Mõtisklusi, kui mõtteid on...

Laubased mõtted

2012-02-12T07:12:00.000+02:00

Tavaline tööpäev, mis päädis juba paar korda mainitud suurartikli tõlke lõpetamisega. Õigupoolest oli mul plaanis alustada päeva juba väga vara hommikul Tallinnas Vabaduse platsile ACTA-meeleavaldusele minekuga, aga nojah, paraku oli selle algus ikka nii varajane, et võib lausa öelda, et ma magasin selle maha... Ilmselt etendasid väheses innus oma osa ka mõned kahtlused, mis mul viimastel nädalatel ACTA teemaga tutvudes on tekkinud, aga neist püüan ma kirjutada eraldi sissekandes...

Eilse päeva valdavalt Tartus möödumise tõttu jõudsin alles täna Sirbi lugemiseni, mis mõne viimase nädalaga võrreldes oli vähemalt mu maitsele natuke tühjem, aga pakkus siiski omajagu mõnusat laupäevatäidet. Osaliselt samuse ACTA-teemaga seonduvalt, aga mu pärast kas või staarostleja Galojani saatusest haaratutele mõtteainet pakkudes oli huvitavalt kirjutanud ELi ja (rahvus/liikmes)riikide õiguste põrkumisest ja sellega seotud probleemidest Albi Anneli. Eriti väärib esiletõstmist mulle küll tundmatu, aga nähtavasti nimeka õigusteadlase järgmine arvamus - asi, mida tasuks kindlasti silmas pidada paljudel juhtudel, kus näiliselt õigused tunduvad olevat kaitstud:

[...] Euroopa kohus küll kasutab sageli põhiõiguste retoorikat, kuid praktikas ei leia peaaegu kunagi, et ELi institutsioonide aktid oleksid põhiõigustega vastuolus. Mõned teadlased on viidanud kahekordsetele standarditele, kuna ELi kohus on agar leidma, et liikmesriigid on rikkunud ELi õigust.

Üsna huvitav oli Lotmani Pireti pilguheit kunagi siinse kandi maarahva kirjaoskuse tipptasemele tõsta aidanud vennastekoguduste kirjavarra, tõukuvalt mõistagi hiljuti ilmunud Põldmäe Rudolfi vastavast monograafia mõõtu teosest. Teose vaatluse kõrval sisaldas see üsna lühike artikkel siiski mitmeid huvitavaid mõtteid, eriti just antud teemaga seotud või tulenevalt tekkinud müütidest, olgu kirjaoskuse või "kommete paranemise" või veel mõne asja kohta...

Atraktiivse pealkirja "Eesti infosõdur Norman Davies" oli oma loole mainitud autori ühe viimase teose kohta pannud Laidre Mikael. Mida ma mõistagi huviga lugesin, sest vahepeal oli õhus ka mõte, et ma saan selle teose endale tõlkida (siiski, tohutu lohetsemine ja tähtaegade vastutustundetu ületamine tõi kaasa teenitud karistuse ja sellest ilmajäämise - mis võib-olla oli isegi hea, sest nende 1000-leheküljeliste telliste vahele on ehk isegi kasulik tegelda "lühivormidega"...) Hästi kirjutatud lugu igatahes.

Tubli lugemispanuse andis ulmele, kui üldistavalt öelda, pühendatud paarislehekülg, mis sisaldas aga üsna imelikke kirjutisi. Mitte et mul oleks midagi selle vastu, et Hargla Indrekust kirjutatakse nii-või naapidi, vastupidi, tegemist on mu meelest - ehkki ma olen teda üsna vähe lugenud seni, teosed seisavad ootejärjekorras küll juba pikemat aega - tõepoolest hea kirjanikuga, kellest mitte ainult ei või, vaid peakski palju kirjutama. Ja muidugi on hea, et Sirbi lehekülgedele jõuab ka midagi, mida võiks ehk lausa kirjandusteaduseks nimetada, ehkki ruumi tõttu mõistagi üsna skemaatiliseks. Aga ehk just seepärast jäigi see Kuusiku Normani lugu kuidagi väga õhku rippuma ja üllatas...

Sama võib öelda Ojamaa Liisi mõtteavalduse kohta, mis ilmselt oli mõeldud kahe (suhteliselt) uudisteose tutvustusena, aga sellisena tundus ka kuidagi võõrkehana - üldse mitte sisu ega ka vormi mõttes, aga lihtsalt kentsakas, kuidagi irduv nii Sirbi tavapärastest kirjutistest kui ka antud numbris... Klassikalisem ja tavapärasem oli seevastu Oidsalu Meelise leheküljepikkune. väga hästi kirjutatud ja vürtsikas Matsini Paavo "Doktor Schwarzi" arvustus, mis aga kahe eelneva loo tõttu omamoodi samuti irduma kippus :-) Sõnaga, äraütlemata tore, et ulmekirjandusest ka suurt ja veel suuremat kultuuri käsitlevas lehes kirjutatakse - võib-olla suhtelise harukordsuse tõttu tundusidki need lood olevat kuidagi irduvad.

Lugemist väärisid mõistagi ka teaduskülgede lood "kliimakingseppadest" ja "rohemajanduse mullist". Päris hea ikka, et Sirbis on olemas teadusrubriik - isegi kui selles aegajalt ilmub lugusid või on lausa kõik lood sellised, mis ei tõmba kohe mitte lugema.

Ja muidugi ei tohi ära unustada nõndanimetatud meediakommentaari, mille viimaste kordade autor Soidro Mart on nähtavasti nii mõnegi jaoks vastikult pika mäluga... Sedakorda siis vastandusega kunagisest ajakirjanduse väljasuremise alguseks ja täieliseks suukorvistamiseks nimetatud allikakaitseseadusest ja äsjasest Eesti tõusmisest maailma pressivabaduse indeksis auväärsele kolmanda koha jagamisele...

Loetud: Akadeemia 2/2012
Vaadatud: Nöbinina (ETV), Kadunud hõim (TV6)

Ilmunud tõlked: George Shabad: protestid Venemaal - miks just praegu? (Postimees, 11.02.2012)

Reedesed mõtted

2012-02-11T04:34:00.000+02:00

Põhimõtteliselt töövaba päev. niisiis puhas lust ja lillepidu, mis sedakorda väljendus sõidus Tartusse, kuhu mind mingil põhjusel oli kutsutud ajakirja Akadeemia piduseminarile. Ma ei ole vististi õige tükk aega bussiga Tartusse sõitnud või on buss teist teed pidi linna sisenenud, aga üllatusega märkasin, et Ilmatsalu tänavale on tekkinud lausa kaks poodi, nii Maxima kui suur Selver. Kunagistel ammustel aegadel oli ainuke toiduga seotud lähedane asutus üks putka seal viieteeristis... ajad on ikka muutunud... Muidugi, nii need poed kui ka raudteesilla juures märgatud suur Konsum võivad ju olla juba tükk aega olemas, aga ega ma sinnapoole pole juba aastaid enam sattunud ja nähtavasti bussist alati ei pane tähele... Tavapäraselt tegin ka pisikese jalutuskäigu kesklinna kandis, kus muutusi oli oluliselt vähem. Toomemäe auk oli ikka samal kohal ja puha :-) (kui ma õigesti mäletan, aitasin nii aastat veerandsada tagasi arheoloogilistel kaevamistel ka ise sellele alguse panna ja nii on ta sinna jäänud. Uus oli mu pilgule Poe tänava algusse paigatatud piire-kiri "Kaubahoov". Nojah, kunagisest uhkest Kaubahoovist (mida mu silmad muidugi pole näinud) on küll kuidagi sümboolsena asendusainena olemas ainult R-kiosk ja peldik... mõneti sümboolsena nood alasti mehikesed just suundumas sinna peldiku poole... (kelle peas ma küll fooliummütse ei näinud, mis sinna täna olla mõneks ajaks tekkinud). Seevastu sain ehmatuse osaliseks, kui kaubamaja juures teed ületama asutasin: seda saatis selline heli, et tahes-tahtmata vaatasin ootavalt ringi, et kus nüüd see turvamees on, kes väravatest pätsatud kaubaga läbiminejale järele tõttab...

Piduseminar ise toimus mu jaoks samuti uues Ahhaa hoones, mille ukse ette küll olid jäetud alles jupikesed varem seal tühjana seisnud ja mu nooruspõlves turutaguse parmottide paradiisi maine omandanud punaka hoone seinast. Seminarist endast pole palju midagi rääkida: mitte sellepärast, et see igav või midagi oleks olnud, aga sellistel üritustel tuleb kohal olla, et neist aimu saada. Põgusa tutvustuse võib leida näiteks siit. See oli hea, et vähemalt pooled esinejad olid pidanud vajalikuks oma kuldauhinna võitnud töö lühida kordamise asemel kõnelda "külgneval teemal". Pärastine mitte väga pikk oleng oli, nagu ikka, mõõduka suhtlemise tribüün. Paraku on mu sidemed Tartuga või vähemalt selle osaga Tartust, kes seal kohal viibis, üsna põgusaks jäänud, aga noh, nii see kui ka ülejäänud Tallinnasse tagasisõiduni jäänud aeg said siiski täidetud ka muuga kui omaenese naba imetlemisega...

Loetud: [digi] veebruar 2012
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked:
S. Sadek. Islamistlik kevad Egiptuses (Diplomaatia 1/2, 2012)
M. Weiss. Mis ootab Süüriat pärast Assadit? (Diplomaatia 1/2, 2012)
A. Zand, K. Koivunen. Iraagi habras konföderatsioon (Diplomaatia 1/2, 2012)

Neljabased mõtted

2012-02-10T04:40:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. Jätkus vaevanägemine selle maru pika artikli kallal, mis esitab mitmeid päris keerulisi nõudmisi ja eeldab omajagu pusimist, aga lõpp on siiski silme ees juba. Sellesse pusimisse tõi väikese pausi põgus väljaskäik eesmärgiga külastada elukohajärgset kauplust koduste toiduvarude täiendamiseks.

Täiendava pausi tekitas üle pika aja toimunud Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumine. Ega seal väga palju olulist juttu ei olnud, kui välja arvata see, et tõlkekeskkonda Transifex kavatsetakse uuendada ja seoses sellega vaadatakse üle ka võimalused automatiseerida tööprotsessi: seni peab tõlkemeeskonna juht või volitatud isik käsitsi Transifexis tehtud töö Mageia SVN-hoidlasse sisse kandma, et see ka reaalselt kasutatavaks muutuks, aga nüüd on ehk lootust, et see muutub kuidagi veidi automaatsemaks - aga see nõuab siiski veel uurimist. Igatahes kokkuvõtet kohtumisest võib lugeda siit ja täielikku üleskirjutust siit.

Loetud: Akadeemia 2/2012
Vaadatud: Brežnev (Kanal2)

Kolmabased mõtted

2012-02-09T04:46:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. 100 000-tähemärgist artiklit ikka ühe päevaga üks armetu tõlkija läbi ei hammusta ja kellaaega vaadates isegi mitte kahe päevaga... Muidu rien.

Loetud: Akadeemia 2/2012
Vaadatud: Teekond Nirvaanasse (ETV2), Barbarid (ETV2), Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

2012-02-08T03:24:00.001+02:00

Tavaline tööpäev, mis kulges ühe pikema eraviisilise töö kallal. Veel võib ära märkida teatavaks tehtud Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominente, millises nimekirjast nähtub, et hoolimata kõigist vastupidistest arvamustest ilmub eesti keeles siiski endiselt palju head ja huvitavat kirjandust. Mõned asjad panid ehk veidi imestama (nt tahtmata sugugi alahinnata Muti Mihkli mälestuste väärtust, on kuidagi kummastav, et nominendiks on suhteliselt juhuslikud kaks köidet - need mälestused vääriksid pigem hindamist tervikuna (kas või senises osas) - või siis võõrkeelde tõlkimise auhinna osas Kaplinski Jaanile, nojah, Kaplinski Jaani tõlkimise eest :-) ), aga üldpilt on siiski kena.

Loetud: Akadeemia 2/2012
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Taevasina (ETV)

Esmabased mõtted

2012-02-07T07:13:00.000+02:00

Tavaline tööpäev, kuigi üsna segane selline, aga igatahes sai ka viimane punkt pandud ja jälle üks (raamatu)tõlketöö ära lõpetatud! Millega küll vaevad ei lõpe - terve see nädal tuleb veel ilmselt selliseid segaseid tegemisi: toimetaja käest läbi käinud raamatu ülevaatamine, üks suurem eraviisiline tõlketöö ja teab veel mida...

Loetud: Akadeemia 2/2012
Vaadatud: Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Rahvavaenlased (ETV)

Pühabased mõtted

2012-02-06T02:26:00.000+02:00

Põhimõtteliselt nagu tavaline tööpäev, kuigi neid töid oli sedakorda järjekordse tõlkimistsükli lõpule omaselt väga mitmesuguseid ja erinevaid, sealhulgas veel ühe artikli maakeelde ümbepanemine Diplomaatia hüvanguks. Töötegemise kõrval jagus aga ka aega väljaskäiguks mõnusa krõbeda talveilmaga, mida paraku veidi tumestas kohati puhunud üpris terav tuul, mis sellise kraadidekoguse juures pole kohe üldse mõnus... Aga jah, väljaskäigu mõte oli tegelikult hoopis sissekäik, et mitte öelda külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde, kus lisaks tavapärastele hõrgutistele, mida tal on kombeks oma poegadele valmistada, sai maitsta ka uhiuut kakaoretsepti, sellist, millesse on piima kõrvale poetatud pisut keefiri :-) Oli täitsa kakao maitsega endiselt siiski. Ema juurest kaasa sain ka paar ristsõnavihikut, mis pakkusid samuti õdusa õhtupooliku veetmise viisi.

Loetud: Akadeemia 2/2012
Vaadatud: Ajavaod: Ohvrid ja provokaatorid (ETV), ENSV (ETV),

Laubased mõtted

2012-02-05T04:12:00.000+02:00

Tavaline, aga väga väsitav-rõõmustav tööpäev, mis lõppes punkti panemisega.

Loetud: Akadeemia 2/2012
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Seitse venda (ETV2), Nöbinina (ETV), Oht kõrbes (TV6)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: sõbrad (Postimees, 04.02.2012)

Reedesed mõtted

2012-02-04T04:11:00.000+02:00

Tavaline tööpäev.

Tänanegi Sirp oli rohkelt lugemisväärset materjali täis, ehkki algas see peatoimetaja täiesti lollaka "juhtkirjaga". See oli kohe nii rumal ja abitu, et ma ei taha sellest rääkidagi, eks igaüks võib ise lugeda, kui soovib - eelkõige vahest seepärast, et puudutas mulle lähedast teemat, teiste teemade puhul ma ehk ei oska nii hästi ära tabada, kuidas argumentatsioon lonkab ja nii edasi. Rumaluse mõttes suutis selles lehenumbris "juhtkirjaga" konkureerida vaid Wallensteini haridusteemaline artikkel, aga see paistis olevat vähemalt kirjutatud sarkastilises võtmes...

Aga selle kõrval tõstis muidugi kohe tuju Ibruse Indreku suurejoonelise pealkirjaga lugu "Kas Interneti lõpp ja ACTA algus?" See on senises ACTA-debatis vähemalt nii-ütelda tavalises ajakirjanduses ilmunutest kahtlemata üks paremaid käsitlusi kogu teema kohta, puudutades asja olemust, võiks öelda lausa filosoofilist tausta, mitte niivõrd konkreetseid ACTA artikleid või nendega seotud hirme või lootusi. Seda refereerida läheks siin pikaks ja mul pole ka sellele enda poolt suurt midagi lisada, nii et võib vaid soovitada seda ise lugeda ja mõtelda, mõtelda, veel kord mõtelda... Igatahes see "remiks-majanduse" idee ja üldse kultuuri edasikandumine jagamise ja kopeerimise vahendusel on kahtlemata igas mõttes õige - küsitavam on küll see, kuidas see täpselt seondub eriti ACTAga, aga laiemalt näiteks autoriõiguse ja ka patentidega...

Äärmiselt huvitav oli lugeda Loogi Alvari pilku hiljutisele Kanti-raamatule, eriti võrdluses nõukogudeaegse samuti tõlgitud Kanti-raamatuga - ja mõneti üllatav teada saada, et too vana on seniajani parem... Ju ta siis nii on: ma olen ka ise üritanud Kanti lugeda (originaalis, sest venekeelsed ja ka ingliskeelsed tõlked on jäänud mu jaoks ületamatuks tõkkeks, tekitades tunde, nagu ei teaks ma neist keeltest kohe üldse midagi...), aga see on ikka raske (isegi igavese rahu traktaat, mis ometi peaks olema lihtsam), nii et küllap siis on see tõlgendamine keeruline ka teistele...

Vähemalt sama huvitav oli Oja Arno pilguheit, miksitud mõningase tõlkekriitikaga, eestivene hetke nähtavasti vähemalt eestikeelses keskkonnas tuntuima kirjaniku Ivanovi Andrei hiljutisele raamatule. Ivanovi ma natuke olen lugenud, küll mitte seda teost, ja kahtlemata oskab ta väga hästi kirjutada, nii et see arvustuslik lugu tekitas soovi ka seda "Peotäit põrmu" peagi ette võtta.

Palju rohkem kriitikat sai Muinsuskaitseameti üks hiljutisi väljaandeid mälestiste restaureerimise kohta - see oli ikka päris ja üsna masendav, milline pilt vähemalt sellest artiklist jäi. Peaks ilmselt ka ise silmama seda raamatut: ei saa ju välistada, et osutatud vigade kõrval on muidu raamat hea, aga eks seda peaks ise nägema. Paraku muidugi eriti just rohkete piltidega raamatutes vigu kipubki kõige rohkem sisse tulema, kuna neis on vähem sidusat teksti, mille puhul muidu ehk silma torkavad apsud jäävad palju kergemini kahe silma, kõrva ja ajukääru vahele...

Nagu ikka, lugesin ka huviga rahvaloendust käsitlevat lugu, millest jäi ehk kõige rohkem kõlama mõte, mis ehk privaatsuse pärast hüsteeriliselt muretsevatele inimestel peaks lausa viimsedki karvad võbisema panema: loendusandmete kandmine kaardile ja laiemalt kavad ruumiandmeid ja statistilisi andmeid seostada ja levitada. Nojah, teiselt poolt on enamikul neil privaatsusparanoikutel mobiil (sisselülitatud) GPS-iga...

Teaduslehekülgede teretulnud uuendus on ka pikemad lood silmapaistvatest teadlastest, kellest seekord oli ette võetud väidetavalt üks psühhiaatria alusepanijaid Emil Kraepelin. Püshhiaatria jätab mind väga külmaks, aga see lugu oli igatahes hästi kirja pandud ja mõnus lugeda - mis lisaks kõigele muule andis mulle teada, millest on saanud nime Tartu Ingli- ja Kuradisild: võimalik, et ma olen seda ka varem kuulnud, aga meeles küll kindlasti polnud.

Omamoodi rõõmustavana võis näha Sirbi lehekülgedel kirjutamas Postimehe aegadest meelde jäänud kustumatut inimest Karja Stepani, kelle artikli lugesin lihtsalt autori nime pärast läbi, ehkki see "mägede" oleviku, tuleviku ja põdeviku teema mulle kuigi suurt huvi muidu ei paku (isegi sellest hoolimata, et ma ka ise põhimõtteliselt ühel sellisel "mäel" elan...).

Loetud: TM Kodu ja ehitus 2/2012; Akadeemia 2/2012
Vaadatud: NCIS kriminalistid (TV3), Heroes (TV6)

Neljabased mõtted

2012-02-03T05:57:00.000+02:00

Tavaline tööpäev, mille sisse, huh-hoh, oh üllatust ja jummel küll, mahtus ka kahe, õnneks mitte väga pika, aga siiski tublisti aega nõudva artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks. Muidu rien.

Loetud: TM Kodu ja ehitus 2/2012
Vaadatud: Brežnev (Kanal2), Kaboom (ETV2)

Kolmabased mõtted

2012-02-02T02:59:00.000+02:00

Tavaline tööpäev, millesse tegi üürikese pausi väljaskäik elukohajärgse kaupluse külastamiseks koduste toiduainevarude täiendamise eesmärgil ja mõnevõrra pikema lünga ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.

Loetud: Tehnikamaailm 2/2012
Vaadatud: Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

2012-02-01T02:36:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Tehnikamaailm 2/2012
Vaadatud: Taevasina (ETV)

Esmabased mõtted

2012-01-31T02:06:00.000+02:00

Tavaline tööpäev, mida alustas "varahommikul" ehk nii enam-vähem kohe pärast tõusmist väljaskäimist nõudev üritus, nimelt uhkelt Postimehe arvamusliidrite lõuna nime kandev koosviibimine. Siinkohal muidugi on kohane ka tänada kõiki Postimehe tellijaid, kelle kulul ma kõhu täis sain süüa :-) Selleaastane üritus oli pisut teistsugune: juhtimisstruktuuride mitmekesistumise tõttu oli esmatervitajaid trepil varasema kahe asemel juba kolm ja söögimeeleolu katkestajaid elik puldist tarkade sõnade puistajaid samamoodi tervelt kolm. Neiks olid siis Muti Mihkel, Kallase Siim ja Masso Iivi Anna, kelle sõnavõtte ma ei hakka siinkohal kommenteerima, aga mida ei olnud siiski sugugi paha toidukordade vahele ära kuulata. Traditsiooniline oli siiski "aasta arvamusliidri" väljakuulutamine, kuigi mu meelest kuju, mis selle tiitliga kaasnes, oli läbinud megavõimsa kaalustjälgijate kursuse ja kahanenud juba selliseks, mida on võimalik isegi ühe käega hoida. Nimetatud arvamusliidriks sai vähemalt mulle mõnevõrra üllatuslikult - Postimees võiks ju Jannseni kujuga autasustada pigem ikka kodumaiseid mõtlejaid ja mõtisklejaid - Edward Lucas. Teiselt poolt see muidugi rõõmustas, sest nähtavasti suurem osa tema eesti keeles ilmunud kirjatükke on tulnud minu tõlkekojast :-)

Loetud: Mitmekülgne konservatism
Vaadatud. Välisilm (ETV)

Pühabased mõtted

2012-01-30T03:56:00.000+02:00

Tavaline tööpäev, millesse tegi oma lünga sisse väljaskäik eesmärgiga külastada ema ja ta poiss-sõpra. Mis suurepäraselt ka õnnestus: teel oli võimalik nautida kena talveilma (kuigi minnes oli paraku veel too kollane jubedus taevas) ja kohal olles imehead tatraputru, mida ma pole enam tõesti aastaid saanud. Lisaks andis mu külastusele jumet hetk, mil koridoris tekkis äkitselt suur kihin-kahin ja mölin - selgus, et naaberkorteris oli käinud välk, pauk, hele laksatus ja veeavarii. Aga ausõna, mina ei teinud, too toru läks täitsa iseseisvalt katki! Tagasi koju jõudes võtsid veel veidi aega ema kaasa pandud paar ristsõnavihikut - jah, ka Kuma Kange on aastatega üha kangemaks läinud -, kuid ma siiski ei süüdista neid selles, et ma oma tõlkega täna valmis ei jõudnud, nagu olin kavatsenud...

Loetud: Mitmekülgne konservatism
Vaadatud: Ajavaod: Vägisi ja vabalt (ETV), ENSV (ETV)

Laubased mõtted

2012-01-29T06:48:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Nöbinina (ETV), Põrgukoerad (TV6), Kin-dza-dza (PBK)

Ilmunud tõlked:
Stuart Sweenery. Pohmellis härra Pahur läheb Tartusse (Postimees, 28.01.2012)
Jelena Skulskaja: "tuleks võtta kured järelvalvele!" (Postimees, 28.01.2012)

Reedesed mõtted

2012-01-28T03:12:00.000+02:00

Tavaline tööpäev.

Ka tänane Sirp oli päris loetav - juba teist nädalat järjest, mis ometi toimub, ega sellest tõepoolest hästi- ja paljuloetavat ajalehte ei saa? :-)

Üsna teoreetiline, aga huvitavate küsimustepaaridega oli arvamuskülje põhilugu Veebeli Viljari sulest Euroopa Liidu ja Eesti vahekordade teemal. Küsimused on igatahes mõtlemapanevad, eriti selles valguses, milliseid vastuseid neile on nii väga ühtsena näida ja esineda tahtvas Euroopa Liidus seni antud...

Eraldi keelelehele sedakorda ruumi polnud jagunud, küll aga oli tervelt kaks lehekülge otseselt keeleküsimuste all kinni, alustades Rannuti Mardi sapise (ja ühtlasi peaaegu marurahvusliku - on see sümptomaatiline, et need hoiakud pahatihti kipuvad kokku langema?) ülevaatega möödunudaastastest sündmustest (ja arengutest, tahaks lisada, aga miski hoiab tagasi :-) ). Teisalt, eks tal muidugi ole mitmeski mõttes õigus ka: keeleseadus sai tõepoolest kirik küll keset küla, aga enamik inimesi paraku on valglinnastunud, nii et neist jääb see kaugele...

Künstleri Aili jätkas visalt keele kitsaskohtadele osutamist, sedakorda siis tarbetute ja lausa võigaste konstruktsioonide peale, mille tunnuslikuks näiteks on mitmuslik "pädevused", mis, tuleb tunnistada, on tõepoolest sama kole nagu eespool targu kirjutamata jäetud "arengud"... Mitte et arengud, pädevused, tegevused ja muu selline ei saaks üldse mitmuses olla, aga neid kohti on ikka imevähe, kus see on õigustatud. Aga noh, inglise keel surub kangesti peale ja selles on jälle ka nende sõnade puhul mitmus täiesti loomulik, eelkõige ühildumissüsteemi jäikuse tõttu, mis eesti keeles on traditsiooniliselt palju vabam. Aga võib-olla ongi see järjekordne trend: on ju minevikuski lainetega see keel indoeuroopastunud ja ehk on nüüd käes uue laine aeg? Mine tea...

Päris põnev oli lugeda "Kevade" saja-aasta-juubeli puhust topeltlehekülge kirjandusõpetajate arvamustega, kui aktuaalne see teos tänapäeval on ja milline on üldse laste lugemisharjumused või -kombed. Eks ta ole, see on ilmselt õige, et tänapäeval on sajanditaguse "Kevadega" juba raskem haakuda eelkõige olude üsna põhjaliku muutumise tõttu. Ma mäletan oma lapsepõlvest, et mulle oli suureks abiks ka muidu igas mõttes eeskujuks olnud vanaonu, kes oli ise umbes samal ajal koolis käinud ja oskas väikesele poisile nii mõndagi pajatada, mis nii "Kevadet" kui ka teisi tolle aja teoseid mõistetavamaks tegi. Ent nüüdseks on sellised inimesed juba ammu meie seast lahkunud ja kuigi "Kevade" ehk pole kõige tugevamini ajastus kinni teos, oleks usutavasti uusväljaannetele lausa vaja väikest järelsõna või midagi, mis seda olustikku põgusaltki edasi annaks inimestele, kellele muidu - nagu ka Sirbi arvamustes osutatud - võivad üldse arusaamatuks jääda mitmed raamatus tegelikult olulised, aga otsesõnu väljaütlemata asjad, näiteks see, et õppetöö käis võõrkeeles. Aga eks seni peavad siis õpetajad selle töö ära tegema...

Tõlketeoreetilised küsimused ei anna ikka rahu: kui eelmises oli Cortázari juhtumile tuginedes pikalt juttu erinevatest tõlkimise võimalustest, siis arvustaja Kaintsi Holger, kelle arvamusest see arutelu lahti läks, ei jäänud teps mitte rahule ja avaldas nüüd pisikese vastulause, mis ilmutab taas täiesti teistsugust lähenemist küsimusele. Tegelikult on ta mure muidugi õigustatud, aga samas on ka eesti enda kultuuriruumis olnud piisavalt neid, kes on keelele, sealhulgas süntaksilegi, ikka mitu vinti peale keeranud (kohe meenuvad Laaban, Ehin, isegi Masing), nii et ma kipuks pigem jääma arvamuse juurde, et kui tõlkija, kes paistab olevat vähemalt hispaania keele ja kultuuri osas kõrgelt haritud, pidas paremaks emakeeleski väidetavalt keelepiire kompavat Cortázari just niimoodi edasi anda, ju tal siis selleks põhjust oli ja hukka mõista seda ehk ei tasuks. (Lõppeks on ju selliseid asju, millega tõlkija hätta satub või vähemalt peaks sattuma, muudeski, muidu suhteliselt tavapärastes teostes. Kohe meenub näiteks Douglas Adamsi surematust teosest mind kuude kaupa vaevama jäänud küsimus, kuidas oleks võimalik tõlkida järgmisi lauseid: "For a moment, nothing happened. Then, after a second or so, nothing continued to happen." Eestikeelses tõlkes oli vist lahendatud paraku erilise iluta...)

Väga mõtlemapaneva ja sisuka loo pealkirjaga "Infovaba infoühiskond" praegu nii päevakorda kerkinud infovabaduse (ja osaliselt intellektuaalomandi) teemal oli avaldanud Kikase Jaan, mis mõneti haakus juba möödunud nädalal intervjuus Hurumi Jørniga läbi käinud mõttega, et teadusajakirjad on tänapäeval muutunud teadusmõtte leviku vaenlasteks. See on mõistagi probleemipundar, kus segast on rohkem kui selgust, nii et on hea, et sellel teemal jätkuvalt trummi taotakse.

Viimase aja kirjaskandaalai valguses oli Soidro Mart päris põhjendatult meenutanud alles päris äsjast analoogset juhtumit, kus samasugusest asjast suuremat probleemi ei tehtud, nimelt Laari Mardi samuti eraviisilise kirjavahetuse avalikkuse ette toomist. Nojah, seekord vististi kirjavahetus avalikkuse ette ei jõudnud, võib-olla sellepärast tekkiski skandaal? :-)

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Heroes (TV3), Emane (PBK), Der Sieg des Odysseus (RTL2)

Neljabased mõtted

2012-01-27T02:07:00.000+02:00

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisikese vahelduse tööle hakanud paanikanupp, kui ma avastasin, et möödunudaastastel ristsõnade lahendamise meistrivõistlustel autasuks saadud Rahva Raamatu kinkekaardid on kasutamata ja vähemalt kirjade järgi on täna nende viimane pruukimispäev. Kohale jõudes küll müüja rahustas teatega, et tegelikult võtavad nad neid ka hiljem vastu (mis on muidugi loogiline - nad on nende eest küll juba raha saanud, aga vaid harva õnnestub täpselt sendipealt summa täis saada, nii et kauplus saab nii või teisiti neist veel kasu...). Et ma aga juba kohal olin, ei hakanud mõistagi enam tagasi tulema, et paremaid aegu oodata, vaid tegin ostud ära - just sellised raamatud, mida võib-olla nii-ütelda oma raha eest natuke kõhkleks osta või ootaks mõne aja, kuni nad ehk odavamaks muutuvad, aga mida "kingiks/autasuks" saada oleks ometi äraütlemata hea meel:

O. Spengler. Õhtumaa allakäik I-II
R. Blumberga, T. Mäkeläinen, K. Pajusalu. Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur
Mitmekülgne konservatism

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: mitte muhvigi

Kolmabased mõtted

2012-01-26T06:04:00.000+02:00

Tavaline tööpäev, millest oma teatava osa võttis koguni kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Heroes (TV3)

Ilmunud tõlked: Aija Brasliņa: rahvaloendus on riigi jaoks tõehetk (Postimees, 25.01.2012)

Teisibased mõtted

2012-01-25T04:24:00.001+02:00

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud. Taevasina (ETV), Chuck (Kanal2)

Esmabased mõtted

2012-01-24T05:22:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. Otsustasin seekord tarkvara tõlkimise vahele jätta, sest põhitöö tõlge on päris lõpusirgel ja tähtaegki hakkab juba ähvardavalt lähedale jõudma; samal ajal tarkvara osas midagi nii hirmsasti hetkel ei põle, et seda edasi lükata ei saaks.

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Solomon Kane (Kanal 12), Välisilm (ETV), Iraak: Fallujah' lapsohvrid (ETV)

Pühabased mõtted

2012-01-23T04:03:00.002+02:00

Tavaline tööpäev, millesse tegi mõningase pausi väljaskäik ema ja ta poiss-sõbra väisamise eesmärgil. Üsna kena ilm ja imekombel ei olnud see kõrvaline Mooni tänav täna pärastlõunasel ajal täis üksteise järel voorivaid masinaid, nii et ei pidanudki väga palju lumes sumpama (see on mind alati hämmastanud, kuidas ka sellisel kellaajal, kus kõrval asuvatel suurtel Sõpruse ja Mustamäe teel on üsna hõre liiklus, jagub sinna Mooni tänavale nii palju masinaid, et õieti vahetki pole, aga ilmselt see on üks neid elu ja olu müsteeriume, mida inimesele polegi antud lahti mõtestada...).
Esimese vahetu mitte-ristsõnurist õnnesoovijana eilse saavutuse järel oli emal au mulle üle anda ka kommikarp tunnustuseks (mitte et nüüd sellest peaksid juhinduma kõik, kel on õnn ja rõõm mind füüsiliselt kohata, kuigi ma ju vastu ka ei oleks... :-) ) Sain talt ka paar lõpetamata ristsõnavihikut kaasa, aga eilse ponnistuse järel tundus näiteks Meistriristik ikka ületamatult raskena, nii et otsustasin selle jätta öiseks meelelahutuseks või isegi homseks, kui peaksin enne magama jääma - kui ikka ainult paar lihtsamat tähte suudad ära panna ja näiteks küsimus "kirjutaja (pr k)" tekitab ületamatuid raskusi, rääkimata sellest, et kroonikate võtmeristsõnas ükski siinse piirkonnaga otseselt seostumata küsimus sellist tunnetki tekitaks, et võiks vastust teada, siis on parem natuke vahet pidada ja lasta vaimse orgasmi võimsa purske järel saabunud marasmil taanduda...

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Ajavaod: Mööbliga Euroopasse (ETV), Taevasambad (ETV), ENSV (ETV), Millennium. Purustatud õhuloss (ETV), Heroes (TV3)

Laubased mõtted

2012-01-22T08:45:00.000+02:00

Väga väikese tööpanusega, aga see.eest rohkelt vaeva, pingutust, lusti ja lõbu pakkunud päev. Nimelt langes just tänasele päevale taas kord osalemine Eesti meistrivõistlustel ristsõnade lahendamises. Seekord võisteldi natuke muutunud süsteemi alusel. Kui varem anti baaspunktide arvuks 1000, lahendada oli 6 ristsõna ja aega 1 tund ning edasi arvutati nii, et iga minut, mis kulus lahendamiseks alla tunni, andis 3 plusspunkti ning iga täitmata ruut 1 ja iga valesti täidetud ruut 2 miinuspunkti, siis sel korral oli võistlus jagatud kahte vooru.

Baaspunktide arv oli endiselt 1000, aga esimeses voorus oli ainult 4 ristsõna ja aega pool tundi. Miinuspunkte arvestati seal samamoodi, aga aja eest saadavad plusspunktid olid topelt, see tähendab iga võidetud minut andis 6 plussi. Lisaks sai uuendusena plusspunkte ka täpsuse eest: kui kogu ristsõna oli veatult lahendatud, andis see 10 punkti juurde. Kohe järgnenud teine voor kestis tund aega, aga aeg tegelikult enam punktide mõttes rolli ei mänginud. Teises voorus oli ainult üks ristsõna, see-eest aga tunduvalt suurem, A3 formaadis lehel "ristsõnasalat" (kui keegi ei peaks teadma, siis see on selline ristsõna, kus on mitu eri tüüpi ristsõna kokku miksitud: ühes nurgas näiteks šifriristsõna, kuskile pillutatud maagiline ruut, mõnes kohas laiemad ruudud, kuhu tuleb kirjutada hoopis silp jne - sõnaga, üsna pingutav registrite vahetusega mõistatus). Küll kehtisid ka teises voorus omad miinused ja plussid: täitmata ruut 2 ja valesti täidetud ruut 4 miinuspunkti ning perfektselt õigesti täidetud ruudustik lausa 40 plusspunkti.

Mul õnnestus esimeses voorus neljast ristsõnast kaks täita veatult ning ka teises voorus läks õnneks kogu ruudustik puhtalt ära täita, mis kokkuvõttes tõi kaasa II koha. Esikoha saanud Kaldase Avele muidugi polnud erilist lootust järele jõuda - kui ikka inimene suudab teha ainult kahes ruudus vea, sedagi ilmselt rohkem kogemata, siis on selge, et konkurentidel on tagasihoidlikult öeldes ilmvõimatu esikohta ohustada... Aga olgu siis pika jutu peale enda hänna kergitamiseks ka pildike tunnustuseks saadust lisatud (pildil olevale lisandus ka veel 70 euro eest Rahva Raamatu kinkekaarte, mis on mõistagi eriti rõõmustav):

Sellega aga päeva põnevad osad veel ei lõppenud. Nimelt õnnestus mul vanadusest hoolimata ilmutada erilist osavust ning taksoga võistluskohta Tallinna ülikoolis sõites äraütlemata nutika ja paindliku liigutusega rahakott väljudes taksoistmele poetada. Mille puudumise ma avastasin muidugi üsna kohe, kui rõõmsa näoga tahtsin hakata osalemismaksu tasuma... Korraldajate vastutulelikkuse tõttu ei jäänud mul siiski osalemata, küll aga vaevas enne ja pärast võistlust mõte ees seisvast kadalipust kõigi rahakoti vahel olnud kaartide uuesti hankimise vaevast (võistluse ajaks õnnestus siiski need muremõtted välja lülitada ja keskenduda laual asetsevale ülesandele).

Pärast võistlust valvelauas järele pärides selgus, et taksojuht oli olnud väga aus inimene ja tulnud seda sinna pakkuma, aga valvelauatädi, nähtavasti teadmata, milliseid võõraid inimesi võib hoones viibida, oli leidnud, et ülikooli nimekirjas minunimelist ei ole (mis on ka täiesti õige), ega tahtnud seda sugugi vastu võtta. Taksojuht olla selle peale öelnud, et eks ta viib selle siis Lasnamäe politseijaoskonda - küllap see oli tal kodu või järgmise pealevõtukoha või millegi lähedal.

Politsei infoliin oli väga vastutulelik selgitama, kus see jaoskond asub ja isegi kuidas sinna saab, aga sellest hoolimata võttis õige koha ülesleidmine omajagu aega. Esimese hooga sattusin selle juurde nähtavasti valest küljest ja kuigi ma imestasin vist korraks, miks peaks keset Lasnamäed olema silotorn, ei pööranud ma sellele erilist tähelepanu. Lõpuks ei jäänud aga muud üle kui püüda "silotornile" läheneda ja teise külje pealt avastasingi, et tegemist on hoopis politsei võib öelda et täielise "fordiga" :-) Ja rahakott koos vahelolevaga ootaski mind seal ees, nii et pisuke närveldamist põhjustav äpardus möödus sedakorda õnnelikult. Ja mõistagi äärmiselt suur tänu taksojuhile, kelle nimi oli, kui ma just väga ei eksi, Mihhail Šupenko.

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Nöbinina (ETV), Hord (TV6)

Ilmunud tõlked: John Lucas: poolihääli demokraatia kiituseks (Postimees, 21.01.2012)

Reedesed mõtted

2012-01-21T04:17:00.000+02:00

Tavaline tööpäev.

Tänane Sirp oli, ehkki küll lehekülgede arvult täpselt sama, ometi tunduvalt paksem kui mitmed varasemad, vaat et üldse üks paksemaid viimaseid aastal, seda siis lugemist väärivate palade hulga poolest.

Kuigi ma riigiteadusi üldiselt väärt teadusharuks ei pea (tunnustades siiski ausust, et nimetatakse neid just riigiteadusteks, mitte hämavalt ja sisuliselt olematut mõistet kasutavalt ühiskonnateadusteks), oli siiski üsna huvitav lugeda vastava kõrgkooliõpiku valmimise lugu ja kõike, mis selle ja riigiteaduste enda ümber areneb ja kulgeb.

Tõlkijana olid mõistagi põnevamad temaatilised lood, esiteks vastsest Sallustiuse "Catilina vandenõust" Viidingu Kristi pilgu läbi, teiseks ja veel enam aga ajaleheveergudel üsna haruldase linnukesena tõlketeooriat puudutav lugu Ojametsa Oti ja Lotmani Aliine sulest, ajendatuna siis vähemalt mõningates lugejates segadust ja arusaamatust tekitanud Cortázari Julio tõlkest. See tõstatas mõistagi kõikide tõlkijate ees seisva probleemi: kas tõlkida võimalikult originaalilähedaselt või nii, et see kõlaks just tõlgitavas keeles omaselt ega tekitaks võõristust. Nojah, mul kui peaaegu eranditult aime/teaduskirjanduse tõlkijal on see probleem ehk pisut väiksem, kuigi näiteks auastmete vahendamise juures ja muudelgi juhtudel kerkib sama küsimus, aga eriti ilukirjanduses on see tõepoolest suur ja tegelikult lahenduseta probleemipundar. Cortázar, nagu aru võib saada, on tegelikult ehk selles mõttes erandlikki, et kuna ta ise samuti teadlikult keelega mängis, siis võib olla niisugune võimalikult originaalitruu tõlge pigem paremgi, kui ka see eestikeelse lugeja pinge ja paine alla paneb. Igatahes oli niisugust kainelt arutlevat artiklit rõõm ja nauding lugeda.

Tubli panuse tänase lehe mahukamaks muutmisel andis muinsuskaitsele pühendatud topeltlehekülg, mida sisustasid ühelt poolt Tamme Jaani murest ja lootusest pakatav artikkel muinsus-kiirabist, teiselt poolt aga Hansari Liliani kena, mõneti võrdlev ülevaade muinsuskaitsest Jaapanis, milles ei puudunud aga ka oma konkreetsed ettepanekud Eesti muinsuskaitse edendamiseks.

Üllataval kombel oligi selles Sirbis päris palju Jaapanit: mainitud muinsuskaitseartiklile järgnes veel topeltlehekülg Jaapani kirjandusest, esindatud kahe raamatuarvustuse ja ühe proosaluule tõlkevalimikuga. Kirjanduse vallast oli mulle siiski huvitavam pisike informatsioon Tartu kavandamisest UNESCO kirjanduslinnaks. Miskipärast oli see juba mõne aasta eest algatatud üritus kuidagi mu tähelepanu eest kõrvale jäänud, aga mõte on kindlasti hea. Tänapäeval ehk Tartu pole enam nii ülekaalukalt Eesti kirjanduse keskus nagu näiteks pool sajandit või enam tagasi, sest asjaolu, et Tallinnas elab oma veerand või kolmandik või isegi kaks viiendikku elanikest, tähendab ühtlasi seda, et puhtstatistiliselt peab siin juba elama ka palju kirjanikke, nagu neid ilmselgelt ka elab, ent küllap Tartus on seniajani neid "ebaproportsionaalselt" palju...

Päris huvitav oli lugeda ka Kultuurkapitali sihtkapitalide uute koosseisude juhtide arvamusi edasisest tegevusest. Mõneti küll tüütas leida kõigilt peaaegu stampväljend "asjad on mõnusalt korras ja revolutsiooni me tegema ei hakka", aga seda öelnud, käisid nad ometi välja mitmeid uuenduslikke, kui mitte just revolutsioonilisi, siis vähemalt tugevalt evolutsioonilisi ideid. Näiteks kirjanduse sihtkapitali puhul, mis mõistagi mulle kõikse enam huvi pakkus, idee muuta või kallutada kirjastusi muutma taotlusi nii, et honorariks saadav summa oleks suurem kui trükikuludeks saadav. Või ka mõningate "kaubanduslikult ebatasuvate" raamatusarjade püsitoetamine.

Päris mõnus lugemine oli intervjuu Hurumi Jørniga, kes mõne aasta eest sensatsiooniliselt teatas potentsiaalse "puuduva lüli" avastamisest inimeste eellaste seas. Ehkki see meediakampaania tekitas omajagu paksu verd, on Hurumil kahtlemata õigus selles, et nii mõnigi osa teadusmaailmast mingil seletamatul põhjusel on tõmbunud väga enesesse ja sisuliselt lausa varjab oma saavutusi muu maailma eest - tasub tsiteerida tema arvamust: "Sest tänapäeval on ainult teaduskirjastused ja pornosaidid kohad, kus tuleb millegi lugemiseks kasutada Visa kaarti." (Mis on ehk veidi liialdatud, sest pornosaitide järele võib viimastel aastatel lisada veel mõned meediaväljaanded ka näiteks Eestis :-) )

Veel üks kunagi isegi väga levinud, aga tänapäeval ajalehtede veergudele haruharva sattuv lugu, pikk lugu teadlase ja teaduse teest oli Maimetsa Toivo sule läbi pühendatud geneetika "isale" Thomas Hunt Morganile. Hea lahe ja tahe lugemine, selline teadmisi värskendav, ehkki sama artikkel, võib-olla väheste muudatustega, on juba varemgi ilmunud.

Ja mahuka lehe lõpetuseks vääris läbiuurimist ka Kultuurkapitali möödunud aasta viimase kvartali rahajaotuse leheke, kust tasus kõrva taha panna, et millalgi varsti on ilmumas sellised väärt teosed nagu Voltaire'i "Filosoofilised kirjad" ja kirgiiside eepos "Manas".

Loetud: Sirp, 20.01.2012
Vaadatud: NCIS kriminalistid (TV3), Heroes (TV6)

Neljabased mõtted

2012-01-20T11:57:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Umbkotid (Kanal2)

Kolmabased mõtted

2012-01-19T04:05:00.004+02:00

Tavaline tööpäev, mida mõnevõrra kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.

Loetud: Imeline Ajalugu 1/2012; Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Pagu (ETV2), Hirm (ETV2), Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

2012-01-18T08:30:00.001+02:00

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Horisont 1/2012; Imeline Ajalugu 1/2012
Vaadatud: Taevasina (ETV), Chuck (Kanal2)

Esmabased mõtted

2012-01-17T08:12:00.000+02:00

Tavaline esmaspäev ehk siis tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Taas möödus see KDE tähe all, aga arvestades seda, et KDE 4.8 väljatulek on mõne päeva kaugusel, siis oli viimane aeg viia sisse mitmed parandused, mida ma ise olin tähele pannud, veel enam aga need, mida teised olid tähele pannud ja teada andnud. Ja seda ma tegingi, lisaks veel muidugi tavapärast arendusharus tegutsemist, kus formaalselt sai taas maru palju tööd ära tehtud failide arvu ja võib-olla isegi stringide arvu mõttes, aga tegelikult lihtsalt natuke kõpitsetud mitmeid asju - suured ja koledad kollid, nagu KMyMoney, Skrooge, Kdenlive ja veel mõned ootavad alles oma õudaega ees...

Tulemusrikka päeva varase alguse eest, lausa tugevasti uneaja arvelt küll, hoolitses täna Eesti Post, kelle kuller toimetas mulle koju kätte SERK-i/Varraku raamatupakikese, mille sisu olgu ka siinkohal ära mainitud:

T. Snyder. Veremaad. Euroopa Hitleri ja Stalini vahel
S.Sebag Montefiore. Jeruusalemm. Biograafia
I, Kershaw. Saatuslikud valikud. Kümme otsust, mis muutsid maailma
P. Englund. Sõja ilu ja valu. Esimene maailmasõda 241 lühipeatükis
A. Reid. Leningrad. Piiramisrõngas linna tragöödia, 1941-1944

Loetud: Horisont 1/2012
Vaadatud: Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Nähtamatu sõda (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu veaparandused (märkekeel)
KDE arendusharu veaparandused (suur tänu vigadele osutamise eest Jaanusele, Valdurile, Laurile, Mihklile ja teistele)
KDE arendusharu tavatõlked

Pühabased mõtted

2012-01-16T04:07:00.002+02:00

Tavaline tööpäev, millesse tegi oma mõnusa pausi ema ja ta poiss-sõbra väisamine, millega mõistagi kaasnes emale iseloomulikult luksuslik kostitamine ja samuti talle omaselt mõne ristsõnavihiku kaasasokutamine, mis hiljem võtsid veel pisut aega ja pakkusid naudingut (loodetavasti ka teatavat harjutamispraktikat ja ehk enesekindlustki nädalavahetusel eesseisvateks meistrivõistlusteks...)

Teekonnal sinna õnnestus põgusalt vaadelda ka maja kõrval peetavat paganlikku tuleriitust - tuli välja, et mõne päeva eest nähtu oli ilmselt siis peaproov või midagi. Aga eks ta ole nagu nii kaheksasaja aasta eest: praegu peetakse veel tuleriitust, peagi hakkavad seal ilmselt toimuma rohkem veeriitused...

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Taevasambad (ETV), ENSV (ETV), Millennium. Tüdruk, kes mängis tulega (ETV), Hr Eikeegi (TV6)

Laubased mõtted

2012-01-15T04:13:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Taevasina (ETV), Nöbinina (ETV), Raua needmine. Tormis, RAM ja Metsatöll (ETV2), Battlestar Galactica - The Plan (RTL2)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: mehepojad (Postimees, 14.01.2012)

Reedesed mõtted

2012-01-14T05:12:00.000+02:00

Tavaline tööpäev, millesse tõin vahvat tuisupoiste möllamist nautides veidi vaheldusrikkust elukohajärgse kaupluse külastamisega koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil. Teel sinna ja tagasi tabasin ennast mõttelt, kui õige on ikka see, et mõned kohad kohe on pühad, nii et neis peetakse mingeid riitusi, ehitatakse pühakodasid ja nii edasi - mõte, mida on muidugi korduvalt esitatud ja korduvalt täheldatud ja mida ma viimati kohtasin äsja läbitud Kõivupuu Marju raamatus "101 Eesti pühapaika". Nimelt kavatsetakse mu Tallinna-kodu kõrvale ehitada luteri kirik ja just samma kohta, kus nüüd juba õige mitu aastat on peetud mingit paganlikku riitust, mille nähtavaim osa on jõulu/uusaastapuude (tahaks kangesti öelda -kuuskede, aga selle peale tõuseksid ilmselt kõik botaanikud tagajalgadele...) põletamine... Varasematest usutalitustest sel kohal mul küll andmeid pole, aga küllap neidki peeti...

Tänane Sirp sisaldas üsna palju huvitavat. Haruldase juhtumina oli isegi juhtkiri seekord üsna mõistlik. Eks sellest natuke sellist jõuetut solvumist välja paistis, et kui kuskil on juhtunud midagi, millele kuidagi vastu ei saa, siis tuleb pihta anda millelegi muule, mida veel on rünnata võimalik. Aga samas, tähelepanu juhtimine sellele, et ka rahvusringhäälingu kanalites esineb küllaga "cartlandiseerumist", ei ole sugugi vale. Ehkki nii põhjalik ristiretk "meelelahutuse" vastu, nagu peatoimetaja seda tundub tahtvat, on rohkem mõttetu lahmimine - lõppeks on kultuur tervikuna üks suur meelelahutus, ka see "rahvuslik", mille alalhoidmist lausa põhiseadus sihiks seab. Mis muidugi ei tähenda, et brittide üsna hästi korraldatud meediainvasiooni (see ei puuduta loomulikult ainult Eestit, vaid iseenesest enam-vähem kogu maailma, kuigi sellest kõneldakse vähem kui USA "pehmest jõust" Hollywoodi ja muu sellise kujul) ei tasuks suhtuda mõistliku ettevaatusega ja hoolikalt valida, mida soodustingimustel või lausa tasuta jagatavast vastu võtta ja mida mitte.

Eelnevaga haakus Maiste Valle-Steni võimas ja sapine kogupauk istuva kultuuriministri pihta, mis samuti selle autori puhul haruldasena oli mu meelest üpris asjalikult kirjutatud. Tõsi, tema rünnak on ilmselgelt pigem ideoloogilistest jõujoontest ajendatud, aga sellest hoolimata oli seal õige mitmeid väärt mõtteid. Näiteks tõik, et kultuuriväljaannete väljund internetis pole just kõige parem. Tõsi, kui uurida lähemalt SA Kultuurileht saiti, siis selgub, et olukord pole ka nii tumedates toonides, nagu loost võib mulje jääda, ent tõepoolest, artiklis mainitud Akadeemia on tõesti väljaanne, mis avaldab ainult sisukordi... Ja see polnud muidugi ainuke artiklis olev mõte. Nii et kuigi sootuks teistelt alustelt, aga tuleb nõustuda lõppjäreldusega: "Kuid raamatukogude rolli sisulise tugevnemise ootuses tuleb praegune minister ja tema erakond lihtsalt nagu majanduskriiski üle elada ja ära kannatada. Raske on uskuda, et see poliitiline jõud oskab peale häälte, raha või millegi muu reaalselt kokku loetava ka midagi muud hinnata. Raamatukogude ja raamatukoguhoidjate töö tegelik väärtustamine ja heale järjele edendamine eeldab hoopis teistsugust poliitikat ja ministrit."

Kena oli ka vahetumalt raamatukogudega seotult "raamatukoguinimese" Ärtise Toivo loo avaldamine, mis, tõsi küll, Sirbi peatoimetajale saadetud kirja kujul levis internetimaastikul juba õige mitme kuu eest (näiteks siin).

Äärmiselt hea oli lugeda Made Vahuri pisikest repliiki Eesti orientatsioonide osas (mis oli mõistagi refleksioon mõne aja tagusele Lobjaka Ahto pikemale orientatsiooniloole) - isegi mitte niivõrd sisu pärast, kuivõrd seepärast, et ma olen alati vaimustunud peenest sarkasmist :-)

Nii-ütelda erialasest kretinismist oli loomulikult hea lugeda vanameistri Tarveli Ennu lööva ja silmiköitva pealkirjaga "Mõttesügav ajalooteos" arvustuslikku kirjutist mõne aja eest ilmunud Läti Henriku teemalisele koguteosele, mida Sirbis küll juba varemgi on arvustatud-kirjeldatud, aga rohkem koostajate seisukohalt, mistõttu Tarveli omamoodi kõrvaltvaataja pilk on mõnevõrra huvitavamgi.

Huvitava mõttearendusega teadusajakirjanduse teemal oli maha saanud Oleski Arko. Inimestel, kes teadusuudiseid jälgivad ja nende kvaliteedi (või ka kvantiteedi) üle muretsevad või ka rõõmustavad, on seda nähtavasti põhjust lugeda - lõppeks olla ta väidetavalt praegu ainuke Eestis, kelle nii omandatud eriala kui ka ametinimetus ongi "teadusajakirjanik" :-) Tõsi, mind veidi hämmastas, et selles loos oli küll ohtralt kõneldud teadusajakirjandusest, aga piiratud see üsna tugevalt ajalehtede ja internetiportaalidega. Samal ajal on ju olemas näiteks päris pikaajaline teadust populariseeriv väljaanne Horisont (on mõistagi ka teisi, aga need on enamasti olnud kas üsna lühiajalised, liiga teaduslikud ja seega mitte just "keskmisele" inimesele või siis viimasel ajal sootuks tõlkeväljaanded)...

Päris mõnuga loetav oli ka teaduskülgedel avaldatud intervjuu Saarma Mardiga, mis osaliselt haakus samuti teadusajakirjanduse teemaga - ikka päris masendav, kui geneetiliselt muundatud organismide vastu ollakse teadmisega, et looduslikult kasvavates kurkides ja kapsastes ju geene pole...

Ja rosinaks kogu selle pika lugemise peal oli Soidro Marti arvamus ühest hiljutisest telesaatest, kus stuudios istusid "gigandid" Aunaste ja Kersna. Selle loo kohta ei ole muud öelda, kui et - lugege ja te ei kahetse! :-)

Loetud: Sirp, 13.01.2012
Vaadatud: Heroes (TV6)

Neljabased mõtted

2012-01-13T05:43:00.002+02:00

Tavaline tööpäev, millesse tõin pisut vürtsi väikese väljaskäiguga tänasel mõnusalt libedal maastikul :-) Liikuise ajal tekkis iseenesest pähe kõlama Kivipalluri hääl, mis talle iseloomuliku tooniga teatas järjekordse tarkusetera: "Kui kraadiklaas näitab nulli kanti, siis pole väljas taarumiseks ja kõnnakus ebakindluse saavutamiseks vaja eelnevalt alkoholi tarvitadagi!" Teekond viis siis, nagu sageli, kohalikku kandekeskusse, kus mind ootas taas ees raamatupakike, mille sisu olgu siinkohal ka ära mainitud:

I. Wood. The Missionary Life. Saints and the Evangelisation of Europe 400-1050
W. Gallois. Time, Religion and History

Õhtupoolikul pakkus veel elu vürtsitavaid kogemusi vana sõber Starman, kel tuli tuju nii umbes kaheksaks tunniks või enamakski internetiühendus ära kaotada. Mis ei takistanud õnneks eriliselt töötegemist, sest parajasti käsil olev osa ei nõua väga palju igasugu pisiasjade üle- ja järelekontrollimist, aga häiris siiski. Näiteks jäi sellepärast osalemata just täna õhtul toimunud Mageia tõlkijate IRC-kohtumisel. Nüüd, mil õhtu hakkab juba lõppema ja internetiühendus automaagiliselt tagasi ilmunud, võis muidugi tõdeda, et ega seal kohtumisel väga palju midagi põnevat ei räägitud, rohkem sellised tõlkekorralduslikud pisiasjad, aga eks igaüks võib oma silmaga kaeda: kokkuvõte kohtumisest asub siin, täielik logi aga siin.

Õhtupoolikul ilmus ka Mageia kolmas alfaväljalase, aga eks ma sellest kirjutan homme või millalgi paar sõna pikemalt eraldi postituses.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: mitte muhvigi

Kolmabased mõtted

2012-01-12T04:44:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Õndsus (ETV2), Jah, ta helistab (ETV2), Kes siis teab (ETV2), Heroes (TV3), Farscape (TV6)

Teisibased mõtted

2012-01-11T02:34:00.000+02:00

Tavaline tööpäev, aga üsna lühike, seda just eilse päeva ülemäära suure pikkuse tõttu, mis tingis tänasel päeval tubli magamise... Ja lisaks veel lõbu ja lustiga tegelemine - pühabane käik ema juurde tähendas ühtlasi pisikese portsjoni ristsõnavihikute kaasasaamist, mille lahendamisele (või õigemini lõpuni lahendamisele) ma täna hulk aega pühendasingi.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Sõelapõhjaks (Kanal2), Farscape (TV6)

Esmabased mõtted

2012-01-10T11:00:00.000+02:00

Tavaline, kuigi väga pikaks veninud esmaspäev ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Taas möödus see puhtalt KDE tähe all, aga seekord said ka valmis kõik vajalikud asjad, mida ma soovisin. Kõigepealt tuli üht-teist ette võtta stabiilses harus, kuhu olid juurde tekkinud KDevelopi ja KTorrenti (mõlemad extragearis, niisiis mitte KDE põhikoosseisus) uued versioonid, milles miskipärast esines puuduvaid või ülevaatamist vajavaid tõlkeid (see merge käsk on ikka imeline, tundub...). Aga põhimahv kulus mõistagi arendusharu peale, kus nüüd on peatseks KDE SC 4.8 ilmumiseks valmis nii KDE SC osa ise kui ka veel mõned asjad, mille ilmumine on kavandatud umbes samale ajale (näiteks uue kiirsuhtlussüsteemi Telepathy komponendid). Ja muidugi kõige rõõmsam olen ma selle üle, et lõpuks õnnestus ka läbi närida neist Calligra vooskeemide rakenduse Flow neetud trafarettidest ehk šabloonidest! Et ma ennast nende osas siiski väga kindlalt ei tunne - juba valdkondi on kümnetes, millest paljudest on mu teadmised isegi tagasihoidlikult öeldes olematud -, laadisin vastava osa ka Google Docsi üles, kus asjahuvilised ja eriti asjatundjad saavad tõlget üle vaadata ja vajalikke parandusi teha. Dokument ise asub siis sellel aadressil.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: 2012 (Pro7), Välisilm (ETV), Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Farscape (TV6)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

2012-01-09T04:22:00.000+02:00

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldusrikkust ja rõõmu nii ihule kui hingele külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Kui ma paari päeva või õigemini öö eest aknast avanevast vaatepildist hingeliselt liigutatuna ja puudutatuna Facebookis hõiskasin, et väljas valitseb imeilus jõuluõhtuilm ja ainult seapraad ja hapukapsas on veel vajaka, ei osanud ma muidugi arvata, et ema sõnal sabast ja sarvedest kinni asib ning just sellega täna meid kostitada kavatseb. Aga loomulikult ei öelnud ma ka pakkumisele ei, vaid olin üliväga rõõmus ja tänulik sellise võõrustamise eest!

Sellele rõõmsale ja elevale lõunale (või noh, personaalse ajakava järgi küll rohkem hommikule ja hommikusöögile...) pani õhtupoolikul töövälise tegevuse osas kena ja elamusrohke punkti televiisorist vaadatud esimene Millenniumi-film, too "Lohetätoveeringuga tüdruk". Ma tavaliselt ei suuda krimifilmidest (ega ka krimiromaanidest/juttudest) eriliselt vaimustuda, iseäranis siis, kui neisse on mõni väga klišeelik moment külge keevitatud, nagu selles filmis võika natsimineviku motiiv, aga see film oli sellest hoolimata väga hästi tehtud, elulähedane (või nii vähemalt tundus), mitte üle pakkuv ei realistlikkuse ega idealiseerituse poole pealt, isegi põnev (mis kipub krimiasjade juures tavaliselt kõige nõrgem element olema...), kuigi topelt-happy-end'ilik lõpp tõmbas veidi naudingumeetrit alla. Ma olen mõnelt inimeselt kuulnud ja lugenud, et ka raamatud, mille põhjal film on valmis vändatud, olla head ja tasemel ning seda võis filmi põhjal isegi oletada, nii et võib-olla tasuks kõrva taha panna ja kui peaks ette sattuma, siis isegi hankida ja ehk lausa läbi lugeda...

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Kaadris. "Hukkunud alpinisti" hotell (ETV2), Taevasambad (ETV), Millennium. Lohetätoveeringuga tüdruk (ETV)

Laubased mõtted

2012-01-08T04:32:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Artur ja nähtamatud (TV3), Nöbinina (ETV), Doktor Jekyll ja mister Hyde (TV6), Erkan & Stefan gegen die Mächte der Finsternis (RTL2)

Reedesed mõtted

2012-01-07T04:43:00.001+02:00

Tavaline tööpäev, millesse tegi pisikese lünga registreerimata elukoha lähedase kaupluse külastamine koduse toiduainevaru täiendamise eesmärgil.

Tänane Sirp mõneti üllatuslikult ei olnudki pühadejärgselt tühi, vaid lausa vastupidi, sisaldas õige mitu loetavat lugu, alates juba kolmandat ehk potentsiaalselt selle väljaande kõige tähtsamat lehekülge täitnud Alliku Jüri kirjutisega demokraatiast ja mesilastest - jah, kui selline kooslus tundub kummastav, siis tasub kindlasti see lugu läbi lugeda. Aga lugeda tasub seda ka muidu.

Mu kalduvusi ja tunge arvestades oli loomulikult nauditav ajalehest eest leida ajaloole pühendatud paarislehekülg. Kui Karjahärmi Toomase kirjutis Aitsami Mihkli lõpuks trükki jõudnud 1905. aasta raamatust oli lühem ja veidi akadeemilisem, siis Lusti Kersti pikem kirjatükk valgustas mitmeti (ja natuke nutuselt - kuigi õigustatult) laiemalt nii raamatut ennast kui ka temaatikat. Selles on tal kahtlemata õigus, et pärast õige mitut aastakümmet, mille kestel taoti otsekui kuvaldaga valimatult kõigile pähe klassivõitluse teooriat ja praktikat, tuli taasiseseisvumise järel järsk võnge vastassuunas ning näituseks mõisnike ja talupoegade vahekordi hakati suisa idülliliselt kujutama. Nojah, kahtlemata selliseid või sellelähedasi vahekordi ju episooditi ning vähemal või suuremal määral ka oli, aga ei saa vaielda, et nii saja või enama aasta tagustes kirjutistes väljendub täiesti selgelt mõlemal poolel teadmine, et ollakse erinevast maailmast, nimetatagu seda siis tagantjärele klassivaheks või toonases kõnepruugis seisuse- või kihierinevuseks.

Mõistagi pakkus huvi ka Tannbergi Tõnu arvustus hiljuti ilmunud Robertsi Andrew "Sõjatormi" kohta - nii seepärast, et ma seda teost õige mitut puhku sirvisin eelmise aasta sügiskuudel, kui ka seepärast, et selle sirvimise põhjuseks oli asjaolu, et ma ise parajasti sama temaatikat käsitlevat teost tõlkisin, mistõttu see arvustus läks veel enam korda :-) Võimalik, et selle kirjutise ja veel mõningate vahepealt silma ja kõrva jäänud tähelepanekute valguses tuleb käsikirjas mõningaid parandusi teha, kui see ringiga taas mu kätte jõuab...

Mõningat huvi pakkus ka Tiidu Ene-Margiti kirjutis praegu käivast rahvaloendusest, millest ma leidsin kinnitust tasapisi tekkinud arvamusele, et lisaks sellele, et rahvaloendust on vaja korraldada nii-ütelda rahvusvahelise kompatiibluse huvides, on selle üks olulisemaid eesmärke täita seda lünka, mida ilmselt nii mõnegi võimukandja või ka lihtsalt inimese arvates on tekitanud "sissekirjutuse" kaotamine (kuigi see "elukoha registreerimise" kujul on nõrgemalt siiski ju tagasi tulnud). Ehk siis - eri registrite põhjal on ju tegelikult üsna suure täpsusastmega teada nii elanikud/kodanikud kui ka eluruumid, aga nende omavaheline kokkuviimine on problemaatiline. Eks see ole ilmselt siiski rohkem Eesti väheste "suurlinnade" probleem, kes oma elanike üle järge ei jõua pidada .- väiksemates kohtades, on mul alust arvata, on enamasti väga pisikese kõikumisega (püsi)elanike arv ja asupaik teada. Ja sellega võib ka muidugi nõus olla, et vähegi arvestatavat teavet murrete kõnelemise kohta naljalt muud moodi ei saa kui niisuguse võimalikult kõiki hõlmava küsitlusega.

Köitvat lugemist sisaldas ka Käsperi Kalle lugu Remarque'i maailmast, ajendatuna hiljuti ilmunud "Tagasitee" uustõlkest. Remarque ei ole küll kuulunud mu suurte lemmikute hulka, aga need mõned romaanid, mida ma lugenud olen, on siiski jätnud sügava mulje, mistõttu selline ligemale leheküljepikkune kirjutis haakus kenasti veel meeles elamustega ning kinnistas neid ja andis tausta.

Ja lõpetuseks. See on Sirbil hea komme, et nad avaldavad ka oma aastasisukorra. Ikkagi tegemist küllaltki mahuka ajalehega, kus ei peljata avaldada ka pikemaid kirjutisi. Aga paraku on nad seda selgi aastal teinud kohe täiesti valesti, ajalehe enda veergudel. Või noh, mis ma siin nüüd hukkamõistja olen, aga siiski oleks palju etem, kui see oleks vähemalt keskmistel lehtedel või täiesti eraldi lisalehena (umbes nagu igakvartalilised Kultuurkapitali rahaeraldiste lisad), et seda oleks võimalik kasutada ka eraldiseisva (trükitud) andmebaasina. Praegusel juhul tuleb aga kas vastavad (üksik)lehed välja rebida või lõigata või siis kogu ajaleht alles jätta, mis kumbki ei ole vähemalt mu mätta otsast vaadatuna hea mõte...

Loetud: Sirp, 06.01.2012; M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Spiderwicki kroonika (TV3)

Neljabased mõtted

2012-01-06T04:53:00.001+02:00

Valdavalt tavaline tööpäev, millesse tõi meeldivat vaheldust väljaskäik, mille sihtmärk oli Buffalo kõrts ja eesmärk osaleda igakuisel Mageia-sõprade koosviibimisel, mis seegi kord seniajani veniva elik varjusurmas ametliku ühenduse asutamise tõttu oli lihtsalt mõnus jõmisemine eri teemadel, mille keskmes ehk seisiski Mageia, aga mis hargnesid sellest igas mõeldavas suunas. Huvitaval kombel oli sedakorda kogunenud tavapärase(ma) kolme asemel lausa viis inimest, nii et tundub, et mingi huvi siiski olemas on... Ja noh, paistis, et vähemalt üks kohalolnu sai oma teadmisi kui mitte Mageiast, siis vähemalt arvuti tõhusama kasutamise alal omajagu täiendatud, nii et kasulik oli see ka...

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Farscape (TV6)

Kolmabased mõtted

2012-01-05T05:40:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Vikerkaar 12/2011; [digi] jaanuar 2012
Vaadatud: Kosmos '68 - Legendid Vol 1 (ETV), Heroes (TV3), Farscape (TV6)

Teisibased mõtted

2012-01-04T04:33:00.001+02:00

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldusrikkust esiteks ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja teiseks väike väljaskäik, mis seisnes jalutuskäigus sinna ja tagasi praeguses enam-vähem täiel rinnal nauditavas virvatalveilmas ehk elukohajärgse kandekeskuse külastamises, kus mind ootas ees, tõsi, mõnevõrra üllatuslikult alles pärast kohe õige mitmest inimesest koosneva järjekorra äraootamist, paar saadetist, sealhulgas üks raamatupakike Krisostomuselt, mille sisu olgu ka siinkohal ära mainitud:

E. James. Europe's Barbarians AD 200-600

Loetud: Vikerkaar 12/2011
Vaadatud: Disko ja tuumasõda (ETV), Taevasina (ETV), Insel des Terrors - Das Massaker von Utøya (RTL2), Farscape (TV6)

Esmabased mõtted

2012-01-03T08:03:00.000+02:00

Tagasi jälle tükiks ajaks unarule jäänud rutiini juures, mille kohaselt esmaspäevane päev oli pühendatud tarkvara tõlkimisele. Kogu aru läks seekord taas ja jälle KDE arendusharu peale, kus olid ka paar üksikut uut või ülevaatamist vajavat asja juurde tulnud tulevase KDE 4.8 tõlgetesse, aga peamiselt kulus aeg ja jõud siiski extrageari asjade peale, mis said, nood juba varasemast teada vähesed erandid (KMyMoney, Skrooge, Partitionmanager, Kmid ja uuena Kdenlive) välja arvata, ka igati korda, ning veel enam samuti omaette seisva Calligra peale. Need vooskeemide rakenduse Flow trafaretid on ikka üks tõeline piin ja kadalipp... Umbes 500 oli enne tänast tõlkimata ja umbes 100 jäi neid veel vaja läbi hekseldada. Aga nojah, see-eest tean ma jälle natuke, kuigi üsna natuke rohkem keemialaborite sisustusest, elektriskeemidest, optikast, ehitusest, elussüsteemidest, lavavalgustusest, serveriruumidest, elektroonikaskeemidest, otsuse- ja organisatsiooniskeemidest ja nii edasi ja nii edasi :-) Loodetavasti suutsin ma neist kõigist piisavalt suure suutäie haugata, et nonde skeemidele asetatavate trafarettide tõlked vähegi vett ja kriitikat vastu peavad...

Loetud: Tehnikamaailm 1/2012, TM Kodu ja ehitus 1/2012, Vikerkaar 12/2011
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Farscape (TV6)

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Pühabased mõtted

2012-01-02T03:49:00.002+02:00

Eilses sissekandes äramainimist leidnud pikale veninud rõõmsa aastavahetuse tõttu jäi tänane päev üpris lühikeseks ja oli täidetud suhteliselt rohke kudemisega, kuid siiski, nähtavasti rohkem kohusetundest või puhtast inertsist, tegin natuke töödki ja lisaks andsin Eesti Vabariigi riigikitsetallekesele suurepärase ja kasutamist leidnud võimaluse ennast ja oma eluruume ära ja üle ja läbi lugeda.

Loetud: Tehnikamaailm 1/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Laubased elik aastalõpused mõtted

2012-01-01T17:22:00.000+02:00

Eks ta nüüd kohatult juba uude aastasse jääb, see postitus nimelt, aga mis teha, kui ärasaatmine ja vastuvõtmine ja üldse pidutsemine üle nii igasuguse piiri läheb, et enne pidama ja kirjutama ei saa, kui see va uus juba sügavalt ja poolepõlvini käes on...
Ma tegelikult mõtlesin algul, et aastavahetus läheb nii nagu ikka ehk siis töise tähe all, aga see haiguseidu sees süvendas kuidagi mõtet, et võiks midagi teistmoodi teha... Miska väljusingi õhtu hakul kodunt ja veetsin aastavahetuse meeldivas selts- ja õhkkonnas sootuks mujal eemal - võib-olla ei olnud sellise kergelt käriseva hääle ja poolkinnise ninaga ise kõige parem seltskondlane, aga see-eest nautisin täiega teisi... no ja muidugi ka korralikule masu ületanud "ühiskonnale" iseloomulikku ligemale pooletunnist käristamist ja müristamist ja välgutamist maapinnast taevalaotuseni, mis oli nii suhteliselt täpselt rihitud siinkandi aastavahetuse hetkele ja selle ümber. Tõsi, nii kaugel siiski viibisin olulistest punktidest, et ei hiidhaloneni rinda löödud mõõgapära ega hiidansipit ei silmanud, ehkki pingutasin küll kõigest väest punnitada ja kiigata... aga noh, eks neid jõuab veel näha...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: televiisorit

Reedesed mõtted

2011-12-31T06:43:00.004+02:00

Tavaline tööpäev, mis kulges endiselt kergelt tasakaaluseisundi ümber võnkleva tervise saatel - justkui oleks nohu kohe hakkamas, aga samas ei ole ka... keeruline... loodetavasti võngub ja loksub õige pea õigesse kohta pärale, kus see siis ka ei asuks (loodetavasti ikka Luke'i ja väe poolel...)

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Koletised tulnukate vastu (TV3), Farscape (TV6), Aastalõpu intervjuu peaministriga (ETV), Ben, der Zauberlehrling (RTL2)

Neljabased mõtted

2011-12-30T05:29:00.000+02:00

Tavaline tööpäev, millesse tegin väikese pausi elukohajärgse kaupluse külastamise kujul koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil. Väljas on praegu imeilus ilm, kuigi mu enda konditsioon on selline, mis ei luba seda ehk täiel rinnal nautida. Meeteest on vaieldamatult kasu olnud ja täna oli tunduvalt parem kui eile, aga see üleannetu külmetusetirts, kes ei suutnud küll mulle hinge pugeda, mistõttu piirdus kurgu ja muude hingamisteede juppidega, paistab veel kaaluvat, kas minna üle ninavooluste vallandamisele või mitte...

Tänast päeva alustas siiski telefonikõne, millele mõni aeg hiljem järgnes postikulleri külaskäik, kes taris kohale selle aasta viimase Varraku/SERK-i raamatupaki. Milles aastalõpule juba iseloomulikult oli ka väike kink, seekord siis raamatuklubi kirjadega seinakalender. Mis oli väga tore ja meeldiv, ehkki tekitas mõningase peataoleku ja kogu korterit hõlmava otsingu kalendrile sobiva seinast eenduva kumeruse järele. Mille ma lõpuks, hinnates, et vannitoas saab hakkama ka vähema kui kolme ülesriputatud rätikuga, leidsingi nimetatud vannitoast. Nüüd peab ainult meeles pidama iga kuu käia seda seal keeramas, et ikka värske ajapilt kalendrilehelt vastu ilutseks. Aga olgu siinkohal ka ära mainitud paki ülejäänud sisu:

G. F. Sander. Lahing Soome pärast 1939-1940
Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal
S. Westerfeld. Ilusad
T. H. Ilves. Suurem Eesti
A. Ivanov. Peotäis põrmu
K. Aareleid. Vene veri

Mainitule lisandus täna veel üks telefonikõne, sedakorda siis selline, millega küsiti üle kinnitus ja pandi mind kirja mõne nädala pärast toimuvatele Eesti meistrivõistlustele ristsõnade lahendamises.

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: 2012 - Das Jahr in dem die Erde gefiert (RTL2), Farscape (TV6), Ilus ja lõbus 2011 (Kanal2), Harold ja Kumar: põgenemine Guantanamo Bayst (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Andrei Anissimov: valge roos - solvumise sümbol (Postimees, 29.12.2011)

Kolmabased mõtted

2011-12-29T04:18:00.000+02:00

Jah, villased sokid ja meetee on raudselt toimepõhised ravimid - järele proovitud ja toimivad leitud -, öelgu mingid skeptikud mida tahes :-) Sõnaga, tavaline tööpäev, mida vürtsitas ohtra meetee joomine, mis tunduvalt leevendas kurgus olevat kipitsemist ja krabisemist. Nojah, tõe huvides olgu öeldud, et see, et ma puhkuse lõpetasin, on ilmselt ka kenasti teisteni jõudnud - kui puhkuse ajal ei pidanud ma peaaegu üldse "välja" tõlkima, siis täna tuli juba jälle üks töö Postimehe hüvanguks ette võtta...

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Farscape (TV6), intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega (ETV)

Teisibased mõtted

2011-12-28T04:22:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. Esimene siis, üle tüki aja, koos kõigi sellega kaasnevate vaevustega - ikka ei ole veel mingi tõlkimise juures vajalik teatmematerjal käeulatuses või asub vales kohas, kuhu käsi automaatselt ei sirutu ja nii edasi ja nii edasi. Aga ettenähtud kogus tõlgitud siiski sai, isegi kui kurgus tekkis samal ajal süvenev kriipimise tunne - nähtavasti üks neist väljaskäikudest oli natuke liiast ja tuleb taas hakata kõripaelu meega pehmendama...

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud. Farscape (TV6)

Esmabased mõtted

2011-12-27T03:27:00.000+02:00

Niisiis, puhkuse viimne päev. Jäi teine natuke lühikeseks, lühemaks, kui oleksin tahtnud, aga eks ma olen eelkõige ise süüdi, sest lõpp oli siiakanti kavandatud, aga algust suutsin ma puhtast suutmatusest ja võimetusest tubli kuu aega edasi lükata... Igatahes oli lõpp vääriline: ihu rõõmustas ja ägas jõululaua rikkalikkusest, hing hõiskas, et KDE tõlkimisega järje peale sai ja raamatuid korralikult loetud, ning vaim sai veel viimasel päeval raamatutest võimsa (ja tänu konkreetsele lugemisvarale tugevasti nostalgiahõngulise) laengu. Nii et pole midagi muud kui uute võidukate tõlkekõrguste poole rühkida!

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur; Tuna 4/2011; A. Hvostov. Sillamäe passioon
Vaadatud: Farscape (TV6)

Pühabased mõtted

2011-12-26T05:25:00.002+02:00

Tänase päeva sisse jäi veelkordne ema külastamine eesmärgi ja sihiga jätkata hävitustööd lookas jõululaua kallal, mis ka osaliselt õnnestus, ent laud oli endiselt kuhjas täis maitsvaid palasid ja suutäisi, isegi kui organism keeldus rohkem vastu võtmast. Oh, õnnestav jõuluaeg! Nende paari viimase päevaga on ema käest mu kätte jõudnud ka õige mitu ristsõnavihikut, mis samuti on pakkunud lisaks kõhuorjamisele ka nauditavat võimalust ajuorjamisega tegelda - tuues ent ühtlasi meelde mitte nii rõõmustava teadmusjupatsi, et kohe jõuab ka kätte see kole aeg, mil tuleb hakata hoolikalt tegelema lõikumise ja kleepimisega, et nonde vihikute aastaauhinna kupongid ikka ära saata...

Samal ajal sai täna kriips alla tõmmatus selle nädala tarkvara tõlkimise maratonile - viimaseks jäi kontoritööpaketi Calligra kallal vaeva nägemine, mis samuti peagi asutab enda esimest väljalaset ilmale tooma. Valdavalt sai see ka valmis, kuigi joonistamisrakenduse Krita arvukad uued omadused ja eriti (voo)skeemide rakenduse Flow veel arvukamate uute trafarettide kõikvõimalikud krüptilised nimetused vajavad nähtavasti veel vähemalt tervet päeva läbipusimiseks. Igatahes on arendajad päris eduliselt tegutsenud tekstitöötluse (rakendus Words) kallal, mis tundus mu silmale nüüd olevat juba isegi enam-vähem kasutamiskõlblik alternatiiv (ehkki ma usun, et veel tükk aega jääb LibreOffice siiski mu kindlalt esmaseks töövahendiks), kuigi tõlkimise käigus igasugu asju järele proovides õnnestus mul see paar korda ka kenasti kokku jooksutada :-)

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur; Tuna 4/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Jõululaubased mõtted

2011-12-25T07:17:00.001+02:00

Tänase päeva mõistagi suurim sündmus oli pidulik ja hubane koosviibimine pereringis ema juures. Eile korraks maha laotatud õhuke säbruline valge linikuke oli küll tänaseks juba ära korjatud paraku, nii et see lõi kodunt välja astudes esimese hooga pahviks, aga see-eest ema juurde jõudes eest leitud rikkalik pidulaud, kust mulle kui lihasööjale äärmiselt meelt mööda ei puudunud korralik hunnik maitsvalt valmistatud liha, ning veel enam toas paiknev kuuselaadne ese ja eriti selle alla poetatud kotikesed ja muud pakendid, mis õhtu jooksul leidsid oma väärika ja kohase avaja ja sissekiikaja, ei jätnud enam sugugi kahtlust, et aasta ainuke tõsiselt võetav ja seda nime vääriv püha on järjekordselt kätte jõudnud ja ajakerale ring peale keeratud uue ja säravama aasta lootuses ja ootuses, mida meie traditsiooniline kokkusaamine sel õhtul ainult kinnitas, olgugi et ilmastikust või millestki muust tingitud hädad ja tõved ei olnud meie pereringistki kauge kaarega mööda läinud, vaid lausa mõne liikme oma koha leidnud ning mõningaid vaevusi tekitanud, mis aga siiski ülevast meeleolust kihutatuna tagaplaanile tõrjuti. Sõnaga, jõuluõhtu nagu ikka, tore ja mõnus.

Lisaks sellele kardinaalüritusele leidsin ülejäänud päeva jooksul natuke aega veel edasi toksida KDE tõlkeid, sedakorda siis nonde extrageari rakenduste osas. Väga palju just ära ei saanud teha, eelkõige mainitud kardinaalüritusest seatud ajapiirangute tõttu, aga üht-teist siiski, mis loodetavasti ka nende rakenduste kasutajaid edaspidi rõõmustab.

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur; P. Oja 17x4
Vaadatud: mitte muhvigi

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Reedesed mõtted

2011-12-24T08:06:00.000+02:00

Niisiis, kuigi täna oli natuke segane päev mitmesuguste takistavate elementidega - eelkõige seotult homme ees seisva aastavahetusega, selle ainsa aastaringis tähistamist vääriva püha ja tähtpäevaga - , kulges osa sellest endiselt KDE tõlkimise tähe all ja nüüd võib julgelt ja lõplikult öelda, et KDE 4.8 tulekuks jaanuari teisel poolel on kõik valmis! Nii kasutajaliides kui ka käsiraamatud on täies mahus tõlgitud (eile mainitud vajakud maha arvatud) ja nagu ikka, paljastas ülevaatamine ja kõpitsemine mõningaidki varasemaid kirjavigu ja muid kohmakusi - aga mul pole ka kahtlust, et käesolevas täiendusvoorus õnnestus neid kindlasti ka juurde tekitada... See ei tähenda loomulikult, et KDE-ga kõik nüüd korras oleks - terve posu extrageari ja ka playgroundi asju tahab veel täiendamist (või on üksikjuhtudel täiesti tõlkimata), aga need on üldiselt vähema ajalise painega ja nagunii veidi teiseplaanilised asjad, mida saab ehk juba tavapärase nädalas ühe päeva eraldamisega tasapisi paremasse korda seada.

Tänane aastalõpu-Sirp sisaldas üllatavalt palju lugemist, alustades juba Lobjaka Ahto vist esimese mu silmis hoolika lugemise väärseks kerkinud kirjatükiga Eesti väidetavast orientatsioonimuutusest ja Euroopa väidetavalt ohtlikest arengutest. Ma küll veidi kahtleksin tema väites, nagu hakkaks "meie lähem maailm üha enam häirivalt meenutama kolmekümnendaid" - selleks on päris paljud asjad teistmoodi ja nagu ka vanatarkus nendib, ajalugu ei ilmuta kordumise tendentsi... (Ja ei saa muidugi märkimata jätta, et mõnevõrra kahandas usku selle artikli originaalsusse ja sügavusse üks leitud räme otsetõlge, nimelt "muusikalised toolid".) Aga igatahes mõtlemapanevat oli selles loos küll ja rohkem.

Mõistagi oli musugusele inimesele eredaks lugemiselamuseks topeltlehekülg, mille teemaks oli Läti Henriku kroonika ja selle uurimine (kaks artiklit: esimene ja teine), ajendatuna hiljuti ilmavalgust näinud suurest (ingliskeelsest) koguteosest. Ei saa küll öelda, et seal palju midagi uut oleks olnud, aga kahtlemata on vähegi uuemate ajaloouurimise meetodite ja käsitluste tutvustamine laiemale lugejaskonnale mõeldud ajalehes väga tänuväärne tegu, isegi kui tõenäoliselt suurem osa nende artiklite lugejatest ei võta kunagi kätte võib-olla isegi Henriku kroonikat, kõnelemata juba mainitud koguteosest (mille hinnapoliitika on tõepoolest müstiline: sellest saab veel aru, et kõvaköites teos maksab ligi 100 eurot, aga miks ometi maksab e-raamat sama palju, õigupoolest isegi ligemale euro rohkem?)

Omamoodi huvitav oli ka ennast pooleldi detektiivi rolli pannud Remsu Olevi kirjutis meedias ennast tuntuks kirjutanud anarhistlike kalduvustega Roy Strideri viimase raamatu kohta - Remsut on mõistagi peaaegu alati hea ja nauditav lugeda, see kirjatükk aga oli kirjutatud vähemalt näiliselt põlvkonnalõhest lähtuvalt, mis andis oma lisavindi juurde...

Loetud: Sirp, 23.12.2011; L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud. Farscape (TV6), Vana daami visiit (ETV)

Ilmunud tõlked: Vello Vikekaar: Vikerkaare aašram (Postimees, 23.12.2011)

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Neljabased mõtted

2011-12-23T07:26:00.000+02:00

Ja veel üks päev KDE tõlkimise saatel. Peamiselt siis, nagu lubatud, dokumentatsiooni kallal ragistades, kuigi, nagu ikka juhtub siis, kui täielik "külmutamine" juba kehtib, ilmus mõningaid uusi stringe ka kasutajaliidesesse. Igatahes tunne on hea - eile veel paistis, et dokumentatsiooni on päris palju, aga tänaseks õhtuks oli selge, et KDE 4.8 tuleb taas sisuliselt 100% eestindatud nii kasutajaliidese kui ka käsiraamatute poole pealt (tavapärased puudujäägid maha arvata - see üks õnnetu string kasutajaliidese poole pealt, mis tegelikult tähendab, et pole head vabatahtlikku, kes kena ja kõlava häälega Kartulimehe mängule igasuguste asjade nimetused sisse loeks, ja siis muidugi need käsiraamatute "eestindamata" pildid...). Nojah, natuke tuleb see dokumentatsiooni kallal vaeva näha, aga lõppeks on ju ees veel nii homne päev kui ka pärast seda oma kolm nädalat, nii et erilist kahtlust valmissaamise osas ei teki.

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Farscape (TV6), Ilus ja lõbus 2011 (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu: esimene ja teine

Kolmabased mõtted

2011-12-22T05:49:00.001+02:00

Veel üks KDE tõlkimisele kulunud päev ja nüüd võib öelda, et KDE 4.8 kasutajaliides on praktiliselt tõlgitud. Veidi nipet-näpet jäi siiski veel tegemata ja et ka dokumentatsioon vajab kõpitsemist või isegi rohkem vaeva nägemist (kuigi eriti dokumentatsiooni tõlkimine tekitab sageli masendava tunde - sest kui ma ka olen aastate jooksul saanud mõningat tagasisidet kasutajaliidese tõlkimise kohta, siis käsiraamatud oleksid justkui olemata ja kui nad ka üldse jutuks tulevad, pigem imestatakse, et ahsoo, need on ka olemas...), läheb nähtavasti ka homne päev veel tarkvara tõlkimise tähe all. Või ka ülehomne, eks vaatab, kuidas tuju ja ilm ja seapõrn parajasti on...

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Farscape (TV6), Tallinna kilud (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu

Teisibased mõtted

2011-12-21T06:21:00.003+02:00

Niisiis, jätkus KDE tõlkimine, täna juba arendusharus ehk selles osas, millest vähem kui kuu aja pärast saab KDE 4.8. Kõige peamisemad asjad said ära tehtud, see tähendab kdelibs ja kdebase* ehk see, millega enam-vähem kindlasti puutuvad kokku kõik KDE kasutajad, samuti veel üht-teist, aga ka homseks ja võib-olla isegi enamaks jäi päris ja üsna palju ära teha kasutajaliidese poole pealt - ning dokumentatsiooni juurde ma ei olegi veel jõudnud, aga sealgi on mõnevõrra kõpitsemist vaja. Aga noh, puhkuseaeg kestab endiselt ja miks mitte kulutada seda südamelähedase asja peale...

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Farscape (TV6), Taevasina (ETV), Vaclav Havel, Praha linnus (ETV2)

Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: Suurbritannia astub sõtta (Postimees,20.12.2011)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu: esimene ja teine

Esmabased mõtted

2011-12-20T06:30:00.000+02:00

Säilitamaks esmaspäevale langenud traditsiooni, aga ka ja isegi eriti sellepärast, et KDE 4.8 väljatulek hakkab jõudma ähvardavalt lähedale, olles veel vaid vähem kui kuu kaugusel, otsustasin tänase ja nii palju kui vaja järgimisi päevi pühendada tarkvara tõlkimisele (lisaks KDE-le on mõningaid, kuigi väga väheseid tegemisi (või kui teise pilguga vaadata, siis tegematajätmisi) ka Mageia ja Mandriva rindel). Tõsi, tänase päeva veetsin hoopis KDE stabiilset haru viimistledes, aga et seal oli peamiselt teha veel vaid käsiraamatute pool, siis kandus peaaegu täies mahus automaagiliselt üle ka vajalikku tüvve elik arendusharru, mille kallal nokitsemine jääbki siis homse (ja võib-olla ülehomse) varna.

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Taevasambad (ETV), Farscape (TV6), Välisilm (ETV), Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Pööripäeva saar (Showtime)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru: esimene, teine ja kolmas sissekanne
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

2011-12-19T04:05:00.000+02:00

Taas mõnus lugemispäev, kuigi see algas (logistiliste vektorite väga erisuunalise kulgemise ja kooskõlastamisraskuste tõttu) maruvarajase külaskäiguga ema ja ta poiss-sõbra juurde. Samas, hoolimata varajasusest, sai siiski seal kõhu täis ja meele heaks, nii et see käik läks täiega asja ette.

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Ajavaod: Süüdi: oli linnapea! (ETV), Ärapanija (Kanal2), Tippkohtumine (ETV)

Laubased mõtted

2011-12-18T04:26:00.000+02:00

Puhtalt nautimisväärne lugemispäev.

Loetud: D. Webb. Medieval European Pilgrimage; J. ja L. Erickson. Idarinne fotodel 1941-1945; L- Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud. Taevasina (ETV), Kuldne kompass (Kanal2), Peeglid (TV6)

Reedesed mõtted

2011-12-17T05:12:00.000+02:00

Veel üks mõnus lugemispäev, millesse tegin väikese katkestuse elukohajärgse kaupluse külastamiseks koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil - imeilusa ilma tingimustes: just täpselt paras temperatuur, nii kraad-paar üle nulli, kerge tuuleriibe, pilved, mis muudavad ilma imeliselt halliks - no mida veel võiks hing ihaldada?!

Erinevalt eelmisest nädalast oli sellenädalases Sirbis omajagu lugemist. Isegi tavaliselt uduteemadele pühendatud kolmas lehekülg sisaldas seekord Mülleri Madise päris head kirjutist Euroopa Liitu praegu vaevavast võlakriisist ja selle võimalikest lahendustest - mis ei ole mõistagi ühestki otsast head, aga mille seast mõned on siiski veidigi etemad kui teised. Tänuväärne lugemine igatahes.

Kena mälestusehõnguline kirjatükk Udami Haljandi suure töö, Türgit käsitleva raamatu kohta oli pärit Schvaki Toomase sulest. Eks see muidugi paraku suhteliselt väike raamat on, aga et Türgi on vähemalt eestikeelsele lugejale ikka seniajani väga tume maa (ja tegelikult ilmselt ka valdavale enamikule neist, kes suudavad lugeda nii eesti kui ka mõnes teises keeles), on sellisegi teose ilmumine üpris suure tähtsusega - lõppeks on ju ikkagi tegemist riigiga, mis parimatel möödaniku aegadel andis tõsiselt tooni kogu Euroopas (see päris Põhja-Euroopa, kus meiegi asume, ehk välja arvatud, kuigi kõikvõimalikke mõjutusi on jõudnud siiagi) ning on mõjutanud eurooplaste teadvust nii varasematel aegadel kui ka mõjutab praegu. Ja võib-olla ongi parem, kui tutvust Türgi taustadega alustada raamatust, mille on kirjutanud suhteliselt kõrvalseisja, nagu eestlased seda olla saavad - minu kogemused on näidanud, et vene- ja saksakeelsed teosed on reeglina äärmiselt tugeva (ideologiseeritud) kallakuga ja isegi ingliskeelsed sageli omajagu selgeltnähtavalt tendentslikud.

Sellesama tendentslikkuse heaks näiteks on samal leheküljel avaldatud Mateo Durandi Ricardo artikkel Peruu kohta, ajendatuna ühest üsna süütust reisifirma reklaamist, mis usutavasti oli koostatud parimas usus, aga mis ometi ilmselgelt teeb liiga nii Peruu enda minevikule kui ka selle "avastajatele" (s.t. eurooplastele/põhjaameeriklastele).

Äärmiselt huvitav oli lugeda teiste tõlkijate tegemistest, sedakorda küll mitte nendest, kes tõlgivad eesti keelde, vaid just nendest, kelle tõlkesuund on vastupidine, see tähendab eesti keelest mõnda muusse keelde, ja kes seeläbi teevad tänuväärset tööd selle väikese Läänemere-äärse maalapi tutvustamisel ülejäänud maailmale. Üllatav ja rõõmustav oli näiteks lugeda, et "Kristiina Ehini luule on inglise keeleruumis nüüdseks juba niisama tuntud nagu hästi tuntud inglise ja iiri luuletajate looming" - isegi kui mina ei pea luulet õieti kirjanduseks, tean ma siiski, et väga paljude meelest on luule enam-vähem "pilk rahva hinge" või midagi sellist (millega ma tegelikult ka ise üsna nõus olen). Sama huvitav oli lugeda ülevaadet nende tõlkijate enda arvamustest, milles mind veidi üllatas väide, et muus maailmas tuntakse üpris loomuliku (tõlke)klassika kõrval huvi just (tõlke)nüüdisproosa vastu. Huvitav, kas see on kirjastajate huvi, kes üritavad lisaks kodumaisele ja seeläbi mõneti ennustavale proosale leida midagi välismaalt, et läbi lüüa? Mu enda mõningad (loomulikult subjektiivsed ja mitte väga arvukad) selleteemalised vestlused teiskeelsete kultuuride esindajatega on jätnud küll mulje, et isegi kui nad tunnevad "välismaa" vastu huvi, siis eelkõige omakultuurses "soustis", olgu siis reisikirjana või kodumaise kirjaniku välismaale kantud tegevusena, aga mitte niivõrd "võõra" kultuuri esindaja pilgu läbi (viimasel on pigem rohkem läbilööki oodata siis, kui ta "kodumaad" puudutab...) Aga küllap nood tõlkijad teavad paremini.

Huvitava arvustusliku ülevaate oli naaberrahva esindaja Ikstena Nora hiljuti eesti keeli ilmunud romaani kohta kirjutanud Viitoli Livia. Tegelikult oli see romaan mul juba pandud sellesse lugemistühjade aastatega paraku päris kopsakaks kerkinud esimeses järjekorra läbilugemist vajavate raamatute kuhilasse, aga see ülevaade ajendas seda natuke ettepoole tõstma.

Ja last but not least - alati tasub hoolikalt vaadata ka reklaamilehekülgi, sest muidu ma polekski ehk niipea teada saanud, et on olemas selline asi nagu Eesti Kultuuri Koda ja et sel on kavas korraldada selline mõneti naljakas, aga teiselt poolt kohe äärmiselt ja väga tänuväärne ettevõtmine nagu Elamusaasta.

Loetud: Sirp, 16,12.2011; Imeline Ajalugu 3/2011; D. Webb. Medieval European Pilgrimage
Vaadatud. Farscape (TV6)

Mageia 2 Alpha 2 väljas

2011-12-16T14:50:00.003+02:00

Väikese viperuse tõttu ilmus eile ühepäevase viivitusega tulevase Mageia 2 teine alfaväljalase. Nagu esimesegi alfaväljalaske puhul, ei ole väliselt näha erilist mainimisväärset vahet ei Mageia 1 ega ka mainitud esimese alfaga. Mis muidugi ei tähenda, et väiksemaid muudatusi siiski ei oleks - eelkõige jätkuv systemd ehk algkäivituse faasis teenuste käivitamise eest vastutava jupstüki integreerimine. Loomulikult on ka tarkvara mõnevõrra uuem, näiteks KDE 4.7.4 ja GNOME 3.3.3. Nii et jätkuvalt oodatud inimesed, kes prooviksid eelväljalaskeid ja annaksid teada võimalikest puudustest, et need oleks võimalik lõppväljalaske ajaks kõrvaldada.

Väljalasketeade Mageia ajaveebis
Alpha 2 väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimisvõimalus (nagu varemgi, on eesti keelt sisaldav Live CD ISO nimetusega "Europe 2")

Neljabased mõtted

2011-12-16T04:35:00.001+02:00

Taas üks mõnus, lõpuks ka hingekosutavalt ja meeliülendavalt halliks ja vihmakrabisevaks muutunud lugemispäev, millesse küll tegi oma pisikese katkestuse sisse kirjastuse väisamine, kust sain kätte nii oma äsja ilmunud tõlkeraamatu "autorieksemplarid" kui ka peatselt ees seisva uueks tööks vajaliku ingliskeelse raamatu. Lihtne see uus töö ei tule, maru palju sellist terminoloogiat terendab silme ees, mis, pole välistatud, tuleb osaliselt ise välja mõelda, kuidas see eesti keeles just täpselt kõlama peaks, aga sellevõrra muidugi ka põnevam. Aga selle kätte- ja ettevõtmiseni on siiski veel natuke aega...

Täna nägi ka ilmavalgust tulevase Mageia 2 teine alfaväljalase, aga sellest kirjutan ehk homme eraldi ja pikemalt, kui olen saanud ise järele proovida ja üle vaadata, milline see välja näeb ja tundub.

Loetud: R. Kaplan. Monsoon; D. Webb. Medieval European Pilgrimage
Vaadatud: Farscape (TV6)

Kolmabased mõtted

2011-12-15T04:55:00.001+02:00

Njah, pole ka õndsa puhkuse ajal tööst väga pääsu: tänase kerge kudemise päeva kaukasse jääb ka kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks... Aga selle kõrval oli siiski vägadema mõnus lugeda, lugeda. lugeda...

Loetud: Arvutimaailm 12/2011; G. R. R. Martin. Mõõkade maru. Teine osa: Veri ja kuld
Vaadatud: Farscape (TV6), Farscape (TV6)

Teisibased mõtted

2011-12-14T03:59:00.000+02:00

Eriülesandelt tagasi kodus, aga peab tunnistama, et enne päeva tähtsündmust möödus valdav osa sellest paari päeva jooksul kogunenud väsimuse väljamagamise tähe all. Mainitud päeva tähtsundmuseks oli seekord RKK ja Diplomaatia juubel - esimesel täitus viis tegutsemisaastat, teine jõudis välja 100. numbrini. Pidu kui selline oli nagu ikka suurepärane, palju toredaid inimesi ja palju toredaid vestlusi ja nii edasi - suurem osa muidugi sellised, mida siinkohal ei ole põhjust ega vajadust ja võib-olla isegi mitte õigust kajastada, aga mis sellest hoolimata jätsid hea enesetunde ja sisaldasid teatud tulevikupotentsiaali, võib-olla mitte väga suurt, aga siiski (nagu vanatargad juba ütlesid, sureb lootus viimse laibana...). Igatahes sai ka siinkirjutanu pisukese autasu oma pikaajalise panuse eest Diplomaatia ilmumisse, mis on väljendunud küll eelkõige muukeelsete mõtete eestikeelseks muundamises (seda autasu, sedakorda üsna ja päris materiaalset, võib näha alloleval pildil).

Siiski tasub ehk samuti ära mainida ka veel enne mainitud tähtsündmust koju kätte jõudnud samuti teatavas mõttes autasuraamat, see küll sedakorda ühe ajakirja tellimuse eest:

M. Õun. Merelahingud läbi aegade

Loetud: G. R. R. Martin. Kuningate heitlus. Teine raamat
Vaadatud: mitte muhvigi

Esmabased mõtted

2011-12-13T12:33:00.003+02:00

Jätkuvalt eriülesandel.

Loetud: G. R. R. Martin. Mõõkade maru. Teine osa: Veri ja kuld; G. R. R. Martin. Kuningate heitlus. Esimene raamat
Vaadatud: Taevasambad (ETV), Farscape (TV6), Välisilm (ETV), Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Kaks ja pool meest (Kanal2)

Pühabased mõtted

2011-12-13T12:33:00.001+02:00

Suurem osa päevast möödus kodunt eemalt omamoodi eriülesannet täitmas, mille täpsem sisu jääb küll siinkohal lahti kirjutamata.

Loetud: G. R. R. Martin. Mõõkade maru. Esimene osa: Teras ja lumi
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Uppunud Eestis (ETV), Ärapanija (Kanal2)

Laubased mõtted

2011-12-11T03:10:00.001+02:00

Üks tavaline mõnus ja õdus lugemispäev.

Loetud: R. Kaplan. Monsoon
Vaadatud: Taevasina (ETV), Sookurat (TV12)

Reedesed mõtted

2011-12-10T04:08:00.001+02:00

Hoolimata päeva peale vaimustavalt tuuliseks ja peaaegu vaat et tormiseks kiskunud ilmast ning kahest väljaskäigust siiski kuidagi tühjavõitu päev. Kui kaupluse väisamise koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil ja sihil võib hinnata täidetuks vähemalt moonakoti mõttes, siis iseenesest päeva peasündmuseks olema pidanud kirjastuste jõulumüügi külastamine Rahvusraamatukogus kandus paraku sellele tühjale poolele. Ma ei tea, äkki ma olen viimase aasta jooksul tõesti nii hoolikalt oma kodust raamatukogu täiendanud või oli täna siis ikka täiega ja eriliselt tühi päev, aga palju ei puudunud, et ma oleksin sealt päris puupaljaste pihkudega lahkunud. Päris viimsel hetkel jõudsin siiski Tallinna ülikooli kirjastuse leti juurde, kus sooritatud ost lubas siiski suurest uhkest hoonest ja suurelt uhkelt väljamüügilt lahkuda vähemalt pisukese kompsuga käe otsas. Olgu see napp saak siis ka siin ära mainitud:

Ptahhotepi elutarkus
G. Sallustius Crispus. Catilina vandenõu

Päeva tühjust rõhutas teinegi erakordsete sekka liigitada sobiv tõik. Seda pole vist enam aastaid, kohe palju aastaid ette tulnud, et ma olen pidanud tõdema, et Sirp ei sisalda mitte midagi lugemisväärset, kohe üldse mitte midagi. Ma olen küll siin ajaveebiski märkinud mõnel korral, et ajaleht on olnud "haruldaselt tühi", aga siiski on seal ikka olnud üks, isegi kaks artiklit, mis on siiski silma nii palju köitnud, et ma olen vähemalt pilgu algusest lõpuni üle lasknud, kui mitte ka süvenenult lugenud. Aga täna - ei miskit. Tõsi, seda kompenseeris mõnevõrra Sirbi vahele pistetud Diplomaatia, mis juubelinumbrile (100.) kohaselt sisaldas eriti ohtralt huvitavat lugemist (ja mitte ainult mu enda tõlgitud artiklite kujul, vaid ikka ja eelkõige teiste tarkade inimeste sulest).

Loetud: Sirp, 09.12.2011; Diplomaatia 12/2011; Akadeemia 12/2011
Vaadatud. Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Kelgukoerad (Kanal2), Limitless (TV3+)

Ilmunud tõlked:
Lucas: kui kõik oleksid nagu Eesti, poleks mingit kriisi (Postimees, 09.12.2011)
T. H. Ilves. Wimpy hamburger (Diplomaatia 12/2011)
E. Lucas. Tere tulemast kõlbelisele pjedestaalile. Aga edasi? (Diplomaatia 12/2011)
K. von Eggert. Pilk idast (Diplomaatia 12/2011)

Neljabased mõtted

2011-12-09T03:01:00.001+02:00

Suhteliselt vähese lugemisega päev, millest haukasid kopsaka tüki esiteks ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja teiseks Eesti Mageia kasutajate ühingu koosolek. Nojah, ühing ise on ikka veel reaalselt ehk teisisõnu ametlikult asutamata, aga vähemalt mingid igakuised koosistumised, mille kõige üldisemaks nimetajaks võiks pidada just Mageiat, vähemalt selles mõttes, et kõik koosistujad seda vähemal või pigem suuremal määral kasutavad ja sellest ka vähem või pigem rohkem koosistumise käigus kõneldakse, on siiski seni aset leidnud. Nagu ka täna. Millest küll palju rohkemat üldkasulikku ja üldharivat pole öelda peale selle, et järgmiselgi kuul kokku tullakse.

Loetud: Oma Keel 2/2011; Akadeemia 12/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Kolmabased mõtted

2011-12-08T03:59:00.001+02:00

Üks tavaline mõnusa lugemise päev.

Loetud: R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost; R. Kaplan. Monsoon
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Pilvede all (Kanal2), jalgpalli UEFA Meistrite liiga: Basel - Manchester United (TV6)

Teisibased mõtted

2011-12-07T11:56:00.001+02:00

Sellisele suurüritusele nagu eilne kohaselt järgnevalt oli tänase päeva üks suuremaid tegemisi, mis tundus kõigiti jõukohane olevat, arvukate kogunenud ristsõnavihikute vinjettide väljalõikamine ja ettenähtud kohtadesse kleepimine... Tõsi, päeva lõpu poole kogunes juba jaksu ja rammu isegi raamatu kättevõtmiseks...
Ja mõningase üllatusena võttis ühendust alles päris hiljaaegu kirjastusele üle antud tõlke toimetaja. Mis oli äärmiselt kena, sest nii saab mõnedki asjad enne selgeks rääkida, kui need (tema jaoks) tõlkest välja ei paista või mu enda jaoks korralikult lahti mõtlemata on jäänud.

Loetud: R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost; R. Kaplan. Monsoon
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Välisilm (ETV), Farscape (TV6), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), jalgpalli UEFA Meistrite liiga: Chelsea - Valencia (TV6)

Esmabased mõtted

2011-12-07T11:49:00.001+02:00

Väikese lugemise järel oligi käes päeva tippsündmus elik Varraku tõlkijate jõulueelne pidusöömaaeg ja koosviibimine. Sedakorda taas mulle päris võõras kohas, mil nimeks Von Krahl, aga täiesti sümpaatne kohake oli igatahes. Nagu mõistagi ka üritus ise täiega ja tervenisti, nii seltskonna kui terviku kui ka kõige selle seltskonna sees kõneldava ja suheldava osas. Kuigi, loomulikult, nagu samuti ikka ja jälle, valgus tublisti üle ettenähtud aja ja jätkus muudes heades ja veel paremates kohtades. Ehk siis lõpu võib asetada julgelt teisibasse päeva...

Loetud: R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost
Vaadatud: mitte muhvigi

Pühabased mõtted

2011-12-05T08:54:00.000+02:00

Et laupäev ja pühapäev sulasid üsna kokku, ei hakka eraldi päevasissekandeid tegema - piisab, kui öelda, et mõlemast päevast langes suur osa iseäralikel aegadel ja iseäralike intervallidega magamise peale, aga see vahepealne, siduv osa möödus külasviibimise tähe all väga meeldivas õhkkonnas, väga meeldiva vestluse ja väga maitsvalt täidetud korraliku suurusega nämma havi saatel.
Pühaba õhtusse jäi veel ka ühe väiksemat laadi artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks. Samuti jäi pühaba peale ema ja ta poiss-sõbra külastamine. Ja no kui aus olla, siis natuke langes nende kahe päeva peale ka lihtsalt mõnuga lugemist ja (emalt saadud, muidugi) ristsõnavihiku lahendamist...

Loetud: [digi] 80, detsember 2011; R. Kasik. Stahli mantlipärijad; R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost
Vaadatud: Ajavaod (ETV), Taevasambad (ETV), Ärapanija (Kanal2)

Ilmunud tõlked:
Jelena Skulskaja: meie inimesed jõululaadal (Postimees, 03.12.2011)

Reedesed mõtted

2011-12-03T04:12:00.001+02:00

Liigagi pikale läinud tõlkepalangu järel oli täna siis selle nädala esimene päev, mis õnnestus enam-vähem täielikult lugemisele pühendada, kuigi ka üht-teist muud kippus ikka vahele tulema - aga eks see ole ilmselt juba elu enda paradoks, et püüa sa olla nii kitsarinnaline kui tahad, ikka puhub elu ise selle rinna nii laiaks, nii laiaks...

Tänases Sirbis oli järjekordselt masendava (vähemalt minu anarhistliku maailmavaate kandja seisukohalt) juhtkirja kõrval ometi ka nii-ütelda sotsiaalia rubriigis lugeda päris huvitav kirjutis Kaljulaiu Kersti sulest, teemaks euro, Euroopa Liit, olevik ja tulevik. Võib-olla sellepärast, et ma äsja olin tõlkinud just samateemalise artikli, küll tunduvalt teistsuguse käsitlusega (võiks veidi liialdades ehk öelda, et antud juhul "tehnokraat" versus "poliitik"), aga siiski samamoodi euro ja Euroopa Liidu olevikuseisu ja tulevikuväljavaateid vaagiva teksti. Seda Kaljulaiu teksti ei ole mõtet siin ümber jutustada ega isegi kommenteerida, aga kahtlemata tasub seda lugeda isegi siis, kui antud temaatika ka muidu võõras pole.

Üle tüki aja võis kohata põrmustavat raamatuarvustust, mis vähemalt ajalehe/ajakirjaveergudel (erinevalt näituseks ajaveebidest või ka lihtsalt nina nokkivatest internetikommentaatoritest mõne veebiloo sabas) polegi kuigi levinud. Sedakorda oli siis ette võetud mõne aja eest ilmunud tõlgitud propagandaantoloogia, mis arvustaja sõnul on ebaõnnestunud, iganenud ja üldse läbi kukkunud nii sisult kui ka tõlkelt (kuigi vähemalt ühe näiteks toodud koha tõlgendus paistab olevat arvustajal käest läinud...)

Kunagise tšuktši muinasjutukogu "Unesnõiduja" andunud lugejana pakkusid mõistagi ka huvi nüüd siis eesti autori sule alt ilmunud samanimelise üllitise kohta käivad sõnad, millega oli kaetud lausa terve lehekülg (täpsemalt kaks ühikut: see ja see). Tõsi, targemaks need mind just selle vastse raamatu osas ei teinud, küll aga tugevdasid arvamust, et tegemist on asjaga, mida tasub lugeda - kui mitte naudingu saamiseks, mille kohta ei oska ju ette midagi öelda, siis vähemalt selleks, et saada lahti rahutust tundest, mis jääks kripeldama, kui ma seda ei loeks...

Omamoodi mõtlemapanev oli Afanasjevi Vahuri kirjutis e-raamatute teemal, mis suurel määral peegeldas mujalgi ajakirjanduses kergelt kajastust leidnud kuutagust arutelu Tallinna ülikoolis, aga ka veidi laiendas seda isikupäraselt. Loomulikult oli siin rohkem küsimusi ja õhku visatud probleeme, aga igal juhul oli seal vähemalt üks väga huvitav lahendusepake: "kui kas või sümboolse tasu, näiteks kümne euro eest anda lugejale aastane ligipääs raamatukogu e-varamule, tähendaks see Eestis ainuüksi ühe suure raamatukogu pealt mitu korda suuremat summat kui praegu autorihüvitisfondi jagatav kokku." Kõrvale muidugi mainiti, et juriidiliste probleemide sasipundar on samas seni lahti harutamata ja arutamata, aga mõttena on see igatahes huvitav.

Keeleküsimustega tihedalt kokku puutuva isikuna ei saanud ma muidugi lugemata jätta ka viimseküljelugu Künstleri Aili sulest, kes vihaselt võitles ingliskeelestumise vastu. Eks ta ole, kohati tundub ja viib suisa masendusse, et see võitlus on juba ammu kaotatud ja ingliskeelsus võidab üha rohkem pinda nii kõneldavas kui ka kirjutavas keeles. Samas ma usun, et võib ka päris õigustatult väita, et eesti keele seisukohalt on praegune aeg võib-olla läbi ajaloo parim. Nojah, seda võib nähtavasti tõlgendada ka viimse surmaeelse kirepalanguna, mida ma miskipärast siiski uskuda ei taha...

Suuresti sama teemat jätkas ka Sirbi vahele pistetud Keele Infoleht, kuid selle trükise ehk silmajäävaim nupp oli hoopis rahvakirjaniku Remsu Olevi sõnaloomepakkumine: kergliiklustee asemele (juba tugevasti unarule vajunud) tanum. Nojah, need pikad ja lohisevad kergliiklusteed on küll rohkem linnade värk ja tanum seostub ilmselt vähemalt neil, kes seda sõna üldse on kuulnud, ikka eelkõige külaga, aga teiselt poolt, mis need linnad siis ikka muud on kui ühed üle ääre podisenud külad... Igal juhul huvitav pakkumine, isegi kui ma kahtlen, et sel oleks suurt lootust sel kujul ja ses tähenduses käibele jõuda...

Loetud: Sirp, 02.12.2011; Tehnikamaailm 12/2011; TM Kodu ja ehitus 10/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Kelgukoerad (Kanal2), Jüri Üdi klubi (ETV2)

Neljabased mõtted

2011-12-02T04:43:00.001+02:00

Õieti oleks ma seda võinud ette arvata, kui pidada silmas Diplomaatia tsüklit, ja oli ju ka isegi öeldud, et lugusid on veel tulemas, aga nii või teisiti läks ka tänasest suur osa just Diplomaatia hüvanguks tõlkimisele - mõistagi oli lugu küll pikk, aga siiski huvitav ja väärikas.

Seda ajutist tagasilööki oma lugemisjanu rahuldamise tungis aitas veidi leevendada kahjurõõmuga piirnev teadmine ja muidu õnnetunne, et samal ajal läks korda rikkuda arvatavasti mõne teise inimese lugemisplaane - nimelt nägi ilmavalgust järjekordne raamatukaante vahele ja raamatulettide peale jõudnud tõlketöö, täpsemalt siis Kasekambi Andrese "Balti riikide ajalugu". Loodetavasti tõlge õnnestus, vähemalt nii paljutki, et arvustajad väga ei hakka tümitama...

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Idatuuled vinguvad (ETV2), Fedja (ETV2)

Ilmunud raamatud: Andres Kasekamp. Balti riikide ajalugu

Kolmabased mõtted

2011-12-01T04:46:00.001+02:00

Õigesti öeldakse, et ega kaks kolmandata jää. Ja nii läkski, et kui ma olin kaks päeva (tarkvara) tõlkimisega tegelnud ning kavatsesin täna õndsalt jälle lugemiskirele anduda, siis ometi tuli kolmandatki päeva tõlkimisega tegelda ja samusele lugemisele jäi õige vähe aega. Sedakorda siis üks tõlkeühik Postimehe ja teine Diplomaatia hüvanguks.
Ühtlasi sain teada, et kirjastus pole nähtavasti mind siiski veel lõplikult maha kandnud, vähemalt pakuti võimalust end ühe väiksema tõlkega rehabiliteerida, nii et kavandatud mitmekuine (lugemis)puhkus jääb nähtavasti juba eeldama hakatust mõnevõrra lühemaks. Aga ma siiski püüan võimalikult paljud kodust põrandapinda täitvad raamatud horisontaalsest asendist vertikaalsesse saada...

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Pilvede all (Kanal2)

Teisibased mõtted

2011-11-30T05:08:00.001+02:00

Niisiis, teine päev jutti KDE tõlkimise kallal ja tunne on endiselt mõnus. Tarkvara tõlkimisel on mingi eriline köitvus, vähemalt minu jaoks, mis erineb omajagu muust tõlketegevusest - ja asi ei ole ainult selles, et valdav osa sellest muust on "töö", raha eest tehtav asi. Ei, isegi seda arvestades on tarkvara tõlkimisel see vahetus, et põhimõtteliselt on võimalik oma töö vilju otsekohe, ilma igasuguse viivituseta näha, kuidagi teistsugune. Aga see selleks. Tänane päev kulus siis arvatult eelkõige stabiilse haru dokumentatsiooni kallal (mis muidugi sünkroonimise kaudu kandus ka arendusharru edasi, dokumentatsiooni eripära arvestades erinevalt kasutajaliidese tõlgetest peaaegu täies mahus). Päris valmis ma ei saanud ja õieti ma seda ei lootnudki, nii et järgmisel nädalal jagub veel samuti jätkuvalt tegevust käsiraamatute kallal, aga päris kopsakas osa õnnestus siiski maha ja ära saada.

Lisaks tõlketööle ilmestas päeva veel postikulleri külaskäik, kes taris kohale järjekordse SERK-i/Varraku raamatupakikese, mille sisu olgu siinkohal ka ära toodud:

T. Aleksejev. Kindel linn
M. Hodorkovski. Kirjad vanglast
R. Jenkins. Churchill

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Välisilm (ETV), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Taevasina (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Esmabased mõtted

2011-11-29T06:23:00.001+02:00

Niisiis, üle väga pika aja "tavaline esmaspäev" ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Vaatasin järele: viimane sissekanne oli 9. augustist, seega tõesti päris pikk vahe. (Ja ega kogu aeg ei saa ka lugeda, peab tööd ka ikka tegema, eriti kui see on veel vabatahtlik :-) )
Stabiilses harus sai kasutajaliidese poole pealt põhimõtteliselt kõik korda, välja arvatud hiigelsuur KMyMoney, mis nõuab nähtavasti eraldi pühendumist. Et on puhkuse aeg ja ükski kohustus kuskilt ei suru ning miski kuskil ei põle, vähemalt hetkel, siis pühendan ka homse veel tarkvara tõlkimisele, saab ehk ka stabiilses harus dokumentatsiooni korda või vähemalt paremasse korda. (See tähendab, nagu tänanegi töö, tänu Lokalize imetabasele sünkroniseerimisvõimaluse mõistagi ka seda, et arendusharus lähevad asjad samuti veidi edenemise poole, kuigi loomulikult on seal terve hulk sootuks uusi stringe, mis vajavad edaspidist tähelepanu.)

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Elavad surnud (FoxCrime), Aeg on käes... (TV3)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

2011-11-28T02:48:00.000+02:00

Ei mingeid mõtteid, ainult puhas ja nauditav lugemine.

Loetud: Järvamaa mõisad; R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: maareform - 20 (ETV), Taevasambad (ETV)

Mageia 2 Alpha 1 väljas

2011-11-27T14:38:00.001+02:00

Reede, 25. novembri viimastel tundidel nägi ilmavalgust kevadel ilmuva Mageia 2 esimene pääsuke - esimene alfaväljaslase. Nagu uue tsükli alfaväljalasetele iseloomulik, on sel suhteliselt vähe erinevusi viimasest stabiilsest väljalaskest ehk siis Mageia 1-st, eriti visuaalselt. Seepärast piirdun siin vaid mõningate asjade märkimisega, mida selle juures võiks tähele panna.

Tarkvaraversioonid:
kernel 3.1.2
glibc 2.14.1
KDE 4.7.3
GNOME 3.3.2

Vahest kõige tähtsam muudatus, mis võib, aga ei pruugi kasutajale silma jääda, on senise alglaadimisel teenuseid laadinud sysvinit asemel systemd kasutamine. Siinkirjutajal ei tekitanud see vahetus mingeid probleeme, samas on üleminek alles pooleli ja väidetavalt on nii mõnedelgi mõned seni lahendamata kitsaskohad raskusi tekitanud. Nii et seda tasub ehk tähele panna.

Samuti peaks nüüd olema mõnevõrra etem WiFi-ühendus(t)ega majandamine, olgu siis NetworkManageri või Mageia/Mandriva enda net-appleti vahendusel (seda ei ole siinkirjutaja saanud siiski omal käel vastava riistvara puudumise tõttu järele proovida).

Loomulikult on päris palju tööd tehtud sellist, mida kasutaja naljalt ei näe, nii-ütelda taustal. Muu hulgas peaks olema mõnevõrra vähenenud minimaalse paigalduse maht tänu tarbetute sõltuvuste ärakorjamisele (see puudutab teataval määral ka "suuremaid" paigaldusi).

Veel üks asi, mis siinkirjutaja lemmiktöölauda KDE-d paigaldades silma torkas, on uue kiirsuhtlusraamistiku Telepathy väljatoomine - vastav ikoon asub otse süsteemisalves (või teatealal, nagu võib-olla tänapäeval täpsem on öelda - igal juhul see reeglina ekraani all paremas servas asuv paneeli osa).

Mageia 2 Alpha 1 tõmmiseid (ISO) pakutakse väga mitmele maitsele, nii Live-CD-na kui ka DVD-na kui ka väikesemahulise Boot-CD-na, mis võimaldab paigaldada üle võrgu. Tasub tähele panna, et eestindatud töökeskkonda sisaldav Live-CD kannab nimetust Europe 2.

Väljalasketeade Mageia ajaveebis
Väljalaskemärkmed Mageia wikis
Allalaadimislehekülg

Laubased mõtted

2011-11-27T04:02:00.001+02:00

Järjekordne puhtalt lugemisele pühendatud päev. Ma ei hakka läbiloetust neis päevakokkuvõtetes pikemalt rääkima (kuigi erandeid ei saa ega taha välistada), sest mul on üsna kindel kavatsus iga või vähemalt peaaegu iga läbiloetud raamatu kohta eraldi väike arvustus või arvamus või midagi kirjutada. (Vähemalt kavatsus on, eks näeb, kuidas see teostub - laiskus on ju mu põhiomadus...)

Loetud: Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1/2011; Järvamaa mõisad
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Taevasina (ETV), Valge laev (ETV2), Professor Viitso liivlased (ETV2), Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: võimu sabas (Postimees, 26.11.2011)
Vladimir Juškin: Venemaa meistrivõistlused valimistes, poolfinaal (Postimees, 26.11.2011)

Reedesed mõtted

2011-11-26T14:13:00.001+02:00

Ah, kui hea on kogu päev aint lugeda ja lugeda ja ei midagi muud teha! See annab aimu eesseisvate nädalate ja võib-olla kuudegi naudingust, kus võib võtta kõrguvatest hunnikutest just selle raamatu, mis parajasti hea ja mõnus tundub ja sellesse süüvida ja kõik muu unustada... (või, noh, peaaegu unustada, sest too vastik "reaalelu" kipub aeg-ajalt ikka sisse sõitma...)

Vastu õhtut anti teada ka tulevase Mageia 2 esimese alfaväljalaske ilmumisest, aga sellest kirjutan ma pisut pikemalt eraldi.

Tänases Sirbis oli suhteliselt palju huvitavat lugemist, seda eelkõige tänu ikka veel ülalpüsivale debatile rahvaraamatukogude üle ja ümber. Nende kõrval oli siiski päris hea ka Puumeistri Oti lugu liikumisest "Okupeerime Wall Streeti" (mis küll tänaseks on tunduvalt Wall Streetist kaugemale laienenud). See jäi silma eelkõige seetõttu, et esimesed sõnad, mida mu pilk artiklist tabas, olid "korrastatud anarhism", mis oma absurdsusega (korrastamata anarhismi, vähemalt poliitilises mõttes, pole ju lihtsalt olemas...) kohe tähelepanu köitis. Sellest hoolimata tundus lugu olevat siiski päris hea, kuigi paraku üsna lühike "okupeerijate" kirjeldus ja ka tõstatatud probleemid olid üsna kenasti esitatud. Võib-olla veidi küsitav on siiski "okupeerijate" samastamine anarhismiga, kuigi üldisemas plaanis on mõistagi kõik iseorganiseeruvad inimkooslused anarhistlikud. Et aga praegusel ajajärgul tahes-tahtmata toimivad nii "okupeerijad" kui ka muud "riigitud" inimkooslused riiklusest läbiimbunud maailmas, võiks ehk pigem nimetada seda (kuigi tubli avansina) anarhistliku maailma eelmänguks, eelanarhismiks. Selliseid katseid on ju eriti siin Ida-Euroopas (aga mõistagi ka ingliskeelsetes maades, kus selleks sootuks paremad eeltingimused) aeg-ajalt ikka ette võetud (kohe meenub näituseks Mahno "vaba riik"), aga seniajani on nad paraku mingi aja jooksul hääbunud, täpsemalt küll samusest riiklusest läbiimbunud maailma eestvedamisel hääbuma sunnitud. Kuhu praegune "okupeerijate" algatatud laine välja viib ja kas see suudab tõepoolest kujuneda mingiks riikluse alternatiiviks, organiseerida inimesi teisel kui puhthierarhilisel tasandil, saab veel näha - olud selleks on (suuresti just "infoplahvatuse" ja sellega seotud üleilmastumise tõttu) ehk veidi soodsamad kui anarhistlike kogukondade eelmiste lainete ajal nii umbes 40 ja 90 aasta eest, samas on ka vertikaalsüsteemid ilmutanud ikka ja jälle üpris suurt paindlikkust ja vastupidavust...

Raamatukogude küsimuse osas oli päris õpetlik lugeda Lotmani Pireti meenutust, kuidas praegu välja pakutud komplekteerimiskomisjon pole kaugeltki esimene sessinases lühikeses Eesti ajaloos ja kuidas varasem kogemus näitas teravalt selle kitsaskohti, mis tegelikult on ka praegu selgelt ette näha, olgu "komplekteerijate" nimekirjad siis soovituslikud või kohustuslikud: eelkõige asjaolu, et valik on alati valik ja tekitab rahulolematust mittevalitutes, millele liitub tõik, et kaugeltki alati ei ole võimalik kohe ära tunda raamatu "häädust", seda eriti ilukirjanduse puhul. Kõige kõnekam vahest oli aga tema lühikese mõttearenduse lõpp, mis väärib kohe eraldi tsiteerimist:

Autoritaarsele ühiskonnale ei sobi liberaalne raamatukogunduspoliitika, kuid sama õige on ka vastupidine tees: vaba ühiskond vajab raamatukogusid, kus lugeja saab vabalt valida talle vajalikku kirjandust. Lugeja usaldamine või umbusaldamine ei ole sugugi teisejärguline küsimus, vaid tuleneb otseselt ühiskonna olemusest.

Raamatukogude teemal jätkas Tallinna Keskraamatukogu direktor Holmi Kaie, kelle kirjutis võtab päris kenasti kokku kogu praegusel hetkel "kuuma" problemaatika, pakkudes ka mitmesuguseid võimalusi, kuidas neid probleeme võiks lahendada. Kahtlemata selle temaatika vastu huvi tundjatele lausa kohustuslik lugemine.

Lugeda tasus veel Laidre Mikaeli lühikest arvustust Fukuyama Francise suhteliselt hiljutisele teosele "poliitika algetest".

Päris mõnus oli lugeda asjadest, mis mulle samamoodi nagu raamatukogud on väga hingelähedased, nimelt raamatupoodidest. Konkreetsemalt siis Rahvusraamatukogus avatud (uuest) raamatupoest Muusa, aga samas ka sisearhitektide pilgu läbi raamatupoodide kujundamisest üldisemalt.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2011; Sirp, 25.11.2011; Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), NCIS kriminalistid (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV2)

Neljabased mõtted

2011-11-25T03:37:00.000+02:00

Mõneti ikka hea, et vend senini Tallinnas viibib ja veel oma elamist ei ole hankinud- saab teda kui põhimõttelist automobiilset liikujat armutult omakasupüüdlikult ekspluateerida. Nagu täna näituseks lasta ennast vedada algul kandekeskusse, kus ootas ees vastse ajakirja "Imeline ajalugu" tellijatele saadetud kingitus, milleks oli "peakoka nuga" - tõepoolest uhke välimusega, kuigi paraku tootja märketa lõikeriist (sest ma kuidagi ei usu, et Äripäev või lausa Imeline Ajalugu ise oleksid noatootjate ridadesse asunud...), mille kasutamisvalla ma pean veel välja mõtlema, aga küllap see millalgi tekib -, seejärel aga kirjastusse, kus pikisilmi oodati äsja lõpuks ometi lõpule jõudnud suurtõlke originaalraamatut, et ka teised saaksid kontrollida, kui mööda või pihta ma olen osanud oma tõlketekstiga panna... Selgus, et korraks jutuks olnud järgmine suurteos, mis tundus päris huvitav, on mu hilinemise tõttu küll juba teise tõlkija leidnud, aga paistab, et hoolimata mu tohututest ajaületustest ei ole nad siiski veel mind lõplikult maha kandnud, vähemalt anti lootust, et millalgi lähitulevikus ootab ees üks hetkel veel originaaliski ilmumata teos... Ja et linnale ikka korralik ring peale teha, viis meie tee enne kojujõudmist veel läbi ema juurest, kus lisaks iginälgivate poegade kõhtude täitmisele ja muidu nauditavale ajaveetmisele sain kaasa ka ühe ristsõnavihiku. Sedakorda Meistriristiku, mis oli tõepoolest lati päris kõrgele seadnud ja õige rasket puremist pakkuv - ma ei ole päris kindel, aga tundub küll, et varem pole olnud vajadust tervelt seitsme ristsõna juures välist abi kasutada (jah, tõepoolest polnud kuulnud, et Sichuani provintsis asub Pi maakond ja et USA-s tegutseb poliitik perenimega Aull). Või siis olen lihtsalt vanaks ja vaimunõdraks jäänud, ka võimalik. Igatahes võttis see vihik õige mitu tundi, mistõttu lugemispanus jäi täna suhteliselt kesiseks.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2011, Imeline Ajalugu 2/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Theodori lugu (ETV2), Leipzigisse (ETV2), Kättemaksukontor (TV3)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: ellu jäävad vaid parimad (Postimees, 23.11.2011)

Kolmabased mõtted

2011-11-24T02:48:00.000+02:00

Esimene juba ainult lugemisele pühendet päev. Tõsi, ühegi raamatu juurde veel ei jõudnud, aga viimastel kuudel masendavalt kõrgeks kogunenud ajakirjade hunnik see-eest kahanes jõudsalt. Sealhulgas läbisin ka äsja ilmuma hakanud "Imelise Ajaloo" esimese numbri, mis oli populaarteadusliku väljaande kohta päris normaalne, kuigi mõningate (tõlke)vigadega - aga võib-olla ma kirjutan sellest pikemalt homme, kui olen ka teise numbri läbinud.

Loetud: Akadeemia 11/2011, Vikerkaar 10-11/2011, Diplomaatia 11/2011, Imeline Ajalugu 1/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), UEFA Meistrite liiga: Milano - Barcelona

Teisibased mõtted

2011-11-23T03:32:00.000+02:00

Ja veel üks logelemise päev, mida aitasid sisustada taas ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, juba vähenemise tendentsi ilmutavad musttuhat viimastel kuudel hooletusse jäänud asja ja lihtsalt magamine, mida tuli paar päeva kestnud väsimuse järel kohe päris palju, ütleme nii, et kui tavaliselt jaguneb mu ööpäev umbes ärkveloleku 17-18 ja magamise 6-7 tunniks, siis viimane ööpäev oli see vahekord ehk isegi napilt magamise kasuks... Aga noh, hea, et juba kolmandal päeval pärast suure töö lõpetamise järgset pingelangust saabus väljamagamise hetk, see on päris kiire üleminek, peaks ütlema...

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), UEFA Meistrite liiga: Napoli - Manchester City (TV6)

Esmabased mõtted

2011-11-22T03:27:00.000+02:00

Niisama logelemine elik päeva ärapuhkamine jätkus. Väsimus, see tohutu tühjaksimetud käsna tunne oli endiselt sees, võib-olla isegi tugevamalt kui eile, aga tuju see siiski ei morjendanud. Jummel, kui palju oli eriti viimase kahe kuuga kogunenud igasuguseid pooleliolevaid asju: äramaksmata arved, muud tähelepanu vajavad formularid ja värgid, kas või ristsõnavihikutelt vinjettide väljalõikamine... Tegelikult alustasin nende igasugu pisiasjadega juba eile, aga alles täna hakkas töölaud taas võtma sellist puhtamat ja kenamat ilmet, kus pooleliolevaid toimetusi eriti enam ees ei oota, vaid pigem valmisolek järgmiseks suurtööks (mis õnneks seisab siiski veel mõnevõrra kaugemas lähitulevikus). Siiski jääb tänasesse ka kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, nii et teataval määral võib seda ka tööpäevaks pidada.

Loetud: Horisont 6/2011, Tehnikamaailm 11/2011, TM Kodu ja ehitus 9/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Elavad surnud (FoxCrime), Meie parim vaenlane Gaddafu (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Nukumaja (TV3)

Pühabased mõtted

2011-11-21T02:37:00.000+02:00

Esimene päev pärast suure töö lõpetamist ja üldse esimene korralikult vaba päev peaaegu viis aastat järjest kestnud tõlkimise järel... No ütleme, et puhkasin selle päeva täiega ära :-) Ainuke märkimisväärne sündmus oli ema ja ta poiss-sõbra külastamine, kes ise on praegu mõningatel põhjustel suhteliselt väheliikuvad, sestap on poja kohus käia vanaimestel külas... Ema oli valmistanud väga vahva mapi igasuguste materjalidega suguvõsa kohta, mida oli maru huvitav uurida, eriti just kaarti, mis näitab selgelt, kui vähe liikusid omal ajal inimesed - aga nad siiski pidevalt liikusid, olgugi et naaberkülla või ka napilt üle piiri naaberkihelkonda. Ema andis kaasa ka paar ristsõna, mis aitasid päeva veel paremini "ära puhata" :-)

Loetud: [digi] november 2011, Arvutimaailm 11/2011, Horisont 6/2011
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Petserist ja pritsimeestest (ETV), Taevasambad (ETV), Ärapanija (Kanal2)

Laubased mõtted

2011-11-20T05:32:00.000+02:00

Niisiis, tänase päevaga saigi punkt pandud! Ma ei hakka parem ütlema, kui palju seekordne tõlge üle tähtaja läks, nõrgemanärvilised võivad minestada, nagu ilmselt kirjastuses kõik juba ongi, aga igal juhul vudisid ligemale kaks miljonit tähemärki rahulolevalt naeratades nüüd just sinna kirjastuse poole, nii et loodetavasti äratab see neid nüüd siis minestusolekust üles... (ja saadab mulle kukile toimetaja, loodetavasti mitte hirmkurja...)

Eilne Sirp, mille lugemiseni ma järjekordselt alles täna jõudsin, sisaldas vähemalt kaks, võib-olla isegi kolm väga head ja tuumakat lugu. Esimene oli Trummali Mardi sulest ja formaalselt Eesti mõtteloo sarja juubelile (100 ilmunud teost) pühendatud, aga mõneti ootamatultki kaldus ta seal mõtisklema kohe palju-palju laiemalt, sealhulgas tõlkimise teemal, mis ju ka otsapidi mõistagi on seotud nii välis- kui sisemaise mõtlemisega ja seeläbi ka mõttelooga. Selles oli õige mitu ka mulle südamelähedast mõtet. Näiteks: "Ei aita siin jutt kuvandist, kujundist, kujutisest ja muudest paslikest võimalustest – kui nende kõrval ei saa mööda imidžist, mida justkui ükski teine sõna eesti keeles ikka päris targalt ei väljenda, siis ongi nii, me ei ole asjale pihta saanud." Või: "Tarbetud, vahel võikad toorlaenud ei ole keele häda, see on mõtlemise häda." Aga loomulikult polnud tõlkimine kõige kandvam mõte selles loos ja neid teisi, häid või paremaid, oli seal veel hulgi, nii et kahtlemata oli ja on tegemist kultuuri-( ja ka keele-)tundlikule inimesele väga tummise ja kaasa mõtlema ja edasi mõtlema kutsuva lugemisega.

Teine lugu, mis kohe kutsus lugema, seda küll rohkem "objekti", keda ma teataval määral tunnen, kui kirjutava "subjekti" pärast, keda ma vähemalt enda teadmist ja mäletamist mööda ei tunne. "Objektiks" oli siis Hvostovi Ants ja tema raamatu "Sillamäe passioon", "subjektiks" Afanasjevi Vahur. Aga kirjutatud oli hästi ja tundega, ehkki tegemist peaks olema minustki pool põlvkonda, Antsust aga veelgi enam noorema inimesega. Igatahes paistab, et mäletab nõukaaega, nagu seda tänapäeva slängis hellitavalt kutsuma on kiputud, päris hästi või vähemalt oskab enda mälestusi kenasti projitseerida ja seostada selle varasemaga, mida ta ju iseenesest tundma ei peaks (Antsu raamat - mida ma paraku ei ole jõudnud peale põgusa sirvimise lugeda, aga mis mul siiski kavas on millalgi ette võtta - peaks ju lõppema umbes sel ajal, kui arvustaja esimese laksu peale või ka iseomase algatusel esimese häälepaelte katsetuse sessinases maailmas valla laskis ja kuuldavale tõi). Äärmiselt tuttavaid tundeid tekitasid näituseks laused "Iga kannuga kasvab proletaarse nooruki hämming, et kuidas raamatuid lugev tüüp õlut joob, ja veel kõvasti?" või "...ütleb Hvostov Berliini vanapapile, kes ettevaatlikult mainib kuulumist Hitlerjugendisse, et kõik korras, kuulusin ise komsomoli". Väga hea arvustus nii või teisiti, kindlasti ka neile, kes sellest raamatust juhtumisi seniajani midagi ei peaks olema kuulnud.

Kolmas, rohkem huvitava kui "väga hea ja tuumaka" liigituse alla kuuluv lugu oli pärit Friedenthali Meelise sulest ja käsitles aeg-ajalt ikka ka Sirbi veergudele jõudnud igivana probleemi - kas uskuda või teada? Ega see muud erilist tõdemust ei sisaldanud kui see, et inimeste teadmistepagas on ka parimal juhul piiratud ja enamiku asjade puhul tuleb siiski tugineda usule - usule sellesse, et keegi teab ja et seda kedagi tasub uskuda. Mis pole muidugi uus mõte, aga nähtavasti vajab aeg-ajalt ülekordamist, sest ikka ja jälle ilmub esile nii neid, kelle meelest teadus ja "tõsiteaduslik" teadmine on üldse väär igas mõttes ja läbinisti ja üdini, kui ka selliseid "skeptikuid", kelle "empirism" liugleb mingil hoovamatul rajal, mille piirideks paistavad olema parimal juhul kooliõpikud.

Loetud: Sirp, 18.11.2011
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked:
Dario Martinelli: ärge kartke Berlusconit ennast, vaid Berlusconit enda sees (Postimees, 19.11.2011)
Hernando de Soto: majandussurutis on kinni teadmistes (Postimees, 19.11.2011)

Reedesed mõtted

2011-11-19T03:43:00.001+02:00

Neetud, 800+-leheküljelise raamatu puhul võtab isegi otste kokkusõlmimine neetult palju aega. Nii et täna ei jõudnudki veel päris valmis, sest ikka veel selgus paar tõsiasja, mis vajasid ülekontrollimist, ja ka lihtsalt äsjase ülelugemise käigus tehtud paranduste sissekandmine kulges arvatust aeglasemalt. Nojah, tõenäoliselt olen lihtsalt vanakeseks jäänud...
Küll sain täna külas käidud raamatukogul, täpsemalt Rahvusraamatukogul siis. Nagu laenutuste ajalugu näitas, peaaegu täpselt neli aastat pärast viimast korda... Nojah, tegelikult olen ma ka vahepealse aja jooksul siiski raamatukogudesse jõudnud, tervelt kahel korral, kui ma õigesti mäletan, aga need korrad pole olnud seotud raamatukogude "primaarfunktsiooniga" siiski. Selle primaarfunktsiooni kasutamine tekitab muidugi iga kord kerget masendust, sest rõhutab seda, et mu kodune raamatukogu pole tasemel... Ometi on ka teistes raamatukogudes käimine omamoodi vahva - kuigi RRi saalid pole just mu lemmikud, kuidagi natuke liiga modernsed ja õhulised, valitseb raamatukogus ikka selline vaoshoitud vaikus ja rahu, mis on mulle igati meele järele. Nii et seda pool- või kolmveerandtundi võib ikka kindlalt positiivsete elamuste kontosse kanda - erinevalt järgnenud "hüpermarketi" külastusest, mille kassajärjekorras tuli ennast väga vaos hoida, et mitte füüsiliseks minna tagaseisja suhtes, kelle arvates kahe inimese vahel ei oleks tohtinud ühtegi kuupsentimeetrit tühja ruumi olla...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6)

Neljabased mõtted

2011-11-18T05:30:00.001+02:00

Niisiis, otste kokkusõlmimise päev. Paraku veel mitte viimane, sest nagu ikka, selgus, et raamatus esineb veel mõningaid tsitaate ja osundusi teostest/teostele, mis on eesti keelde tõlgitud ja mida mul kodus (või vähemalt praegu ja siin käepärast) pole, mistõttu homme tuleb ette võtta retk harjumatusse ja ebatavalisse kohta, nimelt raamatukokku...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6)

Kolmabased mõtted

2011-11-17T06:26:00.000+02:00

Niisiis, 800+ lehekülge on läbi näritud ja loodetavasti umbes selliseks saanud, nagu ma seda julgen kirjastusele esitada. Kulub ilmselt veel päev või paar, et kõik vajalikud muudatused faili sisse kanda ning viimased erinevused eri osades maha lihvida ja ühtlustada, aga tagasihoidliku väsinud hurraa võib juba välja käia...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6)

Teisibased mõtted

2011-11-16T05:32:00.000+02:00

Veel üks, nähtavasti eelviimane päev tegelda tõlke ülelugemise ja esmase korrektuuriga. Ohh, küll on see raske! Aga see-eest lõpp on lähedal, nii et natuke juba magusat tunnet ka...

Õhtul pakkus rõõmustavat ka Eesti meeste jalgsi palli mängiv koondis, mis iirlastega uuesti kohtumiseks oli ennast kokku võtnud ja esitas enam-vähem mängu, mida neilt viimasel ajal on oodatud. Iirlased olid seegi kord valdavalt klass või pool paremad, aga 1:1 viik kajastas siiski küllaltki hästi tegelikku mängupilti. Nii et lausa kahju, et möödunud reedel nii võimsalt igasuguste lattide alt läbi joosti... Teisest küljest võib-olla isegi hea: annab tugevama motivatsiooni järgmisel aastal algavaks MM-valiktsükliks, kus laias laastus on alagrupis küllaltki sarnane olukord äsja lõppenud EM-valiktsükliga (üks üsna kindel liider (Holland) ja siis veel mitu küllaltki tugevat (Türgi, ka Ungari ja Rumeenia), kellega aga heal juhul on võimalik täiesti võrdselt mängida).

Tegelikult mitte küll õhtuse mängu puhuks, vaid rohkem praktilistest kaalutlustest (pelmeenipakk ei tahtnud kohe kuidagi ära mahtuda) sai samal ajal ära lahendatud üks juubelihõnguline asi, nimelt kunagisest korterikaaslasest vististi peaaegu täpselt kümne aasta eest külmakambrisse jäänud viinapudeli pära :-) Selline tunne oli lausa, et see viin on nagu vein - muutunud kümne aastaga veel kangemaks... või siis on olnud viinajoomises nii pikk vahe, et kohe esimene lonks lõi täiega latva :-) Igatahes valitseb nüüd külmakambris puhtam ja kuivem tunne...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Babylon 5: Vahtide legend (Showtime), Välisilm (ETV), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), jalgpalli EM valimäng Iirimaa - Eesti (ETV)

Esmabased mõtted

2011-11-15T05:48:00.000+02:00

Veel üks ülelugemis/korrektuuripäev. Pagan, 800+ lehekülge ei lähe ikka nii kiiresti, kui sooviks - eriti arvestades seda, et tõlkinud on teksti ju täieline moroon, kel on ikka õigekirjast ja üldse väljendusoskusest väga hägune arusaam...

Täna tuli ka Mageia rindelt uudis, et lõpuks on üles seatud senise ajutise asemel juba püsiv Wiki. Nüüd jääb üle veel oodata, et ka Eestist või eestikeelsete inimeste seast ilmuks keegi, kes tunneb huvi selle maakeelde panemise vastu...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Elavad surnud (FoxCrime), Kissinger (ETV), Nukumaja (TV3)

Pühabased mõtted

2011-11-14T04:27:00.000+02:00

Samuti tavaline ülelugemis/korrektuuripäev, millesse tõi pisut ja rohkemgi vaheldust külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde - jajah, sedakorda just niipidi. Osaliselt oli see seotud ka selle uuelaadse pühaga, mida isadepäevaks nimetatakse - kohal oli ka terve portsjon Raivo lapsi ja lapselapsi ja muid asjakohaseid isikuid. Nii et väike püha- ja isadepäevane pidu või miskit, rohke sebimise ja jutuvadaga ja puha, nagu olema peabki. Äraminekuks elik tagasitulekuks sokutas ema kaasa ka ühe ristsõna, mis võttis samuti natuke aega lugemistegevuselt vähemaks, aga pakkus samamoodi kena intellektuaalset naudingut, seda enam isegi, et kuigi tegemist oli tolle tavalise Ristikuga, olid seal sedakorda sees juba järgmise ristsõnade lahendamise meistrivõistluste kvalifikatsioonitööd, mis pakuvad enamasti omajagu rohkem pusimist kui nood tavalisemad mõistatused.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Artur Sirk ja hõimuvelled (ETV), Tippkohtumine (ETV), Ärapanija (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2)

Laubased mõtted

2011-11-13T08:48:00.001+02:00

Tavapärane ülelugemis-korrektuuripäev, mis sisaldas lugemist, lugemist ja veel kord lugemist ning aina vihastamist selle totaka peale, kes on suutnud tõlkesse teha nii totraid õigekirja-ja lausestusvigu, stiiliga mööda pannud, olnud võimetu eri lehekülgedel üht ja sama nime ühtmoodi kirjutama ja nii edasi ja nii edasi. Sõnaga, mõnus ja närviline...

Eilse asemel alles täna lugemiseni jõudnud Sirp sisaldas nii mõndagi huvitavat lugemist. Üle tüki aja võib taas kõnelda juhtkirjast - tavaliselt lasen ma sellest lihtsalt silmad üle, sest see on konkurentsitult kõige nõrgem lüli ajalehes ja tekitab parimal juhul tülgastust, enamasti aga jätab lihtsalt ükskõikseks. Seekord puudutas asi siiski mulle lähedast teemat, sedasama viimasel ajal üles kerkinud rahvaraamatukogude (komplekteerimise) probleemi. Ma olin natuke vapustatud lipitsevast riigitruudusest, mis sellest kolumnist välja kajas, samuti padumaterialistlikust (et mitte öelda padurahalisest) vaatenurgast, aga vähemalt üks asjalikumat laadi mõte seal oli, tõsi, mitte väga uus, nimelt potentsiaalne vajadus raamatukogude võrku "optimeerida". See on usutavasti täiesti õige, et mitmeski vallas ei ole nähtavasti mõtet ülal pidada eraldi kooli- ja vallaraamatukogu (isegi kui nende rahastamine käib seni osaliselt eri teid pidi), eriti kui need ka füüsiliselt asuvad lähestikku. Tõsi, seda ei saa eriti riik otsustada, sest ei raamatukogud ega koolid pole märkimisväärselt keskvõimu lükata ja tõmmata, küll aga omajagu mõjutada (nagu praegu koolivõrgu "optimeerimise" puhul). 1036 raamatukogu, millest 562 on rahvaraamatukogud ja 474 kooliraamatukogud, peaks andma tegelikult küll võimalusi "optimeerimiseks". (Näiteks mu ametliku kodu lähedal Lähtel on mu teadmist mööda praegu nii rahvaraamatukogu kui ka ühisgümnaasiumi raamatukogu, mille ühendamisest on vististi ka juba juttu olnud, aga mis seniajani siiski on veel eraldi üksused.) Aga eks selge on ka see, et inerts on üks vägev jõud...

Selle teemaga haakus ka väga asjatundliku Liivametsa Maire lühimõtisklus eesti kirjanduse ja selle (rahva)raamatukogudesse ning seeläbi ka tolle müstilise rahvani jõudmine, kelle maitse hea käekäigu eest nii väga muret tuntakse. Sellest võib välja tuua kaks lauset, mis vähemalt mulle tundusid olulisemana:

Olen oma silmaga näinud, kuidas tuuride käigus on seni „tundmatu” eesti kirjaniku teos mõne minutiga muutunud külaraamatukogus järjekorra-raamatuks!

Kui eesti kirjanikud kirjutavad ja avaldavad häid, köitvaid ja mõtlema suunavaid teosed, siis avastavad lugejad need varem või hiljem, kuid iga raamat, arvaku kultuuriminister või kirjastajad, kuidas arvavad, peab jõudma raamatukogusse nii kiiresti kui vähegi võimalik.

Teine huvi pälvinud artikkel oli Lukase Tõnise sulest, puudutades samuti mulle südamelähedast ajalooõpetuse teemat. See oli natuke saba ja sõrgadeta lugu, mida ilmselt selgitab asjaolu, et tegemist on ettekandega ajalooõpetajate kongressilt, milles on üritatud ajalooõpet käsitleda võimalikult mitme tahu pealt, ilma selge "keskteljeta". Aga teatavaid huvitavaid mõtteid seal igatahes oli. Eks see ajalooõpetuse teema ole seniajani mõnevõrra valus ja raske, sest nõukogude aeg jättis tõsise lünga sisse - millele kaude vihjab ka Lukas, mainides, et tänapäeva meedia kipub maailmapilti (vähemalt ajalootaju mõttes, aga ka laiemalt) fragmenteerima. Tegelikult tegi seda ka nõukogude aja ajalooõpetus, kuna see ei saanud lubada endale süstemaatilist lähenemist, mis oleks võinud hakata ideoloogilisi alustalasid õõnestama, vaid pidi suunduma rajale, kus oli üks kindel (tihtipeale otseselt sõnastamatagi) aluskontseptsioon, mille tõestuseks kuhjati õpikud üle faktimaterjaliga. Mulle tundub siiski, et vähemalt praegused õpikud (kui mitte ka veel kõik õpetajad) on selles mõttes paremad ja faktituupimise asemel keskendunud rohkem just sellele süsteemsusele, trendidele, mille baasil on võimalik vajaduse korral ka faktibaasi üles ehitada (õpilaste jaoks, kes rohkem huvi tunnevad). Mis muidugi ei tähenda, et neid moodsaid meediavahendeid ei saaks ära kasutada sellesama alussüsteemi ilmestamiseks - iseasi on ainult see, kui paljud õpetajad selleks valmis on (lõppeks oli ju ka ajalooõpetajate õpetus samamoodi mõjutatud mainitud nõukogude antisüsteemsusest ja seal on põlvkondade vahetus palju värskem/hilisem...)

Päris omapärane oli Sauteri Peetri ülevaade sõidust Armeeniasse kirjanike kohtumisele ja kõigest, mis seal toimus või toimumata jäi - talle iseloomulikus keelepruugis ja vaatenurga alt, aga siiski selline muhe lugemine.

Samamoodi väärt lugemine oli Kikase Jaani "teadmise" apoloogia (konkreetsemalt siis kaitsekõne "usu" eest), ajendatuna nähtavasti hiljutisest kõmu tekitanud "sinilillejuhtumist". Ei saa muud kui nõustuda järeldusega "parem teada kui uskuda või siis vähemasti uskuda neid, kes teavad", aga karta on, et see ei vähenda kuidagi nende hulka, kes lähtuvad usust (millesse iganes siis; mitte ainult religioonist kui sellisest) ega lase ennast sugugi kõigutada sellel, et mõned teadmised sellega vastuolus on...

Loetud: Sirp, 11.11.2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: eeskujud. Isadepäevaveste (Postimees, 12.11.2011)
Elton John: tahan, et Zachary kasvaks üles homofoobiast vabas maailmas (Postimees, 12.11.2011)

Reedesed mõtted

2011-11-12T09:39:00.001+02:00

Rõõmu ja kurbust sisaldanud päev. Täna lõpuks jõudis kätte hetk, mil ma panin punkti järjekordsele suurtõlkele. Isegi selle koera sabaotsa viimne karvatutt oli maru raske ja arvatust märgatavalt kauem aega võttev (näituseks kaartide "tõlkimine", kus esinesid kohanimed, mida nähtavasti isegi kohapeal ei pruugi mäletada ka vanimad elanikud...), aga valmis ta ikkagi sai. Nüüd seisab veel ees viimne pingutus teksti ülelugemisel ja siis võib kirjastus selle kätte saada... nojah, loodetavasti nad rõõmustavad kas või natuke, et nii räigelt igasuguseid tähtaegu ületanud jobu ja lohe lõpuks oma tööga toime on tulnud...

Seda rõõmu kahandas õhtupoole siiski tublisti Eesti jalgpallikoondise esinemine EM-i valiksarja üleminekumängudel, kus oli kaalukausil, kas Eestigi võiks esimest korda üldse pääseda finaalturniirile. Eile iirlaste vastu saavutatud tulemus 0:4 näitas siiski selgelt, et vahepeal üles köetud tunnetest üksi selleks ei piisa. Nojah, nii mängu ajal kui eriti pärast mängu sõimati eriliselt palju kohtunikku ja kindlasti võis tema töös leida mõningat ebajärjekindlust, ehk isegi teatavat sümpaatiat iirlaste suhtes, kelle vigu ta ei olnud kaugeltki nii aldis nägema kui eestlaste omi, aga kui välja jätta üks vaieldav kollase kaardi andmine (see Stepanovi esimene), siis erilisest ülekohtust rääkida küll ei saanud... paraku. Igatahes selles, et tulemus sai just selline ja mitte teistsugune, olid peamised süüdlased ikka eestlased ise - teine ja kolmas värav võinuksid vabalt olemata olla, kui kaitse oleks korralikult oma tööd teinud. Iirlaste kaitse samas tegutses piisava tõhususega, et vältida peaaegu täielikult ohtlikke olukordi oma värava all. Võib-olla on isegi hea, et see eufoorialaine praegu sellise korralikult kainestava tagasilöögi sai: ei teki ka mängijatel endal liigseid ootusi ja sisemist upsakust ning aur suunatakse vajalikele asjadele (psühholoogiline ettevalmistatus, kokkumängu ja eriti kaitse tugevdamine), millest oleks abi juba üsna varsti algavas MM-i valiktsüklis.

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), jalgpalli EM valikmäng Eesti - Iirimaa (ETV), 436 elanikku (Kanal2)

Neljabased mõtted

2011-11-11T04:31:00.001+02:00

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6)

Kolmabased mõtted

2011-11-10T06:35:00.001+02:00

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldust kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Suur mure tabas üht lähedast inimest, mis mindki õhtu eel muretsema pani, aga siin ja praegu ei ole koht sellest kõnelda.

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Haven (RTL2), The Event (RTL2)

Teisibased mõtted

2011-11-09T04:33:00.003+02:00

Tavaline tööpäev. Räige väsimus ja migreeni alged, aga muidu rien.

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Välisilm (ETV), Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), Taevasina (ETV), Elavad surnud (FoxCrime)

Esmabased mõtted

2011-11-08T05:42:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Rännak maakera südamesse (Kanal12), Farscape (TV6), V- Die Besucher (Pro7), Kaks ja pool meest (Kanal2), Nukumaja (TV3)

Pühabased mõtted

2011-11-07T06:08:00.002+02:00

Tavaline närveldav tööpäev, millesse tõi leevendust ema ja ta poiss-sõbra külaskäik, mis juba harjumuspäraselt kujunes selliseks väikeseks perekondlikuks koosviibimiseks tänu mu jätkuvalt Tallinnas pesitsevale vennale. No ja kui lisada, et külakostiks oli kartulipuder ja hakklihakaste, siis on ilmselge, et närveldust jäi tükiks ajaks vähemaks. Sellele aitas muidugi täiendavalt kaasa ka üks ristsõnavihik, sedakorda küll kahetsusväärselt kerge ja sestap vähe puremist pakkunud Kroonika Ristsõnad.

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Dudajev Tartus (ETV), Tippkohtumine (ETV), Ärapanija (Kanal2), Kelgukoerad )Kanal2)

Laubased mõtted

2011-11-06T04:19:00.000+02:00

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Viljandi - FC Flora (TV6), Taevasina (ETV), Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked: John Randolph Lucas: sallivus saab alguse teisejärgulistest kodanikest (Postimees, 05.11.2011)