri puudumist, millega võib kindlasti nõus olla), siis lahknemine toimub ühe mõnes mõttes uudse artikli puhul: erootilisust valgustusaja kirjameeste loomingus vaadelnud Ulrike Plathi kirjutis on Viidingul hinnatud suurepärase näitena uudse vaatenurga sissetoomisest, samal ajal kui Lotman viskab õhku sügava kahtluse, kas niimoodi ikka on mõtet teha.
Juba mainitud Viidingu Kristi on aga ka tänases Sirbis sõna saanud, tõsi küll, mitte selle valgustusajastu teose, vaid hoopis Boccaccio "Madonna Flammetta eleegia" tõlke asjus. Kusjuures teosest endast väga palju juttu ei olegi, küll aga selle tõlkimisest, veel täpsemalt asjaolust, et kuigi teos on kirjutatud itaalia keeles, vajanuks selle tõlkija ja/või toimetaja kindlasti korralikku ladina keele oskust ja ladina/antiikkultuuri tundmist. Sest ilma selleta, jah, ei tule asi üldse hea välja: võib-olla tõlget kui sellist päris otseselt teadmatus ei kahjusta (ehkki võib juhtuda ka sedagi), aga kommentaaride osa, mis niisuguste maailmapärandi ja seeläbi valdavalt ükspuha millisest tänapäeval lugejast küllaltki kaugel seisvate teoste puhul igati hädavajalik on, võib küll tugevasti kannatada ja seeläbi ka paremat mõistmist segada. Nojah, olgu, ilukirjanduses paremal juhul on teos ise selline, mis mõjub ajast aega ja üpris sõltumata parajasti ümbritsevast, aga sealgi kipuvad ikka sageli autori kaasaja reaalid kaasa mängima, mis muu aja lugejale seletamist vajaksid. (Veel enam ja eriti kehtib see muidugi mitteilukirjanduslike teoste kohta: kui ehk Gilgameši eeposest või Rolandi laulust võib ka ilma kommentaarideta mingi emotsiooni ja mõistmise kätte saada, siis näiteks vanema aja loodusteaduslikud kirjutised või kas või kroonikad on jätavad ilma põhjalike kommentaarideta enamasti täiesti nõutuks, on vaat et lausa mõistetamatud, isegi kui sõnadest aru saab.) Nii et igati võib nõustuda autori üleskutsega:
Üks numbri iseäralikumaid kirjutisi oli Tali Margareti pikk, lausa kolmele leheküljele ulatuv lugu pealkirjaga "Protestilaine maailma ülikoolides". Loo põhiosa, Hollandi ülikoolide protesti tutvustamine ja lahtiseletamine, oli igati asjalik, aga mulle jäi täiesti mõistetamatuks, miks olid siia segatud veel mitmel pool mujal esinenud üliõpilasrahutusi või -erutusi: ütleb ju ka autor ise, et nende põhjused on hoopis milleski muus kui Hollandis, aga justkui tahaks ikka rõhutada, et need on ometi mingil tabamatul moel seotud. Kas 1968. aasta on siis nii tugevasti "kultuurimälus", et sellist vägivaldset seost tõmmata? Sest õigupoolest, ma usun, on ehk raske leida viimastel kümnenditel aastat, mil kuskil maailma nurgas poleks mõnes ülikoolis õppurite proteste esinenud, aga neid on ikka raske niimoodi ühte siduda. Mis muidugi ei tähenda, et mainitud loo põhisisu ehk Hollandi noorte tudengite probleemide kajastamine kuidagi halb oleks, vastupidi, väga tänuväärt on sellest ka maakeeles kirjutada.
Väga põnevat meenutuslikku materjali sisaldas Heaposti Leiu kirjatükk, mis formaalselt oli pühendatud Margi Karini postuumselt ilmavalgust näinud teosele "Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia", mis kahtlemata on üks selle inimteaduste haru suursaavutusi, arvatavasti ka üleilmses mastaabis. Ega raamatust endast palju ses loos juttu ei ole, aga autor ütleb algul kohe ka ise ausalt välja, et "sel [ilmumise] puhul heidaksime pilgu raamatu saamise tagamaadele". Ja need tagamaad on päris põnevad, eriti ekspeditsioonide kirjeldused. Tasub lugemist - nagu mõistagi ja kindlasti ka raamat ise, mis oma põhjalikkusega peaks mu teada selgitama või lausa kummutama nii mõnedki senised (oletuslikud) arvamused.
Mõnikord on päris vahva ja tore heita pilku mõne loomeinimese töötuppa, olgu siis otseses mõttes (jah, kui muud ei saa, siis majamuuseumidki ajavad ju asja ära) või ka kaudsemas mõttes. Tänases Sirbis pakkus selleks võimaluse intervjuu (noor)kirjaniku Välja Linda Mariga, kes avaldab väga mitmesuguseid mõtteid nii oma loomingu kui ka maailma ja üldse kohta. Vähemalt mulle oli see ääretult huvitav lugeda.
Vist tuleks ära mainida ka kirjutis ühest vastsest ajakirjast nimega Neoonmust, kuigi selle kirjatüki puhul ei osanud ma (jah, ajakirjast ei olnud ma isegi midagi kuulnud varem) õieti seisukohta võtta, kas siin kirjutatakse vaimustusega omamoodi paroodiaväljaandest või on see tükk ise paras paroodia või mis. Võib-olla peaks selle ajakirja hankima ja oma silmaga kaema? Võib-olla ...
Numbri lõpetas aga kolmas killuke rubriigist "Raminagrobis mäletab" ehk Sirbi minevikust. Sel korral oli see küll kuidagi imelikult kirja pandud, väga visandlikult ja katkendlikult, nii et head muljet ei jäänud ja palju targemaks samuse Sirbi mineviku osas ka ei saanud. Aga noh, üht-teist loos siiski oli, kas või loo juures olev pilt, mis pakkus mõneks hetkeks nuputamisvaeva :-)
Ja nüüd võib ainult veel kord korrata: ja see pole veel kõik! Sest ühel hetkel seisis mu ees dilemma: kas üritada tunnike magada või olla parem ühtejutti pikalt üleval - ja ma otsustasin mõistagi viimase kasuks. Nimelt oli täna samal ajal kõigi nende mind Tallinnas hoidnud üritustega ka üks üritus Tartus, mis mulle oli silma jäänud selle poolest, et lisaks kõigele muule esitleti seal üht raamatut, mis tundus olevat huvipakkuv.
Mul õnnestus komandeerida sinna üks tuttav, et ta raamatu üritaks hankida. Mis, nagu selgus, ei olnudki lihtne ülesanne, sest seda vist müüki ei paisatagi, vaid ongi teine selline raamatukogudele saadetav või midagi sellist. Aga tuttav nägi vaeva ja sai siiski selle raamatukese enda valdusse ja ühtlasi ka kohe mulle teise tuttavaga teele panna. Kes pidi jõudma Tallinnasse keset sügavat ööd ühe esimese Tartust tuleva bussiga. Mistõttu ma olingi nagu kakskümmend kopikat kell kaheksa hommikul bussijaamas kohal :-) (sest kuigi vahepeal oli ilmunud abipakkujaid, kes olid nõus ka selle raamatu ajutiselt enda hoolde võtma, suhtusin ma neisse ikka nii haruldase trükise puhul väga suure umbusuga ega tahtnud midagi juhuse hooleks jätta). Jah, muidugi olin taas koju jõudes juba päris väsinud, aga ikkagi õnnelik, sest raamat oli käes!
Loetud: Sirp, 10.04.2015
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), Ülisalajane (Sony TV), Keeris (TV3)
Ilmunud tõlked: Konstantin von Eggert: praegused fašismiga võitlejad ei riski millegagi (Postimees, 10.04.2015)
Algas ent see tõlkijate sektsiooni järjekordse kokkusaamisega, mis sel korral oli pikk ja kaheosaline. Esimene osa oli nimelt aastakoosolek, mis sel korral - jah, lausa kolm aastat on asutamisest möödas ja see tähendas ühtlasi algul valitud juhtkonna väljavahetamise vajadust või vähemalt valimiste korraldamist - päädis uue esimehe ja juhatuse valimisega. Tamme Triinu, kes kolm aastat usinalt ja mu meelest igati edukalt oli sektsiooni juhtinud, teatas oma väsimusest ja tagasiastumisest (mis küll ei päästnud teda sugugi juhatusse valimisest), ning nii valiti peaaegu täielise üksmeelega uueks esimeheks Martsoni Ilona. Ka juhatus sai korraliku uuslihvi. Eks siis vaatame, kuidas uued luuad pühkima hakkavad: igatahes uue esimehe "programmilise kõne" põhjal suuri muudatusi oodata ei ole, pigem senise tegevuse jätkumist, mis on ilmsesti hea ja tore.
Nagu oli tore ka see, et sel koosolekul sai näha õige mitmeid inimesi, keda tavapärastel teemaseminaridel ja kokkusaamistel nii väga ei kohta - samal ajal või õigemini pisut varem oli käinud ka kirjanike liidu üldkogu ja teatavasti päris suur osa tõlkijate sektsiooni (mis ju õieti ongi samuse kirjanike liidu sektsioon) liikmetest kuulub ühtlasi kirjanike liitu, nii et eriti kaugema otsa rahval oli hea võimalus kaks kärbest ühe hoobiga pinisema panna.
Ent see polnud kõik, nagu öeldakse parimates telereklaamides. Aastakoosolek peetud ning kirjanike liidu pidulauas pisut head-paremat maitsta lastud, järgnes ka tavapärasem teemaseminar, millel seekord olid osalema soostunud piiblitõlgete, kuidas öelda, koordinaatorid ja juhid ja hinged Pauli Toomas ja Ernitsa Tauno. (Kui viimane nimi peaks võõras tunduma, siis jah, teda tutvustati kui hetkel viimase piiblitõlke, selle, mille valmistasid jehoovatunnistajad, koordinaatorit.) Nende kahe vestlusring oli ääretult huvitav, nii sellepärast, et mõlemad rääkisid väga hingestatult ja põhjendatult piibli tõlkimisest (ja oma mõnevõrra erinevatest, kuid laias laastus ometi päris sarnastest lähenemistest sellele), kui ka sellepärast, et mõlemad oskavad hästi tempida tõsist juttu terakese huumoriga, kui ka sellepärast, et see vestlusring ajendas publikut, kes ju valdavalt tõlkijad - ja teatavasti piiblist tõlkimisel väga sageli mööda ei pääse, ikka on need välismaised autorid ühel või teisel moel seda tsiteerinud või kaudtsiteerinud või vähemalt kasutanud väljendeid, mis just sealt pärit -. päris aktiivselt ka ise kaasa lööma, algul ehk rohkem küsimustega, hiljem ka omapoolsete mõttearendustega. Ja et pärast vestlusringi oli ka võimalus samune uus piiblitõlge endale soetada, siis no mida sa hing ikka veel tahad!
Koju jõudes ootas aga ees Sirp, mis kas juhuslikult või nädalase pausi tõttu sisaldas seekord üsna mitu huvipakkuvat lugemist. Lehte alustas vägevalt ja (nagu sageli) võitlevalt Sirbi keeletoimetaja Künstleri Aili, mõistagi keelest kõneldes. Loos oli loomulikult palju häid mõtteid, aga ma tahaksin juhtida tähelepanu ühele, kus mu meelest pisut üle võlli oli mindud ja pandud.
Nimelt võttis ta muu hulgas ette ühe nähtuse, mis pigem keeles loomulik tundub - sõnalõppude, eriti e-hääliku reduteerumise või lausa kao. kõik need hommä, polä, kümmä (tema kirjapildis) kahtlemata erutavad, lausa ärritavad keeletundlikku kõrva - aga ma olen sama veendunud, et kunagi vanemal ajal oli samamoodi neid, kes kuidagi ei suutnud mõista, miks "noored" nii imelikult kõnelevad ja ütlevad jalg, mitte jalga või uus, mitte uusi jne, rääkimata juba sellest, et mõned eriti vastikud kaotasid lausa pool sõna ära ja ütlesid laulma, mitte, nagu kord ja kohus, laulamahen.
Olgu, ma tean, et ma siinkohal utreerisin, muidugi, aga ma ei ole sugugi kindel, et lõpu-e redutseerumine on midagi sellist, mille vastu oleks märkimisväärselt mõtet võidelda - ja vaevalt saab selles ka süüdistada inglise või mis tahes muu võõrkeele mõju, ehkki seegi võib ju teatavat toimet avaldada, pigem on see asi, mis kulgeb keele enda täitsa loomulikust arengust johtuvalt: kui lühem vorm ei takista mõistmist, siis juba puhtpragmaatilistel kaalutlustel see ka tasapisi peale jääb (nagu on tulnud, et jääda, lühike sisseütlev, i-mitmus ja muud sellised nähtused).
Pikalt ja põhjalikult oli võtnud hiljutist baltisaksa valgustusaegsele kirjasõnale keskendunud artiklikogumikku käsitleda Lotmani Piret. Huvitav oli seda võrrelda ühes viimases Akadeemias sama teose kohta arvata võtnud Viidingu Kristi kirjutisega: kui muidu hindavad mõlemad ühtmoodi kõrgelt enam-vähem kõiki artikleid ega leia suurt midagi ette heita (Viiding küll mainib kurvastava puudujäägina registri puudumist, millega võib kindlasti nõus olla), siis lahknemine toimub ühe mõnes mõttes uudse artikli puhul: erootilisust valgustusaja kirjameeste loomingus vaadelnud Ulrike Plathi kirjutis on Viidingul hinnatud suurepärase näitena uudse vaatenurga sissetoomisest, samal ajal kui Lotman viskab õhku sügava kahtluse, kas niimoodi ikka on mõtet teha.
Juba mainitud Viidingu Kristi on aga ka tänases Sirbis sõna saanud, tõsi küll, mitte selle valgustusajastu teose, vaid hoopis Boccaccio "Madonna Flammetta eleegia" tõlke asjus. Kusjuures teosest endast väga palju juttu ei olegi, küll aga selle tõlkimisest, veel täpsemalt asjaolust, et kuigi teos on kirjutatud itaalia keeles, vajanuks selle tõlkija ja/või toimetaja kindlasti korralikku ladina keele oskust ja ladina/antiikkultuuri tundmist. Sest ilma selleta, jah, ei tule asi üldse hea välja: võib-olla tõlget kui sellist päris otseselt teadmatus ei kahjusta (ehkki võib juhtuda ka sedagi), aga kommentaaride osa, mis niisuguste maailmapärandi ja seeläbi valdavalt ükspuha millisest tänapäeval lugejast küllaltki kaugel seisvate teoste puhul igati hädavajalik on, võib küll tugevasti kannatada ja seeläbi ka paremat mõistmist segada. Nojah, olgu, ilukirjanduses paremal juhul on teos ise selline, mis mõjub ajast aega ja üpris sõltumata parajasti ümbritsevast, aga sealgi kipuvad ikka sageli autori kaasaja reaalid kaasa mängima, mis muu aja lugejale seletamist vajaksid. (Veel enam ja eriti kehtib see muidugi mitteilukirjanduslike teoste kohta: kui ehk Gilgameši eeposest või Rolandi laulust võib ka ilma kommentaarideta mingi emotsiooni ja mõistmise kätte saada, siis näiteks vanema aja loodusteaduslikud kirjutised või kas või kroonikad on jätavad ilma põhjalike kommentaarideta enamasti täiesti nõutuks, on vaat et lausa mõistetamatud, isegi kui sõnadest aru saab.) Nii et igati võib nõustuda autori üleskutsega:
panen kõigile tulevastele tõlkijatele südamele, et juba stuudiumi ajal oleks mõistlik eestindamata renessansi- ja varauusaja kirjanduse hulka silmas pidades läbida ülikoolis vähemalt süsteemne antiikkirjanduse, minimaalsest mahukam ladina keele ja antiikmütoloogia kursus.Sümpaatne oli Sirbi veergudel lugeda Kõrvitsa Greete järelehüüet Pratchetti Terryle - selle lehe kohta üsna haruldane, et ulmest üldse kirjutatakse, eriti veel välismaisest ja, kuidas öelda, nekroloogi kujul. Eks ta kahtlemata suur (ulme)kirjanik oli, kindel see, ehkki mulle tema naljatlemine sugugi ei istunud, ja järelehüüet ka eestikeelses kirjasõnas väärib.
Üks numbri iseäralikumaid kirjutisi oli Tali Margareti pikk, lausa kolmele leheküljele ulatuv lugu pealkirjaga "Protestilaine maailma ülikoolides". Loo põhiosa, Hollandi ülikoolide protesti tutvustamine ja lahtiseletamine, oli igati asjalik, aga mulle jäi täiesti mõistetamatuks, miks olid siia segatud veel mitmel pool mujal esinenud üliõpilasrahutusi või -erutusi: ütleb ju ka autor ise, et nende põhjused on hoopis milleski muus kui Hollandis, aga justkui tahaks ikka rõhutada, et need on ometi mingil tabamatul moel seotud. Kas 1968. aasta on siis nii tugevasti "kultuurimälus", et sellist vägivaldset seost tõmmata? Sest õigupoolest, ma usun, on ehk raske leida viimastel kümnenditel aastat, mil kuskil maailma nurgas poleks mõnes ülikoolis õppurite proteste esinenud, aga neid on ikka raske niimoodi ühte siduda. Mis muidugi ei tähenda, et mainitud loo põhisisu ehk Hollandi noorte tudengite probleemide kajastamine kuidagi halb oleks, vastupidi, väga tänuväärt on sellest ka maakeeles kirjutada.
Väga põnevat meenutuslikku materjali sisaldas Heaposti Leiu kirjatükk, mis formaalselt oli pühendatud Margi Karini postuumselt ilmavalgust näinud teosele "Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia", mis kahtlemata on üks selle inimteaduste haru suursaavutusi, arvatavasti ka üleilmses mastaabis. Ega raamatust endast palju ses loos juttu ei ole, aga autor ütleb algul kohe ka ise ausalt välja, et "sel [ilmumise] puhul heidaksime pilgu raamatu saamise tagamaadele". Ja need tagamaad on päris põnevad, eriti ekspeditsioonide kirjeldused. Tasub lugemist - nagu mõistagi ja kindlasti ka raamat ise, mis oma põhjalikkusega peaks mu teada selgitama või lausa kummutama nii mõnedki senised (oletuslikud) arvamused.
Mõnikord on päris vahva ja tore heita pilku mõne loomeinimese töötuppa, olgu siis otseses mõttes (jah, kui muud ei saa, siis majamuuseumidki ajavad ju asja ära) või ka kaudsemas mõttes. Tänases Sirbis pakkus selleks võimaluse intervjuu (noor)kirjaniku Välja Linda Mariga, kes avaldab väga mitmesuguseid mõtteid nii oma loomingu kui ka maailma ja üldse kohta. Vähemalt mulle oli see ääretult huvitav lugeda.
Vist tuleks ära mainida ka kirjutis ühest vastsest ajakirjast nimega Neoonmust, kuigi selle kirjatüki puhul ei osanud ma (jah, ajakirjast ei olnud ma isegi midagi kuulnud varem) õieti seisukohta võtta, kas siin kirjutatakse vaimustusega omamoodi paroodiaväljaandest või on see tükk ise paras paroodia või mis. Võib-olla peaks selle ajakirja hankima ja oma silmaga kaema? Võib-olla ...
Numbri lõpetas aga kolmas killuke rubriigist "Raminagrobis mäletab" ehk Sirbi minevikust. Sel korral oli see küll kuidagi imelikult kirja pandud, väga visandlikult ja katkendlikult, nii et head muljet ei jäänud ja palju targemaks samuse Sirbi mineviku osas ka ei saanud. Aga noh, üht-teist loos siiski oli, kas või loo juures olev pilt, mis pakkus mõneks hetkeks nuputamisvaeva :-)
Ja nüüd võib ainult veel kord korrata: ja see pole veel kõik! Sest ühel hetkel seisis mu ees dilemma: kas üritada tunnike magada või olla parem ühtejutti pikalt üleval - ja ma otsustasin mõistagi viimase kasuks. Nimelt oli täna samal ajal kõigi nende mind Tallinnas hoidnud üritustega ka üks üritus Tartus, mis mulle oli silma jäänud selle poolest, et lisaks kõigele muule esitleti seal üht raamatut, mis tundus olevat huvipakkuv.
Mul õnnestus komandeerida sinna üks tuttav, et ta raamatu üritaks hankida. Mis, nagu selgus, ei olnudki lihtne ülesanne, sest seda vist müüki ei paisatagi, vaid ongi teine selline raamatukogudele saadetav või midagi sellist. Aga tuttav nägi vaeva ja sai siiski selle raamatukese enda valdusse ja ühtlasi ka kohe mulle teise tuttavaga teele panna. Kes pidi jõudma Tallinnasse keset sügavat ööd ühe esimese Tartust tuleva bussiga. Mistõttu ma olingi nagu kakskümmend kopikat kell kaheksa hommikul bussijaamas kohal :-) (sest kuigi vahepeal oli ilmunud abipakkujaid, kes olid nõus ka selle raamatu ajutiselt enda hoolde võtma, suhtusin ma neisse ikka nii haruldase trükise puhul väga suure umbusuga ega tahtnud midagi juhuse hooleks jätta). Jah, muidugi olin taas koju jõudes juba päris väsinud, aga ikkagi õnnelik, sest raamat oli käes!
Loetud: Sirp, 10.04.2015
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), Ülisalajane (Sony TV), Keeris (TV3)
Ilmunud tõlked: Konstantin von Eggert: praegused fašismiga võitlejad ei riski millegagi (Postimees, 10.04.2015)
10.4.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida aitas muuta meeleolukamaks üks väljaskäik. Nimelt oli praegu käiva Tallinna raamatumessi raames kavas ülikoolikaaslase Saueaugu Meelise vastse raamatu esitlus. See kujutab sisuliselt tema doktoritööd ja on kahtlemata väärikas panus sõjajärgse Eesti NSV algusaegade uurimises - mida rõhutati ka esitlusel ja milles pole ka mingit põhjust kahelda. Ühtlasi oli muidugi esitlus ka hea võimalus näha nii mõndagi sellist tuttavat, kellega just väga sageli kokku ei puutu, sest, noh, minu kitsamad huvialad on ju pisut teised, aga keda ometi on ikka hea ka üle tüki aja näha.
Aga loomulikult oli selle esitluse kõrval ka kogu too raamatumess. Mis, nagu rahvusraamatukogu kevadised raamatumüügid ikka, oli juppjagu tagasihoidlikum kui jõululaat, aga siiski piisavalt esinduslik, et ka mu rahakotti omajagu tuulutada ja kodusesse raamatukokku mõnigi väärikas element elik raamat juurde tekitada. Millised olgu ka siin üles ja ära loetud:
Loetud: TM Kodu ja ehitus 4/2015
Vaadatud: Surmalend Alpides (TV3), Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Ülisalajane (Sony TV)
Aga loomulikult oli selle esitluse kõrval ka kogu too raamatumess. Mis, nagu rahvusraamatukogu kevadised raamatumüügid ikka, oli juppjagu tagasihoidlikum kui jõululaat, aga siiski piisavalt esinduslik, et ka mu rahakotti omajagu tuulutada ja kodusesse raamatukokku mõnigi väärikas element elik raamat juurde tekitada. Millised olgu ka siin üles ja ära loetud:
- Meelis Saueauk. Propaganda ja terror. Nõukogude julgeolekuorganid ja Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti sovetiseerimisel 1944-1953
- Aristoteles. Poliitika
- Boriss Uspenski. Vene kultuuri jõujooni
- Ants Viires. Läbi heitlike aegade
- Rein Zobel. Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus 13.-14. sajandil
- Rein Zobel. Tallinn (Reval). Keskaegsed kindlustused
Loetud: TM Kodu ja ehitus 4/2015
Vaadatud: Surmalend Alpides (TV3), Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Ülisalajane (Sony TV)
9.4.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud. Tehnikamaailm 4/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Pilvede all (Kanal2), Puudutus (TV3)
Ilmunud tõlked:
Kalev Stoicescu. Demokraatia õppetund ... Nigeeriast (RKK ajaveeb)
Patrik Maldre: Eesti küberturbe olukord 2014 (RKK ajaveeb)
Loetud. Tehnikamaailm 4/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Pilvede all (Kanal2), Puudutus (TV3)
Ilmunud tõlked:
Kalev Stoicescu. Demokraatia õppetund ... Nigeeriast (RKK ajaveeb)
Patrik Maldre: Eesti küberturbe olukord 2014 (RKK ajaveeb)
8.4.15
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Tehnikamaailm 4/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Must nimekiri (Kanal2), Resident Evil: Teispoolsus (Kanal2), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Loetud: Tehnikamaailm 4/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Must nimekiri (Kanal2), Resident Evil: Teispoolsus (Kanal2), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
7.4.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Täna sai ilmselt põhijoontes valmis ja lõpule ka üks pisike pööre elus (võiks ju öelda ka, et tööelus, aga eks see puudutab, nagu tänapäeval ikka, ka paljut muudki): et teenusepakkuja oma teenusepakkuja otsuse kohaselt otsustas senisel kujul e-posti teenuse pakkumisest loobuda, siis kolisin oma e-posti aadressi ümber - ja ühes sellega ka kogu tollele kontole jäädvustunud viimase seitsme aasta kirjad ja kõik muu, mis polnud sugugi lihtne ega kiire operatsioon (sest kõik vajas pisukest ülevaatamist ning isegi need kõige olulisemad, kindlasti säilitamist vajavad kirjad ulatusid arvuliselt ligemale 50 000-ni ja mahuliselt mitme gigabaidini). Aga tehtud see sai ja loodetavasti piisavalt varakult, et jääks aega välja selgitada kõik viimased võimalikud ebakohad ja puudujäägid, ning et ka kõik tuttavad ja sõbrad saaksid õigeaegselt muudatusest teada.
Loetud: Tehnikamaailm 4/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Välisilm (ETV), Stalini poeg (Kanal12), G. I. Joe - Die Abrechnung (Pro7)
Ilmunud tõlked: Artur Mas: demokraatia võidab! (Postimees, 06.04.2015)
Loetud: Tehnikamaailm 4/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Välisilm (ETV), Stalini poeg (Kanal12), G. I. Joe - Die Abrechnung (Pro7)
Ilmunud tõlked: Artur Mas: demokraatia võidab! (Postimees, 06.04.2015)
6.4.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse harjumuspäraselt tõi vaheldust ja rõõmu igapühapäevane ema külastamine. Mis, nagu ikka, tähendas kopsakat kõhutäit - ah, milline lihakaste täna ees ootas, ah, milline! - ja parajat peatäit, seda viimast mõistagi ristsõnavihikute kujul.
Loetud: Tehnikamaailm 4/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Ajavaod. Ärimehed: "Norma" lugu (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Tron: pärand (TV3)
Loetud: Tehnikamaailm 4/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Ajavaod. Ärimehed: "Norma" lugu (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Tron: pärand (TV3)
5.4.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldusrikkust elukohajärgse universaalmagasini külastamine koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil, kust tagasituleku ajaks oli taevast hakanud õnnekombel üht-teist pudenema, just täpselt parajalt palju või vähe, et südant rõõmsamaks teha. Muidu rien.
Loetud: [digi] aprill 2015
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Sillamäe Kalev - Nõmme Kalju (ETV), Viikingid (TV6), Õlimäe õied (ETV2)
Ilmunud tõlked:
John Lucas: jumalateotus (Postimees, 04.04.2015)
Sofi Oksanen: kuidas võltsitakse ajalugu (Postimees, 04.04.2015)
Abdul Turay: Vene laine (Postimees, 04.04.2015)
Loetud: [digi] aprill 2015
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Sillamäe Kalev - Nõmme Kalju (ETV), Viikingid (TV6), Õlimäe õied (ETV2)
Ilmunud tõlked:
John Lucas: jumalateotus (Postimees, 04.04.2015)
Sofi Oksanen: kuidas võltsitakse ajalugu (Postimees, 04.04.2015)
Abdul Turay: Vene laine (Postimees, 04.04.2015)
4.4.15
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: [digi] aprill 2015
Vaadatud: Die Deutschen Ordenritter (Arte), Ülisalajane (Sony TV), Risttuules (ETV), Keeris (TV3)
Loetud: [digi] aprill 2015
Vaadatud: Die Deutschen Ordenritter (Arte), Ülisalajane (Sony TV), Risttuules (ETV), Keeris (TV3)
3.4.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille kestust mõnevõrra vähendas 4,1 ühiku tõlkimine RKK hüvanguks (õnneks ei olnud need kuigi suured ühikud). Muidu rien.
Loetud: Imeline Ajalugu 3/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Haven (Universal Channel), Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Ülisalajane (Sony TV)
Loetud: Imeline Ajalugu 3/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Haven (Universal Channel), Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Ülisalajane (Sony TV)
2.4.15
Kolmabased mõtted
Ka tänane tööpäev jäi tavalisest lühemaks, aga sedakorda mitte väiketööde pärast (ehkki neidki hakkas taas kogunema), vaid pika väljaskäigu pärast, mille esimene ots viis mind vana tuttava Juure Mardi vastse raamatu esitlusele. Mis oli täpselt nii lõbus ja meeleolukas, nagu seda tema puhul võib ette kujutada. (Kes tahab täpsemalt teada, saab kuulata ja kaeda video pealt.) Ühtlasi tähendas see muidugi, et kodune raamatukogu täienes taas samuse esitletud raamatu võrra:
Sealt edasi viis teekond aga, nagu ikka iga kuu esimesel kolmapäeval toimuvale Mageia sõprade koosviibimisele, samuti nagu ikka Kamikadze pubis. Eks see natuke nutumaigune oli, sest Mageia 5 ilmumine aina venib ja venib - mis teisest küljest on muidugi mõneti ka hea, sest üsna paljud olulised vead on tänu sellele viibimisele ära parandatud ja et arendus on põhimõtteliselt külmutatud, siis ei ole ka uusi juurde tulnud. Aga no ikkagi, praeguseks on enam-vähem jõulukingiks oodatud väljalaske esialgsest tähtajast ikka juba maru palju aega möödas ja isegi veel viimane väljalaskekandidaat ei ole väljas ...
Loetud: Imeline Ajalugu 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Puudutus (TV3)
- Mart Juur. Kallis peaminister tegutseb jälle (kirjastaja leheküljel miskipärast seda veel näha polnud, sestap ei saa ka linki panna, aga küll kõik huvilised selle nagunii raamatukauplusest või mujalt üles leiavad)
Sealt edasi viis teekond aga, nagu ikka iga kuu esimesel kolmapäeval toimuvale Mageia sõprade koosviibimisele, samuti nagu ikka Kamikadze pubis. Eks see natuke nutumaigune oli, sest Mageia 5 ilmumine aina venib ja venib - mis teisest küljest on muidugi mõneti ka hea, sest üsna paljud olulised vead on tänu sellele viibimisele ära parandatud ja et arendus on põhimõtteliselt külmutatud, siis ei ole ka uusi juurde tulnud. Aga no ikkagi, praeguseks on enam-vähem jõulukingiks oodatud väljalaske esialgsest tähtajast ikka juba maru palju aega möödas ja isegi veel viimane väljalaskekandidaat ei ole väljas ...
Loetud: Imeline Ajalugu 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Puudutus (TV3)
1.4.15
Teisibased mõtted
Jällegi tugevasti kärbunud (põhi)tööpäev, sest täna sõitis plaanidesse sisse tervelt kolm, jah, kolm väiketõlget (millest üks polnud sugugi väike, ehkki oli huvitav ja tõlkida lausa põnev) Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Imeline Ajalugu 3/2015
Vaadatud: Eesti jalgpallikoondise maavõistlused: Eesti-Island (ETV), Kirjandusministeerium (ETV), Must nimekiri (Kanal2), Plekktrumm (ETV), Ülisalajane (Sony TV), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Loetud: Imeline Ajalugu 3/2015
Vaadatud: Eesti jalgpallikoondise maavõistlused: Eesti-Island (ETV), Kirjandusministeerium (ETV), Must nimekiri (Kanal2), Plekktrumm (ETV), Ülisalajane (Sony TV), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
31.3.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse siiski rammisid end jõuliselt sisse kaks tõlget RKK hüvanguks, üks õige jipipikuke, teine seevastu pikk kui lohe. Muidu rien.
Loetud: Horisont 2/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Krimmi õpetaja (ETV2), Välisilm (ETV), Presidendi kõrval (ETV), Elavad surnud (Fox)
Loetud: Horisont 2/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Krimmi õpetaja (ETV2), Välisilm (ETV), Presidendi kõrval (ETV), Elavad surnud (Fox)
30.3.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse mahutas end, nagu ikka, ära igapühapäevane ema külastamine. Nojah, ma muidugi alles üleeile käisin seal, aga tegelikult oli tal sünnipäev ju ikka alles täna ja eks ta ole, mõistagi oli seal veel alles sünnipäevatoitugi, nii et minemata kuidagi jätta ei saanud :-) Ja loomulikult oligi tulemuseks tavapärane kopsakas kõhutäis kõikvõimalikest hõrgutistest ja paras peatäis, seda viimast ikka ristsõnavihikute kujul.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Ajavaod. Ärimehed: Suuräri M. Jänes (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu (ETV2), Põhjatäht (ETV2), Papa (ETV2), Lendurid koduteel (ETV2), Alateadvuse maja (ETV2), Teisel pool metsa (ETV2), Must stsenaarium (ETV2), XYZtopia (ETV2)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Ajavaod. Ärimehed: Suuräri M. Jänes (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu (ETV2), Põhjatäht (ETV2), Papa (ETV2), Lendurid koduteel (ETV2), Alateadvuse maja (ETV2), Teisel pool metsa (ETV2), Must stsenaarium (ETV2), XYZtopia (ETV2)
29.3.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev.
Nagu mu ajaveebi hoolikamad lugejad kahtlemata tähele panid, jäi mul eile Sirp kajastamata. Mis ei ole ka õhtupoolikust tihedat programmi arvestades vähimgi ime ja nii ma jõudsingi isegi selle lugemiseni alles täna.
Tõsi, ega seal palju kajastada polegi. Ühelt poolt oli sisu päris huvitav, aga teiselt poolt on sellest raske midagi kirjutada: nimelt oli läbivaks teemaks kriitika, nii selle vähesus kui ka üldse mõte ja sisu - ja noh, ehkki see on huvipakkuv teema, on kriitika ja selle mõtestamise üle kriitiliselt reflekteerida kuidagi nagu liiga deep. Sestap ma tooksingi ära vaid viite enda seisukohalt huvipakkuvaimale ehk Väljataga Märdi kirjutatud loole, mis kõigi muude kõrval kõneles spetsiifilisemalt kirjanduskriitikast ja milles oli õige mitu väärt mõtet - kas või - ja eriti mind puudutavalt - tõlkekriitika suhtelise võimatuse kohta ajakirjanduses -, ning teiselt poolt intervjuule Loogi Alvariga, milles oli üks äraütlemata väärt mõte, mis pahatihti kipub arvestamata jääma: et ükskõik kelle ükskõik milline väljaütlemine on subjektiivne, ütlejast lähtuv ja johtuv, mitte absoluutne tõde (ehkki Loog piirab selle, arvatavasti pelust "reaalia" "tõsiteaduslikkuse" ees, ainult humanitaariaga).
Oli muidugi lehes ka rohkelt näiteid kriitikast, st mis iganes valdkonna sündmustest (kriitiliselt) kirjutavaid lugusid, millest ma enda mätta otsast tõstaksin vahest esile Matsini Paavo kirjutise kahest raamatust, millest mul varem just palju aimu ei olnud (st üldse ei olnud, kui pelk ilmumise fakt välja arvata), ja Järveti Toomase loo omapärasest raamatust "Minu Jeruusalemm" (mis pealkirjale vaatamata ei paista, vähemalt selle kirjutise põhjal, olevat just päris see kõige tüüpilisem reisikiri).
Äramärkimist väärib kindlasti ka Lapini Leo lühike märkus litograafia kohta, mis oma lühidusest hoolimata andis selle kunstiliigi kohta päris ammendava ülevaate - nagu ilmselt pidigi, kui arvestada seda, et see oli mõeldud "kriitikana" nende pihta, kes selle sõna all jumal teab mida pakuvad.
Nagu väärib kahtlemata äramärkimist ka palju tõsisematel teemadel kõnelnud Unduski Jaani emakeelepäevne ettekanne, mis paberil võib-olla ei kõla nii hästi kui elusesituses, aga teisalt annab ehk rohkem ainest ja aega mõelda selles väljendatud igavikuliste teemade, õigemini ühe suure teema, nimelt õigeaegsuse üle.
Nagu andis sootuks muu üle mõelda Sepa Tuule ja Silla Elini lugu, kuidas öelda, võimalikust tahtevabaduse puudumisest - ja ei, see ei olnud üldse filosoofiline, vaid väga eluline, täpsemalt siis sellest, kas ja kuivõrd võib näiline tahtevabadus olla hoopiski tingitud meis peituvatest parasiitidest. Põnev lugemine sellest hoolimata, et mingit ühest seisukohta siit välja ei koorunud, juba sellegi pärast, et uurimisandmeid napib olgu ühe või teise või ka kolmanda seisukoha toetamiseks.
Ja lõppes mu jaoks eilne Sirp kurva noodiga ehk järelehüüdega Viirese Antsule, ühele Eesti suurtest etnoloogidest, kellega mulgi oli au põgusalt üliõpilasena kokku puutuda. Eks ajad mööduvad ja uued korüfeed tulevad peale, aga Viires on mu silmis jäänud otsekui kaduviku kehastuseks - tema peamine huviala oli, nii nagu mina sellest aru olen saanud, nüüdseks suurel määral, kui mitte peagu täielikult hääbunud ja kadunud inimolu kooskõlas loodusega (eriti "puumaailmaga", aga ka laiemalt). Ja sellest kaduvikust, mis tema jaoks tundus küll olevat igati olev(ik), võis ta innustunult rääkida tundide kaupa - või noh, nii kaua, kuni loeng läbi sai :-)
Loetud: Sirp, 27.03.2015
Vaadatud: Elavad surnud (Fox), Ülisalajane (Sony TV), Viikingid (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: kodumaa sündroom (Postimees, 28.03.2015)
Nagu mu ajaveebi hoolikamad lugejad kahtlemata tähele panid, jäi mul eile Sirp kajastamata. Mis ei ole ka õhtupoolikust tihedat programmi arvestades vähimgi ime ja nii ma jõudsingi isegi selle lugemiseni alles täna.
Tõsi, ega seal palju kajastada polegi. Ühelt poolt oli sisu päris huvitav, aga teiselt poolt on sellest raske midagi kirjutada: nimelt oli läbivaks teemaks kriitika, nii selle vähesus kui ka üldse mõte ja sisu - ja noh, ehkki see on huvipakkuv teema, on kriitika ja selle mõtestamise üle kriitiliselt reflekteerida kuidagi nagu liiga deep. Sestap ma tooksingi ära vaid viite enda seisukohalt huvipakkuvaimale ehk Väljataga Märdi kirjutatud loole, mis kõigi muude kõrval kõneles spetsiifilisemalt kirjanduskriitikast ja milles oli õige mitu väärt mõtet - kas või - ja eriti mind puudutavalt - tõlkekriitika suhtelise võimatuse kohta ajakirjanduses -, ning teiselt poolt intervjuule Loogi Alvariga, milles oli üks äraütlemata väärt mõte, mis pahatihti kipub arvestamata jääma: et ükskõik kelle ükskõik milline väljaütlemine on subjektiivne, ütlejast lähtuv ja johtuv, mitte absoluutne tõde (ehkki Loog piirab selle, arvatavasti pelust "reaalia" "tõsiteaduslikkuse" ees, ainult humanitaariaga).
Oli muidugi lehes ka rohkelt näiteid kriitikast, st mis iganes valdkonna sündmustest (kriitiliselt) kirjutavaid lugusid, millest ma enda mätta otsast tõstaksin vahest esile Matsini Paavo kirjutise kahest raamatust, millest mul varem just palju aimu ei olnud (st üldse ei olnud, kui pelk ilmumise fakt välja arvata), ja Järveti Toomase loo omapärasest raamatust "Minu Jeruusalemm" (mis pealkirjale vaatamata ei paista, vähemalt selle kirjutise põhjal, olevat just päris see kõige tüüpilisem reisikiri).
Äramärkimist väärib kindlasti ka Lapini Leo lühike märkus litograafia kohta, mis oma lühidusest hoolimata andis selle kunstiliigi kohta päris ammendava ülevaate - nagu ilmselt pidigi, kui arvestada seda, et see oli mõeldud "kriitikana" nende pihta, kes selle sõna all jumal teab mida pakuvad.
Nagu väärib kahtlemata äramärkimist ka palju tõsisematel teemadel kõnelnud Unduski Jaani emakeelepäevne ettekanne, mis paberil võib-olla ei kõla nii hästi kui elusesituses, aga teisalt annab ehk rohkem ainest ja aega mõelda selles väljendatud igavikuliste teemade, õigemini ühe suure teema, nimelt õigeaegsuse üle.
Nagu andis sootuks muu üle mõelda Sepa Tuule ja Silla Elini lugu, kuidas öelda, võimalikust tahtevabaduse puudumisest - ja ei, see ei olnud üldse filosoofiline, vaid väga eluline, täpsemalt siis sellest, kas ja kuivõrd võib näiline tahtevabadus olla hoopiski tingitud meis peituvatest parasiitidest. Põnev lugemine sellest hoolimata, et mingit ühest seisukohta siit välja ei koorunud, juba sellegi pärast, et uurimisandmeid napib olgu ühe või teise või ka kolmanda seisukoha toetamiseks.
Ja lõppes mu jaoks eilne Sirp kurva noodiga ehk järelehüüdega Viirese Antsule, ühele Eesti suurtest etnoloogidest, kellega mulgi oli au põgusalt üliõpilasena kokku puutuda. Eks ajad mööduvad ja uued korüfeed tulevad peale, aga Viires on mu silmis jäänud otsekui kaduviku kehastuseks - tema peamine huviala oli, nii nagu mina sellest aru olen saanud, nüüdseks suurel määral, kui mitte peagu täielikult hääbunud ja kadunud inimolu kooskõlas loodusega (eriti "puumaailmaga", aga ka laiemalt). Ja sellest kaduvikust, mis tema jaoks tundus küll olevat igati olev(ik), võis ta innustunult rääkida tundide kaupa - või noh, nii kaua, kuni loeng läbi sai :-)
Loetud: Sirp, 27.03.2015
Vaadatud: Elavad surnud (Fox), Ülisalajane (Sony TV), Viikingid (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: kodumaa sündroom (Postimees, 28.03.2015)
28.3.15
Reedesed mõtted
Poolenisti tavaline tööpäev, mille teise poole võtsid enda alla töövälised, aga paratamatud sündmused.
Kõigepealt ema soovil tema just täna peetud sünnipäev. Mis tõi kokku rohkelt lähisugulasi-hõimlasi ja oli just nii meeleolukas ja kõhtu täitev ja tore, nagu oodata võis ja nagu ikka on olnud. Sõnaga, pidu ja rõõm.
Samust pidu ja rõõmu ei jagunud aga palju järgmise töövälise asja ajal, milleks oli Šveitsi ja Eesti jalgpallimäng Euroopa 2016. aasta meistrivõistluste valiksarja raames. Šveits teadagi on üsna tugev meeskond ja sestap võis enne mängu loota, et ehk suudab nüüd mitmeid häbiväärseid kaotusi (jah, viik San Marinoga oli ikka rohkem kaotuse maiguga, selgelt) talunud Eesti koondis ometi head mängu näidata - milleks ju andsid pisut alust mängueelsed pallurite ja muude asjapulkade kommentaarid - ja vahest isegi viigi välja võidelda.
Aga see lootus kustus üpris kiiresti: Šveits oli tõepoolest parem igas võimalikus mõttes ja elemendis: isegi kui neil kohati esines kergemaid apsakaid, siis kompenseeris selle meeskondlikkus. Mis Eestil aga oli nõrguke: individuaalselt pole ehk paljudele midagi eriti ette heita, aga koostöö - ja ikka ja jälle eriti söödumäng - jätab tugevasti soovida. Mistõttu tulemus 3:0 ei olnud ka midagi imestada: kui pärast mängu intervjuudes ei osatud öelda, kuhu küll on jäänud Eesti koondise väravad (jah, kas või väravad, võitudest rääkimata), siis just selle taha need mu meelest ongi jäänud, et ei suudeta palli omavahel korralikult edasi toimetada.
Põhimõtteliselt on nüüd niisiis peaaegu välistatud alagrupist edasipääsemise lootus - aga noh, selle õieti välistas juba San Marino mäng, nii et küllap tuleb ootama jääda järgmist, MMi valiktsüklit, et ehk ja võib-olla loota midagi paremat ...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: jalgpalli EM 2016 valikmäng: Šveits-Eesti (ETV), Ülisalajane (Sony TV), Keeris (TV3)
Kõigepealt ema soovil tema just täna peetud sünnipäev. Mis tõi kokku rohkelt lähisugulasi-hõimlasi ja oli just nii meeleolukas ja kõhtu täitev ja tore, nagu oodata võis ja nagu ikka on olnud. Sõnaga, pidu ja rõõm.
Samust pidu ja rõõmu ei jagunud aga palju järgmise töövälise asja ajal, milleks oli Šveitsi ja Eesti jalgpallimäng Euroopa 2016. aasta meistrivõistluste valiksarja raames. Šveits teadagi on üsna tugev meeskond ja sestap võis enne mängu loota, et ehk suudab nüüd mitmeid häbiväärseid kaotusi (jah, viik San Marinoga oli ikka rohkem kaotuse maiguga, selgelt) talunud Eesti koondis ometi head mängu näidata - milleks ju andsid pisut alust mängueelsed pallurite ja muude asjapulkade kommentaarid - ja vahest isegi viigi välja võidelda.
Aga see lootus kustus üpris kiiresti: Šveits oli tõepoolest parem igas võimalikus mõttes ja elemendis: isegi kui neil kohati esines kergemaid apsakaid, siis kompenseeris selle meeskondlikkus. Mis Eestil aga oli nõrguke: individuaalselt pole ehk paljudele midagi eriti ette heita, aga koostöö - ja ikka ja jälle eriti söödumäng - jätab tugevasti soovida. Mistõttu tulemus 3:0 ei olnud ka midagi imestada: kui pärast mängu intervjuudes ei osatud öelda, kuhu küll on jäänud Eesti koondise väravad (jah, kas või väravad, võitudest rääkimata), siis just selle taha need mu meelest ongi jäänud, et ei suudeta palli omavahel korralikult edasi toimetada.
Põhimõtteliselt on nüüd niisiis peaaegu välistatud alagrupist edasipääsemise lootus - aga noh, selle õieti välistas juba San Marino mäng, nii et küllap tuleb ootama jääda järgmist, MMi valiktsüklit, et ehk ja võib-olla loota midagi paremat ...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: jalgpalli EM 2016 valikmäng: Šveits-Eesti (ETV), Ülisalajane (Sony TV), Keeris (TV3)
27.3.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse mahtus ära ka üks väljaskäik, et teha viimseid ettevalmistusi homseks tähtsaks päevaks. Muidu rien.
Loetud: Horisont 2/2015
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Ülisalajane (Sony TV)
Loetud: Horisont 2/2015
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Ülisalajane (Sony TV)
26.3.15
Kolmabased mõtted
Poolenisti tavaline tööpäev. Poolenisti seepärast, et läks, nagu ikka läheb, kui hellitad end juba mõttega, et on saadud pisut lõbustatud ja maaõhuga turgutatud ja nüüd võiks taas (põhi)tööle valu anda - ja siis valgub kaela kaks jupikest tõlkimist RKK hüvanguks, veel kaks Postimehe hüvanguks ja lõpuks veel üks Diplomaatia hüvanguks (ehkki selle viimase lõpetamise ma lükkasin siiski natuke edasi).
Aga lisaks sellele võib eelmise postituse lisandusena mainida, et Tartu-käigul jõudis minu kätte ka üht-teist uut ja huvitavat, täpsemalt üks raamat, mis ühel tuttaval kangesti üle oli ja mille saamise vastu mul midagi ei olnud, täpsemalt siis see:
Aga lisaks sellele veel ka niisugune vahva öökull-poekott (jajah, just nii! :-) ):
Loetud: Horisont 2/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Pilvede all (Kanal2), Restart (Kanal2), Puudutus (TV3)
Aga lisaks sellele võib eelmise postituse lisandusena mainida, et Tartu-käigul jõudis minu kätte ka üht-teist uut ja huvitavat, täpsemalt üks raamat, mis ühel tuttaval kangesti üle oli ja mille saamise vastu mul midagi ei olnud, täpsemalt siis see:
- Isaac Asimov. A Memoir
Aga lisaks sellele veel ka niisugune vahva öökull-poekott (jajah, just nii! :-) ):
Loetud: Horisont 2/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Pilvede all (Kanal2), Restart (Kanal2), Puudutus (TV3)
25.3.15
Esmateisibased mõtted
Et need kaks päeva möödusid ühes jutis ja valdavalt ühes, kodust erinevas kohas, siis on mõistlik ka neist üheskoos kõnelda. Täpsemalt siis kaugel lõunamaal elik Tartus ja selle ümbruses. Kus esmaspäevaks oli kokku lepitud üks kokkusaamine heade tuttavatega. Mis sai ka edukalt teoks ja oli just nii mõnus ja lahe, nagu võis oodata, või isegi veel mõnusam ja laheda. Et aga selles privaatsus- ja muudel kaalutlustel rohkem rääkida ei tahaks, siis tuleb lihtsalt ära mainida ka see, et Suudlevad Tudengid on päris lahe koht, kus istuda ja jõmiseda - millise mulje tekkimisele võis muidugi tublisti kaasa aidata ka see, et (arvatavasti päevast tingituna) me olime nende teise korruse saalis sisuliselt ainsad külalised ja sestap langes meile osaks, võiks öelda, lausa personaalne teenindamine :-)
Samuti oli hea üle tüki aja ka venda näha ning mõistagi teisel päeval ehk teisipäeval korraks ka Kunglast läbi käia. Mis oligi teine põhjus lõunamaale minna, sest küll väikese kõhklusega täpse ajastamise osas, ootas seal ees puude-põõsaste ülevaatamine ja kerge hoolitsemine, et nad ikka paremas korras viljakandvaks perioodiks oleks. Loodetavasti siis on ka, kui ma midagi vussi ei ole keeranud. Aga eks seda suve poole näeb.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Välisilm (ETV)
Ilmunud tõlked: Vladimir Socor. Ukraina juhita Euroopas: strateegiline hinnang (RKK ajaveeb)
Samuti oli hea üle tüki aja ka venda näha ning mõistagi teisel päeval ehk teisipäeval korraks ka Kunglast läbi käia. Mis oligi teine põhjus lõunamaale minna, sest küll väikese kõhklusega täpse ajastamise osas, ootas seal ees puude-põõsaste ülevaatamine ja kerge hoolitsemine, et nad ikka paremas korras viljakandvaks perioodiks oleks. Loodetavasti siis on ka, kui ma midagi vussi ei ole keeranud. Aga eks seda suve poole näeb.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Välisilm (ETV)
Ilmunud tõlked: Vladimir Socor. Ukraina juhita Euroopas: strateegiline hinnang (RKK ajaveeb)
23.3.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi traditsioonilise katkestuse ema külastamine. Mida oli tänase mõnusa ilmaga lausa lust teha. Rääkimata sellest, et külaskäik, nagu ikka, tähendas mõnusalt kopsakat kõhutäit - jah, ema küsis, kas kunagi peaks saabuma ka aeg, mil ma enam hakklihakastet ei taha, ja mulle tundus, et ta ei olnudki väga pettunud, kui ma vastasin, et vaevalt küll - ja parajat peatäit, seda viimast siis mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul.
Loetud: [digi] märts 2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Ajavaod. Ärimehed: Kodumaised rõivad (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Maksym Bugriy. Kas Läti ranniku lähedal nähti Venemaa Musta mere laevastiku allveelaeva? (RKK ajaveeb)
Loetud: [digi] märts 2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Ajavaod. Ärimehed: Kodumaised rõivad (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Maksym Bugriy. Kas Läti ranniku lähedal nähti Venemaa Musta mere laevastiku allveelaeva? (RKK ajaveeb)
22.3.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millest taas võttis oma tuntava osa ühe pikema ajaveebiloo tõlkimine RKK hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: [digi] märts 2015
Vaadatud. Eesti jalgpalli Premium liiga: Flora - Sillamäe Kalev (ETV), Viikingid (TV6), Kaheksanda kategooria katastroof (Kanal12)
Loetud: [digi] märts 2015
Vaadatud. Eesti jalgpalli Premium liiga: Flora - Sillamäe Kalev (ETV), Viikingid (TV6), Kaheksanda kategooria katastroof (Kanal12)
21.3.15
Reedesed mõtted
Teataval määral ka tavaline tööpäev, millest aga tubli osa haukas enda alla ühelt poolt mitmiksihtpunktne väljaskäik ja teiselt poolt õige mitme RKK (väiksemamahulise) tõlkesoovi täitmine.
Nagu öeldud, oli väljaskäik mitme suhtpunktiga, millest üks viis mind lausa politseisse :-) Jajah, tegelikult siis uue reisidokumendi ehk passi kättesaamisele: nüüd on ka minul vana ilusa sinise asemel see uus, nimetatakse vist bordoopunaseks, milles mu mõningaks üllatuseks on varasemast tunduvalt rohkem teksti: räägitagu, mis räägitakse masinajastu saabumisest - ja kindlasti on ju selles uues rohkem neid igasugu masinloetavaid komponente -, on igatahes inimestele mõeldud osi tunduvalt rohkem. Millest eriti kummastav oli näha seda, et tervelt kaks lehekülge on eraldatud "indeksile" ehk ELi keeltes lahtiseletusele, mis seal avalehel siis kirjas on - kummastuse efekti tekitas eelkõige see, et see "indeks" oli mitu lehekülge pärast avalehte ennast :-) Aga noh, las ta olla, dokument on dokument ja ju on nii vaja seda vormistada.
Ülejäänud sihtpunktid olid kõik seotud raamatutega, mida täna jõudis mu kätte ja seeläbi kodustesse läbilugemist ootavatesse hunnikutesse õige palju, mistõttu ma ei hakka siin neid sihtkohti kõiki üles märkimagi, piirdudes vaid raamatute enda kirjapanekuga:
Tänase Sirbi avas Friedenthali Meelise huvitav lugu, kuidas öelda, kevade alguse ja maailma äraseletamise teemal. Mille läbiv teema oli ometi hoopis apokalüpsis ehk (maailma)lõpuaja ootused ja lootused läbi aja ja üleüldse, mis lõppkokkuvõttes viis autori arvamusele, et kevad ei ole saabunud mitte ainult kalendris, vaid ehk saabub ka päriselt: "Mul on tunne, et praegusel ajal on juba tõelist kevadet õhus". (Ja jah, selle lõpulause mõistmiseks tuleks mõistagi läbi lugeda artikkel ise, sest sel on peale eksplitsiitse ka implitsiitne tähendus :-) ).
Siiski jäi mulle muidu sümpaatses loos silma üks väikeasi, millega ma hästi ei tahaks nõus olla (kuigi, võin tunnistada, selles osas on eri seisukohti, nii et mu arvamus astub siin enam-vähem üht jalga ainult ühe koolkonna seisukohtadega). Nimelt mainib ta, ikka samuse apokalüpsisega seoses, et kui "esimestel sajanditel meie ajaarvamise järgi valitses palavikule ärevus, paljudele näis, et maailm lõpeb kohe", siis hiljem, ajal, mida tagantjärele nimetatakse keskajaks, see kahanenud ja otsekui kadunud, valitsenud "justkui ükskõiksus kataklüsmiliste muutuste suhtes".
Süüvimata siinkohal põhjalikumalt asjasse, võib öelda, et apokalüptilise mõtlemise uurimisel keskaega puutuvalt on tänapäeval olemas põhiliselt kaks seisukohta: üks, mida paistab esindavat ka Friedenthal, väidab, et see sisuliselt puudus, parimal juhul oli üksikuid isikuid, kes seda väljendasid, ja ajuti mõningate konkreetsete sündmuste ajel teatavaid (lokaalseid) puhanguid, teine aga, et see oli selgelt olemas ja avaldub nii nende üksikute isikute mõtteavaldustes kui ka üldises mentaliteedis, nii palju kui seda viimast muidugi jälgida on võimalik (jah, sellel teisel seisukohal on ka oma alavoole, aga jäägu need siin puutumata).
Mullegi on valdavalt tundunud, et apokalüptiline mõtlemine oli keskajal nii sügavalt inimestesse sisse juurdunud, et seda on otse ilmvõimatu Euroopa keskajast ükspuha mis aspektis lahutada. Mis paradoksaalselt võib olla üks põhjus, miks seda on mõnikord raske eemalt vaadates (nagu ajaloolased ju üldjuhul end asetavad) tuvastada, nagu võib juhtuda siis, kui vaadeldavad nähtused on petlikult sarnased, ehkki nende taga on sootuks teistsugune eluvaade (võib-olla pole see parim näide, aga praegu turgatas pähe võrdlus: kui meie praegu ütleme, et tegin seda või teist keskpäeval, siis kuulja automaatselt sedastab, et see tegu toimus kell 12 - ja väga lihtne on samamoodi automaatselt kanda seda üle ka minevikku, lugedes näiteks, et lahing algas keskpäeval, ja järeldada, et see algas kell 12, samal ajal kui toona mõõdeti keskpäeva mitte kella, vaid pigem päikese näiva liikumise järgi, mistõttu meie mõistes kellaaeg võib õige mitme tunni võrra erineda - sõnaga, mõiste on sama ja õieti tähenduski, aga taustsüsteem ja seeläbi vaste tegelikkuses erinevad). Kui Friedenthal ütleb, et "maailmalõpu kohta kinnitati, et see juhtub, muidugi, aga täpsemalt millal, ei oska keegi öelda" ja paistab sellest järeldavat, et seeläbi ei olnud maailmalõpp aktuaalne, siis mu meelest on asi lausa vastupidine: jah, muidugi, keegi ei teadnud, millal see tuleb, aga kõik teadsid, et see tuleb ja tuleb mitte kauges tulevikus, vaid otsekohe, iga hetk (olgu, võib-olla mitte kõik - alati on olnud ka neid, kes a) kas üldse ei usu valdavat "paradigmat" või b) arvavad teadvat, milline on tegelikult minevik-olevik-tulevik).
Ja see jättis paljule, lausa kõigele oma pitseri, mis võib kergesti eksitada, nagu võib näha kas või Friedenthali artiklist, kus ta näiteks ütleb, et "kui eelnev katoliiklik maailmapilt eelistas staatilist ja hierarhilist maailma, kõigil on ühiskonnaredelis oma koht, siis protestantlik ideaal oli võrdõiguslik ning vaba kehtivast hierarhilisusest". Mis mu meelest on ääretult kaugel tegelikkusest, lausa vastupidine sellele: too katoliiklik maailmapilt, täitsa vastupidi, asetas inimesed Jumala palge ees täiesti võrdsesse seisu - isegi kui praktilises elukorralduses võis üks olla valitseja ja teine talusulane, siis jumalikus või ka apokalüptilises plaanis see ei lugenud, vaid luges ainult see, milline on ta oma olemuselt, kuidas on ta oma elu elanud ja käitunud vastavuses kõlbeliste normidega. (Ja sel olid ka oma sotsiaalsed tagajärjed - minu hinnangul märksa suurem võrdsus kui mõnelgi varasemal või hilisemal ajajärgul). Üha süvenev ebavõrdsus ja aina jäigastuv hierarhia ent iseloomustab just keskajajärgset maailma - mille kohta "võrdõigusliku" ja "hierarhiavaba" kasutamine on kohe täiesti ja lausa ja suisa kontrasensoorne -, kus XIX sajandiks jõuti dickenslike košmaarideni, mis mu sügavat veendumust mööda olnuksid sel mõnikord lausa "pimedaks" nimetatud keskajal suisa võimatud.
Aga kui see väike, ehkki mõneti artikli ülesehituses küllaltki kandev eksitus (taas: vaid minu arvates) kõrvale jätta, siis kas või loo lõpupoolel esitatud apokalüptiliste hirmude kaardistus tehisintellektiga seonduvalt väärib kahtlemata lugemist. Nagu lugu tervikuna, kõigest hoolimata.
Ääretult sümpaatne oli lugeda Vilbaste Kristeli pikka lugu Eesti allikatest. Eks ta muidugi on sellest kõnelnud omajagu juba oma allikaraamatus, aga ajaleheveergudel niimoodi koondavalt ja ülevaatlikult lugeda nii allikatest, nende jagunemisest, nende kaitsega seonduvast ja kõigest muust oli ääretult tore. Mulle kui selle teemaga vähe kokkupuutunule (ja paraku ka mainitud raamatut veel mittelugenule) oli siin palju põnevat, olgu siis allikate kohta käivate sõnade jagunemisest, nende värvidest või ka tõdemusest, et allikad on "religioonideülesed".
Kunnuse Mihkel oli kohe üle kahe lehe võtnud lahata Muti Mihklit, aluseks viimase artiklikogumik "Õhtumaa Eesti". Mis, nagu Kunnusele tunnuslik, oli küll ainult lähtepunkt ja arenes mitmesuunaliseks aruteluks, mille ühisnimetajaks oli Sirbi toimetus pannud lehepäisesse kirja "Tervemõistuslikkus". Millest ka ohtralt juttu oli, eriti võrdluses-vastanduses "Mihkel Mutt - tervemõistuslik" <-> "Uku Masing - mõistuseväline/ülene". Lugemist väärib kahtlemata, kuigi mulle jäi siin teravalt silma üks lausejupike, mis tekitas mitmetisi mõtteid: "Mutt aga kasutab kontseptualiseerimiseks müüdilise maailmapildi surmavaenlast - ajalooteadust".
Mitte et see vale oleks või et ma seda kuidagi vaidlustada tahaksin, aga siiski: samust ajalooteadust, nagu igasugust teadust üleüldse, on võimalik kasutada nii müüdilise maailmapildi kummutamiseks kui ka toetamiseks. Ehk nagu ütleb eespool Friedenthali Meelis: "Selgelt ja täpselt asju teades ei ole enam head ega kurja, sest teaduslikul teadmisel puuduvad moraalikategooriad, väitel "kolmnurgal on kolm külge" ei ole midagi pistmist hea ega halvaga, see on lihtsalt tõene". Ja nii on ka ajalooteaduse ja -teadmisega: iseenesest ei ole sel mingit "väärtust", too tekib alles siis, kui see panna konteksti ehk kindlasse väärtussüsteemi, mille aluseks võib olla müüt, aga võib olla ka mis iganes muu.
(Ei suuda vastu panna kiusatusele taas meenutada, et 700-aastane orjapõli on kõige ehtsam ja puhtam müüt, mis ei ole aga sugugi takistanud sel olemast Eesti ajalooteaduse üks alustalasid tänapäevani - isegi kui seda otsesõnu ei toonitata, on ikka nii kangesti sisse determineeritud, et millalgi XIII sajandi algul oli oluline muutus ja et oluline muutus oli ka 1918. aastal - seda sellest hoolimata, et mõlemal juhul võib küllaga leida arenguliine, milles need "katkestuslikud" daatumid märkimisväärset osa ei etenda).
Ajalooteemat ent jagus tänuväärselt tänasesse Sirpi veelgi: omapärase kumulatiivse kahe-vestluse pidasid näiteks maha Tamme Marek ja Kattago Siobhan, teemaks eelkõige mälu-uuringud (johtuvalt mõlema toimetamisel hiljaaegu ilmunud kogumikest). Ääretult huvitav lugemine, mulle eelkõige seepärast, et siin oli tublisti juttu mind ennast aina huvitanud ajateemast, kohe mitme külje pealt (kontinuitiivne aeg, isoleeritud sündmuste aeg jne jms).
Päris omapärane oli Lobjaka Ahto arvustus Tamme Mareki esseekogule "Hiiglaste õlgadel". Intellektuaalselt kenitlevana, nagu Lobjakas sageli, osutab ta lisaks kogumiku kiitmisele mitmes kohas tähelepanu puudustele, kõige teravamalt ehk autorit Foucault' mittemõistmises süüdistades - aga mitte ainult kogumiku, vaid ka laiematele puudustele. Näiteks filosoofilise mõtte armetu-olekust Eestis. Mille poolest mulle miskipärast meenusid samasugused kas nüüd just etteheited, aga vähemalt osutused ligemale sajandieelses Eesti kirjasõnas, täpsemalt vastselt iseseisvunud Eestis käinud debatid. Aga küllap on niisuguseid arutelusid hädasti vaja, kui mitte selleks, et millegi arengut käima või tagant tõugata, siis vähemalt eritlemiseks, mida on ja mida mitte pole.
Kindlasti tasub ära märkida ka Runneli Simo lühikest mõttearendust mõne aja eest ilmunud raamatu "Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis" teemal.
Numbri lõpupoole üllatas Konsa Kurmo lugu "maailmade loomisest". See jäi küll pisut pealiskaudseks ja natuke liiga haruliseks, aga huvitavaid mõtteid jagus see-eest (või ka just seepärast) küllaga. Näiteks harva avalikkuses välja öeldav arusaam, et tegelikkus ei pruugi olla - või õieti üldjuhul ei ole ega saagi olla - sugugi selline, nagu me tavaliselt ette kujutame, kas või juba seepärast, et inimesel, ka kollektiivselt ja läbi aegade, lihtsalt ei ole võimalik hoomata tervikut, vaid selleks hoomamiseks kasutatakse mudeleid. Mille puhul tegelikult pole väga suurt vahet, kas neid luuakse samuse väidetava tegelikkuse kirjeldamiseks või lihtsalt niisama, lustiks ja enda lõbuks (ehkki autor püsib kindlalt ja visalt veendumuse juures, et tegelikkus on siiski olemas). Väärt lugemine kahtlemata.
Lehe lõpetas aga üks eriti veider lugu, Tulve Jaan-Eigi suurejoonelise, vaat et manifestliku pealkirjaga kirjutis "Demokraatia kaitseks". Sisu ent ... nojah, kindlasti väärib tähelepanu osutamine rumaluse diktatuuri ohule ja kodanikujulgusele ja kõigele muule, aga kokkuvõttes jäi küll tunne, et see on nagu ruumitäiteks sinna pandud - vähemalt mina ei suutnud sellest loost leida õieti ei saba ega sarvi, rääkimata kehast endast.
Loetud: Sirp, 20.03.2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Keeris (TV3), Hammer of the Gods (RTL2), Leek ja sidrun (Sony Turbo)
Ilmunud tõlked:
Vladimir Socor. Moldova uut valitsust ootavad ees heidutavad probleemid (RKK ajaveeb)
Matthew Bryza. Nemtsovi ja sündimata Venemaa surm (RKK ajaveeb)
Nagu öeldud, oli väljaskäik mitme suhtpunktiga, millest üks viis mind lausa politseisse :-) Jajah, tegelikult siis uue reisidokumendi ehk passi kättesaamisele: nüüd on ka minul vana ilusa sinise asemel see uus, nimetatakse vist bordoopunaseks, milles mu mõningaks üllatuseks on varasemast tunduvalt rohkem teksti: räägitagu, mis räägitakse masinajastu saabumisest - ja kindlasti on ju selles uues rohkem neid igasugu masinloetavaid komponente -, on igatahes inimestele mõeldud osi tunduvalt rohkem. Millest eriti kummastav oli näha seda, et tervelt kaks lehekülge on eraldatud "indeksile" ehk ELi keeltes lahtiseletusele, mis seal avalehel siis kirjas on - kummastuse efekti tekitas eelkõige see, et see "indeks" oli mitu lehekülge pärast avalehte ennast :-) Aga noh, las ta olla, dokument on dokument ja ju on nii vaja seda vormistada.
Ülejäänud sihtpunktid olid kõik seotud raamatutega, mida täna jõudis mu kätte ja seeläbi kodustesse läbilugemist ootavatesse hunnikutesse õige palju, mistõttu ma ei hakka siin neid sihtkohti kõiki üles märkimagi, piirdudes vaid raamatute enda kirjapanekuga:
- William Shakespeare. Kogutud teosed
- Paul Kokla. Hiiu sõnaraamat
- Friedrich Amelung ja Villem Reiman. Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu ajal
- Katsed nimetada saart. Artikleid fantastikast
- Derek Wilson. Elizabeth I aegne ühiskond
- Piret Õunapuu. 101 Eesti vana asja
- Simon Sebag Montefiore. Ühel talveööl
- Christopher Clark. Uneskõndijad: Kuidas Euroopa 1914. aastal sõjateele asus
- Ellen. Esimene maailmasõda Eesti naise mõtteis
- Ülle Tarkiainen ja Kari Tarkiainen. Meretagune maa: Rootsi aeg Eestis 1561-1710
Tänase Sirbi avas Friedenthali Meelise huvitav lugu, kuidas öelda, kevade alguse ja maailma äraseletamise teemal. Mille läbiv teema oli ometi hoopis apokalüpsis ehk (maailma)lõpuaja ootused ja lootused läbi aja ja üleüldse, mis lõppkokkuvõttes viis autori arvamusele, et kevad ei ole saabunud mitte ainult kalendris, vaid ehk saabub ka päriselt: "Mul on tunne, et praegusel ajal on juba tõelist kevadet õhus". (Ja jah, selle lõpulause mõistmiseks tuleks mõistagi läbi lugeda artikkel ise, sest sel on peale eksplitsiitse ka implitsiitne tähendus :-) ).
Siiski jäi mulle muidu sümpaatses loos silma üks väikeasi, millega ma hästi ei tahaks nõus olla (kuigi, võin tunnistada, selles osas on eri seisukohti, nii et mu arvamus astub siin enam-vähem üht jalga ainult ühe koolkonna seisukohtadega). Nimelt mainib ta, ikka samuse apokalüpsisega seoses, et kui "esimestel sajanditel meie ajaarvamise järgi valitses palavikule ärevus, paljudele näis, et maailm lõpeb kohe", siis hiljem, ajal, mida tagantjärele nimetatakse keskajaks, see kahanenud ja otsekui kadunud, valitsenud "justkui ükskõiksus kataklüsmiliste muutuste suhtes".
Süüvimata siinkohal põhjalikumalt asjasse, võib öelda, et apokalüptilise mõtlemise uurimisel keskaega puutuvalt on tänapäeval olemas põhiliselt kaks seisukohta: üks, mida paistab esindavat ka Friedenthal, väidab, et see sisuliselt puudus, parimal juhul oli üksikuid isikuid, kes seda väljendasid, ja ajuti mõningate konkreetsete sündmuste ajel teatavaid (lokaalseid) puhanguid, teine aga, et see oli selgelt olemas ja avaldub nii nende üksikute isikute mõtteavaldustes kui ka üldises mentaliteedis, nii palju kui seda viimast muidugi jälgida on võimalik (jah, sellel teisel seisukohal on ka oma alavoole, aga jäägu need siin puutumata).
Mullegi on valdavalt tundunud, et apokalüptiline mõtlemine oli keskajal nii sügavalt inimestesse sisse juurdunud, et seda on otse ilmvõimatu Euroopa keskajast ükspuha mis aspektis lahutada. Mis paradoksaalselt võib olla üks põhjus, miks seda on mõnikord raske eemalt vaadates (nagu ajaloolased ju üldjuhul end asetavad) tuvastada, nagu võib juhtuda siis, kui vaadeldavad nähtused on petlikult sarnased, ehkki nende taga on sootuks teistsugune eluvaade (võib-olla pole see parim näide, aga praegu turgatas pähe võrdlus: kui meie praegu ütleme, et tegin seda või teist keskpäeval, siis kuulja automaatselt sedastab, et see tegu toimus kell 12 - ja väga lihtne on samamoodi automaatselt kanda seda üle ka minevikku, lugedes näiteks, et lahing algas keskpäeval, ja järeldada, et see algas kell 12, samal ajal kui toona mõõdeti keskpäeva mitte kella, vaid pigem päikese näiva liikumise järgi, mistõttu meie mõistes kellaaeg võib õige mitme tunni võrra erineda - sõnaga, mõiste on sama ja õieti tähenduski, aga taustsüsteem ja seeläbi vaste tegelikkuses erinevad). Kui Friedenthal ütleb, et "maailmalõpu kohta kinnitati, et see juhtub, muidugi, aga täpsemalt millal, ei oska keegi öelda" ja paistab sellest järeldavat, et seeläbi ei olnud maailmalõpp aktuaalne, siis mu meelest on asi lausa vastupidine: jah, muidugi, keegi ei teadnud, millal see tuleb, aga kõik teadsid, et see tuleb ja tuleb mitte kauges tulevikus, vaid otsekohe, iga hetk (olgu, võib-olla mitte kõik - alati on olnud ka neid, kes a) kas üldse ei usu valdavat "paradigmat" või b) arvavad teadvat, milline on tegelikult minevik-olevik-tulevik).
Ja see jättis paljule, lausa kõigele oma pitseri, mis võib kergesti eksitada, nagu võib näha kas või Friedenthali artiklist, kus ta näiteks ütleb, et "kui eelnev katoliiklik maailmapilt eelistas staatilist ja hierarhilist maailma, kõigil on ühiskonnaredelis oma koht, siis protestantlik ideaal oli võrdõiguslik ning vaba kehtivast hierarhilisusest". Mis mu meelest on ääretult kaugel tegelikkusest, lausa vastupidine sellele: too katoliiklik maailmapilt, täitsa vastupidi, asetas inimesed Jumala palge ees täiesti võrdsesse seisu - isegi kui praktilises elukorralduses võis üks olla valitseja ja teine talusulane, siis jumalikus või ka apokalüptilises plaanis see ei lugenud, vaid luges ainult see, milline on ta oma olemuselt, kuidas on ta oma elu elanud ja käitunud vastavuses kõlbeliste normidega. (Ja sel olid ka oma sotsiaalsed tagajärjed - minu hinnangul märksa suurem võrdsus kui mõnelgi varasemal või hilisemal ajajärgul). Üha süvenev ebavõrdsus ja aina jäigastuv hierarhia ent iseloomustab just keskajajärgset maailma - mille kohta "võrdõigusliku" ja "hierarhiavaba" kasutamine on kohe täiesti ja lausa ja suisa kontrasensoorne -, kus XIX sajandiks jõuti dickenslike košmaarideni, mis mu sügavat veendumust mööda olnuksid sel mõnikord lausa "pimedaks" nimetatud keskajal suisa võimatud.
Aga kui see väike, ehkki mõneti artikli ülesehituses küllaltki kandev eksitus (taas: vaid minu arvates) kõrvale jätta, siis kas või loo lõpupoolel esitatud apokalüptiliste hirmude kaardistus tehisintellektiga seonduvalt väärib kahtlemata lugemist. Nagu lugu tervikuna, kõigest hoolimata.
Ääretult sümpaatne oli lugeda Vilbaste Kristeli pikka lugu Eesti allikatest. Eks ta muidugi on sellest kõnelnud omajagu juba oma allikaraamatus, aga ajaleheveergudel niimoodi koondavalt ja ülevaatlikult lugeda nii allikatest, nende jagunemisest, nende kaitsega seonduvast ja kõigest muust oli ääretult tore. Mulle kui selle teemaga vähe kokkupuutunule (ja paraku ka mainitud raamatut veel mittelugenule) oli siin palju põnevat, olgu siis allikate kohta käivate sõnade jagunemisest, nende värvidest või ka tõdemusest, et allikad on "religioonideülesed".
Kunnuse Mihkel oli kohe üle kahe lehe võtnud lahata Muti Mihklit, aluseks viimase artiklikogumik "Õhtumaa Eesti". Mis, nagu Kunnusele tunnuslik, oli küll ainult lähtepunkt ja arenes mitmesuunaliseks aruteluks, mille ühisnimetajaks oli Sirbi toimetus pannud lehepäisesse kirja "Tervemõistuslikkus". Millest ka ohtralt juttu oli, eriti võrdluses-vastanduses "Mihkel Mutt - tervemõistuslik" <-> "Uku Masing - mõistuseväline/ülene". Lugemist väärib kahtlemata, kuigi mulle jäi siin teravalt silma üks lausejupike, mis tekitas mitmetisi mõtteid: "Mutt aga kasutab kontseptualiseerimiseks müüdilise maailmapildi surmavaenlast - ajalooteadust".
Mitte et see vale oleks või et ma seda kuidagi vaidlustada tahaksin, aga siiski: samust ajalooteadust, nagu igasugust teadust üleüldse, on võimalik kasutada nii müüdilise maailmapildi kummutamiseks kui ka toetamiseks. Ehk nagu ütleb eespool Friedenthali Meelis: "Selgelt ja täpselt asju teades ei ole enam head ega kurja, sest teaduslikul teadmisel puuduvad moraalikategooriad, väitel "kolmnurgal on kolm külge" ei ole midagi pistmist hea ega halvaga, see on lihtsalt tõene". Ja nii on ka ajalooteaduse ja -teadmisega: iseenesest ei ole sel mingit "väärtust", too tekib alles siis, kui see panna konteksti ehk kindlasse väärtussüsteemi, mille aluseks võib olla müüt, aga võib olla ka mis iganes muu.
(Ei suuda vastu panna kiusatusele taas meenutada, et 700-aastane orjapõli on kõige ehtsam ja puhtam müüt, mis ei ole aga sugugi takistanud sel olemast Eesti ajalooteaduse üks alustalasid tänapäevani - isegi kui seda otsesõnu ei toonitata, on ikka nii kangesti sisse determineeritud, et millalgi XIII sajandi algul oli oluline muutus ja et oluline muutus oli ka 1918. aastal - seda sellest hoolimata, et mõlemal juhul võib küllaga leida arenguliine, milles need "katkestuslikud" daatumid märkimisväärset osa ei etenda).
Ajalooteemat ent jagus tänuväärselt tänasesse Sirpi veelgi: omapärase kumulatiivse kahe-vestluse pidasid näiteks maha Tamme Marek ja Kattago Siobhan, teemaks eelkõige mälu-uuringud (johtuvalt mõlema toimetamisel hiljaaegu ilmunud kogumikest). Ääretult huvitav lugemine, mulle eelkõige seepärast, et siin oli tublisti juttu mind ennast aina huvitanud ajateemast, kohe mitme külje pealt (kontinuitiivne aeg, isoleeritud sündmuste aeg jne jms).
Päris omapärane oli Lobjaka Ahto arvustus Tamme Mareki esseekogule "Hiiglaste õlgadel". Intellektuaalselt kenitlevana, nagu Lobjakas sageli, osutab ta lisaks kogumiku kiitmisele mitmes kohas tähelepanu puudustele, kõige teravamalt ehk autorit Foucault' mittemõistmises süüdistades - aga mitte ainult kogumiku, vaid ka laiematele puudustele. Näiteks filosoofilise mõtte armetu-olekust Eestis. Mille poolest mulle miskipärast meenusid samasugused kas nüüd just etteheited, aga vähemalt osutused ligemale sajandieelses Eesti kirjasõnas, täpsemalt vastselt iseseisvunud Eestis käinud debatid. Aga küllap on niisuguseid arutelusid hädasti vaja, kui mitte selleks, et millegi arengut käima või tagant tõugata, siis vähemalt eritlemiseks, mida on ja mida mitte pole.
Kindlasti tasub ära märkida ka Runneli Simo lühikest mõttearendust mõne aja eest ilmunud raamatu "Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis" teemal.
Numbri lõpupoole üllatas Konsa Kurmo lugu "maailmade loomisest". See jäi küll pisut pealiskaudseks ja natuke liiga haruliseks, aga huvitavaid mõtteid jagus see-eest (või ka just seepärast) küllaga. Näiteks harva avalikkuses välja öeldav arusaam, et tegelikkus ei pruugi olla - või õieti üldjuhul ei ole ega saagi olla - sugugi selline, nagu me tavaliselt ette kujutame, kas või juba seepärast, et inimesel, ka kollektiivselt ja läbi aegade, lihtsalt ei ole võimalik hoomata tervikut, vaid selleks hoomamiseks kasutatakse mudeleid. Mille puhul tegelikult pole väga suurt vahet, kas neid luuakse samuse väidetava tegelikkuse kirjeldamiseks või lihtsalt niisama, lustiks ja enda lõbuks (ehkki autor püsib kindlalt ja visalt veendumuse juures, et tegelikkus on siiski olemas). Väärt lugemine kahtlemata.
Lehe lõpetas aga üks eriti veider lugu, Tulve Jaan-Eigi suurejoonelise, vaat et manifestliku pealkirjaga kirjutis "Demokraatia kaitseks". Sisu ent ... nojah, kindlasti väärib tähelepanu osutamine rumaluse diktatuuri ohule ja kodanikujulgusele ja kõigele muule, aga kokkuvõttes jäi küll tunne, et see on nagu ruumitäiteks sinna pandud - vähemalt mina ei suutnud sellest loost leida õieti ei saba ega sarvi, rääkimata kehast endast.
Loetud: Sirp, 20.03.2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Keeris (TV3), Hammer of the Gods (RTL2), Leek ja sidrun (Sony Turbo)
Ilmunud tõlked:
Vladimir Socor. Moldova uut valitsust ootavad ees heidutavad probleemid (RKK ajaveeb)
Matthew Bryza. Nemtsovi ja sündimata Venemaa surm (RKK ajaveeb)
20.3.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest küll viimaste päevade ränga rassimise tõttu ampsas kopsaka tüki enda alla magamine. Kusjuures ühest uinakust ärkamise järel selgus järsku, et armas laualamp oli lihtsalt heast peast lõpetanud töötamise; õnneks oli mul siiski asendus käepärast võtta. Aga noh, teeme hea näo ja ütleme siiski: rien :-)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Kättemaksukontor (TV3)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Kättemaksukontor (TV3)
19.3.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Manchester City (TV6), Puudutus (TV3)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Manchester City (TV6), Puudutus (TV3)
18.3.15
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Plekktrumm: Merle Karusoon (ETV2), Ülisalajane (Sony TV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Madridi Atlético - Leverkuseni Bayer 04 (TV6), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Ukraina suursaadik: Putin karistas meid, sest valisime Euroopa (Postimees, 17.03.2015)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Plekktrumm: Merle Karusoon (ETV2), Ülisalajane (Sony TV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Madridi Atlético - Leverkuseni Bayer 04 (TV6), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Ukraina suursaadik: Putin karistas meid, sest valisime Euroopa (Postimees, 17.03.2015)
17.3.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Välisilm (ETV), Putini tee (ETV), Elavad surnud (Fox)
Ilmunud tõlked: Ukraina peab keskenduma energiatõhususele. Intervjuu Anna Bulakhiga (RKK veeb)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Välisilm (ETV), Putini tee (ETV), Elavad surnud (Fox)
Ilmunud tõlked: Ukraina peab keskenduma energiatõhususele. Intervjuu Anna Bulakhiga (RKK veeb)
16.3.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi traditsioonilise katkestuse külaskäik ema juurde. Mis, nagu ikka, tähendas üht kopsakat kõhutäit ja parajat peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul. Ühtlasi sain osa ka ema suurest rõõmust: eile oli olnud genealoogiaseltsi üldkoosolek (Türil, kusjuures), kus ühtlasi jagati ka autasusid seltsi sugupuude koostamise näitusele esitatud tööde eest (ehk ema puhul siis nendesamade, millest magi olen mõnel korral juttu teinud) ning ema sai enda loomingu eest (täpsemalt vihikukese eest, milles kenasti koos suguvõsa silmapaistvad liikmed) väärika II koha. Ma panen selle vihikukese kaane ka siia ilmarahva rõõmuks välja:
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Mitmepalgeline Lõvi (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Viimane templirüütel (Kanal12)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Mitmepalgeline Lõvi (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Viimane templirüütel (Kanal12)
15.3.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Diplomaatia 3/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6)
Ilmunud tõlked:
Daniel Coll: oh, ütle, Eesti, ütle, mis on küll juhtunud su teedega! (Postimees, 14.03.2015)
Florian Hartleb: ladvikuvastaste erakondade esiletõus. Euroopa trend jõuab Eestisse (Postimees, 14.03.2015)
Loetud: Diplomaatia 3/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6)
Ilmunud tõlked:
Daniel Coll: oh, ütle, Eesti, ütle, mis on küll juhtunud su teedega! (Postimees, 14.03.2015)
Florian Hartleb: ladvikuvastaste erakondade esiletõus. Euroopa trend jõuab Eestisse (Postimees, 14.03.2015)
13.3.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida kärpis omajagu hulk väiketöid: üks artikkel Postimehe ja ma ei ole isegi päris kindel, kui palju, vist nii üheksa ringis, RKK hüvanguks (tõsi, need viimased olid suuremalt jaolt pisikesed veebinupud, aga siiski, neid oli õige palju). Muidu rien.
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3)
12.3.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse mahutas end ära ka tubli tükk heatasemelist jalgpalli.
Kõigepealt Algarve karika, selle jalgpallimaailmas üsna ainulaadse ürituse finaal, milles mõõtu võtsid paljukordne karikavõitja USA ja muidu väga tugev, aga siiski alles esimest korda võistluse paarikümneaastases ajaloos finaali jõudnud Prantsusmaa. Et peagi seisavad ees maailmameistrivõistlused, võis mõistagi oodata kui mitte tingimata parimate külgede näitamist, siis vähemalt huvitavat katsetamist. Aga paraku kumbagi täna näha ei õnnestunud. Prantslannad mängisid üsna allpool igasugust arvestust, igatahes tunduvalt kehvemini kui tavaliselt, ja ega ameeriklannadeski ei paistnud erilist entusiasmitulukest põlevat - nad küll võitsid üpris kindlalt 2:0, aga ei saa küll kuidagi öelda, et nendegi mäng oleks väga veenev olnud, rohkem nagu vajaliku tuimavõitu ärategemine. Nojah, täna ja sellise Prantsusmaa vastu, nagu see parajasti oli, sellest aitas, aga ... Eks loodame, et MMiks on nii need kaks võistkonda kui ka teised, nii praegusel turniiril osalenud kui ka muud, paremini valmis ja seal saab ikka näha seda turmtuld, mida tavaliselt näha on olnud.
Ja nagu võis näha tänaõhtuses Euroopa meistrite liiga mängus Chelsea ja Pariisi Saint-Germaini vahel. Kus jagus küllaga dramaatikat (näiteks Ibrahimovici eemaldamine punase kaardiga juba 31. minutil) ja kus kiirused olid sootuks teisest, kohe palju kõrgemast klassist. Nagu ka mäng ise, mis läks lausa lisaajale. Ja kus samamoodi ülimalt dramaatiliselt päris lõpuks õnnestus pariislastel võitjana välja tulla. Tõsi, mäng oli piisavalt toores, nii et selle poolest ei tahaks seda päris finaali vääriliseks hinnata, aga muidu kipub küll sageli nii olema, et vähemalt mõni finaalieelne mäng on palju põnevam ja tulisem ja köitvam kui finaal ise, kus tihtipeale mõlemat kammitseb suure vastutuskoorma tunnetus juba liigagi liigselt.
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Algarve karika finaal: Prantsusmaa - Ameerika Ühendriigid (Eurosport2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Chelsea - Pariisi Saint-Germain (TV6), Puudutus (TV3)
Kõigepealt Algarve karika, selle jalgpallimaailmas üsna ainulaadse ürituse finaal, milles mõõtu võtsid paljukordne karikavõitja USA ja muidu väga tugev, aga siiski alles esimest korda võistluse paarikümneaastases ajaloos finaali jõudnud Prantsusmaa. Et peagi seisavad ees maailmameistrivõistlused, võis mõistagi oodata kui mitte tingimata parimate külgede näitamist, siis vähemalt huvitavat katsetamist. Aga paraku kumbagi täna näha ei õnnestunud. Prantslannad mängisid üsna allpool igasugust arvestust, igatahes tunduvalt kehvemini kui tavaliselt, ja ega ameeriklannadeski ei paistnud erilist entusiasmitulukest põlevat - nad küll võitsid üpris kindlalt 2:0, aga ei saa küll kuidagi öelda, et nendegi mäng oleks väga veenev olnud, rohkem nagu vajaliku tuimavõitu ärategemine. Nojah, täna ja sellise Prantsusmaa vastu, nagu see parajasti oli, sellest aitas, aga ... Eks loodame, et MMiks on nii need kaks võistkonda kui ka teised, nii praegusel turniiril osalenud kui ka muud, paremini valmis ja seal saab ikka näha seda turmtuld, mida tavaliselt näha on olnud.
Ja nagu võis näha tänaõhtuses Euroopa meistrite liiga mängus Chelsea ja Pariisi Saint-Germaini vahel. Kus jagus küllaga dramaatikat (näiteks Ibrahimovici eemaldamine punase kaardiga juba 31. minutil) ja kus kiirused olid sootuks teisest, kohe palju kõrgemast klassist. Nagu ka mäng ise, mis läks lausa lisaajale. Ja kus samamoodi ülimalt dramaatiliselt päris lõpuks õnnestus pariislastel võitjana välja tulla. Tõsi, mäng oli piisavalt toores, nii et selle poolest ei tahaks seda päris finaali vääriliseks hinnata, aga muidu kipub küll sageli nii olema, et vähemalt mõni finaalieelne mäng on palju põnevam ja tulisem ja köitvam kui finaal ise, kus tihtipeale mõlemat kammitseb suure vastutuskoorma tunnetus juba liigagi liigselt.
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Algarve karika finaal: Prantsusmaa - Ameerika Ühendriigid (Eurosport2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Chelsea - Pariisi Saint-Germain (TV6), Puudutus (TV3)
11.3.15
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse lükkis end õhtupoolikul, nagu mälumänguhooaja iga kuu teisel teisipäeval kombeks on saanud, sellekuine Nõmme mälumäng. Kus meie tänaseks saavutuseks jäi 10.-11. koha jagamine - mis võib tunduda muidugi kehvakesena, aga samas lahutas meid 7.-9. koha jagajatest ainult üks punkt - see on juba selle üsna lühikese (ainult 30 küsimust) mängu omapära, et iga punkt on "verehinnaga" ja koht ei näita õieti kuigi palju. Aga noh, igatahes siis nii läks.
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Plekktrumm (ETV2), Liitlased (ETV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Porto - Basel (TV6), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Plekktrumm (ETV2), Liitlased (ETV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Porto - Basel (TV6), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
10.3.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse, olgu ära öeldud, jäi ka ühe tulevase tõlketöö tarbeks lepingu sõlmimine. Muidu rien.
Loetud: TM Kodu ja Ehitus 3/2015
Vaadatud: Tadas Blinda. Legend on sündinud (Tallinna TV), Välisilm (ETV), Stalini poeg (Kanal12), Elavad surnud (Fox)
Loetud: TM Kodu ja Ehitus 3/2015
Vaadatud: Tadas Blinda. Legend on sündinud (Tallinna TV), Välisilm (ETV), Stalini poeg (Kanal12), Elavad surnud (Fox)
9.3.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse murdis end traditsiooniliselt sisse ema külastamine. Mis, nagu ikka, tähendas õige kopsakat kõhutäit ja parajat peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul. Aga et täna oli ühtlasi Venemaa revolutsiooni aastapäev ja rahvusvaheline naistepäev, võtsin ka enda poolt sinna kaasa tordi, mis osutus imeheaks täienduseks niigi lookas lauale - seda Pihlaka kondiitrite "vahukoore extra torti" võib tõesti soovitada, lausa keele viib alla!
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Homse ajastu (Universal Channel)
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Homse ajastu (Universal Channel)
8.3.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi veidike vaheldust väljakäik - ah, milline mõnusalt kosutav tuuleke täna väljas oli! - elukohajärgse suurema universaalmagasini külastamiseks koduste toidutagavarade ja muu vajamineva täiendamise eesmärgil, aga ka läbiastumiseks samuse universaalmagasini välisseina juures asuva pakiautomaadi juurest, milles ootas mind ees pakike raamatuga, mis olgu ka siin ära mainitud:
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6)
- Kevin Madigan. Medieval Christianity: A New History
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6)
6.3.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3)
Ilmunud tõlked: Edward Lucas: öö Venemaa kohal (Postimees, 05.03.2015)
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3)
Ilmunud tõlked: Edward Lucas: öö Venemaa kohal (Postimees, 05.03.2015)
5.3.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Puudutus (TV3)
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Puudutus (TV3)
4.3.15
Teisibased mõtted
Põhitöö osas täitsa tuksi läinud päev, mis aga kaugeltki ei tähendanud, et see oleks ka tõlkimisvaba olnud - vastupidi, peale tulid väiketööd ja kuigi nende nimi ütleb, et need on väikesed, siis juhul, kui ühe päeva sisse mahub 4,5 ühikut Diplomaatia (ja RKK) ning 1 ühik Postimehe hüvanguks, ei jää samusest väiksusest hoolimata millekski muuks sugugi aega üle. Mis muidugi ja ühtlasi ei tähenda ometi, et nende ühikute tõlkimine oleks vähem naudingut pakkunud.
Loetud: Imeline Ajalugu 2/2015
Vaadatud: Naksitrallid II (ETV), Must nimekiri (Kanal2), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Loetud: Imeline Ajalugu 2/2015
Vaadatud: Naksitrallid II (ETV), Must nimekiri (Kanal2), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
3.3.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Imeline Ajalugu 2/2015
Vaadatud: Välisilm (ETV), Plekktrumm (ETV2), Talibani ohtlikul pinnal (ETV), Elavad surnud (Fox)
Ilmunud tõlked: Irina Tokareva. Narva hääletas Keskerakonna ja sotside poolt (Postimees, 02.03.2015)
Loetud: Imeline Ajalugu 2/2015
Vaadatud: Välisilm (ETV), Plekktrumm (ETV2), Talibani ohtlikul pinnal (ETV), Elavad surnud (Fox)
Ilmunud tõlked: Irina Tokareva. Narva hääletas Keskerakonna ja sotside poolt (Postimees, 02.03.2015)
2.3.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust ühelt poolt ühe kiire, aga õnneks ka suhteliselt väikese loo tõlkimine Postimehe hüvanguks ja teiselt poolt traditsiooniline külaskäik ema juurde. Mis, samuti nagu ikka, tähendas üht õige kopsakat kõhutäit ja pillerkaaritavat peatäit, seda viimast mõistagi ristsõnavihikute kujul, mille seal oli täna ka Meistriristik, mis ühtlasi tähendas, et lahendamis- ja puremislusti ja -vajadust jagus veel hilisemaks ajaks koduski.
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Tulevärinad (Universal Channel)
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Tulevärinad (Universal Channel)
1.3.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev.
Ei saa ära märkimata suurt rõõmu, kui täna leidsin postkastist pakikese, mille avamisel selgus, et olen saanud täitsa enda teadmata taas ühe raamatu, lausa tasuta ja puha. Milleks oli, kui täpsem olla, Viilma Luule "Ellujäämise õpetus I", Maalehe uue raamatusarja avapauk. Nojah, ma ise kindlasti seda raamatut poleks ostma hakanud, sest põrmlasena mind ellujäämine märkimisväärselt ei huvita, aga ega ma ka mingil juhul kätt ette ei pane, kui selline asi täiesti tasuta ja otse koju laekub.
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6), Homse ajastu (Unversal Channel)
Ilmunud tõlked:
Artemi Troitski: Olukorrast Venemaal ja selle ümber. Loengukonspekt (Postimees, 28.02.2015)
Maksym Bugriy. Ukraina sõda ja õigeusu kirikud (RKK ajaveeb)
Vladimir Socor. Venemaa koostas ja USA kiitis heaks ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni Ukraina kohta (RKK ajaveeb)
Ei saa ära märkimata suurt rõõmu, kui täna leidsin postkastist pakikese, mille avamisel selgus, et olen saanud täitsa enda teadmata taas ühe raamatu, lausa tasuta ja puha. Milleks oli, kui täpsem olla, Viilma Luule "Ellujäämise õpetus I", Maalehe uue raamatusarja avapauk. Nojah, ma ise kindlasti seda raamatut poleks ostma hakanud, sest põrmlasena mind ellujäämine märkimisväärselt ei huvita, aga ega ma ka mingil juhul kätt ette ei pane, kui selline asi täiesti tasuta ja otse koju laekub.
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6), Homse ajastu (Unversal Channel)
Ilmunud tõlked:
Artemi Troitski: Olukorrast Venemaal ja selle ümber. Loengukonspekt (Postimees, 28.02.2015)
Maksym Bugriy. Ukraina sõda ja õigeusu kirikud (RKK ajaveeb)
Vladimir Socor. Venemaa koostas ja USA kiitis heaks ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni Ukraina kohta (RKK ajaveeb)
27.2.15
Neljabased mõtted
Tavalisena kavandatud tööpäev, millisesse plaani tegi oma kopsaka korrektiivi küll äkitselt ilmnenud vajadus tõlkida kaks artiklit Postimehe ja kaks ajaveebilugu RKK hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ukraina verine pööripäev (Kanal2)
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ukraina verine pööripäev (Kanal2)
26.2.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Valge doomino (ETV2), 95 (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Arsenal - Monaco (TV6), Puudutus (TV3)
Ilmunud tõlked:
Kalev Stoicescu. Kas tuleb ka Minsk III? (RKK ajaveeb)
Anna Bulakh. Balti- ja Põhjamaad ning Euroopa LNG-turu tulevik (RKK ajaveeb)
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Valge doomino (ETV2), 95 (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Arsenal - Monaco (TV6), Puudutus (TV3)
Ilmunud tõlked:
Kalev Stoicescu. Kas tuleb ka Minsk III? (RKK ajaveeb)
Anna Bulakh. Balti- ja Põhjamaad ning Euroopa LNG-turu tulevik (RKK ajaveeb)
25.2.15
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse küll taas lükkis end sisse vajadust teha mõned RKK veebileheküljega seotud tõlked. Muidu rien.
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Eesti Vabariik 97. Kaitsejõudude paraad Narvas (ETV), Plekktrumm (ETV2), Mandariinid (ETV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Juventus - Dortmundi Borussia (TV6), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Eesti Vabariik 97. Kaitsejõudude paraad Narvas (ETV), Plekktrumm (ETV2), Mandariinid (ETV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Juventus - Dortmundi Borussia (TV6), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
24.2.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse mahutas end ära ka pisut tööd RKK veebiväljundi hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Atlas kehitas õlgu: I osa (TV6), Kuidas peatada Putinit? (Kanal2), Välisilm (ETV), Revolutsiooni lõõmas (ETV), Elavad surnud (Fox)
Ilmunud tõlked: USA strateegia Ukrainale ja Ida-Euroopale (Postimehe riigikaitse erileht, 23.02.2015)
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Atlas kehitas õlgu: I osa (TV6), Kuidas peatada Putinit? (Kanal2), Välisilm (ETV), Revolutsiooni lõõmas (ETV), Elavad surnud (Fox)
Ilmunud tõlked: USA strateegia Ukrainale ja Ida-Euroopale (Postimehe riigikaitse erileht, 23.02.2015)
23.2.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest oma osa võttis traditsiooniline külaskäik ema juurde. Mis, nagu ikka, tähendas kopsakat kõhutäit - ja oi kui kopsakat veel! - ja parajat peatäit, seda viimast mõistagi ristsõnavihikute kujul.
Tagasiteel koju astusin veel läbi elukohajärgse suurema universaalmagasini välisseina juurest, kus asuvas pakiautomaadis ootas mind üks pakike raamatuga, mis olgu ka siin ära mainitud:
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Ukraina. Aasta Maidani sündmustest (ETV2), Maidan (ETV2)
Tagasiteel koju astusin veel läbi elukohajärgse suurema universaalmagasini välisseina juurest, kus asuvas pakiautomaadis ootas mind üks pakike raamatuga, mis olgu ka siin ära mainitud:
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Ukraina. Aasta Maidani sündmustest (ETV2), Maidan (ETV2)
22.2.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Diplomaatia 1-2/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6)
Ilmunud tõlked:
Jelena Skulskaja: oo, Apollon õhupallikesega! (Postimees, 21.02.2015)
Mihhail Kolossok. Tartu poiss ihkab Donbassi (Postimees, 21.02.2015)
Loetud: Diplomaatia 1-2/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6)
Ilmunud tõlked:
Jelena Skulskaja: oo, Apollon õhupallikesega! (Postimees, 21.02.2015)
Mihhail Kolossok. Tartu poiss ihkab Donbassi (Postimees, 21.02.2015)
20.2.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida pisut kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Düüni lapsed (TNT Film), Vice: Naftahäirekell; Minu vaenlase vaenlane (Kanal2)
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Düüni lapsed (TNT Film), Vice: Naftahäirekell; Minu vaenlase vaenlane (Kanal2)
19.2.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Neandertallaste saladuste jälil (ETV2), Kirjandusministeerium (ETV), Härjasilmad (ETV2), Elu nagu paradiisis (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Schalke 04 - Madridi Real (TV6), Puudutus (TV3)
Ilmunud tõlked: Liis Mure. ELi julgeolek ja kaitse: aeg on kindad käest tõmmata, Tuhkatriinu! (RKK ajaveeb)
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Neandertallaste saladuste jälil (ETV2), Kirjandusministeerium (ETV), Härjasilmad (ETV2), Elu nagu paradiisis (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Schalke 04 - Madridi Real (TV6), Puudutus (TV3)
Ilmunud tõlked: Liis Mure. ELi julgeolek ja kaitse: aeg on kindad käest tõmmata, Tuhkatriinu! (RKK ajaveeb)
18.2.15
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi mõningase katkestuse ühe ajaveebiartikli tõlkimine RKK hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Plekktrumm (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Donetski Šahtar - Müncheni Bayern (TV6), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Plekktrumm (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Donetski Šahtar - Müncheni Bayern (TV6), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
17.2.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse põimis end seetõttu, et eile oli mõlemal muid ja paremaid asju teha, ka külaskäik ema juurde. Mis tähendas, nagu ikka, kopsakat kõhutäit - ah, seekord lausa vastlalist kõige oma hernesupi ja vastlakukli ja muu sellisega! - ning parajat peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul.
Aga ühtlasi tähendas see ka mu kodusesse strigoteeki (jajah, see on sõna, mida sõnaraamatust ei leia, ise mõtlesin välja :-) ) järjekordse isendi lisandumist, mida ma hea meelega ka siin demonstreerin:
Aga see polnud veel kõik: samamoodi lisandus selle külaskäiguga üht-teist mu kodusesse raamatukokku, millised lisandused olgu samuti siin ära märgitud:
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Kuidas peatada Putinit? (Kanal2), Välisilm (ETV), Gorbatšov - mees, kes muutis maailma (ETV), Elavad surnud (Fox)
Aga ühtlasi tähendas see ka mu kodusesse strigoteeki (jajah, see on sõna, mida sõnaraamatust ei leia, ise mõtlesin välja :-) ) järjekordse isendi lisandumist, mida ma hea meelega ka siin demonstreerin:
Aga see polnud veel kõik: samamoodi lisandus selle külaskäiguga üht-teist mu kodusesse raamatukokku, millised lisandused olgu samuti siin ära märgitud:
- Kuressaare vanem ajalugu
- Eesti Maanteemuuseumi aastaraamat 2008
- Eesti Maanteemuuseumi aastaraamat 2009
- Eesti Maanteemuuseumi aastaraamat 2010
- Eesti Maanteemuuseumi aastaraamat 2013
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Kuidas peatada Putinit? (Kanal2), Välisilm (ETV), Gorbatšov - mees, kes muutis maailma (ETV), Elavad surnud (Fox)
16.2.15
Pühabased mõtted
Suuremalt jaolt töövaba päev, mida see-eest täitis üks väljaskäik eesmärgiga saada kokku ühe väikese seltskonnaga, et veeta ühes mõnusas kõrtsis üks mõnus pärastlõuna-õhtupoolik väga meeldivas ja lahedas õhkkonnas. Privaatsuse ja muudel asjakohastel kaalutlustel ma üksikasjadesse ei lange, küll aga märgin ära, et olemine oli hea ja aina paremaks läks. Ja seda ka, et Bayern Böhmen Keller on päris tore koht nii selliseks ajaviitmiseks kui ka üleüldse (jah, ma olen selles varem ka käinud, nii et kiitus on pigem korduv) ning asukohta arvestades isegi suhteliselt odav pealekauba.
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Surrogaadid (TV6)
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Surrogaadid (TV6)
15.2.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse põimis end sisse ka ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6)
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6)
14.2.15
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev.
Nagu ma juba pelgama hakkasin, saigi täna tõeks see, et liiga kaua ikka kõike head ei saa: kui senised viis numbrit oli Sirp suutnud tõeliselt üllatada ja rohkelt lugemisväärset pakkuda, siis tänane number, nojah, sama hästi võinuks ka olemata olla. Ei, loomulikult, lugeda pikalt ja laialt ja igakülgselt sellest, mida valimisprogrammides ja -platvormides kultuuri heaks tervikuna või mõne selle komponendi heaks lubatakse teha ja kui realistlikuks võiks selliseid lubadusi pidada, võib ju ka omaette huvitav tegevus olla, aga no siiski ...
Nagu ma juba pelgama hakkasin, saigi täna tõeks see, et liiga kaua ikka kõike head ei saa: kui senised viis numbrit oli Sirp suutnud tõeliselt üllatada ja rohkelt lugemisväärset pakkuda, siis tänane number, nojah, sama hästi võinuks ka olemata olla. Ei, loomulikult, lugeda pikalt ja laialt ja igakülgselt sellest, mida valimisprogrammides ja -platvormides kultuuri heaks tervikuna või mõne selle komponendi heaks lubatakse teha ja kui realistlikuks võiks selliseid lubadusi pidada, võib ju ka omaette huvitav tegevus olla, aga no siiski ...
Ja jumal paraku, valimisteni on veel jupp jagu aega, nii et karta võib, et sellega asi ei piirdu. Kaugema Tambet võttis õigupoolest oma lookeses asja iva üsna hästi kokku: "Kui teid vaevavad unehäired ja te ei saa öösiti sõba silmale, soovitan soojalt, lugege erakondade valimisprogramme ja -platvorme – tunduvalt tõhusam kui lammaste lugemine (assotsiatsioon Kristiina Ojulandi pereparteiga on juhuslik ja meelevaldne). Loed ühe lehekülje ja Une-Mati virutaks otsekui kotiga piki pead (assotsiatsioon Mati Undiga on ka juhuslik ja meelevaldne)." Ma omalt poolt lisan, et sama kehtib neist kõnelevate lugude kohta.
Siiski, üks lugu vähemalt oli ka tänases Sirbis, mida võib küll soojalt soovitada lugeda. Formaalselt kunstinäitusele pühendatud tõlkelugu pakkus tegelikult v'ga põneva sissevaate inuitide maailma ja mitte ainult sellesse traditsioonilisse, millest ju vahest isegi mõnda teatakse, vaid just tänapäevasesse - näiteks sellesse, kuidas inuitid või vähemalt osa neist muudeti põhjapõdraküttidest põhjapõdrakasvatajateks (või vähemalt innustati muutuma - see ei pidanud tingimata olema sunduslik) ja kuidas vähemalt osa neist on leidnud tänaseks hoopis parema väljenduse kunstimaailmas. Väga huvitav, väga.
Loetud: Sirp, 13.02.2015
Vaadatud: Mis? Kus? Millal? (Kanal2), Elas kord ... (Fox), Head käed (TV3)
Siiski, üks lugu vähemalt oli ka tänases Sirbis, mida võib küll soojalt soovitada lugeda. Formaalselt kunstinäitusele pühendatud tõlkelugu pakkus tegelikult v'ga põneva sissevaate inuitide maailma ja mitte ainult sellesse traditsioonilisse, millest ju vahest isegi mõnda teatakse, vaid just tänapäevasesse - näiteks sellesse, kuidas inuitid või vähemalt osa neist muudeti põhjapõdraküttidest põhjapõdrakasvatajateks (või vähemalt innustati muutuma - see ei pidanud tingimata olema sunduslik) ja kuidas vähemalt osa neist on leidnud tänaseks hoopis parema väljenduse kunstimaailmas. Väga huvitav, väga.
Loetud: Sirp, 13.02.2015
Vaadatud: Mis? Kus? Millal? (Kanal2), Elas kord ... (Fox), Head käed (TV3)
13.2.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse täna kiilus end sisse tarvidus tõlkida kaks tõlkelugu Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Jaan Murumets. Hotel Kremlifornia (RKK ajaveeb)
Martin Hurt. Lääne relvad võivad taas sundida Kremlit ümber mõtlema (RKK ajaveeb)
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Jaan Murumets. Hotel Kremlifornia (RKK ajaveeb)
Martin Hurt. Lääne relvad võivad taas sundida Kremlit ümber mõtlema (RKK ajaveeb)
12.2.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille mahtu küll mõnevõrra kärpis tervelt kolme artikli tõlkimine Diplomaatia ja RKK hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Puudutus (TV3)
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Puudutus (TV3)
11.2.15
Teisibased mõtted
Suuresti väljaskäimis- ja -olemispäev, nii et põhitööks suurt ega õieti aega ei jagunudki. Algas see iga-aastase Postimehe arvamusliidrite lõunaga, kutse kuhu mind seniajani mõnevõrra hämmastab, aga noh, saab kord aastas eriti hõrkude Olümpia tippkokkade roogadega kõhtu rõõmustatud, hea seegi :-)
Siiski on sel lõunal tavapäraselt kavas paar loengulist ettekannet, mis enamasti on päris huvitavad. Nii ka seekord. Nii Villemsi Richardi kui ka Ehina Kristiina ettekanded olid - küll täiesti erimoodi - äärmiselt huvitavad ja neid võib soovitada lugeda kõigil (või ka (järel)kuulata, kui selline võimalus peaks olema), sestap ma piirdun siin ainult paari ääremärkusega, mis kuulamise ajal ja pärast seda pähe kargasid.
Esiteks see, et eriti Villemsi ettekandes tuli välja see, kuidas keel võib tõsiselt mõjutada mõtlemist. Ka tema oli hädas sellega, mis näiteks inglise keeles, mille baasil õieti kõik need nõndanimetatud soouuringud on tekkinud, tundub õige loomulik. Või kui täpsem olla, siis inglise keele baasil on üsna lihtne eristada ühelt poolt sex'i ja teiselt poolt gender'it ning siis aina ja üha uurida, kuidas need erinevad, mille poolest erinevad, kas peavad erinema ja mida kõike sellest järeldada võiks. Villems, vaeseke, kõneldes eesti keeles, pidi seevastu kasutama kohmakaid ümberütlemisi "soolised rollid" ja "soolised stereotüübid", sest tee mis sa teed, eesti keeles lihtsalt puudub eristus soo kui bioloogilise antuse ja soo kui enesemääratluse või kultuurilise olemi vahel. Või õigemini, see eristus on muidugi olemas, aga praktikas seda tegelikult ei kasutata: on võimalik öelda, et keegi on emane/isane ja keegi on naine/mees, aga sellega ka asi piirdub. Ning kui asi jõuab "soouuringuteni", siis tekib paljudes peades automaatselt segadus: see on ju anatoomia või noh, laiemalt bioloogia uurimisala, mida seal ikka nii väga uurida. Võib-olla oleks lausa vaja eraldi "sõnaust" ühe hea sõna leiutamiseks (jah, tõesti, just leiutamiseks, sest võtta ei paista seda kuskilt), mis tekitaks ka eesti keelde sellise sex/gender-eristuse? Kui seda muidugi üldse on vaja tekitada ...
Teiseks paar asja, üks mõlemas ettekandes, mis mulle esialgu tundusid kerge apsakana ja mis seda ilmselt ka on, kuigi võib-olla mitte just eksimused, vaid liigsed lihtsustused. Näiteks Villemsi jutus see koht, kus ta kõneleb amatsoonidest, kelle üks tunnus olevat olnud see, et neil juba lapsest peale rind ära lõigatud. Ent, nagu Villems osutab, kreeka vaasimaalijad polevat sellest midagi teadnud ja usinalt aga amatsoone korralikult rinnastatud isikutena kujutanud ... Nojah, see viimane on õige küll, ega ei kujutanud tõesti. Aga esimene enam päris õige ei ole: amatsoonide rinnalõikamise väide on ainult üks nende kohta käinud väidetest ja rohkem seotud rahvaetümoloogiaga nende nimetuse kohta kui millegi muuga (ehkki tõesti, see olla olnud antiikajal üks - aga siiski ainult üks - levinumaid seletusi), umbes nii nagu tänapäeval kiputakse arvama, et pikkusühik penikoorem tähendab vahemaad, mille taha koer suudab puhkuseta koormat vedada (eks ole, nii ilus ju), kuigi tegelikult on see hoopis vahemaa, mille tagant on koera haukumist kuulda. Kes need amatsoonid täpselt olid (kui üldse olid) ja mida nende nimetus tähendab, on muidugi seniajani täpselt teadmata ja jätkuvalt arutluste teema (vt nt lühidat, aga küllaltki ammendavat ülevaadet siit), aga selline vastandus, nagu tegi Villems, on natuke üle paisutatud: kreeka vaasimaalijad ja hilisemadki kunstnikud võisid rahumeeli amatsoone täisrinnastatult kujutada, sest arusaam, nagu nad juba lapsena eemaldaks väi kärvutaks-närvutaks rinna, oli kõigest üks, küll levinud, aga siiski mitte valitsev arusaam.
Kristiina ettekandes tekitas aga dissonantsi väide, et eesti regilaulude uurimisel paljastunud tema ees väga jäigalt patriarhaalne ühiskond, kus naine on selgelt allasurutud positsioonil. Millises väites ei ole mul muidugi põhjust sugugi kahelda. Aga kui samal ajal väidab teine folklorist, et "Samuti on vanemale folkloorile raske sobitada varasemaid feminismikäsitlusi, mis ei aita mõista meie rahvalauludes ja -juttudes kajastuvat sugudevaheliste suhete dünaamikat (nt on regilauludes õde aktiivsem ja iseseisvam vennaga võrreldes)" (vt paari numbri tagust Sirpi), siis võib küsimus tekkida küll: justkui ühel peaks õigus ja teisel mitteõigus olema? Tegelikult võib muidugi olla, et õigus on mõlemal - regilaulud ja folkloor üldse on teatavasti mitte ühe hetke, vaid tervete ajastute looming ja sestap on selles ka kihistusi, palju kihistusi kohe, milles avalduv taust, see tähendab ühiskondlikud olud, mõttelaad, kas või needsamad soolised stereotüübid, võivad kergesti erineda ajastupõhiselt. Sestap ma ei seaks küll tingimata kahtluse alla Kristiina arvamust, et "Tihti väidetakse, et meil, soomeugri rahvastel, olnud isegi omal kombel matriarhaat ja siinsete naiste elul pole olnud viga midagi. Rahvalaule uurides on sellele väitele raske kinnitust leida", aga lisaksin siiski, et selle kõrval on olemas ka teistsuguseid arvamusi, neidsamu "väiteid" (vt nt üht kättejuhtunud eestikeelset) ja et võib-olla ei ole kummalgi juhul põhjust liiga palju üldistada: varasemal ajal võis ju siin olla sugupoolte vahekord teistsugune, aga on ka ilmne, et Lääne-Euroopa tüüpi ühiskond juurutati siia piisavalt ammu, nii et sellegi kajastusi esineb rahvaluules palju, võib-olla isegi valdavalt, ning nende vanemate olude kajastusi juba palju vähem, lihtsalt aja kuludes on need hääbunud.
Siiski on sel lõunal tavapäraselt kavas paar loengulist ettekannet, mis enamasti on päris huvitavad. Nii ka seekord. Nii Villemsi Richardi kui ka Ehina Kristiina ettekanded olid - küll täiesti erimoodi - äärmiselt huvitavad ja neid võib soovitada lugeda kõigil (või ka (järel)kuulata, kui selline võimalus peaks olema), sestap ma piirdun siin ainult paari ääremärkusega, mis kuulamise ajal ja pärast seda pähe kargasid.
Esiteks see, et eriti Villemsi ettekandes tuli välja see, kuidas keel võib tõsiselt mõjutada mõtlemist. Ka tema oli hädas sellega, mis näiteks inglise keeles, mille baasil õieti kõik need nõndanimetatud soouuringud on tekkinud, tundub õige loomulik. Või kui täpsem olla, siis inglise keele baasil on üsna lihtne eristada ühelt poolt sex'i ja teiselt poolt gender'it ning siis aina ja üha uurida, kuidas need erinevad, mille poolest erinevad, kas peavad erinema ja mida kõike sellest järeldada võiks. Villems, vaeseke, kõneldes eesti keeles, pidi seevastu kasutama kohmakaid ümberütlemisi "soolised rollid" ja "soolised stereotüübid", sest tee mis sa teed, eesti keeles lihtsalt puudub eristus soo kui bioloogilise antuse ja soo kui enesemääratluse või kultuurilise olemi vahel. Või õigemini, see eristus on muidugi olemas, aga praktikas seda tegelikult ei kasutata: on võimalik öelda, et keegi on emane/isane ja keegi on naine/mees, aga sellega ka asi piirdub. Ning kui asi jõuab "soouuringuteni", siis tekib paljudes peades automaatselt segadus: see on ju anatoomia või noh, laiemalt bioloogia uurimisala, mida seal ikka nii väga uurida. Võib-olla oleks lausa vaja eraldi "sõnaust" ühe hea sõna leiutamiseks (jah, tõesti, just leiutamiseks, sest võtta ei paista seda kuskilt), mis tekitaks ka eesti keelde sellise sex/gender-eristuse? Kui seda muidugi üldse on vaja tekitada ...
Teiseks paar asja, üks mõlemas ettekandes, mis mulle esialgu tundusid kerge apsakana ja mis seda ilmselt ka on, kuigi võib-olla mitte just eksimused, vaid liigsed lihtsustused. Näiteks Villemsi jutus see koht, kus ta kõneleb amatsoonidest, kelle üks tunnus olevat olnud see, et neil juba lapsest peale rind ära lõigatud. Ent, nagu Villems osutab, kreeka vaasimaalijad polevat sellest midagi teadnud ja usinalt aga amatsoone korralikult rinnastatud isikutena kujutanud ... Nojah, see viimane on õige küll, ega ei kujutanud tõesti. Aga esimene enam päris õige ei ole: amatsoonide rinnalõikamise väide on ainult üks nende kohta käinud väidetest ja rohkem seotud rahvaetümoloogiaga nende nimetuse kohta kui millegi muuga (ehkki tõesti, see olla olnud antiikajal üks - aga siiski ainult üks - levinumaid seletusi), umbes nii nagu tänapäeval kiputakse arvama, et pikkusühik penikoorem tähendab vahemaad, mille taha koer suudab puhkuseta koormat vedada (eks ole, nii ilus ju), kuigi tegelikult on see hoopis vahemaa, mille tagant on koera haukumist kuulda. Kes need amatsoonid täpselt olid (kui üldse olid) ja mida nende nimetus tähendab, on muidugi seniajani täpselt teadmata ja jätkuvalt arutluste teema (vt nt lühidat, aga küllaltki ammendavat ülevaadet siit), aga selline vastandus, nagu tegi Villems, on natuke üle paisutatud: kreeka vaasimaalijad ja hilisemadki kunstnikud võisid rahumeeli amatsoone täisrinnastatult kujutada, sest arusaam, nagu nad juba lapsena eemaldaks väi kärvutaks-närvutaks rinna, oli kõigest üks, küll levinud, aga siiski mitte valitsev arusaam.
Kristiina ettekandes tekitas aga dissonantsi väide, et eesti regilaulude uurimisel paljastunud tema ees väga jäigalt patriarhaalne ühiskond, kus naine on selgelt allasurutud positsioonil. Millises väites ei ole mul muidugi põhjust sugugi kahelda. Aga kui samal ajal väidab teine folklorist, et "Samuti on vanemale folkloorile raske sobitada varasemaid feminismikäsitlusi, mis ei aita mõista meie rahvalauludes ja -juttudes kajastuvat sugudevaheliste suhete dünaamikat (nt on regilauludes õde aktiivsem ja iseseisvam vennaga võrreldes)" (vt paari numbri tagust Sirpi), siis võib küsimus tekkida küll: justkui ühel peaks õigus ja teisel mitteõigus olema? Tegelikult võib muidugi olla, et õigus on mõlemal - regilaulud ja folkloor üldse on teatavasti mitte ühe hetke, vaid tervete ajastute looming ja sestap on selles ka kihistusi, palju kihistusi kohe, milles avalduv taust, see tähendab ühiskondlikud olud, mõttelaad, kas või needsamad soolised stereotüübid, võivad kergesti erineda ajastupõhiselt. Sestap ma ei seaks küll tingimata kahtluse alla Kristiina arvamust, et "Tihti väidetakse, et meil, soomeugri rahvastel, olnud isegi omal kombel matriarhaat ja siinsete naiste elul pole olnud viga midagi. Rahvalaule uurides on sellele väitele raske kinnitust leida", aga lisaksin siiski, et selle kõrval on olemas ka teistsuguseid arvamusi, neidsamu "väiteid" (vt nt üht kättejuhtunud eestikeelset) ja et võib-olla ei ole kummalgi juhul põhjust liiga palju üldistada: varasemal ajal võis ju siin olla sugupoolte vahekord teistsugune, aga on ka ilmne, et Lääne-Euroopa tüüpi ühiskond juurutati siia piisavalt ammu, nii et sellegi kajastusi esineb rahvaluules palju, võib-olla isegi valdavalt, ning nende vanemate olude kajastusi juba palju vähem, lihtsalt aja kuludes on need hääbunud.
Aga veel kord: kui ma ka siin juhtisin tähelepanu ettekandeid kuulates mus tekkinud kahtlustes, siis tervikuna olid need ometi mõlemad head ja mõtlemapanevad ning nende paari pisut kaheldava seisukoha esinemine ei vähenda sugugi ülejäänud jutu väärtust.
Ent vaevalt oli see üritus läbi ja ma korraks taas koju jõudnud, kui tuli uuesti välja minna, nüüd juba sellekuisele Nõmme mälumängule. Kus me olime asjaolude sunnil natuke teises koosseisus kui tavaliselt ja kas just, aga võib-olla ka seetõttu saime täna kindla kuuenda koha. Mis ei olnud üldse halb tulemus, isegi ehk pisut parem kui meil tavaliselt.
Loetud: Tutulus 2014
Vaadatud: Vice: Heroiinisõda; Kõige külmem sõda (Kanal2), Must nimekiri (Kanal2), Jonah Hex (Kanal2), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Edward Lucas: kõnelused allaandmise üle (Postimees, 10.02.2015)
10.2.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi pisikese katkestuse ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Tutulus 2014
Vaadatud: Välisilm (ETV), Frankenstein (ETV2), Elavad surnud (Fox)
Loetud: Tutulus 2014
Vaadatud: Välisilm (ETV), Frankenstein (ETV2), Elavad surnud (Fox)
9.2.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi traditsioonilise katkestuse ema külastamine. Mis samamoodi tavapäraselt tähendas kopsakat kõhutäit ja parajat peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul. Ahjaa, ilm oli õige mõnus täna, lahe tuuleke puhus (mida mõned miskipärast tahtsid tormiks nimetada, aga no seda see ikka ei olnud, kaugeltki mitte, vähemalt sel kujul, nagu ma seda kogesin).
Loetud: Horisont 1/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Miljonäri linnatuur (Sony Turbo)
Loetud: Horisont 1/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Miljonäri linnatuur (Sony Turbo)
8.2.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Horisont 1/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Chupacabra (TV6), Peata ratsanik (TV6)
Ilmunud tõlked:
Frédéric Filloux: ajakirjandus ei tohi hirmu tunda (Postimees, 07.02.2015)
Daniel Coll: kuidas ärritada eestlast (Postimees, 07.02.2015)
Loetud: Horisont 1/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Chupacabra (TV6), Peata ratsanik (TV6)
Ilmunud tõlked:
Frédéric Filloux: ajakirjandus ei tohi hirmu tunda (Postimees, 07.02.2015)
Daniel Coll: kuidas ärritada eestlast (Postimees, 07.02.2015)
Subscribe to:
Posts (Atom)