Tavaline tööpäev, millesse tõi katkestusi paar väljaskäiku. Esimene neist viis mind juba varahommikul kesklinna, mis andis taas hea võimaluse kurta ja halada Tallinna ühistranspordi korralduse üle: no mis mõttes ei saa pooli tramme ikka veel käima, no mis mõttes liiguvad need vähesedki kuidagi kaootiliselt (kaks ühe numbriga väikeste vahedega teineteise järel, samal ajal seda teist numbrit aina oota ja oota), aga nojah, eks ta ole, igaüks, arvatavasti isegi mittetallinlane, teab neid hädasid sama hästi.
Igatahes oli selle väljaskäigu üks tulemus ka küll juba ammu tõlgitud, aga nüüd siis üle pika aja kordustrükina ilmunud Christianseni Ericu "Põhjala ristisõdade" nõndanimetatud autorieksemplaride kättesaamine. Kaanekujundus on küll uus, aga sisu siiski sama. Nojah, tegelikult olid mul mõned väiksemad ettepanekud, mida seal saaks paremaks teha (mõnes kohas kohmakad laused, mõned internetiviited, mõned registrikirjed), aga neid paraku sisse pole jõudnud - ju ma esitasin need liiga hilja või siis ei peetud otstarbekaks hakata kirjastamisprotsessi nende arvel pikendama. Ega neid muidugi ka märkimisväärselt palju ei olnud ja mingeid olulisi muutusi nad ka kaasa poleks toonud, nii et väga suurt kahju ma ka selle üle ei tunne, lihtsalt pisut ilusam oleks olnud.
Õhtul ootas aga, nagu ikka iga kuu teisel teisipäeval, ees järjekordne Nõmme mälumäng. Üldiselt läks mäng täitsa edukalt, tulemuseks oli 9.-11. koha jagamine ning sealjuures õnnestus lausa üks plokk (ehk viis küsimust) vastata ära sajaprotsendiliselt. Siinkohal oleks ehk paslik vastata ka neile, kes on mu käest küsinud, miks ma ometi suhtun nii rahulikult sellesse, kui võistkond jääb kuhugi kümnendale või teab mitmendale kohale.
Sellel on lihtne põhjus: see on tingitud Nõmme mälumängu formaadist. Seal esitatakse ainult 30 küsimust, mis tähendab ühelt poolt seda, et lausa päris iga punkt on ääretult oluline (erinevalt tavalisematest mälumängudest, kus küsimusi on 50-60 ringis, mis toob vahed selgemalt esile), ja teiselt poolt seda, et enamasti on lõpptabelis, ütleme, 5. ja 10. koha vahe kõigest paar-kolm punkti. Sestap on muidugi iga kord kahju, kui koht nigelamaks osutub, aga just mängu formaati arvestades ei ole see kahjutunne kuigi suur, sest tead, et see ei näita kuigi palju tegelikke teadmisi (või siis teadmatust), vaid on pigem imetillukeste juhuste kokkulangemise vili.
Loetud: Vikerkaar 10-11/2014
Vaadatud: Must nimekiri (Kanal2), Plekktrumm (ETV2)
Showing posts with label ilmunud raamatud. Show all posts
Showing posts with label ilmunud raamatud. Show all posts
12.11.14
6.11.14
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi katkestuse üks väljaskäik. Nimelt on alates eelmisest kuust traditsiooniline Mageia sõprade kokkusaamine nüüd iga kuu esimese neljapäeva asemel kolmapäeval ja sestap oligi täna põhjust võtta taas jalge alla teekond Kamikadze söömakohta. Ja nagu ikka, oli see mõnus koosviibimine, kus kõige muu hulgas tuli juttu ka Mageiast - kuigi jah, nende arendustsükkel on päris lootusetult ummikusse jooksnud, nii et loodetud Beta1 testimist ette võtta ei saanud. Aga noh, küllap saab sellegagi taas asjad korda, vähemalt on positiivseid märke.
Ma võisin omalt poolt raporteerida, et Mageia tõlgitus püsib endiselt kõrgel tasemel ehk 100% juures, seda nii tarkvara kui ka dokumentatsiooni osas (viimast saavad eriti uudishimulikud juba ka näha dokumentatsioonimeeskonna "liivakastis": tõsi, mõned pildid on käsiraamatutest veel puudu ja mõned vajavad kindlasti veel uuendamist (sest nagu tavaks, muutub vähemalt mõnevõrra ju ka distributsiooni graafiline väljanägemine), aga tekst on loodetavasti paigas).
Kuulsin täna ka oodatud uudise, et kümmekonna aasta eest ilmunud Christianseni "Põhjala ristisõdade" kavandatud uustrükk olevat valmis saanud, see tähendab trükikojast välja tulnud (tõsi, kirjastuse veebilehel seda veel mainitud pole, aga ju pole nad veel jõudnud seda uuendada lihtsalt).
Loetud: Tehnikamaailm 11/2014
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Amsterdami Ajax - Barcelona (TV6)
Ma võisin omalt poolt raporteerida, et Mageia tõlgitus püsib endiselt kõrgel tasemel ehk 100% juures, seda nii tarkvara kui ka dokumentatsiooni osas (viimast saavad eriti uudishimulikud juba ka näha dokumentatsioonimeeskonna "liivakastis": tõsi, mõned pildid on käsiraamatutest veel puudu ja mõned vajavad kindlasti veel uuendamist (sest nagu tavaks, muutub vähemalt mõnevõrra ju ka distributsiooni graafiline väljanägemine), aga tekst on loodetavasti paigas).
Kuulsin täna ka oodatud uudise, et kümmekonna aasta eest ilmunud Christianseni "Põhjala ristisõdade" kavandatud uustrükk olevat valmis saanud, see tähendab trükikojast välja tulnud (tõsi, kirjastuse veebilehel seda veel mainitud pole, aga ju pole nad veel jõudnud seda uuendada lihtsalt).
Loetud: Tehnikamaailm 11/2014
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Amsterdami Ajax - Barcelona (TV6)
16.10.14
Kolmabased mõtted
Väheosaliselt tavaline tööpäev - väheosaliselt seepärast, et täna jõudis nähtavasti lõplikult kohale viimaste nädalate ja päevade väsimus ning suur, et mitte öelda suurem osa päevast kulus magamisele: vaevalt olin jõudnud üles tõusta ja end maailma asjadega kurssi viia ning asutada tööle hakkama, kui peagu kohe kiskus pead vastupandamatu jõuga padja poole ... Igatahes plaanitud väljaskäigud jäid kohe kindlasti ära, lihtsalt sissemagamise tõttu (njah, kes tahaks uskuda, et kell 17 Eesti aja järgi algavale üritusele on võimalik sisse magada, aga nii oli ...). Mõni tund õnnestus siiski ka töövalmilt üleval püsida, nii et päris miinusesse päeva kirjutada ka ei saa.
Aga olgu täna ära märgitud ka enese saba kohustusliku kergitamise korras üks möödunud nädala asi, mis varem on märkimata ununenud. Nimelt tutvustas Arjakase Küllo Kuku raadios mu seni viimast ilmunud tõlkeraamatut "Spioonid ja komissarid". Selle igati sümpaatse tutvustuse juures tuleks ära õiendada üks asi, osaliselt muidugi samuti enese saba kergitamise raames, aga ka muidu. Nimelt räägib ta üpris pikalt, lausa mitu minutit (selles ühe failina kuulatavas lingis kuskil minutite 35 ja 40 vahel) toimetaja väärikast ja võib-olla tänamatustki tööst raamatu varustamisel joonealuste märkustega. Toimetaja ise juba pöördus mu poole enda sõnul piinlikkustundega, et teda niimoodi esile tõsteti - ja tõsi ta on, need joonealused märkused ei ole mitte tema, vaid minu panus. Mis ei tähenda sugugi, et samuse toimetaja panus oleks kuidagi vähesem või tähelepanuväärsetum: tema väga asjatundlikud märkused aitasid nii neid joonealuseid märkusi juurde tekitada kui ka üldiselt raamatut palju täpsemaks ja sujuvamaks muuta
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Haven (Universal Channel), Pilvede all (Kanal2)
Aga olgu täna ära märgitud ka enese saba kohustusliku kergitamise korras üks möödunud nädala asi, mis varem on märkimata ununenud. Nimelt tutvustas Arjakase Küllo Kuku raadios mu seni viimast ilmunud tõlkeraamatut "Spioonid ja komissarid". Selle igati sümpaatse tutvustuse juures tuleks ära õiendada üks asi, osaliselt muidugi samuti enese saba kergitamise raames, aga ka muidu. Nimelt räägib ta üpris pikalt, lausa mitu minutit (selles ühe failina kuulatavas lingis kuskil minutite 35 ja 40 vahel) toimetaja väärikast ja võib-olla tänamatustki tööst raamatu varustamisel joonealuste märkustega. Toimetaja ise juba pöördus mu poole enda sõnul piinlikkustundega, et teda niimoodi esile tõsteti - ja tõsi ta on, need joonealused märkused ei ole mitte tema, vaid minu panus. Mis ei tähenda sugugi, et samuse toimetaja panus oleks kuidagi vähesem või tähelepanuväärsetum: tema väga asjatundlikud märkused aitasid nii neid joonealuseid märkusi juurde tekitada kui ka üldiselt raamatut palju täpsemaks ja sujuvamaks muuta
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Haven (Universal Channel), Pilvede all (Kanal2)
19.2.14
Teisibased mõtted
Tänane päev möödus kui ka mitte täieliselt füüsiliselt, siis vaimus põhijoontes Tartus. Nimelt toimus seal üritus, mille kohta ma tänapäeva moodsaid trende elik visuaalsuse esiletõstmist igasuguste muude väljendusvahendite ees järgides esitaksin pigem eelneva kuulutuse, kui vaevuksin pikalt ja laialt kirjeldama hakkama, mis üritus see täpselt oli:
Aga kui ma ka nii lihtsalt selgitusest mööda hiilin, siis mõne sõna võib ürituse enda kohta ikka öelda. Esiteks seda, et lausa üllatav oli, et Kirjanduse Maja saal oli puu- ja lausa ihupungil inimesi täis, nii et mõnedki, rohkem küll vabast tahtest kui tingimata võimaluse puudumisest, pidasid paremaks avatud ukse taga seista ja toimuvat sealt jälgida. Eks oma osa oli mõistagi sellel, et ühe esitletud raamatu, tolle antoloogia, puhul olid kohale kutsutud kõik tõlkijad, keda oli oma veerandsada, ja hulk, kui mitte lausa enamus oli ka kohale jõudnud. (Aga noh, kurjad keeled kõnelesid, et mõnegi oli kohale meelitanud teadmine, et ürituse kõrval või ajal või järel pakutakse ka veini, mida tõepoolest pakutigi - kas see nüüd tingimata rohkem inimesi kohale tõi, kui oleks toonud siivas ja karske üritus, on mul muidugi raske öelda, aga pigem mitte.)
Teine sõna, väga hea loomulikult, käib Lepajõe Marju kohta, kes üritust juhatas ehk dirigeeris ehk modereeris. Ja tegi seda ikka talle iseloomulikus laadis, mis saalis mitmelgi korral naerulahtisust tekitas. Eks muidugi ole see hea sõna mõeldud ka selleks, et just tema kaudu jõudis ka minu pisike panus tollesse antoloogiasse, sest vaevalt oleks muidu kellelgi enam meeles, et oli kunagi üks ajalootudeng, kes Pühast Patrickust kursusetöö kirjutas ja selle raames ka ainukesed enam-vähem kindlalt talle omistatavad kirjatükid ära tõlkis, kui too tudeng poleks alandlikult ja omajagu hirmunult tähtsa ja targa õppejõu poole pöördunud palvega tõlget kas või pisut kaeda ja öelda, kas see üldse võiks kõlvata. (Ja rõõmustas üliväga, kui sai pisut hiljem omajagu ootamatult kuulda hoopis kiitvaid sõnu.)
Aga eks see ole nüüd juba ajalugu ja hea, et niigi läks - raamatusse jõudnud (tõlgitud) tekst oleks võinud mõistagi olla parem, ülevaadatum, täpsustatum ja nii edasi, selles ma ei kahtlegi, vähimalgi määral, aga eks ta ole, kui ma seda ise millalgi ette ei võta (milline ahvatlus ju olemas on, sest Püha Patricku tegutsemise ja üldse tollase Iirimaa teema on mulle seniajani hingelähedane), küll võtab selle kunagi keegi ikka, sest huvi Püha Patricku ja tema tegemiste ja sealhulgas ka kirjutiste vastu vaevalt märkimisväärselt vaibub.
Loomulikult oli üritusel veel õige mitmeid tuttavaid inimesi ja ka mõningaid, kellega avanes võimalus tutvuda, olgugi üsna põgusalt, sest peagi oli taas aeg sõiduvahendi peale suunduda, et koju tagasi sõita. Nagu poolteise nädala eest, kasutasin seegi kord rongi ja seekordne sõit oli pisut teistsugune, nii et sellestki paar sõna. Esiteks oli tegu nädalasisese päevaga, mis tähendas seda, et nii Tartusse kui ka sealt tagasi sõites oli ruumi ohtralt - kui tol reedel võis ehk juhtuda, et ühe peatusevahe pidi mõni üksik inimene isegi püsti seisma, siis täna kindlasti mitte. Teiseks aga - võib-olla sellest tingituna, et rahvast oli vähem ja sestap ka suminat ja muud sellist, võib-olla ka millestki muust, näiteks enda ülitundlikkusest põhjustatuna - ei tundunud täna see rong enam nii päris vaiksena, rattakolkse oli aegajalt päris selgelt kuulda. Aga siiski võrreldes vanade rongidega nii vähe, et segama see küll ei hakanud ega isegi mingit tibatillukest nostalgiapoega nonde vanade rongide järele ei tekitanud.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Manchester City - Barcelona (TV6), Kaunitar ja koletis (TV3)
Aga kui ma ka nii lihtsalt selgitusest mööda hiilin, siis mõne sõna võib ürituse enda kohta ikka öelda. Esiteks seda, et lausa üllatav oli, et Kirjanduse Maja saal oli puu- ja lausa ihupungil inimesi täis, nii et mõnedki, rohkem küll vabast tahtest kui tingimata võimaluse puudumisest, pidasid paremaks avatud ukse taga seista ja toimuvat sealt jälgida. Eks oma osa oli mõistagi sellel, et ühe esitletud raamatu, tolle antoloogia, puhul olid kohale kutsutud kõik tõlkijad, keda oli oma veerandsada, ja hulk, kui mitte lausa enamus oli ka kohale jõudnud. (Aga noh, kurjad keeled kõnelesid, et mõnegi oli kohale meelitanud teadmine, et ürituse kõrval või ajal või järel pakutakse ka veini, mida tõepoolest pakutigi - kas see nüüd tingimata rohkem inimesi kohale tõi, kui oleks toonud siivas ja karske üritus, on mul muidugi raske öelda, aga pigem mitte.)
Teine sõna, väga hea loomulikult, käib Lepajõe Marju kohta, kes üritust juhatas ehk dirigeeris ehk modereeris. Ja tegi seda ikka talle iseloomulikus laadis, mis saalis mitmelgi korral naerulahtisust tekitas. Eks muidugi ole see hea sõna mõeldud ka selleks, et just tema kaudu jõudis ka minu pisike panus tollesse antoloogiasse, sest vaevalt oleks muidu kellelgi enam meeles, et oli kunagi üks ajalootudeng, kes Pühast Patrickust kursusetöö kirjutas ja selle raames ka ainukesed enam-vähem kindlalt talle omistatavad kirjatükid ära tõlkis, kui too tudeng poleks alandlikult ja omajagu hirmunult tähtsa ja targa õppejõu poole pöördunud palvega tõlget kas või pisut kaeda ja öelda, kas see üldse võiks kõlvata. (Ja rõõmustas üliväga, kui sai pisut hiljem omajagu ootamatult kuulda hoopis kiitvaid sõnu.)
Aga eks see ole nüüd juba ajalugu ja hea, et niigi läks - raamatusse jõudnud (tõlgitud) tekst oleks võinud mõistagi olla parem, ülevaadatum, täpsustatum ja nii edasi, selles ma ei kahtlegi, vähimalgi määral, aga eks ta ole, kui ma seda ise millalgi ette ei võta (milline ahvatlus ju olemas on, sest Püha Patricku tegutsemise ja üldse tollase Iirimaa teema on mulle seniajani hingelähedane), küll võtab selle kunagi keegi ikka, sest huvi Püha Patricku ja tema tegemiste ja sealhulgas ka kirjutiste vastu vaevalt märkimisväärselt vaibub.
Loomulikult oli üritusel veel õige mitmeid tuttavaid inimesi ja ka mõningaid, kellega avanes võimalus tutvuda, olgugi üsna põgusalt, sest peagi oli taas aeg sõiduvahendi peale suunduda, et koju tagasi sõita. Nagu poolteise nädala eest, kasutasin seegi kord rongi ja seekordne sõit oli pisut teistsugune, nii et sellestki paar sõna. Esiteks oli tegu nädalasisese päevaga, mis tähendas seda, et nii Tartusse kui ka sealt tagasi sõites oli ruumi ohtralt - kui tol reedel võis ehk juhtuda, et ühe peatusevahe pidi mõni üksik inimene isegi püsti seisma, siis täna kindlasti mitte. Teiseks aga - võib-olla sellest tingituna, et rahvast oli vähem ja sestap ka suminat ja muud sellist, võib-olla ka millestki muust, näiteks enda ülitundlikkusest põhjustatuna - ei tundunud täna see rong enam nii päris vaiksena, rattakolkse oli aegajalt päris selgelt kuulda. Aga siiski võrreldes vanade rongidega nii vähe, et segama see küll ei hakanud ega isegi mingit tibatillukest nostalgiapoega nonde vanade rongide järele ei tekitanud.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Manchester City - Barcelona (TV6), Kaunitar ja koletis (TV3)
7.11.13
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse lõikus üks väljaskäik, mis muutis kogu päeva kohutavalt raamatukeskseks. Mitte et need mu päevad niisamagi oleksid raamatuvaesed, kui arvestada nii kodust raamatukogu kui ka käsiolevat raamatutõlget, aga tänane oli siiski pisut teistsugune ja suurem ja raskem :-)
Kõigepealt viis teekond mind Tallinna Tehnikaülikooli raamatukokku, mis korraldas hiljaaegu veebiviktoriini (annan siin üldise lingi, sest konkreetse viktoriini PDF, sain ma aru, ei pruugi kõigil ühtmoodi avaneda, nii et viidatud lehelt tuleks siis otsida märksõna "veebiviktoriin"), mille ma endalegi üllatuseks täitsa ära võitsin, nagu sai paari päeva eest mainitud. Vastuvõtt võitja auhinnaks olnud raamatukaupluse kinkekaardi üleandmiseks oli lausa pidulik, kohale ilmus suisa asedirektor isiklikult. Tõsi, nii tema kui ka temaga kaasas olnud isiku näol võis märgata kerget pettumist, kui selgus, et ma pole selle raamatukogu lugeja ja ei kavatse ka vähemalt mitte praegu hakata. Mille peale nad küll pead norgu ei lasknud, vaid nentisid, et eks see veebiviktoriin - mis, kui ma õigesti aru sain, olla neile esimene kord niimoodi põhimõtteliselt kõigile avatult korraldada - olegi omamoodi kummaline: teise koha omanik olevat olnud keegi läänevirumaalane, kellel samuti raamatukoguga lähem side puuduvat. Küllap neid lohutas ka see, et ma võisin neile kinnitada, et raamatukogud pole mulle kui raamatukoguhoidja lapsele sugugi võõrad ilmingud, ka mitte ülikoolide/teadusraamatukogud. TTÜ raamatukogu, muide, tundus olevat päris mõnus ja korralik nii väljast kui ka seest, mis ei ole ka ime, sest praegune hoone on ju alles nelja aasta eest valminud ja küllap võeti selle loomisel arvesse nii mõndagi seniste Eesti suurraamatukogude, näituseks Rahvusraamatukogu või Tartu ülikooli raamatukogu, ehitamisel ja ja "vormistamisel" ilmnenud, kuidas öelda, miinustest.
Sealt edasi viis mind tee teise raamatukokku, nimelt Rahvusraamatukokku, kus mind ootas ees tõeline suurteos, täpsemalt bibliograafia "Eestikeelne raamat 1918-1940". Kokku neli köidet enam kui 4000 leheküljel, kõik kõvade paksude kaantega ja tänapäeva kohta küllaltki paksude lehtedega - see pani korralikult proovile mu armetu õla kandevõime. Aga ära ma need köited tarisin ja kojugi nendega jõudsin. Loodetavasti ei lähe nendega nii, nagu kunagi läks sama perioodi käsitlenud kaasaegsete antikute-puksoodega, mille ma sõna otseses mõttes ribadeks töötasin :-) Õnneks on neis käsitletav periood mul tänaseks rohkem kõrvalhuvi, nii et vahest õnnestub neid suhteliselt uhkena ka säilitada. Aga mine tea, mine tea ...
Selle raske kandamiga varustatult jõudsin ma lõpuks ka sündmusele, mis mind esiotsa väljaskäiku ette võtma ajendaski, nimelt Laari Mardi uustrükis ilmunud raamatu "Metsavennad" esitlusele. Päris plaanipäraselt ma sinna kohale ei jõudnud, nii et kui autor ka ise midagi alguses rääkis, siis see jäi mul paraku kuulmata. Küll sai seal kuulda metsavendade vaimu üleval hoidnud laule ja no muidugi ka Vahtre Lauri pisukest, aga suurte sõnadega sõnavõttu. Kuigi rahvast oli rohkelt, nagu sellistel, poliitiliselt tegevate inimeste raamatuesitlustel tavaks, õnnestus mul lõpuks siiski ka nii kaugele jõuda, et autorilt vastselt soetatud raamatusse pookstavid kirja saada. Jõudsin õige põgusalt ka raamatut sirvida ja tundus, et see on päris korralikult täiendatud ja ümber töötatud võrreldes kahekümne aasta eest ilmunud esmatrükiga. Põhjendatult muidugi, sest selle vahepealse aja jooksul on teemat päris palju uuritud ja ka palju uut leitud - mis, tundub, on ka selles raamatus korralikult kajastatud. Ja mida ka keegi ei arvaks Laarist kui poliitikust, ajaloolase tööd tunneb ta hästi, selles pole kahtlustki. Nii et kindlasti väärt raamat sugugi mitte nii kauge ajaloo lünkade täitmiseks.
Ühtlasi sain raamatupoes viibides ka pilgu sisse heita värskele "Keskaja kirjanduse antoloogiale" ja veenduda, et mu Püha Patricku "Pihtimuse" tõlge on tõepoolest seal sees. Niisiis võib ka selle lisada oma ilmunud raamatute sekka. Mille üle on mul õige hea meel, sest too tõlge valmis juba aastat seitsmeteistkümne eest ja ega ma lootnudki (enam), et sellest midagi muud kui pisike märge kuskil Tartu ülikooli paberites saab. Nojah, oleks aega pikemalt olnud, oleks tulnud muidugi uuemaid käsitlusi ja publikatsioone üle vaadata ja läbi töötada ning võib-olla ka tõlget pisut kohendada, aga ma usun, et väga oluliselt poleks see siiski tõlget muutnud ega oleks ka andnud põhjust märkimisväärselt teistsugust sissejuhatust kirjutada (see on küll ilmsesti antoloogia koostaja kirja pandud, aga mulle tundus, et seal on omajagu kasutatud ka mu toda ammust seminaritööd, milles lisaks tõlkele sai visandatud ka Püha Patricku elukäik).
Loetud: TM Kodu ja ehitus 11/2013
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Chelsea - Schalke 04 (TV6)
Ilmunud raamatud. Keskaja kirjanduse antoloogia (Püha Patricku "Pihtimus")
Kõigepealt viis teekond mind Tallinna Tehnikaülikooli raamatukokku, mis korraldas hiljaaegu veebiviktoriini (annan siin üldise lingi, sest konkreetse viktoriini PDF, sain ma aru, ei pruugi kõigil ühtmoodi avaneda, nii et viidatud lehelt tuleks siis otsida märksõna "veebiviktoriin"), mille ma endalegi üllatuseks täitsa ära võitsin, nagu sai paari päeva eest mainitud. Vastuvõtt võitja auhinnaks olnud raamatukaupluse kinkekaardi üleandmiseks oli lausa pidulik, kohale ilmus suisa asedirektor isiklikult. Tõsi, nii tema kui ka temaga kaasas olnud isiku näol võis märgata kerget pettumist, kui selgus, et ma pole selle raamatukogu lugeja ja ei kavatse ka vähemalt mitte praegu hakata. Mille peale nad küll pead norgu ei lasknud, vaid nentisid, et eks see veebiviktoriin - mis, kui ma õigesti aru sain, olla neile esimene kord niimoodi põhimõtteliselt kõigile avatult korraldada - olegi omamoodi kummaline: teise koha omanik olevat olnud keegi läänevirumaalane, kellel samuti raamatukoguga lähem side puuduvat. Küllap neid lohutas ka see, et ma võisin neile kinnitada, et raamatukogud pole mulle kui raamatukoguhoidja lapsele sugugi võõrad ilmingud, ka mitte ülikoolide/teadusraamatukogud. TTÜ raamatukogu, muide, tundus olevat päris mõnus ja korralik nii väljast kui ka seest, mis ei ole ka ime, sest praegune hoone on ju alles nelja aasta eest valminud ja küllap võeti selle loomisel arvesse nii mõndagi seniste Eesti suurraamatukogude, näituseks Rahvusraamatukogu või Tartu ülikooli raamatukogu, ehitamisel ja ja "vormistamisel" ilmnenud, kuidas öelda, miinustest.
Sealt edasi viis mind tee teise raamatukokku, nimelt Rahvusraamatukokku, kus mind ootas ees tõeline suurteos, täpsemalt bibliograafia "Eestikeelne raamat 1918-1940". Kokku neli köidet enam kui 4000 leheküljel, kõik kõvade paksude kaantega ja tänapäeva kohta küllaltki paksude lehtedega - see pani korralikult proovile mu armetu õla kandevõime. Aga ära ma need köited tarisin ja kojugi nendega jõudsin. Loodetavasti ei lähe nendega nii, nagu kunagi läks sama perioodi käsitlenud kaasaegsete antikute-puksoodega, mille ma sõna otseses mõttes ribadeks töötasin :-) Õnneks on neis käsitletav periood mul tänaseks rohkem kõrvalhuvi, nii et vahest õnnestub neid suhteliselt uhkena ka säilitada. Aga mine tea, mine tea ...
Selle raske kandamiga varustatult jõudsin ma lõpuks ka sündmusele, mis mind esiotsa väljaskäiku ette võtma ajendaski, nimelt Laari Mardi uustrükis ilmunud raamatu "Metsavennad" esitlusele. Päris plaanipäraselt ma sinna kohale ei jõudnud, nii et kui autor ka ise midagi alguses rääkis, siis see jäi mul paraku kuulmata. Küll sai seal kuulda metsavendade vaimu üleval hoidnud laule ja no muidugi ka Vahtre Lauri pisukest, aga suurte sõnadega sõnavõttu. Kuigi rahvast oli rohkelt, nagu sellistel, poliitiliselt tegevate inimeste raamatuesitlustel tavaks, õnnestus mul lõpuks siiski ka nii kaugele jõuda, et autorilt vastselt soetatud raamatusse pookstavid kirja saada. Jõudsin õige põgusalt ka raamatut sirvida ja tundus, et see on päris korralikult täiendatud ja ümber töötatud võrreldes kahekümne aasta eest ilmunud esmatrükiga. Põhjendatult muidugi, sest selle vahepealse aja jooksul on teemat päris palju uuritud ja ka palju uut leitud - mis, tundub, on ka selles raamatus korralikult kajastatud. Ja mida ka keegi ei arvaks Laarist kui poliitikust, ajaloolase tööd tunneb ta hästi, selles pole kahtlustki. Nii et kindlasti väärt raamat sugugi mitte nii kauge ajaloo lünkade täitmiseks.
Ühtlasi sain raamatupoes viibides ka pilgu sisse heita värskele "Keskaja kirjanduse antoloogiale" ja veenduda, et mu Püha Patricku "Pihtimuse" tõlge on tõepoolest seal sees. Niisiis võib ka selle lisada oma ilmunud raamatute sekka. Mille üle on mul õige hea meel, sest too tõlge valmis juba aastat seitsmeteistkümne eest ja ega ma lootnudki (enam), et sellest midagi muud kui pisike märge kuskil Tartu ülikooli paberites saab. Nojah, oleks aega pikemalt olnud, oleks tulnud muidugi uuemaid käsitlusi ja publikatsioone üle vaadata ja läbi töötada ning võib-olla ka tõlget pisut kohendada, aga ma usun, et väga oluliselt poleks see siiski tõlget muutnud ega oleks ka andnud põhjust märkimisväärselt teistsugust sissejuhatust kirjutada (see on küll ilmsesti antoloogia koostaja kirja pandud, aga mulle tundus, et seal on omajagu kasutatud ka mu toda ammust seminaritööd, milles lisaks tõlkele sai visandatud ka Püha Patricku elukäik).
Loetud: TM Kodu ja ehitus 11/2013
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Chelsea - Schalke 04 (TV6)
Ilmunud raamatud. Keskaja kirjanduse antoloogia (Püha Patricku "Pihtimus")
23.10.13
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Üks eile Facebooki tõlkepärlite grupis alanud arutelu, kus kurvastaval kombel oli teemaks mu tõlgitud raamat, oli tänaseks jõudnud juba laiemasse sotsiaalmeediasse, mistõttu pean vajalikuks siinkohal esitada tolles arutelus kõlanud kirjastuse esindaja selgituse:
Loetud: Imeline Ajalugu 10/2013
Vaadatud: Saudi Araabia kevad (ETV), Outcasts (BBC Entertainment), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Milan-Barcelona (TV6)
Üks eile Facebooki tõlkepärlite grupis alanud arutelu, kus kurvastaval kombel oli teemaks mu tõlgitud raamat, oli tänaseks jõudnud juba laiemasse sotsiaalmeediasse, mistõttu pean vajalikuks siinkohal esitada tolles arutelus kõlanud kirjastuse esindaja selgituse:
Uurisin järele ja siin ei ole süüdi ei tõlkija ega toimetaja-korrektor. S.t tekstis on seisnud algusest peale sõna "energiavarud", kuni päris viimaste korrektuuriparanduste sisse viimise käigus on midagi juhtunud. Ausalt öeldes olime ise ka päris imestunud, sest see, et sõna on asendunud mingi suvalise tähekombinatsiooniga, pole ilmselgelt just päris tavapärane viga. Ühesõnaga, see on küljenduse käigus kogemata juhtunud aps, mida tuleb mõnikord ette - ka küljendajad on inimesed. Selle eest palun anonüümselt teemapüstitajalt (ja muidugi teistelt lugejatelt) Varraku nimel vabandust. Ja kui tõesti on raamatus trükivigu "ca igal neljandal leheküljel", siis palun võtke meiega ühendust, leiame kindlasti mingi lahenduse.Ma muidugi palun andestust ka enda poolt, et selline jama on tekkinud, nii vähe või palju, kui see vabandamine kellegi rikutud lugemiselamust leevendada suudab.
Loetud: Imeline Ajalugu 10/2013
Vaadatud: Saudi Araabia kevad (ETV), Outcasts (BBC Entertainment), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Milan-Barcelona (TV6)
4.1.13
Neljabased mõtted
Kui nüüd päeva sisu järgi tänast lahterda, tuleks vist öelda, et oli esmaspäevane kuu esimene neljapäev või siis kuuesimeseneljapäevane esmaspäev. Nojah, eks see segaselt kõlab, aga kes teab, see mõistab - teisisõnu tähendab see seda, et tänane päev oli üdini pühendatud tarkvarale. Valdavalt niisiis muidugi tõlkimisele, millises osas oli jätkuvalt teemaks KDE ja selle arendusharu (kuigi Mageia nõuab ka kohe-kohe tähelepanu). Kasutajaliidese poole pealt oli, nagu viimastel nädalatel tavaliselt, üpris vähe midagi uut või ülevaatamist vajavat, seega läks põhiaru ikkagi dokumentatsiooni peale. Mille osas ma jõudsin valmis Samba-värgiga tegeleva Smb4k käsiraamatu ning suurema osa kõnetuvastuse tarkvarakomplekti Simon mitmesuguste komponentide käsiraamatutest. Õigemini tuleb küll viimase puhul öelda, et "suurem osa" käib käsiraamatute arvu, mitte sisulise mahu kohta, sest see kõige suurem, nii-ütelda Simoni enda käsiraamat sai ainult põgusa alguse ja jääb ootama lõpetamist järgmisel või isegi ülejärgmisel tõlkekorral. Mõneti tundub selle tõlkimine muidugi vaat et mahavisatud vaevana, sest nagu ma olen siin ajaveebiski kurtnud, on see kõnetuvastus küll üks huvitav asi ja kahtlemata ka vajalik, eriti teatavatele inimrühmadele, ainult et paraku käivad Eesti kõnetuvastajad mingeid päris oma radu pidi, mis ei tundu kuigi edukalt haakuvat sellega, kuidas kulgetakse mujal maailmas ... Aga teisalt, võib-olla läbi selle tekib mõnel noorel uljaspeal, kes ei suvatse mõelda kõikvõimalikele raskustele, soov midagi selles vallas ära teha ... Loota ju ikka võib ...
Teine pool päeva määratlusest tähendas seda, et nagu iga kuu esimesel neljapäeval ikka, oli ka täna kavas Mageia sõprade väike koosistumine. Et Mageial seisab juba poolteise nädala pärast ees kevadisesse stabiilsesse Mageia 3 väljalaskesse sissemineva tarkvara versioonide "külmutamine" (ja mulle kui tõlkijale ehk olulisemana on sama kuupäev tähistamas ka hetke, mil tõlked nii-ütelda lukku lüüakse ehk pärast mida on kui mitte võimatu, siis vähemalt väga raske tõlgetes midagi muuta, mispärast olgu ka siin esitatud üleskutse, et kui mõnel selle kirjatüki lugejal on midagi samuse Mageia tõlgete kohta öelda, öeldagu seda lähipäevil, sest muidu peab veel tükk aega ootama ...), sai tänasel koosviibimisel proovitud mitmesuguseid asju, mis kohalviibijate meelest vääriksid proovimist.
Hea oli tõdeda, et Eesti ID-kaart ja sellega seonduv toimib täiesti valutult, aga paraku leidus ikka ka neid kitsaskohti, mille korral seis nii hea ei olnud: näiteks Wi-Fi ühendusega seotud probleemid on juba tükk aega Mageiat (võib-olla ka teisi distributsioone ja operatsioonisüsteemegi, aga eks need tea ise) vaevanud ja lahti pole neist lõplikult seniajani saadud (õieti ei pruugi need olla tingimata muu kui vaid ühe ühendusega tegeleva rakenduse hädad, aga ega see märkimisväärselt asja ei muuda). See on siiski piisavalt suur probleem, mistõttu võib loota, et nii palju kui Mageia arendajad seda vähegi suudavad, selles osas ka võimalikult palju ära tehakse. Aga eks esimesi tulemusi saa selgemalt näha juba paari nädala pärast, kui 14 jaanuarile sätitud "külmutamise" järel mõni päev hiljem teine beetaväljalase ilmavalgust nägema peaks.
Enese saba kergitamise raske, aga tänuväärse töö järjekordse näitena võib ka ära mainida, et Õhtulehe raamatublogis oli Martinsoni Jaan andnud kena väikese ülevaate mu tõlgitud Lucase Edwardi teosest "Pettus". Õieti oli see ilmunud juba eelmise aastanumbri sees, aga minu silme ette jõudis alles nüüd.
Loetud: Oma Keel 2/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon
Teine pool päeva määratlusest tähendas seda, et nagu iga kuu esimesel neljapäeval ikka, oli ka täna kavas Mageia sõprade väike koosistumine. Et Mageial seisab juba poolteise nädala pärast ees kevadisesse stabiilsesse Mageia 3 väljalaskesse sissemineva tarkvara versioonide "külmutamine" (ja mulle kui tõlkijale ehk olulisemana on sama kuupäev tähistamas ka hetke, mil tõlked nii-ütelda lukku lüüakse ehk pärast mida on kui mitte võimatu, siis vähemalt väga raske tõlgetes midagi muuta, mispärast olgu ka siin esitatud üleskutse, et kui mõnel selle kirjatüki lugejal on midagi samuse Mageia tõlgete kohta öelda, öeldagu seda lähipäevil, sest muidu peab veel tükk aega ootama ...), sai tänasel koosviibimisel proovitud mitmesuguseid asju, mis kohalviibijate meelest vääriksid proovimist.
Hea oli tõdeda, et Eesti ID-kaart ja sellega seonduv toimib täiesti valutult, aga paraku leidus ikka ka neid kitsaskohti, mille korral seis nii hea ei olnud: näiteks Wi-Fi ühendusega seotud probleemid on juba tükk aega Mageiat (võib-olla ka teisi distributsioone ja operatsioonisüsteemegi, aga eks need tea ise) vaevanud ja lahti pole neist lõplikult seniajani saadud (õieti ei pruugi need olla tingimata muu kui vaid ühe ühendusega tegeleva rakenduse hädad, aga ega see märkimisväärselt asja ei muuda). See on siiski piisavalt suur probleem, mistõttu võib loota, et nii palju kui Mageia arendajad seda vähegi suudavad, selles osas ka võimalikult palju ära tehakse. Aga eks esimesi tulemusi saa selgemalt näha juba paari nädala pärast, kui 14 jaanuarile sätitud "külmutamise" järel mõni päev hiljem teine beetaväljalase ilmavalgust nägema peaks.
Enese saba kergitamise raske, aga tänuväärse töö järjekordse näitena võib ka ära mainida, et Õhtulehe raamatublogis oli Martinsoni Jaan andnud kena väikese ülevaate mu tõlgitud Lucase Edwardi teosest "Pettus". Õieti oli see ilmunud juba eelmise aastanumbri sees, aga minu silme ette jõudis alles nüüd.
Loetud: Oma Keel 2/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon
21.12.12
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille käigus selgus, et loodus ja inimsugu tühja kohta ei armasta. Ma vist ei maininud seda siin ajaveebis, aga igatahes jäi eri inimeste, sealhulgas mu enda ajaliste sobimatuste tõttu selle kuu esimesel neljapäeval toimumata Mageia sõprade koosviibimine. Vaevalt olin ma aga täna hommikul suutnud end üles vedada, kui Skype'is ootas ees ettepanek saada juba täna õhtul väiksemas seltskonnas (mis on mõistetav etteteatamise vähest aega arvestades, aga ka üsna loomulik, sest ega neil kokkusaamistel just väga suurt seltskonda ei käigi) kokku tavapärasel ajal (19) tavapärases kohas (Buffalo pubi). Üks ajendeid oli äsja ilmavalgust näinud tulevase Mageia 3 esimene beetaväljaanne, mida ka ühiselt veidi katsetatud sai, aga samuti mõne muu tänapäeva elektroonilise abivahendi ja Mageia koostöö proovimine. Õhtust pole suurt midagi muud öelda, kui et kulges teine nagu ikka, katsetuste mõttes üldiselt edukalt, aga sellest ehk lähemalt beetaväljaannet käsitlevas eraldi sissekandes.
Täna jäi silma veel üks asi, mida enese saba kergitamise rasket, aga auväärset ülesannet tõsiselt võttes ei saa mitte mainimata jätta. Nimelt paistab, et möödunud nädalal loeti Kuku raadios ette mu tõlgitud Lucase Edwardi raamatu "Pettus" esimesed kümmekond lehekülge. Võimalus seda Aule Erki ilmekas esituses (järel)kuulata on siin.
Loetud: Akadeemia 12/2012
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Haven (Yle2)
Täna jäi silma veel üks asi, mida enese saba kergitamise rasket, aga auväärset ülesannet tõsiselt võttes ei saa mitte mainimata jätta. Nimelt paistab, et möödunud nädalal loeti Kuku raadios ette mu tõlgitud Lucase Edwardi raamatu "Pettus" esimesed kümmekond lehekülge. Võimalus seda Aule Erki ilmekas esituses (järel)kuulata on siin.
Loetud: Akadeemia 12/2012
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Haven (Yle2)
12.12.12
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõid väikesi katkestusi ühelt poolt ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, teiselt poolt aga üks väljaskäik sihiga hankida ikka veel rohkem raamatuid :-) Väljaskäigu teekonna esimene lüli viis mind kirjastusse kätte saama tõlkijaeksemplare viimati ilmunud raamatutest, millest olid siis "Hitleri armee" ja Lucase Edwardi "Pettus". Jõudsin ka põgusalt mõlemasse sisse vaadata ja ei saa öelda, et ma väga rahule jäin. Esimeses oli küll õnneks olnud erialatoimetaja, kes paistis olevat ära silunud suurema osa kohmakaid termineid ja muid lapsusi ning usutavasti kahe tõlkija tööd ka ühtlustanud, aga see-eest tundus, et kõige selle käigus oli sisse tekkinud kohe üsna hulk kirjavigu. Kahju, sellises teatmeteose väärtusega raamatus võiks ju neid mitte olla ... Teine raamat tundus seevastu täitsa korralik, aga nojah, et ma pärast kirjastusele üleandmist seda rohkem näha ei saanud, siis ei ole seal mõistagi sees neid parandusi, mida ma oleks võinud veel teha (mis ilmnesid või selgusid pärast üleandmist). Need on siiski üsna pisikesed asjad, nii et erinevalt esimesest raamatust need loodetavasti väga ei häiri.
Teekonna teine lüli viis mind aga Viru keskuse Rahva Raamatusse, kus Musta Aadu pidi esitlema oma vastset raamatut "Siber ja Eesti, Jalaraua kõlin". Mida ta ka professorile kohaselt akadeemilise veerandiga hilinedes tegi. Nagu ülikooli ajastki meeles, oskab ta kenasti rääkida ning see, mida tal rääkida oli, oli päris huvitav. Näiteks see, kui palju eestlasi (ja veel enam Eestist pärit inimesi) ikka Siberis on elanud (sugugi mitte kõik tingimata väljasaadetutena või muul moel karistuseks): nagu ta rääkis, oli tal ühte arhiivi jõudes veendumus, et küllap selles piirkonnas elas palju eestlasi, vahest lausa 2000 - ja siis selgus, et neid oli 14 000 ... Seda eestlaste (suhtelist) rohkust täheldasin ma ka ise omal ajal Reidi Anna raamatut "Šamaani rüü" tõlkides, mis kõneles õieti hoopis muust, aga kus samuti ei saanud läbi ilma eestlasteta.
Aga kuigi esitlus ja Musta jutt oli kahtlemata huvitav, jääb see üritus mulle pigem meelde sootuks millegi muu poolest. Nimelt sattusin ma nähtavasti täna rohkemate fotode peale kui eelnevalt elatud nelja aastakümne jooksul :-) Juba enne esitluse algust tiirles seal paar fotograafi, mis pani mind veidi imestama, aga järele mõeldes leidsin, et nojah, esitleja on ju muu hulgas ka poliitiliselt tegev, nii et miks mitte. Aga esitluse alguseks oli fotograafe juba oma kuus tükki - ja peagi selgus ka põhjus, kui esiritta potsatas Savisaare Edgar isiklikult. Ja hiljem selgus, et kohal oli ka Randjärve Laine, kes samuti üht-teist Siberiga seotut uurib. Nii et pildimasinad aina klõpsusid ja välkusid ...
Fotograafide tuhinast pääsenud ning härra Musta käest raamatusse paar pookstaavi saanud, ei suutnud ma mõistagi vastu panna kiusatusele ka alumise korruse raamatupoodi lähemalt uudistada. Suuri sisevõitlusi pidades suutsin siiski ostumaaniale vastu seista ja piirduda üheainsa lisaraamatuga mainitud Siberi-raamatu kõrval, milleks oli Kello Karli "Tuhat aastat nagu üks päev". Peab ju ikka reaalset ajaluu alternatiivajalooga täiendama :-)
Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Alcatraz (Kanal2)
Teekonna teine lüli viis mind aga Viru keskuse Rahva Raamatusse, kus Musta Aadu pidi esitlema oma vastset raamatut "Siber ja Eesti, Jalaraua kõlin". Mida ta ka professorile kohaselt akadeemilise veerandiga hilinedes tegi. Nagu ülikooli ajastki meeles, oskab ta kenasti rääkida ning see, mida tal rääkida oli, oli päris huvitav. Näiteks see, kui palju eestlasi (ja veel enam Eestist pärit inimesi) ikka Siberis on elanud (sugugi mitte kõik tingimata väljasaadetutena või muul moel karistuseks): nagu ta rääkis, oli tal ühte arhiivi jõudes veendumus, et küllap selles piirkonnas elas palju eestlasi, vahest lausa 2000 - ja siis selgus, et neid oli 14 000 ... Seda eestlaste (suhtelist) rohkust täheldasin ma ka ise omal ajal Reidi Anna raamatut "Šamaani rüü" tõlkides, mis kõneles õieti hoopis muust, aga kus samuti ei saanud läbi ilma eestlasteta.
Aga kuigi esitlus ja Musta jutt oli kahtlemata huvitav, jääb see üritus mulle pigem meelde sootuks millegi muu poolest. Nimelt sattusin ma nähtavasti täna rohkemate fotode peale kui eelnevalt elatud nelja aastakümne jooksul :-) Juba enne esitluse algust tiirles seal paar fotograafi, mis pani mind veidi imestama, aga järele mõeldes leidsin, et nojah, esitleja on ju muu hulgas ka poliitiliselt tegev, nii et miks mitte. Aga esitluse alguseks oli fotograafe juba oma kuus tükki - ja peagi selgus ka põhjus, kui esiritta potsatas Savisaare Edgar isiklikult. Ja hiljem selgus, et kohal oli ka Randjärve Laine, kes samuti üht-teist Siberiga seotut uurib. Nii et pildimasinad aina klõpsusid ja välkusid ...
Fotograafide tuhinast pääsenud ning härra Musta käest raamatusse paar pookstaavi saanud, ei suutnud ma mõistagi vastu panna kiusatusele ka alumise korruse raamatupoodi lähemalt uudistada. Suuri sisevõitlusi pidades suutsin siiski ostumaaniale vastu seista ja piirduda üheainsa lisaraamatuga mainitud Siberi-raamatu kõrval, milleks oli Kello Karli "Tuhat aastat nagu üks päev". Peab ju ikka reaalset ajaluu alternatiivajalooga täiendama :-)
Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Alcatraz (Kanal2)
28.11.12
Teisibased mõtted
Eilse üsna nurjunud päeva järel otsustasin siiski sel nädalal "esmaspäeva" ehk vaba tarkvara tõlkimise päeva ära teha, tänasel päeval niisiis. Aur kulus nagu tavaliselt KDE ja selle arendusharu peale, kus rakenduste poole pealt oli vahepeal tekkinud juurde üks e-posti klient nimega Trojità, mille eripära näiteks KMailiga võrreldes on see, et Trojità keskendub ainiti IMAP-protokollile ega tee millestki muust midagi teadma (samal ajal kui KMail sööb isukalt nii IMAPit, POP3 kui ka teab veel mida). Dokumentatsiooni poole pealt palju edasi ei jõudnud või õigemini ei jõudnud edasi uute asjadeni, sest vahepeal oli ka nii-ütelda vanu asju omajagu uuendatud. Igatahes KDE SC (ehk tulevase 4.10) dokumentatsioon on taas korras nagu Norras.
Avastasin täna mõningase üllatusega, et mul on taas ilmunud üks tõlkeraamat. Täpsemalt siis Lucase Edwardi "Pettus". Üllatusega seepärast, et mu arvates oleks see võinud enne ilmumist veel kord mu käest ka läbi käia, aga ju oli siis mu tõlge nii hea, et seda ei peetud vajalikuks :-) Paraku tähendab see aga ka seda, et mõned pisiasjad, mis pärast tõlke üleandmist selgusid nii suhtluses autoriga kui ka läti keelde tõlkijaga, jäid nüüd sinna nähtavasti kirja panemata (kui just toimetus neist kuidagi teistmoodi teada ei saanud, milles ma pisut julgeksin kahelda). Aga noh, need olid ka üsna pisikesed asjad, kõige tõsisem ehk üks vale eesnimi, tõsi, vaid ühel korral esineva nime puhul.
Kui juba raamatutele jutt läks, siis neile, kes mu ajaveebi loevad ja tõlkimisasjade vastu huvi tunnevad, võib hea meelega teada anda, et tõlkijate sektsioonil on peagi taas kavas üks teemaseminar. Olgu siin siis ära toodud osa minuni jõudnud kirjast:
Järjekordse teemaseminari üldnimeks võiks sedakorda olla “Lugeja pilk”. Kõnelema on kutsutud kolonelleitnant Toomas Boltowsky, kes annab ülevaate sõjaväelisest terminoloogiast: relvastus, sõduri riietus ja varustus, sõdurite liigid, auastmed, sõjaväeline infrastruktuur, taktika, toponüümid, kõike seda ka ajaloolises perspektiivis. Boltowsky on ise mõned ajalooalased raamatud toimetanud ja teiste tõlgitud raamatuid tähelepanelikult lugenud, mille kohta ta on teinud oma tähelepanekud, vt http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2808:t-lkeraamatute-h-da-ja-viletsus&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3099 ja http://www.postimees.ee/372387/viis-aastat-hiljem-kivi-endiselt-peos/
Teiseks kõnelejaks on palutud ajaloolane ja kirjanik Tiit Aleksejev, kes lubas rääkida erinevatest tõlkijate häältest, nii nagu nad läbi tõlgete lugejani kanduvad. Ja tõlkijast kui ideaalsest lugejast, seda omaenda teoste võõrkeelde ümberpanemise muljete põhjal. Viimasega seoses peatub ta ka 11. sajandi sõjapidamisega seotud terminitel.
Teemaseminar leiab aset 4. detsembril algusega kell 18.00 aadressil Harju 1, Soome instituudi ruumides.
Loetud: Arvutimaailm 11/2012
Vaadatud: Alcatraz (Kanal2), Süvahavva (Kanal2)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon
Ilmunud raamatud: Edward Lucas. Pettus. Spioonid, valed ja kuidas Venemaa Läänt tüssab
23.10.12
Esmabased mõtted
Niisiis, pärast eilset puhkepäeva võib nüüd selgelt lugemise ja logelemise ja muidu lohetsemise perioodile kriipsu alla tõmmata ja alustada taas "töömehe" elu. Nojah, et tavapäraselt on mul esmaspäev olnud vaba tarkvara tõlkimise päralt, siis seda traditsiooni ka täna jätkasin - enne kui homme uue raamatu kallale asuda (aga tegelikult olen ma sellesse ikka pilgu juba sisse ka visanud :-) ).
Pärast möödunud nädala lõpul Mageia paigaldusaegsete abitekstide tõlkimist mõtlesin esialgu, et pöördun täna Mageia juhtimiskeskuse dokumentatsiooni poole, aga selgus, et see on praegu veel küllaltki algusjärgus: nii umbes 55 moodulist ehk failist on ehk vaid 15 ringis selliseid, mida võib enam-vähem valmiks pidada, ülejäänutes laiutab valdavalt asendustekst "Text to write" ... Pidanud ka dokumentatsioonimeeskonna IRC-kanalil veidi aru, leidsin, et selle kallale ei ole mõtet nähtavasti veel sellel aastalgi minna: liiga palju võib veel muutusi tulla ja praeguse süsteemi korral on nende ülekandmine tõlkesse küllaltki keeruline.
Sestap asusin ikka vana hea KDE kallale, kus oli arendusharus (mille täielikku valmimist ma eelmine nädal võisin uhkelt kuulutada) pisut tõlkimist või ülevaatamist vajavaid stringe juurde tulnud. Aga peamine mahv läks ikka selle viimase teksti tõlkimisega seotud sabatuti ehk dokumentatsiooni peale. Mõnevõrra paremaks see kahtlemata ka sai, vähemalt tõlgituse osas, kuigi teha on seal ikka päris palju veel, täpsemalt umbes 14 600 stringi - ja teatavasti on dokumentatsioonis need stringid palju tõsisema kaaluga, pikemad ja seega ka rohkem aega nõudvad. Aga teisest küljest muidugi on käsiraamatud paraku asi, mille tõlkimine tihtipeale tundub energia paiskamisena musta auku - ehkki aeg-ajalt võib kuulda hüüatusi, et mis kasu on rakenduste tõlkimisest, kui kõikvõimalik abi ikka tõlkimata on, siis juba selle hüüatuse põhjalgi võib mõista, et käsiraamatud ja abimaterjalid üldse on ikka viimased asjad, millele keegi üldse pilgu peale heidab (KDE põhitarkvara käsiraamatud on ju juba aastaid tõlgitud, aga ma olen ikka pidanud nii mõnelgi korral inimestele lausa käratama, et RTFM ...)
Aga et mitte niimoodi nukras toonis lõpetada, siis ühe kaastõlkija märkuse peale meenus, et ka mul on sel aastal teatav ümmargune tähtpäev just seoses tarkvara tõlkimisega täitumas või õigemini juba täitunud. See oli just 2002. aasta sügiskuudel, kui ma nautisin veel töölkäimisest vabanemise tunnet, kui ma hakkasin sellega põhjalikumalt tegelema ning ennast nii KDE kui ka Mandriva tõlkimise lainele häälestasin. Tarkvarahoidlates ringi vaadates leidsin, et nähtavasti esimene panus KDE tõlkimisse oli pärit 6. oktoobrist 2002 - selline ohutu ja kindlasti mitte vaidlusi esile kutsuv ajavööndeid loetleva faili tõlkimine. Õiguse KDE tarkvarahoidlasse iseseisvalt sissekandeid tegema hakata sain ma ligikaudu aasta hiljem ja esimene sissekanne peaks olema see siin.
Tolle esimese KDE sissekandega umbes samasse aega jääb ka alustamine Mandriva rindel, mille puhul selle algusdaatumi paikapanemine on küll veidi keerukam, sest tarkvarahoidla ümberkantimise tõttu CVS-hoidlast SVN-hoidlaks paistab üht-teist lausa kaduma olevat läinud. Igatahes kindlalt esimeste seas on see sissekanne, mis pärit 1. novembrist 2002. Võimalik, et tegelikult saaks seda algusaega veel kuu-poolteist varasemaks viia, aga võib-olla kulus mul ka tõlkimise peale natuke aega, enne kui asi sissekandmiseni jõudis. Igatahes ümmargune kümme aastat mõlemal puhul. Ja kui Mandriva või ka selle mingis mõttes järeltulija Mageia puhul on 100-protsendine tõlgitus juba iidamast-aadamast saavutatud, siis KDE puhul alles nüüd (ja kui arvestada dokumentatsiooni, siis isegi praegu veel mitte ...) Muidugi, eks KDE kõigi oma mustmiljoni rakendusega on ka mahult kordades suurem.
Ja veel üks päeva rõõmu toonud asi. Et ma väga nadi raadiokuulaja olen, siis jõudsin alles täna taskuhäälingu kaudu selle jutu ärakuulamiseni, mida Arjaka Küllo eelmisel nädalal Kuku raadios mu viimati ilmunud tõlkeraamatu "Hitleri armee" kohta kõneles. Hästi kõneles, nagu ikka, kui ma teda tehnika vahendatult või ka otse kuulama olen sattunud. Ja isegi üht-teist uudislikku oli tema jutus, näiteks see, kuidas selliste "ühistrüki" raamatute valmimine kirjastuse poolt välja näeb, millest mul oli vaid pealiskaudne aim. No ja et tegu oli ju Turu Reinuga kahasse tõlgitud raamatuga, siis mõistagi oli Arjakas leidnud ka raamatu esimesest poolest mõndagi, mida ma polnud näinud või tähele pannud.
Loetud: A. Skilton. Budismi lühiajalugu
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Välisilm (ETV), Ukraina: demokraatiast kaosesse (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu GUI
KDE arendusharu dokumentatsioon
Pärast möödunud nädala lõpul Mageia paigaldusaegsete abitekstide tõlkimist mõtlesin esialgu, et pöördun täna Mageia juhtimiskeskuse dokumentatsiooni poole, aga selgus, et see on praegu veel küllaltki algusjärgus: nii umbes 55 moodulist ehk failist on ehk vaid 15 ringis selliseid, mida võib enam-vähem valmiks pidada, ülejäänutes laiutab valdavalt asendustekst "Text to write" ... Pidanud ka dokumentatsioonimeeskonna IRC-kanalil veidi aru, leidsin, et selle kallale ei ole mõtet nähtavasti veel sellel aastalgi minna: liiga palju võib veel muutusi tulla ja praeguse süsteemi korral on nende ülekandmine tõlkesse küllaltki keeruline.
Sestap asusin ikka vana hea KDE kallale, kus oli arendusharus (mille täielikku valmimist ma eelmine nädal võisin uhkelt kuulutada) pisut tõlkimist või ülevaatamist vajavaid stringe juurde tulnud. Aga peamine mahv läks ikka selle viimase teksti tõlkimisega seotud sabatuti ehk dokumentatsiooni peale. Mõnevõrra paremaks see kahtlemata ka sai, vähemalt tõlgituse osas, kuigi teha on seal ikka päris palju veel, täpsemalt umbes 14 600 stringi - ja teatavasti on dokumentatsioonis need stringid palju tõsisema kaaluga, pikemad ja seega ka rohkem aega nõudvad. Aga teisest küljest muidugi on käsiraamatud paraku asi, mille tõlkimine tihtipeale tundub energia paiskamisena musta auku - ehkki aeg-ajalt võib kuulda hüüatusi, et mis kasu on rakenduste tõlkimisest, kui kõikvõimalik abi ikka tõlkimata on, siis juba selle hüüatuse põhjalgi võib mõista, et käsiraamatud ja abimaterjalid üldse on ikka viimased asjad, millele keegi üldse pilgu peale heidab (KDE põhitarkvara käsiraamatud on ju juba aastaid tõlgitud, aga ma olen ikka pidanud nii mõnelgi korral inimestele lausa käratama, et RTFM ...)
Aga et mitte niimoodi nukras toonis lõpetada, siis ühe kaastõlkija märkuse peale meenus, et ka mul on sel aastal teatav ümmargune tähtpäev just seoses tarkvara tõlkimisega täitumas või õigemini juba täitunud. See oli just 2002. aasta sügiskuudel, kui ma nautisin veel töölkäimisest vabanemise tunnet, kui ma hakkasin sellega põhjalikumalt tegelema ning ennast nii KDE kui ka Mandriva tõlkimise lainele häälestasin. Tarkvarahoidlates ringi vaadates leidsin, et nähtavasti esimene panus KDE tõlkimisse oli pärit 6. oktoobrist 2002 - selline ohutu ja kindlasti mitte vaidlusi esile kutsuv ajavööndeid loetleva faili tõlkimine. Õiguse KDE tarkvarahoidlasse iseseisvalt sissekandeid tegema hakata sain ma ligikaudu aasta hiljem ja esimene sissekanne peaks olema see siin.
Tolle esimese KDE sissekandega umbes samasse aega jääb ka alustamine Mandriva rindel, mille puhul selle algusdaatumi paikapanemine on küll veidi keerukam, sest tarkvarahoidla ümberkantimise tõttu CVS-hoidlast SVN-hoidlaks paistab üht-teist lausa kaduma olevat läinud. Igatahes kindlalt esimeste seas on see sissekanne, mis pärit 1. novembrist 2002. Võimalik, et tegelikult saaks seda algusaega veel kuu-poolteist varasemaks viia, aga võib-olla kulus mul ka tõlkimise peale natuke aega, enne kui asi sissekandmiseni jõudis. Igatahes ümmargune kümme aastat mõlemal puhul. Ja kui Mandriva või ka selle mingis mõttes järeltulija Mageia puhul on 100-protsendine tõlgitus juba iidamast-aadamast saavutatud, siis KDE puhul alles nüüd (ja kui arvestada dokumentatsiooni, siis isegi praegu veel mitte ...) Muidugi, eks KDE kõigi oma mustmiljoni rakendusega on ka mahult kordades suurem.
Ja veel üks päeva rõõmu toonud asi. Et ma väga nadi raadiokuulaja olen, siis jõudsin alles täna taskuhäälingu kaudu selle jutu ärakuulamiseni, mida Arjaka Küllo eelmisel nädalal Kuku raadios mu viimati ilmunud tõlkeraamatu "Hitleri armee" kohta kõneles. Hästi kõneles, nagu ikka, kui ma teda tehnika vahendatult või ka otse kuulama olen sattunud. Ja isegi üht-teist uudislikku oli tema jutus, näiteks see, kuidas selliste "ühistrüki" raamatute valmimine kirjastuse poolt välja näeb, millest mul oli vaid pealiskaudne aim. No ja et tegu oli ju Turu Reinuga kahasse tõlgitud raamatuga, siis mõistagi oli Arjakas leidnud ka raamatu esimesest poolest mõndagi, mida ma polnud näinud või tähele pannud.
Loetud: A. Skilton. Budismi lühiajalugu
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Välisilm (ETV), Ukraina: demokraatiast kaosesse (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu GUI
KDE arendusharu dokumentatsioon
19.10.12
Neljabased mõtted
Tänase päeva suurim tõdemus on see, et KDE rakenduste kasutajaliideste tõlkimine on nüüd lõpuks ometi läbi! Nii stabiilses kui ka arendusharus on kõik, täitsa kõik ära tõlgitud. Nojah, kui päris täpne olla, siis on mõlemas harus üks string tõlkimata - see osutab tõigale, et lastemängule Kartulimees ei ole seniajani helifaile, mis kenasti ütleksid, mida seal mängus parajasti liigutatakse (müts või pea või sokk või mis iganes muu jupstükk). Ja arendusharus on veel neli stringi, mille tõlgitus sõltub sellest, kas ma saan teada, mida neis esinev mõiste tähendab või mitte (aga loodetavasti saan). Aga sellest hoolimata on 135 000 stringi stabiilses ning 205 000 stringi arendusharus tõlgitud - kena kokkuvõte viimase kümne aasta töö kohta! Nüüd jäävad siis üle veel käsiraamatud, kus tõlgitus on praegu umbes 80% - need on kenad päevatäited talvistele esmaspäevakutele, ma usun. Enne seda tuleks aga paari järgmise päeva jooksul üle vaadata Mageia tõlked: rakenduste poole peal ei ole seal vist just palju teha, mul on tunne, küll aga on üht-teist vaja tõlkida veebilehtede jaoks ja veel enam dokumentatsiooni osas, kus praegu ei ole ühtegi rida tõlgitud, aga Mageia 3 ajaks tahaks siiski ka selle viimasega valmis saada.
Täna võis ka näha, et kuigi Kuku raadios sellest juba "nädala raamatuna" kõneldi (ja kõneldakse), oli "Hitleri armee", mille ma Turu Reinuga kahasse tõlkisin, lõpuks ka Eestisse jõudnud - kirjastuse saidil oli see liikunud ilmuvate raamatute rubriigist ilmunute rubriiki ning ka üks tuttav andis teada, et hästi varustatud raamatupoodides olevat see juba kohal.
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Eureka (TV6), Iraan: iga hinna eest tuumariigiks (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Täna võis ka näha, et kuigi Kuku raadios sellest juba "nädala raamatuna" kõneldi (ja kõneldakse), oli "Hitleri armee", mille ma Turu Reinuga kahasse tõlkisin, lõpuks ka Eestisse jõudnud - kirjastuse saidil oli see liikunud ilmuvate raamatute rubriigist ilmunute rubriiki ning ka üks tuttav andis teada, et hästi varustatud raamatupoodides olevat see juba kohal.
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Eureka (TV6), Iraan: iga hinna eest tuumariigiks (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
16.10.12
Esmabased mõtted
Tänast päeva domineeris selgelt väljaskäik ühele üsna suurele üritusele. Et ma Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni kuulumise kaudu olen ka nüüd nii-ütelda poolkirjanik, siis laekus mullegi kutse osaleda samuse liidu 90. aastapäeva tähistamisel. Mis oli üsna suurejooneliselt ette võetud päris armsas keskkonnas Draamateatris, mille hoonet oli mul nüüd siis võimalus teadaolevalt esimest korda seestpoolt külastada. Ei näinud sugugi paha välja.
Nii-ütelda ametlik osa koosnes liidu esimehe Sinijärve Karl-Martini sõnavõtust, mis oli kõigi nende kirjanike ja nende olukorra ümber käivate arutelude taustal mõistetaval määral, aga siiski pidupäevale omaselt mitte liigselt murelik, see-eest läbi tepitud iseloomulike kalambuuride ja sõnamängudega, mis teenisid saalis ja rõdudel ära mitmeid naerupahvakaid (loodetavasti see tekst ilmub millalgi helilisel või kirjalikul kujul ka kuskil avalikkuse ette, seda see vääriks), ning sellele järgnenud sõnalis-muusikalistest paladest: mitmed näitlejad ette kandmas vähem või rohkem, pigem rohkem tuntud eesti kirjanike teoseid või nende osi, sinna vahele Johansoni Kärt ja Mäe Tõnis musitseerimas.
Järgnenud mitteametlikus osas lõi mind esialgu rahva, hmm, kirjanike ja nende lähisugulaste ja muude suur- ja tähtüritustel ikka sebivate isikute mass peaaegu pahviks, aga veidi kogunud, leidsin, et kasulik ja tulus on kinni pidada vanema aja tarkade inimeste maksiimist, et kui piisavalt kaua paigal seista, ujub lõpuks ikka kogu maailm, nii vaenlase laibad kui elavad sõbrad, su eest mööda. Nii ma leidsingi endale ühe kindla koha ja varjupaiga ning etskae, maailm või vähemalt selle tänaseks õhtuks Draamateatrisse eraldunud osa ujuski järgmistel tundidel must mööda. Aeg-ajalt ka peatudes, nii et suhtlemisvajaduski sai piisavalt või rohkemgi rahuldatud.
Tänase päevaga seoses ei saa jätta ka enese saba kergitamise raske, aga vaimustava tegevuse raames ära märkimata tõika, et Kuku raadio "Nädala raamatu" sarjas algas mu järjekordse, Turu Reinuga kahasse tehtud tõlkeraamatu "Hitleri armee" tutvustamine. Tõsi, mul on kuri kahtlus, et arvatavasti kuskil kaugel Indoneesias või mujal pärapõrgus asuvas trükikojast pole see raamat veel täies mahus Eestisse jõudnudki, aga noh, kui juba raadios kõneldakse, küll ta siis peagi ka jõuab :-)
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: intellektuaalne kasiino (Postimees, 15.10.2012)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
Nii-ütelda ametlik osa koosnes liidu esimehe Sinijärve Karl-Martini sõnavõtust, mis oli kõigi nende kirjanike ja nende olukorra ümber käivate arutelude taustal mõistetaval määral, aga siiski pidupäevale omaselt mitte liigselt murelik, see-eest läbi tepitud iseloomulike kalambuuride ja sõnamängudega, mis teenisid saalis ja rõdudel ära mitmeid naerupahvakaid (loodetavasti see tekst ilmub millalgi helilisel või kirjalikul kujul ka kuskil avalikkuse ette, seda see vääriks), ning sellele järgnenud sõnalis-muusikalistest paladest: mitmed näitlejad ette kandmas vähem või rohkem, pigem rohkem tuntud eesti kirjanike teoseid või nende osi, sinna vahele Johansoni Kärt ja Mäe Tõnis musitseerimas.
Järgnenud mitteametlikus osas lõi mind esialgu rahva, hmm, kirjanike ja nende lähisugulaste ja muude suur- ja tähtüritustel ikka sebivate isikute mass peaaegu pahviks, aga veidi kogunud, leidsin, et kasulik ja tulus on kinni pidada vanema aja tarkade inimeste maksiimist, et kui piisavalt kaua paigal seista, ujub lõpuks ikka kogu maailm, nii vaenlase laibad kui elavad sõbrad, su eest mööda. Nii ma leidsingi endale ühe kindla koha ja varjupaiga ning etskae, maailm või vähemalt selle tänaseks õhtuks Draamateatrisse eraldunud osa ujuski järgmistel tundidel must mööda. Aeg-ajalt ka peatudes, nii et suhtlemisvajaduski sai piisavalt või rohkemgi rahuldatud.
Tänase päevaga seoses ei saa jätta ka enese saba kergitamise raske, aga vaimustava tegevuse raames ära märkimata tõika, et Kuku raadio "Nädala raamatu" sarjas algas mu järjekordse, Turu Reinuga kahasse tehtud tõlkeraamatu "Hitleri armee" tutvustamine. Tõsi, mul on kuri kahtlus, et arvatavasti kuskil kaugel Indoneesias või mujal pärapõrgus asuvas trükikojast pole see raamat veel täies mahus Eestisse jõudnudki, aga noh, kui juba raadios kõneldakse, küll ta siis peagi ka jõuab :-)
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: intellektuaalne kasiino (Postimees, 15.10.2012)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
18.9.12
Esmabased mõtted
Tavaline mõnus logelemise ja lullipeksmise päev, mis algas küll hirmvara, lausa keset südaööd: läinud normaalsel ajal või ehk õige pisut hiljem, nii kella kuue paiku magama, olin sunnitud oma silmad üheksa enne üheksat lahti tegema, sest ehkki ma üldiselt ei lase ennast tähtsa magamistöö sooritamise käigus kõrvalistest helidest ülemäära eksitada, on siiski betoonipuuri vingumine heli, mis kohe sugugi mitte end eksitamatuna tunda ei lase. Nojah, muidugi tuli mul kohe meelde, et sel ja järgmiselgi nädalal pidada majaseina sisse auke puuritama, noid nõndanimetatud värskeõhuavausi, mis peaksid korraliku ventilatsiooni tagama. Kas pole imelik: vahetad aknad välja, et soojuskadu väiksem oleks, ja oled nagu isegi rahul, aga ei, siis peab ikka tegema eraldi augu kohe seina sisse, et külm õhk taas sisse pääseks ... Aga noh, olgu, küllap see on millekski ikka hea ka: seni on mul kombeks olnud küll mitte päris aastaringselt, aga siiski valdava osa ajast akent lahti hoida, võib-olla väiksema avausega ventilatsiooniava võiks siis olla see, mis tõesti peaaegu aastaringselt avatud on ...
Täna astusin ka kirjastusest läbi, et äsja lõppenud tõlke originaal tagasi viia ja uue tõlke originaal vastu saada. (Millega kaasnes veel üks tänane tegemine, nimelt lõplik äraütlemine ühele teisele tõlkepakkumisele, mille miinuseks oli asjaolu, et seatud tähtaeg poleks jätnud kohe üldse puhkepäevi - aga neid on mul ikka vaja, esiteks selleks, et tublisti lugeda ja muidu logeleda, aga teiseks ka mõningate ripakile jäänud asjade ärategemiseks, sealhulgas ka vaba tarkvara tõlkimiseks.)
Lisaks oli mul kavas kätte saada ka hiljuti ilmunud Bellamy Christopheri "Absoluutse sõja" tõlkijaeksemplarid, aga nendega tekkis probleem: tõepoolest, raamatud on nii suured ja rasked tellised kohe, et kirjastusse oli neid ainult kaks tükki ära mahtunud (ja tundus, et nad olid rõõmsad, et neist lahti said :-) ). Niisiis seadsin sammud nende poodi Kristiine keskuses, kus ka viimase eksemplari kenasti kätte sain.
Sugugi nii kenasti ei läinud aga teise asjaga, mis mind nagunii oleks samusesse keskusse viinud, nimelt praeguse hingevaakuva mobiiltelefoni asemele uue hankimine. No ei ole seda õiget ja sobivat, ei ole ... Lausa enamik on koletu suured kobakad ja väiksemate seas, mis peaksid eeldatavalt sobima, oli küll neid, mille peale mõelda, aga samal ajal jälle seda, mida ma olin veebipoest vaadanud ja leidnud, et see võiks äkki õige olla (Sony Xperia go), muidugi parajasti sugugi reaalpoes polnud, et oleks saanud seda oma töntsakate sõrmedega näppida ja pihku proovida ... Eks tuleb nähtavasti veel ringi vaadata, seni veel peab vana vähemalt voolujuhtme otsas siiski vastu, kuigi ilma selleta naljalt enam üle ühe kõne välja ei vea ...
Loetud: Akadeemia 9/2012; P. Bergen. Manhunt
Vaadatud: 1814 (ETV2), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)
Täna astusin ka kirjastusest läbi, et äsja lõppenud tõlke originaal tagasi viia ja uue tõlke originaal vastu saada. (Millega kaasnes veel üks tänane tegemine, nimelt lõplik äraütlemine ühele teisele tõlkepakkumisele, mille miinuseks oli asjaolu, et seatud tähtaeg poleks jätnud kohe üldse puhkepäevi - aga neid on mul ikka vaja, esiteks selleks, et tublisti lugeda ja muidu logeleda, aga teiseks ka mõningate ripakile jäänud asjade ärategemiseks, sealhulgas ka vaba tarkvara tõlkimiseks.)
Lisaks oli mul kavas kätte saada ka hiljuti ilmunud Bellamy Christopheri "Absoluutse sõja" tõlkijaeksemplarid, aga nendega tekkis probleem: tõepoolest, raamatud on nii suured ja rasked tellised kohe, et kirjastusse oli neid ainult kaks tükki ära mahtunud (ja tundus, et nad olid rõõmsad, et neist lahti said :-) ). Niisiis seadsin sammud nende poodi Kristiine keskuses, kus ka viimase eksemplari kenasti kätte sain.
Sugugi nii kenasti ei läinud aga teise asjaga, mis mind nagunii oleks samusesse keskusse viinud, nimelt praeguse hingevaakuva mobiiltelefoni asemele uue hankimine. No ei ole seda õiget ja sobivat, ei ole ... Lausa enamik on koletu suured kobakad ja väiksemate seas, mis peaksid eeldatavalt sobima, oli küll neid, mille peale mõelda, aga samal ajal jälle seda, mida ma olin veebipoest vaadanud ja leidnud, et see võiks äkki õige olla (Sony Xperia go), muidugi parajasti sugugi reaalpoes polnud, et oleks saanud seda oma töntsakate sõrmedega näppida ja pihku proovida ... Eks tuleb nähtavasti veel ringi vaadata, seni veel peab vana vähemalt voolujuhtme otsas siiski vastu, kuigi ilma selleta naljalt enam üle ühe kõne välja ei vea ...
Loetud: Akadeemia 9/2012; P. Bergen. Manhunt
Vaadatud: 1814 (ETV2), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)
2.9.12
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse seetõttu, et homme on mul tubli osa päevast ühe ürituse all kinni, tõi pisut vaheldust väljaskäik eesmärgiga külastada ema ja ta poiss-sõpra. Ilm oli õnneks väljas liikumiseks peaaegu ideaalne: temperatuur napilt üle kümne kraadi, ilma päikeseta, võiks isegi öelda, et ilm oli niiske (enne ja vahepeal ja pärastki sadas ka vihma, aga mu käigud sattusid ilma sugugi rihtimata täpselt hetkile, mil võis öelda, et õhus on niiskust, aga mitte et sajab - isegi udu- või seenevihma mõõtu ei andnud see välja), ja lisaks puhus ka meeliülendav kerge tuuleke.
Emal oli eile olnud üks muret tekitanud probleem, mille üle minagi tagantjärele omajagu muretseda sain, aga tundub, et praeguseks on see vähemalt esialgselt lahenenud ja loodame, et see nii ka jääb. Kas nüüd just sellepärast, aga igatahes viisin emale külakostiks proovida ka vastselt omandatud nipu tulemust, nimelt omavalmistatud jäätist. Ma olin tahtnud seda teha vanillimaitseliseks, mis on ju ka mu enda lemmik, aga et mul kodus vanilliini polnud, vaid ainult vanillisuhkur, siis tuli seekordne ports mu meelest välja natuke liiga magus. Ema oli samuti seda meelt, aga siiski pidas vajalikuks kiitust avaldada. Millest tuleb järeldada, et peab mingil hetkel võtma ette retke mõnda hästi varustatud kauplusse, et sealt vanilliini ja võib-olla veel mõningaid vajalikke lisandeid hankida, mis parajasti pähe tulevad ja mis võiksid jäätisele kui mitte meelepärast, siis vähemalt huvitava maitse anda.
Kuulasin täna järele ja ära ühe Kuku raadio nädal aega kestnud saate lõigud. Saade oli "Nädala raamat" ja sel nädalal oli seal teemaks just mu viimati tõlgitud raamat, Bellamy Chrisi "Absoluutne sõda", tutvustajaks-kõneisikuks Arjaka Küllo. Juba sellegi pärast peab seda siin ära mainima, et täita rasket, aga mõnusat ülesannet, nimelt oma saba kergitamist, sest see hakkas õige elavalt liputuma, kui raadiohääl lausa mitu lauset mu kiituseks pühendas :-)
Loetud: Tehnikamaailm 9/2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Nõmme Kalju - Levadia (TV6)
Emal oli eile olnud üks muret tekitanud probleem, mille üle minagi tagantjärele omajagu muretseda sain, aga tundub, et praeguseks on see vähemalt esialgselt lahenenud ja loodame, et see nii ka jääb. Kas nüüd just sellepärast, aga igatahes viisin emale külakostiks proovida ka vastselt omandatud nipu tulemust, nimelt omavalmistatud jäätist. Ma olin tahtnud seda teha vanillimaitseliseks, mis on ju ka mu enda lemmik, aga et mul kodus vanilliini polnud, vaid ainult vanillisuhkur, siis tuli seekordne ports mu meelest välja natuke liiga magus. Ema oli samuti seda meelt, aga siiski pidas vajalikuks kiitust avaldada. Millest tuleb järeldada, et peab mingil hetkel võtma ette retke mõnda hästi varustatud kauplusse, et sealt vanilliini ja võib-olla veel mõningaid vajalikke lisandeid hankida, mis parajasti pähe tulevad ja mis võiksid jäätisele kui mitte meelepärast, siis vähemalt huvitava maitse anda.
Kuulasin täna järele ja ära ühe Kuku raadio nädal aega kestnud saate lõigud. Saade oli "Nädala raamat" ja sel nädalal oli seal teemaks just mu viimati tõlgitud raamat, Bellamy Chrisi "Absoluutne sõda", tutvustajaks-kõneisikuks Arjaka Küllo. Juba sellegi pärast peab seda siin ära mainima, et täita rasket, aga mõnusat ülesannet, nimelt oma saba kergitamist, sest see hakkas õige elavalt liputuma, kui raadiohääl lausa mitu lauset mu kiituseks pühendas :-)
Loetud: Tehnikamaailm 9/2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Nõmme Kalju - Levadia (TV6)
17.8.12
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev. Täna andis kirjastus teada, et lõpuks on ilmunud järjekordne tõlge, Bellamy Christopheri "Absoluutne sõda". Mis oli ka tubli tükk tõlkimist, higi, verd ja vaeva, kuigi ehk mitte nii palju kui raamatus kirjeldatud meestel ja naistel. Aga ka naudingut, sest autor on üks neist, kes üritab vaadata asju nii, nagu nad on, mõnikord lausa äärmuslikult triviaalselt, mida ent on samuti vaja, et mõnedki asjad selgemaks saaksid. (Nojah, nauding oli minupoolne - kindlasti ei valmistanud kirjastusele naudingut, et selle tõlkimine nii kaua aega võttis ...) Nii et üle tüki aja taas midagi ... loodetavasti tuleb neid, raamatuid siis, sel aastal siiski veel mõni.
Loetud: Akadeemia 8/2012
Vaadatud: Sündmus (TV3), Salajane ladu 13 (Universal), Eureka (TV6)
Loetud: Akadeemia 8/2012
Vaadatud: Sündmus (TV3), Salajane ladu 13 (Universal), Eureka (TV6)
2.12.11
Neljabased mõtted
Õieti oleks ma seda võinud ette arvata, kui pidada silmas Diplomaatia tsüklit, ja oli ju ka isegi öeldud, et lugusid on veel tulemas, aga nii või teisiti läks ka tänasest suur osa just Diplomaatia hüvanguks tõlkimisele - mõistagi oli lugu küll pikk, aga siiski huvitav ja väärikas.
Seda ajutist tagasilööki oma lugemisjanu rahuldamise tungis aitas veidi leevendada kahjurõõmuga piirnev teadmine ja muidu õnnetunne, et samal ajal läks korda rikkuda arvatavasti mõne teise inimese lugemisplaane - nimelt nägi ilmavalgust järjekordne raamatukaante vahele ja raamatulettide peale jõudnud tõlketöö, täpsemalt siis Kasekambi Andrese "Balti riikide ajalugu". Loodetavasti tõlge õnnestus, vähemalt nii paljutki, et arvustajad väga ei hakka tümitama...
Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Idatuuled vinguvad (ETV2), Fedja (ETV2)
Ilmunud raamatud: Andres Kasekamp. Balti riikide ajalugu
Seda ajutist tagasilööki oma lugemisjanu rahuldamise tungis aitas veidi leevendada kahjurõõmuga piirnev teadmine ja muidu õnnetunne, et samal ajal läks korda rikkuda arvatavasti mõne teise inimese lugemisplaane - nimelt nägi ilmavalgust järjekordne raamatukaante vahele ja raamatulettide peale jõudnud tõlketöö, täpsemalt siis Kasekambi Andrese "Balti riikide ajalugu". Loodetavasti tõlge õnnestus, vähemalt nii paljutki, et arvustajad väga ei hakka tümitama...
Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Idatuuled vinguvad (ETV2), Fedja (ETV2)
Ilmunud raamatud: Andres Kasekamp. Balti riikide ajalugu
11.9.11
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, eriti pärast hommikust taastumist eilsest sünnipäevapeost.
Täna jõudsin ka eilse Sirbi lugemise juurde. Mingil natuke arusaamatul põhjusel oli eraldatud terve lehekülg Eesti inimarengu aruandele - aga mitte lehekülg terviktekstina, vaid sinna oli mahutatud neli pisikest jubinat, mis kõik tekitasid tunde, et see EIA on üks suur ja tähtis asi, ainult et mis täpselt ja milleks sellest räägitakse, jäi nagu segaseks... Aga eks see ilmselt olegi nii, kui kultuuriinimesed püüavad tõsiseid asju mõista või veel enam seletada :-) See-eest oli päris hea napilt ühe lehekülje ulatunud Purju Alari mõneti arvustuslik, aga teemat arvestades pigem tutvustuslik ülevaade Läti (majandus)kriisist ja kõigest, mis selle ümber. Äärmiselt informatiivne igal juhul. Ilmselt päevakohasuse tõttu oli ilmutatud ka Velmeti Aro 11. septembri terrorirünnakutele või pigem küll rohkem selle mälestamisele pühendatud kirjatükk, milles küll uba oli raske üles leida, aga ilusasti kirjutatud oli see siiski ja südamlikult ka.
Eriti suur rõõm tabas mind aga siis, kui ma leidsin Kaera Kristi sulest arvustuse enda tõlgitud keldi mütoloogia raamatule. Eks sellisel puhul ole hirmud muidugi enne lugema hakkamist suured - isegi kui ise tead mõningaid vigasid või "pinde", mis sisse on jäänud, siis teise inimese pilk leiab sealt tihtipeale terve palgivirna... -, eriti kui veel tead, et arvustaja on teemaga hästi kursis, aga seekord oli samune lugupeetav arvustaja olnud väga armuline tõlkija suhtes ja keskendunud raamatule kui sellisele vaga positiivses võtmes.
Silma jäi veel äsja telekanali Foxlife vahendusel ka Eestisse jõudnud sarjale "Troonide mäng" pühendatud selline rohkem tutvustuse moodi kirjatükk Ermeli Aare sulest. Tõsi, rohkem selle poolest, et see tundus kuidagi imelik ja niisugune pooles vinnas. Noh, näituseks väide, et saaga tervikuna "jätab kaugele selja taha Tolkienid, Potterid, Pratchettid, Conanid ja kõik muu" - võib ju nii öelda, aga pigem siis, kui oled ikka täieline fänn... sest neid maailmaehitajaid on isegi lisaks siinmainitutele ikka omajagu rohkem ja Martini eelistamine teistele on pigem ikka rohkem usu kui millegi muu küsimus. Või siis väide, et tegevus käib Westerosi mandril (kusjuures artiklis esineb miskipärast nimekuju Westerose...) - tegelikult on seal mandreid paar tükki veel ja sellel idapoolsel käib ka ikka omajagu tegevust (kuigi jah, keskmes on mõistagi Westeros). Või ka väide, et "Verd, vägivalda, intsesti, julmust, võikaid tapmisi ja piinamisi ning kõige selle kujutamist on vägagi ohtralt. Täpselt nagu keskaegses maailmas" - nojah, ei saa ju vaidlustada toda viimast täpsustit, aga sama hästi võib seda võrrelda enam-vähem suvalise ajaetapiga inimloomade ajaloos... Ja selliseid kööbakaid või pooles vinnas lauseid oli kõigest pooleleheküljelise kirjatüki kohta ikka õige palju... Imelik, imelik, piirdun ma siinkohal hinnangu andmisega...
Loetud: Sirp, 09.09.2011
Vaadatud: Excalibur (Kanal2), Eesti jalgpalli meistriliiga Nõmme Kalju - Flora (TV6), Kälimehed (TV3)
Ilmunud tõlked:
Noam Chomsky: kas sõda oli 11. septembri järel ainuke valik? (Postimees, 10.09.2011)
Täna jõudsin ka eilse Sirbi lugemise juurde. Mingil natuke arusaamatul põhjusel oli eraldatud terve lehekülg Eesti inimarengu aruandele - aga mitte lehekülg terviktekstina, vaid sinna oli mahutatud neli pisikest jubinat, mis kõik tekitasid tunde, et see EIA on üks suur ja tähtis asi, ainult et mis täpselt ja milleks sellest räägitakse, jäi nagu segaseks... Aga eks see ilmselt olegi nii, kui kultuuriinimesed püüavad tõsiseid asju mõista või veel enam seletada :-) See-eest oli päris hea napilt ühe lehekülje ulatunud Purju Alari mõneti arvustuslik, aga teemat arvestades pigem tutvustuslik ülevaade Läti (majandus)kriisist ja kõigest, mis selle ümber. Äärmiselt informatiivne igal juhul. Ilmselt päevakohasuse tõttu oli ilmutatud ka Velmeti Aro 11. septembri terrorirünnakutele või pigem küll rohkem selle mälestamisele pühendatud kirjatükk, milles küll uba oli raske üles leida, aga ilusasti kirjutatud oli see siiski ja südamlikult ka.
Eriti suur rõõm tabas mind aga siis, kui ma leidsin Kaera Kristi sulest arvustuse enda tõlgitud keldi mütoloogia raamatule. Eks sellisel puhul ole hirmud muidugi enne lugema hakkamist suured - isegi kui ise tead mõningaid vigasid või "pinde", mis sisse on jäänud, siis teise inimese pilk leiab sealt tihtipeale terve palgivirna... -, eriti kui veel tead, et arvustaja on teemaga hästi kursis, aga seekord oli samune lugupeetav arvustaja olnud väga armuline tõlkija suhtes ja keskendunud raamatule kui sellisele vaga positiivses võtmes.
Silma jäi veel äsja telekanali Foxlife vahendusel ka Eestisse jõudnud sarjale "Troonide mäng" pühendatud selline rohkem tutvustuse moodi kirjatükk Ermeli Aare sulest. Tõsi, rohkem selle poolest, et see tundus kuidagi imelik ja niisugune pooles vinnas. Noh, näituseks väide, et saaga tervikuna "jätab kaugele selja taha Tolkienid, Potterid, Pratchettid, Conanid ja kõik muu" - võib ju nii öelda, aga pigem siis, kui oled ikka täieline fänn... sest neid maailmaehitajaid on isegi lisaks siinmainitutele ikka omajagu rohkem ja Martini eelistamine teistele on pigem ikka rohkem usu kui millegi muu küsimus. Või siis väide, et tegevus käib Westerosi mandril (kusjuures artiklis esineb miskipärast nimekuju Westerose...) - tegelikult on seal mandreid paar tükki veel ja sellel idapoolsel käib ka ikka omajagu tegevust (kuigi jah, keskmes on mõistagi Westeros). Või ka väide, et "Verd, vägivalda, intsesti, julmust, võikaid tapmisi ja piinamisi ning kõige selle kujutamist on vägagi ohtralt. Täpselt nagu keskaegses maailmas" - nojah, ei saa ju vaidlustada toda viimast täpsustit, aga sama hästi võib seda võrrelda enam-vähem suvalise ajaetapiga inimloomade ajaloos... Ja selliseid kööbakaid või pooles vinnas lauseid oli kõigest pooleleheküljelise kirjatüki kohta ikka õige palju... Imelik, imelik, piirdun ma siinkohal hinnangu andmisega...
Loetud: Sirp, 09.09.2011
Vaadatud: Excalibur (Kanal2), Eesti jalgpalli meistriliiga Nõmme Kalju - Flora (TV6), Kälimehed (TV3)
Ilmunud tõlked:
Noam Chomsky: kas sõda oli 11. septembri järel ainuke valik? (Postimees, 10.09.2011)
21.5.11
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev.
Tänane Sirp oli päris huvitav, kuigi algas peatoimetaja mulle arusaamatuks jäänud sõnavõtuga, mis vist (aga ainult vist, sest selle mõte, nagu öeldud, jäi musugusele lihtsale inimesele hoomamatuks...) oli suunatud eriliselt jäähoki ja ilmselt lausa üldisemalt spordi vastu (sest järele mõeldes ei leidnud ma ühtegi spordiala, kus poleks ohtu "peatraumasid saada, jääda meelemõistuseta ning olla kaaskodanikele kurvaks koormaks"). Omamoodi arusaamatu oli ka selle alla pistetud Arujärve Evi miskitpidi eesti keelt puudutav ja ilmselt keelerikkust õrrele seadev ning lihtsustamist mahategev kirjatükk, mille läbilugemise järel jäi mulle tunne, et ma peaks ilmselt selles väljendatuga solidaarne olema, kuigi ma polnud päris kindel, mis see "see" on, millega solidaarne olla... Selles mõttes oli kõrvalleheküljel asuv Alliku Jaagu viimatise Savisaare-raamatu ja eriti selle autori Kochi Tuuli sõna otseses mõttes maatasa peksmine juba palju arusaadavam....
Mahategemist, aga juba palju asjalikumalt oli lehes veel - mulle silmajäänult eeslkõige ühe soomlase hiljuti tõlgitud raamatu "Eesti 1914-1922" arvel, mille magi hankisin, et seda kunagi aja tekkides lugeda ja mille lugemisisu Brüggemanni Karsteni arvustus suurelt jaolt ära kaotas (kuigi samas tekitas ka huvi, eriti just raamatusse toimetamisel lisatud kommentaaride vastu). Aga jah, kui ikka teose kohta öeldakse, et "Nüüd aga jääb raamatu ainukeseks põnevamaks noodiks kaane sisse lõigatud auk, läbi mille võime näha Jaan Poskat Tartu rahukepingut allkirjastamas", siis kogu eelneva taustal tundub tõesti, et tegemist pole just väga väärtusliku teosega. Mitte muidugi, et ka selliseid vaja poleks - kui mitte muud, siis on see ju vähemalt latiks, millest (kerge vaevaga?) asuda üle hüppama...
Ei saa muidugi jätta kergitamata taas ka enda saba - sõjanduse ja keskajaga hästi kursis oleva Lätte Mardi sule alt on lehte jõudnud kirjatükk, mille esemeks on siinkirjutaja tõlgitud "Jumala sõda".
Päris omapärane ja vähemalt mu jaoks täiesti valgustuslik oli Tiibeti nüüdiskirjanduse tutvustus - ehk siis tutvustus asja kohta, millest mul ei olnud kohe pisimatki aimu (isegi mitte seda, et selline asi üldse olemas on - kuigi loogiline oleks olnud muidugi seda eeldada, aga nagu artiklist selgub, on nii-ütelda modernne tiibetikeelne (ilu)kirjandus ajaliselt nii värske nähtus, et pole ka ime, et sellest ei ole suurt midagi kuulda... Erinevalt näituseks eestikeelsetest romaanidest, mille uusimastki kihist olen ma mõndagi vähemalt kuulnud, ehkki mitte lugenud, ja mille nüüdisolule oli pühendatud lausa terve lehekülg ruumi (täpsemalt kaks ühikut: hetkeseisu hinnang ning Romaaniühingut ja romaanivõistlusi kajastav mitmekõne), mille tonaalsus ei jätnud küll ohtralt ruumi kahtlustele, et selles võiks leiduda midagi märkimisväärselt head... (kuigi, muidugi, eks see ole individuaalne ja usutavasti on ka viimase kümnendi romaanide seas neid, mis ühele või teisele lugejaskonna segmendile rohkem korda lähevad)
Loetud: Sirp, 20.05.2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Sõnasõda (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2)
Tänane Sirp oli päris huvitav, kuigi algas peatoimetaja mulle arusaamatuks jäänud sõnavõtuga, mis vist (aga ainult vist, sest selle mõte, nagu öeldud, jäi musugusele lihtsale inimesele hoomamatuks...) oli suunatud eriliselt jäähoki ja ilmselt lausa üldisemalt spordi vastu (sest järele mõeldes ei leidnud ma ühtegi spordiala, kus poleks ohtu "peatraumasid saada, jääda meelemõistuseta ning olla kaaskodanikele kurvaks koormaks"). Omamoodi arusaamatu oli ka selle alla pistetud Arujärve Evi miskitpidi eesti keelt puudutav ja ilmselt keelerikkust õrrele seadev ning lihtsustamist mahategev kirjatükk, mille läbilugemise järel jäi mulle tunne, et ma peaks ilmselt selles väljendatuga solidaarne olema, kuigi ma polnud päris kindel, mis see "see" on, millega solidaarne olla... Selles mõttes oli kõrvalleheküljel asuv Alliku Jaagu viimatise Savisaare-raamatu ja eriti selle autori Kochi Tuuli sõna otseses mõttes maatasa peksmine juba palju arusaadavam....
Mahategemist, aga juba palju asjalikumalt oli lehes veel - mulle silmajäänult eeslkõige ühe soomlase hiljuti tõlgitud raamatu "Eesti 1914-1922" arvel, mille magi hankisin, et seda kunagi aja tekkides lugeda ja mille lugemisisu Brüggemanni Karsteni arvustus suurelt jaolt ära kaotas (kuigi samas tekitas ka huvi, eriti just raamatusse toimetamisel lisatud kommentaaride vastu). Aga jah, kui ikka teose kohta öeldakse, et "Nüüd aga jääb raamatu ainukeseks põnevamaks noodiks kaane sisse lõigatud auk, läbi mille võime näha Jaan Poskat Tartu rahukepingut allkirjastamas", siis kogu eelneva taustal tundub tõesti, et tegemist pole just väga väärtusliku teosega. Mitte muidugi, et ka selliseid vaja poleks - kui mitte muud, siis on see ju vähemalt latiks, millest (kerge vaevaga?) asuda üle hüppama...
Ei saa muidugi jätta kergitamata taas ka enda saba - sõjanduse ja keskajaga hästi kursis oleva Lätte Mardi sule alt on lehte jõudnud kirjatükk, mille esemeks on siinkirjutaja tõlgitud "Jumala sõda".
Päris omapärane ja vähemalt mu jaoks täiesti valgustuslik oli Tiibeti nüüdiskirjanduse tutvustus - ehk siis tutvustus asja kohta, millest mul ei olnud kohe pisimatki aimu (isegi mitte seda, et selline asi üldse olemas on - kuigi loogiline oleks olnud muidugi seda eeldada, aga nagu artiklist selgub, on nii-ütelda modernne tiibetikeelne (ilu)kirjandus ajaliselt nii värske nähtus, et pole ka ime, et sellest ei ole suurt midagi kuulda... Erinevalt näituseks eestikeelsetest romaanidest, mille uusimastki kihist olen ma mõndagi vähemalt kuulnud, ehkki mitte lugenud, ja mille nüüdisolule oli pühendatud lausa terve lehekülg ruumi (täpsemalt kaks ühikut: hetkeseisu hinnang ning Romaaniühingut ja romaanivõistlusi kajastav mitmekõne), mille tonaalsus ei jätnud küll ohtralt ruumi kahtlustele, et selles võiks leiduda midagi märkimisväärselt head... (kuigi, muidugi, eks see ole individuaalne ja usutavasti on ka viimase kümnendi romaanide seas neid, mis ühele või teisele lugejaskonna segmendile rohkem korda lähevad)
Loetud: Sirp, 20.05.2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Sõnasõda (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2)
15.4.11
Neljabased mõtted
Suhteliselt vähese tööpanusega päev, mis kulus peamiselt väljaskäikudele või õigemini ühele suurele ja pikale väljaskäigule. Ilm oli küll vastikult päikeseküllane, aga õnneks siiski veel piisavalt jahe, et mitte ennast eriti halvasti tunda, sestap ei tekitanud ka Toompeale ronimine, et RKK-s mõned allkirjad loovutada ja paar paberit vastu saada, sugugi suurt tõrget, seda enam, et need allkirjad ju tõotavad peatset euroelektronide vudimist ühelt pangakontolt teisele.
Sealt edasi viis tee tagasi alla ja kirjastusse äsja ilmunud raamatu tõlkijaeksemplaride järele. Võtsin ka aega uurida seda lähemalt ja avastasin kurvastusega, et kirjastuse kurtmine, et registriga oli probleeme, on täiesti õige: register on küll osaliselt (või isegi valdavalt) kasutatav, aga see ei ole kohe kindlasti selline, nagu see peaks olema (ja nagu tegelikult selline raamat vajaks) - jutumärkides olnud teoste pealkirjadest on kadunud nii jutumärgid kui ka kõik sõnad peale esimese, mitmetasandilised märksõnad on samuti kadunud ja ma ei saanudki hästi aru, kas üldse või muundunud millekski... Kahju. Mõistagi jäi ka paar trükiviga silma, mis peaaegu kindlasti on mu enda süü, aga kui register välja arvata, siis vähemalt ülejäänud osas paistis kõik olevat selline, nagu ma seda olin ette kujutanud.
Muidugi ei suutnud minusugune nõrk inimene harval linnaskäigul panna vastu kiusatusele läbi astuda raamatupoodidest, mis tähendas vältimatult väljaminekuid rahalises ja sissetulekuid raamatulises mõttes. Olgu siina ka need sissetulekud ära mainitud:
Sellele järgnes aga kena mitmiktund, hmm, tavaliselt kasutatakse vist väljendit töölõuna, aga see oli sedakorda pigem meeldivuslõuna või -õhtu heas seltskonnas ja heas kohas. Vahel on ikka väga tore kohtuda toredate inimestega!
Selle tõttu jäi küll osalemata Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumisel, aga kuigi palju huvitavat polnud seal ka seekord jutuks, nagu tagantjärele võis näha. Peamine ehk oli lubadus, et juba päris lähipäevil lõpuks muutub tõlkimine ka millekski rohkemaks kui puhtalt intellektuaalseks harjutuseks ning tõlkemeeskondade juhid saavad õiguse tehtud muudatusi ka SVN-i sisse kanda, kust need siis lõpuks kõigi kasutajate silme ette jõuavad. Täpsemalt võib lugeda kohtumise kokkuvõtet siit ja täielikku üleskirjutust siit.
Loetud: Arvutimaailm 4/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV)
Sealt edasi viis tee tagasi alla ja kirjastusse äsja ilmunud raamatu tõlkijaeksemplaride järele. Võtsin ka aega uurida seda lähemalt ja avastasin kurvastusega, et kirjastuse kurtmine, et registriga oli probleeme, on täiesti õige: register on küll osaliselt (või isegi valdavalt) kasutatav, aga see ei ole kohe kindlasti selline, nagu see peaks olema (ja nagu tegelikult selline raamat vajaks) - jutumärkides olnud teoste pealkirjadest on kadunud nii jutumärgid kui ka kõik sõnad peale esimese, mitmetasandilised märksõnad on samuti kadunud ja ma ei saanudki hästi aru, kas üldse või muundunud millekski... Kahju. Mõistagi jäi ka paar trükiviga silma, mis peaaegu kindlasti on mu enda süü, aga kui register välja arvata, siis vähemalt ülejäänud osas paistis kõik olevat selline, nagu ma seda olin ette kujutanud.
Muidugi ei suutnud minusugune nõrk inimene harval linnaskäigul panna vastu kiusatusele läbi astuda raamatupoodidest, mis tähendas vältimatult väljaminekuid rahalises ja sissetulekuid raamatulises mõttes. Olgu siina ka need sissetulekud ära mainitud:
- E. Laur. Aloise
- M. Foucault. Teadmine, võim, subjekt
- M. Raadik. Väikesed tarbetekstid
- S. Lem. Ijon Tichy kosmoserändude päevikud
- M. Harjula. Eesti 1914-1922
Sellele järgnes aga kena mitmiktund, hmm, tavaliselt kasutatakse vist väljendit töölõuna, aga see oli sedakorda pigem meeldivuslõuna või -õhtu heas seltskonnas ja heas kohas. Vahel on ikka väga tore kohtuda toredate inimestega!
Selle tõttu jäi küll osalemata Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumisel, aga kuigi palju huvitavat polnud seal ka seekord jutuks, nagu tagantjärele võis näha. Peamine ehk oli lubadus, et juba päris lähipäevil lõpuks muutub tõlkimine ka millekski rohkemaks kui puhtalt intellektuaalseks harjutuseks ning tõlkemeeskondade juhid saavad õiguse tehtud muudatusi ka SVN-i sisse kanda, kust need siis lõpuks kõigi kasutajate silme ette jõuavad. Täpsemalt võib lugeda kohtumise kokkuvõtet siit ja täielikku üleskirjutust siit.
Loetud: Arvutimaailm 4/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV)
Subscribe to:
Comments (Atom)