Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks üks piduliku kallakuga sündmus, nimelt ema sünnipäev, kes otsustas just täna saada väljaütlemata jääva arvu aastaid nooreks ja sel puhul korraldada väikese lõunasöögi äärmiselt valitud seltskonnale kodulähedases restoranis Löwenruh. Sinna kulgemise ajal avastasin ühe iseäraliku ilmaga seotud asjaolu, mida, ma pean tunnistama, ma ei mäletagi, et oleksin varem Eestis kohanud: eksisteeris kaks võimalust - kas oli täielik tuulevaikus ja taevast ei pudenenud midagi või siis tekkis tühja koha pealt mõõdukas tuuleke ning kohe hakkas ka (nagu ikka, sõltumata asendist ja suunast) vastu nägu suhteliselt kompaktseid valgeid mummusid loopima, mis ei olnud õieti nagu ei lumi ega rahe, vaid midagi kuskil seal vahepeal. Sinnamineku ajal ma ei lasknud ennast sellest eksitada, et mitte hiljaks jääda, aga tagasi vantsides võtsin küll aega, et niisugust imetabast vahvat ilmanähtust nautida.

Õhtul võis sedasama, aga tundus, et juba ilma tuulevaiksete vaheaegadeta, jälgida ka teleri vahendusel, kui staadionil võtsid Euroopa meistrivõistluste mängus mõõtu Eesti ja Serbia jalgpallikoondised. See oli üsna imelik mäng, vähemalt eestlaste poole pealt vaadatuna: kangesti jäi selline mulje, et mehed ei olnud viitsinud enne mängu ennast soojaks teha ja kulutasid terve esimese poolaja sellele, et lihased liikuma saaks... See-eest teisel poolajal hakkasid nad juba ka mängima ja päris hästi. Omajagu dramaatiline kohtumine nii ilmaolude kui ka üldise kulgemise poolest lõppes siiski viigiga 1:1, mis oli nähtavasti ka üsna õiglane tulemus - nojah, serblased olid mõistagi favoriidid ja küllap poleks keegi imestanud, kui nad oleksid mängu võitnud, aga lõppkokkuvõttes oli mängupilt üpris tasavägine, nii et see tulemus oli igati kohane.

Täna võis lugeda, et Mageia on lõpuks käima saanud ka foorumi, selle nii mõnegi inimese poolt armastatud suhtlemiskeskkonna, mida mina ei oska küll hästi hinnata, aga eks leidub neid, kes oskavad, nagu võis näha ka sellest, et juba esimese päevaga oli sinna tekkinud omajagu postitusi.

Sattusin täna üsna juhuslikult veel ühe eesti keelt mureks võtva ajaveebi peale, seda tänu artiklile, milles käsitleti omapäraselt toda eesti keelele nii rasket asja, nimelt komade asetamist õigesse kohta. Muu hulgas avastasin, et ajaveebi pidaja pakub toimetamisteenust, tõenäoliselt üsna mõistliku hinnaga (kuigi ma ei tea toimetamisel levinud hindadest suurt midagi küll). Ega neid vist seni väga palju ei ole, kes seda veebis pakuksid - ma mõtlen just eraisikuid, firmasid muidugi on mõned -, aga samas tänapäeval on nagunii tekstid enamasti elektroonilised, nii et ettevõtlikul ja arvutiga sina peal inimesel ei ole kuigi raske neid asju ühitada.

NYRoBi ajaveebis oli lugeda Darntoni Roberti huvitav mõttearendus avalike veebiraamatukogude teemal, ajendiks mõistagi paari päeva tagune kohtuotsus, mis peatas vähemalt mõneks ajaks Google'i megaprojekti. USA-s kui ilmselt avaldamismahult maailma suurimas ja ühtlasi ka autoriõiguste ja kohtusüsteemi poolest mõnevõrra eripärases riigis on kahtlemata need probleemid teravamad, aga eks need digiteerimise ja "orb-raamatute" probleemid vaeva põhimõtteliselt ka siinsamas Eestis. Igatahes tasub lugeda (ka kommentaare selle järel).

Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: Jalgpalli EM valikmäng Eesti-Serbia (ETV), Eureka (TV6)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida ma küll veidi piirasin, kui, kasutades ära imeilusaks muutunud ilma (talutav temperatuur, vihmatibin ja muu õnnistus), väisasin kauplust toiduvarude täiendamise eesmärgil. Lisaks sellele võttis mõnevõrra aega veel üks tõlketöö Postimehele.

Google andis täna teada, et kavatseb Gmailile lisada helistamise võimaluse. Niisiis, nad üritavad kangesti tungida Skype'i mänguväljale. Iseenesest tundub olevat huvitav mõte ja on usutav, et tänu Gmaili laiale levikule on sel isegi tulevikku. Hinnad paistsid ka päris odavad olevat: Eestist helistamise puhul näiteks 3 USA senti minutis. Nojah, Skype'i puhul saavad selle kasutajad muidugi omavahel tasuta kõnelda ja maksma peab ainult nii-ütelda väljapoole helistamise puhul. Ja see Gmaili kõnevõimalus on esialgu muidugi ainult põhjaameeriklastele mõeldud: kui elad mujal, pead ju maksma, aga raha juurde panna saab ainult siis, kui oled USA-s... (ja esialgne 10 senti kulub mõistagi kiiresti - ka parimal juhul jätkub seda viieks minutiks ju...) Aga loodetavasti suudavad nad selle suhteliselt ruttu ka tõeliselt rahvusvaheliseks teha, siis võib see muutuda tõesti atraktiivseks. Ma olen ka ise viimasel kuul suuremalt jaolt Google'i kõikvõimalikke teenuseid kasutanud, küll peamiselt sellepärast, et Mandriva Cookeris on osatud mul muidu kasutusel olnud KDE e-posti ja uudiste lugemise rakendused viimaste uuendustega ära rikkuda: Akregator ei taha üldse töötada ja KMail kisub juba mõne tunniga arvuti peaaegu kooma või vähemalt äärmiselt aeglaseks. Õnneks on olemas Gmail (ja minu puhul ka selle kohalik väljund Smail) ja Google Reader, mis tänu sellele, et ma Firefoxi samuti mitte päris rahuldava töötamise tõttu olen hakanud pruukima samamoodi Google'i rüpest pärit Chromiumi veebibrauserit, töötavad selles väga eduliselt. Nojah, Chromiumi mõningaks miinuseks on suhteliselt primitiivne AdBlock, mis nii mõnelgi leheküljel korjab ära ka asju, mida üldse ei oleks vaja, nii et seda tuleb hoolikalt tuunida või siis mõnel leheküljel päris välja lülitada, aga üldiselt jätab see praegu mulle siiski parema mulje kui Firefox, eriti just mälukasutuse ja nii-ütelda vastupidavuse osas (Firefoxi tuli viimati tihtipeale lausa 3-4 korda päevas kinni panna ja uuesti käivitada, kui mõnel leheküljel midagi lootusetult kokku jooksis või mälukasutus üle mõistuse suureks kerkis, Chromiumiga üldiselt pole midagi sellist ette tulnud, ehkki ka see suudab tasapisi mälu nii palju hõivata, et on mõttekas korraks kinni panna - aga seda juhtub siiski ka halvimal juhul kord päeva-paari jooksul).

Goble'i Pauli vahendusel sattusin täna lugema nii umbes nädala eest Izvestijas ilmunud artiklit, mille põhiteesiks oli väide, et "rahvusvabariigid" on Venemaale liigne koorem ja neist tuleb võimalikult kiiresti vabaneda. Seda muidugi mitte neist loobudes, vaid neid likvideerides. Mõningane loogika selles arvamusloos muidugi oli, aga ma pean ütlema, et nii räigelt suurvene-šovinistlikku kirjatükki ei ole enam ammu sattunud lugema - ma mõtlen siis nii-ütelda peavoolu kanalites, loomulikult leiab ohtralt igasuguseid väljaandeid ja veebilehekülgi, mis on palju räigemad, aga need on üldjuhul siiski mõne küllaltki kitsa kildkonna väljundid. Loo autor kõneleb küll "riigi denatsionaliseerimisest", aga on selge, et selle all mõtleb ta selle tsentraliseerimise kõrval ka selgelt venestamist. See ei ole muidugi kuigi uus mõte ja autor juhib sellele ka ise kaude tähelepanu, kui materdab enamlasi "rahvusliku kire" äratamise eest oma võimu kindlustamiseks. Jah, venestamine, seesama 19. sajandi lõpupoole alanud protsess, mille enamlik revolutsioon vähemalt ajutiselt katkestas, kulges samalaadsete loosungite all. Seda uusvenestamise rida on sel sajandil üsna palju aetud ja võib tõdeda, et küllaltki edukalt isegi, nii et paarikümne aasta tagusest uhkest Venemaa põhiseadusest, mis ju sõnades kinnitab riigi paljurahvuselist iseloomu, on selles osas järele jäänud vaid seesama paber, millele need sõnad on kantud, aga peaaegu ei mingit reaalset vastet elus endas. Izvestija artikli autor põimib oma venestamistungi osavalt praeguse presidendi lemmikratsu moderniseerimisega, jõudes välja lausa väiteni, et igasugused "rahvuslikud elemendid" takistavad Venemaad arenemast ja sestap ei tohiks Venemaa endale sellist "luksust" nagu rahvusvabariigid lubada...


Loetud: Vikerkaar 7-8/2010
Vaadatud: mitte muhvigi