Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänane Sirp oli päris huvitav, kuigi algas peatoimetaja mulle arusaamatuks jäänud sõnavõtuga, mis vist (aga ainult vist, sest selle mõte, nagu öeldud, jäi musugusele lihtsale inimesele hoomamatuks...) oli suunatud eriliselt jäähoki ja ilmselt lausa üldisemalt spordi vastu (sest järele mõeldes ei leidnud ma ühtegi spordiala, kus poleks ohtu "peatraumasid saada, jääda meelemõistuseta ning olla kaaskodanikele kurvaks koormaks"). Omamoodi arusaamatu oli ka selle alla pistetud Arujärve Evi miskitpidi eesti keelt puudutav ja ilmselt keelerikkust õrrele seadev ning lihtsustamist mahategev kirjatükk, mille läbilugemise järel jäi mulle tunne, et ma peaks ilmselt selles väljendatuga solidaarne olema, kuigi ma polnud päris kindel, mis see "see" on, millega solidaarne olla... Selles mõttes oli kõrvalleheküljel asuv Alliku Jaagu viimatise Savisaare-raamatu ja eriti selle autori Kochi Tuuli sõna otseses mõttes maatasa peksmine juba palju arusaadavam....

Mahategemist, aga juba palju asjalikumalt oli lehes veel - mulle silmajäänult eeslkõige ühe soomlase hiljuti tõlgitud raamatu "Eesti 1914-1922" arvel, mille magi hankisin, et seda kunagi aja tekkides lugeda ja mille lugemisisu Brüggemanni Karsteni arvustus suurelt jaolt ära kaotas (kuigi samas tekitas ka huvi, eriti just raamatusse toimetamisel lisatud kommentaaride vastu). Aga jah, kui ikka teose kohta öeldakse, et "Nüüd aga jääb raamatu ainukeseks põnevamaks noodiks kaane sisse lõigatud auk, läbi mille võime näha Jaan Poskat Tartu rahukepingut allkirjastamas", siis kogu eelneva taustal tundub tõesti, et tegemist pole just väga väärtusliku teosega. Mitte muidugi, et ka selliseid vaja poleks - kui mitte muud, siis on see ju vähemalt latiks, millest (kerge vaevaga?) asuda üle hüppama...

Ei saa muidugi jätta kergitamata taas ka enda saba - sõjanduse ja keskajaga hästi kursis oleva Lätte Mardi sule alt on lehte jõudnud kirjatükk, mille esemeks on siinkirjutaja tõlgitud "Jumala sõda".

Päris omapärane ja vähemalt mu jaoks täiesti valgustuslik oli Tiibeti nüüdiskirjanduse tutvustus - ehk siis tutvustus asja kohta, millest mul ei olnud kohe pisimatki aimu (isegi mitte seda, et selline asi üldse olemas on - kuigi loogiline oleks olnud muidugi seda eeldada, aga nagu artiklist selgub, on nii-ütelda modernne tiibetikeelne (ilu)kirjandus ajaliselt nii värske nähtus, et pole ka ime, et sellest ei ole suurt midagi kuulda... Erinevalt näituseks eestikeelsetest romaanidest, mille uusimastki kihist olen ma mõndagi vähemalt kuulnud, ehkki mitte lugenud, ja mille nüüdisolule oli pühendatud lausa terve lehekülg ruumi (täpsemalt kaks ühikut: hetkeseisu hinnang ning Romaaniühingut ja romaanivõistlusi kajastav mitmekõne), mille tonaalsus ei jätnud küll ohtralt ruumi kahtlustele, et selles võiks leiduda midagi märkimisväärselt head... (kuigi, muidugi, eks see ole individuaalne ja usutavasti on ka viimase kümnendi romaanide seas neid, mis ühele või teisele lugejaskonna segmendile rohkem korda lähevad)


Loetud: Sirp, 20.05.2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Sõnasõda (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2)

Teisibased mõtted

Suuremalt jaolt tavaline tööpäev. Alustasin küll tarkvara tõlkimisega, sest mõned asjad tundusid juba sel määral põlevat, et vajasid kiiret sekkumist. Täpsemalt siis sai korda tehtud Mandriva ning KDE stabiilse haru tõlked - praegusel ülipingelisel ajal parim, mida on võimalik kiiresti ära teha. Lisaks sellele kiskus põhitööst eemale ka üks tõlge Postimehele.

Täna sai punkti Tänapäeva romaanivõistlus. Vastavat uudist lugedes ei jäänud küll suurt midagi tähelepanuväärset silma, ehk vaid paar äramärkimist leidnud asja on sellised, mis võiksid vähegi huvi pakkuda, kuid teisalt on ilmselt mu huvid ilukirjanduses (ajalooromaan, ulme) pigem üsna spetsiifilised ja auhinnavõitjad piisavalt väärilised ning leiavad ka tänulikke lugejaid. Kohtasin küll ka arvamust, et Tänapäeva romaanivõistlusele jõuavad tööd, mis nii-ütelda suurel või päris romaanivõistlusel ei ole suutnud läbi lüüa, aga isegi kui see peaks nii olema, ei tähenda see ju, et viimasel teise või kolmandasse kümnendisse jäävaid teoseid ei peakski välja andma... Igatahes, kui arvestada, et võistlusele olla laekunud 62 tööd, siis on ju ainult rõõmustav, et ajal, mil lausa ulutakse eesti keele ja kultuuri allakäigust, väljasuremisest ja muust sellisest, leidub nii palju inimesi, kes vähemalt püüavad vastupidist tõestada.

Tänu Goble'i Pauli viitele sattusin üheke huvitavale veebilehele, mis on pühendatud nende mälestusele, kes hukkusid II maailmasõja järel NSV Liidu lääneosas "natsionalistide" käe läbi. Nojah, selge see, et tegemist on järjekordse "tõese ajaloo" üllitisega, aga vähemalt tugineb see arhiivimaterjalidele ega püüagi, kui kõrvale jätta saidi sissejuhatus, neid kuidagimoodi ilustada või vastavalt poliitilistele tuultele tõlgendada. Leidsin sealt ka oma koduküla kohta ühe sissekande, milles kõneldakse lisaks haavata saanud NKVD vanemseersandile ka ühe metsavenna tapmisest ning teise haavamisest ja kinnivõtmisest. Tõsi, selle tapetu nimi on seal veidi valesti: tegemist on Jaan Lehtperega, kes õieti oli alles noor poiss ja kelle kalm peaks seniajani sealsamas tema tollase kodutalu lähedal olema (ma ei ole küll ise kodukülla enam aastaid jõudnud, aga nii väidab vähemalt koos pildilise tõestusega vastav materjal (lk 128, kui kedagi huvitab)).

Sattusin lugema, et lisaks Suurbritannia peaministrile ja USA presidendile jätavad Moskva suurtele 9. mai pidustustele tulemata Ukraina ja Valgevene presidendid, kes küll viibivat vahetult enne seda Moskvas, aga pöörduvat siis kodumaale tagasi, väidetavalt omamaist püha tähistama. Huvitav, kas lõpuks ongi siis nii, et 9. mail tähistavad seda Medvedev ja Ilves kahekesi? ;-)

Loetud: S. Marriott, Haldjad
Vaadatud: Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Obama sõda (ETV), Aardekütt (TV11), Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)