Aga teiselt poolt oli ka mitmeid väiksemaid ja suuremaid probleeme, mis väljatulekut edasi lükkasid - ja ma julgeksin arvata, et selle venimise tõttu muutus ühtlasi olulisemaks QA ehk kvaliteedikontroll: vähemalt nii palju, kui ma (selles osas) kõrvaltvaatajana oskan hinnata, on see senistest kõige läbitestitum Mageia väljalase. See ei tähenda kahtlemata, et selles üldse mingeid puudusi ei esineks, aga loodetavasti on suudetud kõrvaldada enamik selliseid, mis otsekohe silma torkaksid.
Aga ehkki Mageia 5 ilmumisest on möödas juba napilt üle kahe aasta, on ometi küllaltki raske esile tuua selle ja Mageia 6 erinevusi. Neid loomulikult on, aga valdav osa on toimunud nõnda-ütelda kapoti all ehk teisisõnu, (tavaline) kasutaja neid ei märka muudmoodi kui vahest seeläbi, et asjad toimivad (selle asemel, et mitte toimida) või toimivad senisest mõnevõrra teistmoodi. Aga siiski on ka üksikuid silmaga nähtavamaid muudatusi, millest nüüd juttu tulebki.
 |
| Mageia 6 allalaadimise valikud |
Esimene asi, mis võib Mageia varasemale kasutajale silma torgata, on paigaldusandmekandjate valik. Otsustati loobuda CD-de pakkumisest, peamiselt seepärast, et napi mahu tõttu osutus väga keerukaks neid vähegi mõistlikult koostada. Samuti on üldine trend olnud 32-bitiste süsteemide hääbumine, mistõttu enamik andmekandjaid on mõeldud tänapäevasematele 64-bitistele süsteemidele. Kui täpsemaks minna, siis on alles jäänud nõnda-ütelda klassikalised paigaldus-DVD-d, mis sisaldavad rohkelt tarkvara (mahu poolest nii umbes 4 GB jagu) ja mida pakutakse nii 32- kui ka 64-bitistele süsteemidele.
Nende kõrval saab valida nelja Live-DVD vahel, mis on mõeldud kas niisama proovimiseks või soovi korral ka paigaldamiseks. Nende maht on umbes poole väiksem, seda eelkõige seepärast, et need on "spetsialiseeritumad": üks on koostatud Gnome, teine Plasma ning kolmas ja neljas Xfce töölaua kesksena. Gnome, Plasma ja üks Xfce Live-DVD on 64-bitistele süsteemidele, teine Xfce Live-DVD ka 32-bitistele.
(Sellise "diskrimineerimise" põhjus on üsna lihtne: et 32-bitised süsteemid on tõepoolest hääbumas, siis on selliste süsteemidega masinad üldiselt tänapäeva mõttes nagunii nõrgemad ning neile sobibki paremini "kergekaalulisem" Xfce töökeskkond, samal ajal kui "võimsamad", aga sellevõrra ka ressursinõudlikumad Plasma ja Gnome töökeskkonnad võivad sellistel masinatel hinge kinni võtta.)
Ja mõistagi on alles ka võrgupaigalduse võimalus, milleks on omaette tilluke, ainult umbes 50 MB suurune ISO-tõmmis, mille abil saab käivitada paigalduse üle võrgu enda valitud tarkvarahoidlast.
Hoolikam lugeja pani tähele, et eespool kasutati sõnapaari "Plasma töölaud". Jah, see on teine silmaga märgatav muudatus: kui varem oli valikus KDE töökeskkond, siis nüüd on Plasma. Välimuselt ja suuresti ka sisult ei ole neil väga vahet, nimemuutus on eelkõige seotud KDE kogukonna sisemise arengu ja nõnda-ütelda brändimuutusega: kui lihtsustatult lahti seletada, siis KDE tähendab nüüdisajal ainult kogukonda, mitte enam tarkvara kui sellist; tarkvara jaguneb Plasmaks, mis tähendab põhimõtteliselt ainult töölauda kui sellist, millele taustal annab jõudu "raamistik" (Frameworks, sisuliselt mitmesugused teegid ja muu vajalik taustaaines) ning mille peal töötavad arvukad rakendused (need ilmuvad seniajani kompleksselt KDE Applicationsi nime all, kuid sisu poolest see kompleks pidevalt varieerub vastavalt sellele, kuidas uusi rakendusi lisandub või (mida juhtub tunduvalt harvem) vanu ära langeb).
 |
| Plasma töölaud |
Kindlasti tuleb ära märkida ka UEFI toetuse tohutut paranemist. Usutavasti on see mõiste tänaseks juba piisavalt tuttav (vt nt Wikipedia artiklit), aga kui ei, siis lühidalt öeldes on tegemist arvuti käivitamise juures olulise BIOS-e asendusega moodsates arvutites, mis on levinud eriti viimastel aastatel. Sellega on seotud ka see, et Mageia pakub nüüd alglaadurina välja ainult Grub2 (varasemad Grub1 ja LiLo on toetatud veel ainult ja ainult süsteemi uuendamise, mitte aga enam uue paigalduse korral).
Kui varem oli UEFI toetus küllaltki kesine ja rohkem eksperimentaalne, siis nüüd on seda ohtralt testitud (selelga seotud probleemid olidki mitmel korral üks väljalaske ilmumise edasilükkamise põhjusi) ja siinkirjutaja võib samuuti kinnitada, et juba väljalaskekandidaat paigaldus moodsale UEFI-ga arvutile vähimate probleemideta (ning tänu SSD-le ka äärmiselt kiiresti).
Samuti tasub kindlasti ära märkida Mageia uut ikooniteemat, mis avaldub eelkõige ja eriti selgelt Mageia juhtimiskeskuses, aga ka mõnel pool mujal. Loomulikult on tavapäraselt veidi muudetud ka Mageia üldist visuaalset väljanägemist ehk taustapilte, olgu siis arvuti käivitamise ajal või juba töökeskkonnas.
 |
| Mageia juhtimiskeskus uute ikoonidega |
Mageia arendajad on pidanud vajalikuks toonitada veel paari asja, nimelt tarkvara kättesaadavaks muutmist ARM-platvormil (täpsemalt ARMv5 ja ARMv7) ehk, kui selgemalt öelda, siis eelkõige Raspberry Pi kasutajatele, ning eelkõige Fedora kasutatud uue tarkvarahalduri DNF ületoomist, mis on järjekordne alternatiiv neile, kellele mingil põhjusel Mageia enda urpmi/Rpmdrake ei meeldi. DNF-i ületoomise kõrval võib märkida ka AppStreami ehk tarkvara kohta käiva ulatusliku teabe kasutamise toetust, millega oskavad midagi tulusat peale hakata sellised tarkvara paigaldamiseks mõeldud rakendused nagu Gnome Software ja Plasma Discover.
Kahtlemata pakub vähemalt mõnedele huvi seegi, milliste tarkvaraversioonidega Mageia 6 välja tuleb. Neile olgu siin öeldud mõned olulisemad (mõnelgi juhul ei ole tegu mitte kõige uuema versiooniga, vaid viimase sellisega, millele valmistaja on lubanud pikaajalisemat toetust):
- kernel 4.9.35
- systemd 230
- Xorg 1.19.3
- Qt 5.6.2
- Gtk+ 3.22.16
- Plasma 5.8.7
- Gnome 3.24.2
- Xfce 4.12.1
- Firefox 52.2.0
- Chromium 57
- Libreoffice 5.3.4.2
Eesti kasutajatele tasub kindlasti üle korrata, et Mageia 6 pakub "otse karbist" ka ID-kaardi toetust. Brauserite värskendamise tõttu paraku see tugi enam Mageia 5-s (ega ka Mageia 5.1-s) ei tööta, nii et neil, kes ID-kaarti vähem või rohkem kasutavad, tasub kindlasti Mageia 6 peale uuendada.
Lisalugemist:
väljalaskemärkmed (inglise keeles)
teadaolevad olulisemad vead (inglise keeles)
Allalaadimine
