Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpisin jalutuskäiguga poodi ja tagasi toiduvarude täiendamise eesmärgil. Ilm oli väga kena, kraadilt vist kuskil miinus kümne kandis ja imeõrna tuulevirvendusega, mis nii armsalt ja erutavalt põske paitas, andes paksus lumes sumpamisele sootuks etema värvingu.

Vaatasin täna, nui neljaks, ära "Grace'i päästmise" korduse, et ikkagi teada saada selle suurepärase tõlkija nimi. Nägin ja tundus, et ilmselt on sama, kes eelmisegi osa puhul ekraanilt läbi lipsas. Selleks oli siis Sirli Mändla, kes guugeldamise tulemusel paistab olevat inglise keele õpetaja Viimsis ja ka seal mingi tõlkevõistluse või midagi korraldanud. Igatahes tunnustussõnad nii haruldaselt kenasti kõlava teletõlke eest!

Tänane Sirp oli suhteliselt tühjavõitu, sisaldades siiski üht päris kas nüüd asjalikku, aga igal juhul mõtlemapanevat artikpuutrõsynaraamatutlit Kalmo Henti suleest, mille (ala)pealkiri vahest juhib mõtted veidi valesse suunda, aga mis siiski üsna huvitavalt vaatles selle paljuräägitud võrguühiskonna olemust. Kena oli ka üle lugeda viimasel leheküljel avaldatud presidendi sõnavõttu sõnaust kokku võtnud üritusel - sellisena paberile asetatuna paistsid paremini silma need tärnid, mis tähistasid keelearengulises mõttes ju alles päris äsja Aaviku Johannese välja mõeldud või kirjakeelde toodud sõnu, kusjuures kõik need olid sellised, mis tõepoolest on igapäevaselt kasutusel (no olgu, paar ehk natuke vähem, aga needki igati üldises keelekasutuses).

Sattusin ühe huvitava (eestikeelset) arvutiterminoloogiat puudutava lehekülje peale. Õieti muidu ehk polekski seal eriliselt palju huvitavat, aga see nimetas ennast radikaalseks - ja lisaks sellele ei olnud mitte selle päris-eesti keele, vaid võro keele kohta :-) Huvitav oli ka kaeda samas viidatud inglise-võro puutrõsynaraamatut, mis küll ei ole väga täielik, aga võtab siiski kokku nähtavasti kõik selle, mis seniajani on võro keelde selles vallas tõlgitud. Igal juhul "suureestlaste" väiksemate velide tehtuga kokkupuutumine oli päris värskendav, sellist ürgset jõudu andev.


Loetud: Sirp, 03.12.2010
Vaadatud: Ilus ja lõbus 2010 (Kanal2), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), 28 nädalat hiljem (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna kuulutati välja riigi teadus- ja kultuuripreemiaid ning hea meel oli näha, et ka üks tuttav on selle pälvinud, küll mitte "pikaajalise töö" eest, aga eelmise aasta saavutuste eest. Isikuks on siis Vallo Kepp ja saavutusteks tema filmid Uku Masingust ja Henrik Visnapuust. Kahjuks pole ma neid filme ise näinud, küll aga olen kuulnud üht-teist head - ja ilmselt head nad peavad siis olema, kui neid nii kõrgelt väärtustati.

Teinegi tänane elamus on filmiga seotud. Ma olen õieti tahtnud mitu korda seda vaadata, aga ikka ja jälle on midagi vahele tulnud, kuid täna õhtul õnnestus kuulsusega pärjatud "Amélie" lõpuks siis ära näha. Noh, ma ei tea, kui palju see nüüd "romantiline komöödia" on, nagu teda tavaliselt tituleeritakse, kuigi romantikat ja komöödiat seal kahtlemata oli. Aga igatahes tõusis "Amélie" mu isiklikus filmiedetabelis päris kõrgele kohale kui Monty Pythoni filmide, Kin-dza-dza ja veel mõnede kõrval üks väga tõsise kiiksuga film (no ja nende (tõsi, üsna väheste) romantikafilmide seas, mida mul on olnud juhus näha, on ta selles osas, s.t siis kiiksuga romantikafilmide reas, kohe konkurentsitult esikohal...). Selliseid asju nagu kerjus, kes ei võta raha vastu, sest ta "pühapäeval ei tööta", no selliseid asju ei anna ikka kohe niisama välja mõelda :-) Vaatamise ajal kargasid mitmel korral pähe paralleelid ühe seriaaliga, millel nimeks Pushing Daisies ja kus esines samasugust tõsise kiiksuga absurdihuumorit, ning pärast uurides saingi teada, et tolle seriaali looja olevat "Amélie'st" väga vaimustuses ja tahtnudki samalaadset atmosfääri luua - mis tal mu meelest on ka päris edukalt õnnestunud. Igatahes hea, et see film sai nüüd ära nähtud. Nüüd ma tean, et kui see kuskil kunagi veel jooksma peaks, tasub seda üle vaadata, sest sellised kiiksuga filmid on enamasti vaadatavad ikka päris mitu korda ja iga kord on neist võimalik midagi uut, enne märkamata jäänut avastada.

Sattusin täna veebiraamatupoode väisates märkama, et raamatuajakirjal Lugu on teine number ilmunud. See tõi meelde, et ema rääkis juba, kui ma ei eksi, siis eelmise nädala lõpul, et see on temani jõudnud ja et ta olevat sellest avastanud minu nime mingi auhinna võitjate seas. Huvitav, miks see ajakiri ja auhind siis mu endani pole seni jõudnud? Või äkki on Apollol kavas saata kõigi saja auhinnavõitja juurde isiklik delegatsioon luulekogu (ja ühtlasi ka ajakirja uut numbrit) üle andma ja nad pole lihtsalt minuni veel jõudnud? Mine tea...

Paar uudist oli täna ka tõlkimise maailmast. Esimene puudutas üleeuroopalist koolinoorte tõlkevõistlust Juvenes Translatores, kus sellest hoolimata, et võistlust korraldati igas riigis eraldi, õnnestus eestlastel noppida lausa kaks auhinda! Üks oli mõistagi Eestist, teine aga Luksemburgist, kus ju ka päris korralik eestlaste kogukond, aga siiski on see päris kõva sõna, et niimoodi võõral maal läbi lüüa.

Teine oli huvitav tähelepanek Raamatukoi leheküljel, kus kohtasin raamatut, mis oli tõlgitud eesti keelest... võro keelde. See on õieti vahva - sel ajal kui hämarates või ka päris valgusküllastes koridorides käivad vist seniajani vaidlused, kuidas nimetada toda keelepruuki nii, et see poleks keel ega murre (vt nt EPL artiklit), on mõned lihtsalt kätte võtnud ja aktiivselt "tõlkimisega" tegelema hakanud! Nojah, poliitiliselt võib see ju tähenduslik ning positiivne või negatiivne olla, kuidas mingit asja nimetada, aga mu enda mõningased kokkupuutumised Eesti kaguosaga lubaksid küll seda pigem keeleks kui murdeks nimetada - kui näiteks kas või Saaremaal, millega ma samuti olen mõnevõrra kokku puutunud, ei kulu kuigi palju aega, et ära harjuda veidi teistmoodi rõhkudega ja suhteliselt väheste eripäraste (murde)sõnadega, siis seal kagus räägitakse ikka n-ö umbkeelsele eestlasele elik kirjakeele või sellele lähedase keelepruugiga harjunule ikka päris võõraks jäävat juttu ja isegi kui minnakse üle kirjakeelele, siis see meenutab sageli pigem mõne välismaalase tugeva aktsendiga raiutud eesti keelt...

Loetud: Vikerkaar 1-2/2010
Vaadatud: Amélie (11), Jäljetult kadunud (TV3)