Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Et ma ärkasin maru vara, enne igasugust kukke ja koitu, Eesti aja järgi 8 paiku, mil ühelgi kukel pole isegi veel formuleerunud kiremise ideed, sest nad veedavad veel oma aega õndsalt Une-MatiLady Gaga embuses, otsustasin mitte edasi magama jääda, vaid korda ajada paar asja, mis muidu tavalises päevarutiinis kipuvad ikka ära ununema.

Kõigepealt tegin korda Mandrivas kasutatava trükkimishalduri system-config-printeri tõlked. See kipub ikka ära ununema just seepärast, et pärast suure Linuxi trükiasjandusguru lahkumist Mandrivast jäi nende oma trükkimishaldur hooletusse ja lõpuks asendati mainitud Fedora SCP-ga (Fedora ehk RedHat on ju distributsioon, millest Mandriva omal ajal lahku lõi ja mille tarkvara on enam-vähem valutult või väiksema kohendamisega seniajani Mandrivale kasutamiskõlblik). Fedora kasutab aga oma tõlkimissüsteemi, mille aluseks on Transifex, sestap tulebki iga kord spetsiaalselt meeles pidada, et ka seal on vaja tegutseda. Igatahes on nüüd SCP tõlge (või õigemini tõlked, sest seal on tegelikult mitu haru) taas 100% peal, millest peaks loodetavasti kasu olema ka Fedora kasutajatele (Fedora enda eestindus on kahetsusväärsel kombel juba aastaid hooletuses, s.t keegi ei tegele sellega enam...).

Seejärel võtsin ette avalduse koostamise Autorihüvitusfondile. See on üldse üks minu väheseid seoseid Eesti riigiga tulumaksu ja maamaksu (jajah, formaalselt kehtib Eestis ju maa eraomand, aga tegelikult...) tasumise ning passi ja isikutunnistuse omamise kõrval ja ka ainuke asi, mille puhul mulle ei tundu vastumeelne "hüvitust" vastu võtta, sest selle taga on ju ikka reaalne töö. Ega see summa muidugi väga suur ei ole, sest ma ei jõua ju mingil juhul meistertõlkijatega sammu pidada, kelle usinate sõrmede alt väljub nii 40 raamatut aastas. Minu parim aasta oli 2006, mil ilmus tervelt kuus nimetust, aga eelmise aasta produktiivsus oli päris madal, kõigest kolm raamatut ja needki suhteliselt õhukesed Osprey lahingutesarja tõlked Koolibri välja antuna. Karta on, et see aasta ei tule parem, pigem isegi halvem - need viimase aja megasuured tõlked ei luba just palju üle ühe-kahe raamatu aastas välja paisata (kuigi teisest küljest, minu megasuured tõlked on vaid nii 1000 lehekülje kandis või nii, samas meistertõlkijad lasevad 200-leheküljelisi raamatuid välja nii iga paari nädala tagant, nii et kasvuruumi ju veel oleks...).

Igatahes avalduse tegemine läks sel aastal väga valutult: veel eelmine aasta pidin digiallkirja andmiseks käivitama igaks sajaks juhuks alles jäetud Windows Vista, aga sel aastal õnnestus kõik kenasti Mobiil-ID kaudu ära ajada digidoci veebikeskkonnas ilma mingeid erilisi ponnistusi tegemata. (Ahjaa, sellest tuleb meelde, et hiljaaegu küsis üks inimene siin ajaveebis üht mu varasemat sissekannet kommenteerides, et kas ma olen oma SonyEricssoni telefonist Mobiil-ID menüü üles leidnud. Jah, olen, võisin vastata - ilmselt mingi iseäraliku mõtteliigahtuse ajel oli see paigutatud rubriiki "Meelelahutus" :-) .)

Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Stargate Universe (RTL2)

Neljabased mõtted

Täna oli tavapärane tõlkimise elik täpsemalt tõlke ülelugemise päev, mille rutiini aga rebestasid siiski mitmed sündmused.
Kõigepealt tuli päeval teade, et KOffice2 on lõpuks ometi päevavalgust näinud. Ligi kolm aastat arendust ja nüüd ta kohal ongi! Nojah, kui aus olla, siis esialgu küll veel rohkem arendajatele endale mõeldud platvormina, mitte niivõrd "tootmisvalmis" kontoritööpaketina, aga ikkagi. Tegin sellest ka Pingviini uudisnupu, millest võib veidi pikemalt lugeda, mis seal siis uut ja põnevat on.

Täna oli ka päev, mil ma lõpuks panin Mobiil-ID tööle! Nojah, algus oli küll nutune, sest Mandriva ei tahtnud üldse tunnistada, et mingi ID-kaart kuskil olemas on. Aga tänu Sanderile õnnestus välja selgitada, milles asi, ja takistustest üle saada - ning see toimis ja toimis edukalt! Muidugi, see tähendab, et tuleb veel paar koodi meelde jätta, need Mobiil-ID enda omad, aga see pole vahest nii ületamatu asi - kuigi jah, need on vähemalt minu puhul oluliselt keerulisemad kui näituseks ID-kaardi enda omad. Teoreetiliselt peaks telefonis olema ka mingi Mobiil-ID menüü, kust neid võiks saada vahetada, aga minu SonyEricsson Walkman 850i ei ilmutanud see küll ennast kuskil. Peab vist internetis veidi uurima, vaevalt ma nüüd ainuke selle telefoni ja ühtlasi Mobiil-ID omanik olen...

Lisaks sellele, rõõmsana, et ID-kaart ikka töötab, andsin ka hääle Europarlamendi valimistel. See oli üle ootuste lihtne ning pärast seda, kui Mandriva oli teada saanud, et ID-kaart siiski on arvuti küljes, kulus vahest kokku kaks minutit või isegi vähem ja oligi asi tehtud. Isegi kui mitte arvestada valimisjaoskonda mineku aega, siis seal oleks kohe kindlasti rohkem aega läinud.

Kõige krooniks avastasin täna veel, et eestlaseks olemine ei välista üldse hea ingliskeelse muusika tegemist - nimelt sattusin sellise asja otsa nagu Marya Roxx. Vist mingi kunagine Vanilla Ninja või mis selle nimi oligi beibe, aga praegu teeb igatahes päris asjalikku raju muusikat. Nojah, ainult neli lugu tal saada vist ongi või vähemalt ma rohkem ei leidnud, aga need olid igatahes paljutõotavad. Lausa nii palju, et kuulasin ühe valuga sinna otsa üle tüki aja The Exploitedit, mis on muidugi juba klass kõrgem ja palju meelelähedasem. Nii et päeva võib igati kordaläinuks pidada: mitmeid huvitavaid asju sai ära tehtud ja ka muusikalist naudingut endasse valguda lastud.

Loetud: Akadeemia 7/2008
Vaadatud: Joe Dirt (Kanal2), Tähekütt (TV6)

Teisibased mõtted

Tõlkekoolituse tõttu oli täna õige pikk päev. Et ontlikult alguseks elik kella 10 kohal olla, tuli tõusta kell 8, mis omakorda tähendas, et uneaega jäi õige napiks, ei tulnud teist kaht tundigi täis... Aga eks mõned korrad aastas tuleb sellega leppida, et mingid üritused rutiinse päevakava segi löövad.

Iseenesest oli tänane looengupäev üsna huvitav. Kava leiab siit, ma lisan lihtsalt mõned isiklikud märkused. Anne Lange ja Kätlin Kaldmaa rääkisid mõlemad sellest, kas ja kui palju võib või võiks tõlkija sekkuda tõlgitavasse ehk siis - kas autoritekst on alati ja igal juhul püha või võib tõlkija seda vajaduse või soovi korral omatahtsi koolutada. Ühest lahendit muidugi ei ole, juba tekstid ise on ju nii eripalgelised, et neid ei saagi ühe puuga võtta: ei ole ju mõeldav tõlkida täpselt ühtedest ja samadest printsiipidest kinni pidades luulet, proosat, aime/teaduskirjandust, tarbetekste ja ametlikke tekste. Osaliselt puudutas seda ka Arvi Tavast, kes küll peamiselt piirdus oma hiljutise, muidu päris huvitava doktoritöö valikulise ümberjutustamisega. Aga kindlasti oli see huvitav neile, kes sellega varem polnud kokku puutunud.

Pärastlõunane osa oli taas selline rohkem case study. Eriti huvitav oli prantslase Jean Pascal Ollivry ettekanne, kes on vaevaks võtnud prantsuse keelde panna Tammsaare "Tõe ja õiguse". Tema sõnavõtus oli mitmeid huvitavaid fakte, mida ma seni ei teadnudki. Näiteks esitas ta küsimuse, kui palju on ÕSis sõnu. Vastus: 140 000 (pluss tuletised). Samas kõige mahukamas prantsuse keele sõnaraamatus pidi olema kõigest 80 000 sõna (sealjuures tuletised on reeglina eraldi märksõnadena). Ehk siis: eesti keel on nii laias laastus enam kui kaks korda rikkalikuma sõnavaraga (vähemalt eeldusel, et mõlemal juhul on sõnaraamatus n-ö aktiivne sõnavara). Rääkimata mitmetest muudest probleemidest, mis eesti keeles on igati loomulikud, aga prantsuse keeles lihtsalt ilmvõimatud. Näiteks tõi ta siin selle, kuidas Tammsaare kasutab kenasti minevikuvormi, läheb siis korraks olevikku üle ja jätkab jälle minevikus - väidetavalt ei olevat selline asi prantsuse keeles vähemalt mitte sel moel kohe kuidagi võimalik. Ollivry uskus, et selle taga seisab teistsugune kultuur, maailmavaade.

Lisaks sellele sain siis täna korda aetud ka need asjad, mis eile nurjusid. RKK asjaajaja veeres kenasti mäe otsast alla ja allkirjastasime Vilde valvsa pilgu all tõlkelepingu, nii et mõned tuhanded on taas jälle arvele loksumas, mis ei ole ju üldse paha :-)

Ka Mobiil-ID sain lõpuks nüüd endale ära tehtud. Võttis aega mõne minuti, millest suur osa kulus sellele, et teisel pool lauda olija leidis, et printerist on paber otsa saanud, ja kadus seda tooma. Tõsi, praktikas katsetada veel ei jõudnud, aga loodetavasti see ikka toimib.

Kuigi eile arvasin, et vahest jätkan täna KDE lainel, et just dokumentatsiooni juurde jõuda, siis seda täna siiski ei juhtunud. Koju jõudes oli Postimees saatnud kaks artiklit tõlkida ja kui ma olin esmalt Eco ja seejärel veel Chomsky eesti keelde ümber pannud, leidsin, et parem on tegelda ristsõnade lahendamisega, veebis mõningate huvipakkuvate asjade uurimisega, lugemata kirjade (ikka need mahukad Johnson's Russia Listi kirjad) läbilugemise ja muu sellise tühja-tähjaga.

Loetud: - (nuuks-nuuks, aga ka selliseid päevi tuleb ette)
Vaadatud: Kurjuse kannul (Kanal2), Invasioon (Kanal2)

Esmabased mõtted

Lämmi tuleb, lämmi tapab! Käisin täna üle tüki aja linnas ehk siis viibisin pikemat aega väljas ja ikka päris kole oli. Selline kuumus, et lausa tapab! Ja juba nii vara, alles ju mai... No vahest tuleb siis suvi vähemalt mõnusalt jahe, mitte eriti üle kümne kraadi...

Aga käigud iseenesest olid asjatud sootuks, nagu suureks kurvastuseks selgus. Pidin minema RKK-sse tõlkelepingule allkirja andma, aga tuli välja, et asjaajaja last oli tabanud mingi hambavalu või midagi muud koledat ning teda seepärast polnud. Aga polnud ka kedagi teist või vähemalt ei suvatsenud keegi kellukesele reageerida. Vahest saab siis homme selle väikese, aga kasuliku asja korda ajada.
Teise asjana kavatsesin siis Mobiil-ID sedakorda hankida, aga see on nagu neetud: kuhu ma ka ei läheks, on EMT seal oma uksed äsja üldse või vähemalt selleks hetkeks, kui ma pärale jõuan, kinni pannud... Võib-olla pole siis ette nähtud, aga ma veel proovimist ei jäta :-)

Linnas käimine oli ka selle poolest huvitav, et kippus kustutama arvamuse, mis meedia põhjal justkui võiks jääda, nagu valitseks mingi majanduskriis või -surutis või midagi, mida auväärselt masuks pruugitakse nimetada. Ma liiklesin peamiselt kolmnurgas Rahvusraamatukogu-Toompea-Vabaduse plats ja ausalt öeldes ei ole ma ammu näinud nii palju ehitamist ja remontimist kui täna. Suur osa sellest langeb muidugi Vabaduse platsi ja Vabadussamba arvele, aga lisaks sellele oli selles kolmnurgas ikka veel lausa hulganisti maju ja kohti, kus käis millegi ehitamine või remont või mis vähemalt olid tavasilma eest varjatud millelegi sellisele osutavate kilede-plankudega. Ma usun, et viimati ma nägin nii ägedat ehitustegevust millalgi 1990. aastate algul, kui asuti kõike üle vuntsima, võib-olla vähemal määral ka sajandivahetuse paiku ja selle sajandi algusaastatel, kui ehitusbuum lahti läks, aga nüüd ei ole nagu aastaid enam nii palju korraga näinud. Kohe kuidagi ei taha uskuda, et mingi masu kuskil on...

Tänane tarkvara tõlkimise päev oli mõnes mõttes päris korralik, teises mõttes jälle veidi põhisihist hälbiv. Nimelt soovisid Kubuntu tõlkijad kangesti näha tarkvarahalduri KPackageKit tõlget, mille ma siis võtsingi täna ette. See oli päris mahukas, vist ligi 600 stringi, aga tehtud ta sai. Muid täiendusi rakenduste poole pealt oli ka piisavalt palju, et ma täna dokumentatsiooni juurde taas ei jõudnud. Vahest siis homme, sest nagunii läheb tõlkeseminari loengute peale suur osa päevast ära ja vaevalt ma viitsin õhtul enam keltidega tegelda - tarkvara on mõnevõrra lihtsam siiski :-)

Loetud: Akadeemia 7/2008
Vaadatud: CSI:Miami (TV3), Flash Gordon (TV6), Fringe (Pro7)

Neljabased mõtted

Täna tegin katse endale Mobiil-ID-d hankida. Õieti on mõnda aega see mõte mõlkunud. Ma ei ole osanud ID-kaarti Mandriva all tööle saada ja iga kord, kui nagu vaja on, ei viitsi välja logida ja Vistat käima panna, et seal ainult üks operatsioon ära teha. Nojah, õigemini mitte et ei ole osanud, vaid pigem ei ole viitsinud, sest mõned on ikka selle edukalt tööle saanud ka Mandrivas... Laisk, noh...
Aga igatahes tänane jäigi ainult katsetuseks, sest kuigi ma eelnevalt olin vaadanud, et EMT-l on kenasti esindus Magistrali kaubanduskeskuses, siis kohapeal selgus, et enam ei ole - või on nad ennast siis nii osavalt ära peitnud, et neid lihtsalt ei märka. Samusest laiskusest ei viitsinud hakata rohkem otsima, nii et eks siis jääb kunagi teiseks korraks see Mobiil-ID.

Aga ega ma siis naljalt ühe asja pärast välja lähe - ikka see laiskus: kodunt välja minna on mõtet ju ainult siis, kui saab mitu asja korraga ära ajada. Postkontor igatahes oli veel alles ja töötas, nii et saabunud raamatupakid sain kenasti kätte. Kaks pakikest, viis raamatut:
- Max Stirner. Der Einzige und sein Eigentum.
- Max Stirner. The Ego and Its Own. Ed. David Leopold
- Maurice Schumann. Die Lust und die Freiheit. Marquis de Sade und Max Stirner. Ihr Freiheitsbegriff im Vergleich.
- R. W. K. Paterson. The Nihilistic Egoist Max Stirner.
- W. B. Bartlett. Islam's War against the Crusaders.
Nagu näha, on enamik seotud Max Stirneriga. See on samuti vana, juba väga vana, aastakümnete vanune mõte lausa uurida lähemalt oma filosoofilise/maailmavaatelise eeskuju teost ja sedagi, mida arvavad temast teised. Isegi on peast läbi lipsanud mõte panna Stirneri peateos, seesamune Der Einzige eesti keelde, aga eks vaatab, kas selleks aega jagub ja, mis ilmselt peamisem, suutlikkust või vähemalt tunnet, et ma seda ikka suudan...

Kogu seda kena jalutuskäiku väljas tumestas küll räige sudu või miski. Selline tunne oli, et kuskil kesklinna pool, vähemalt Linnu tee ja Sõpruse ristmiku kandis või veel kaugemalgi linnas midagi põles või suitses. Aga võib-olla oli ka tavaline sudu igasugustest heitgaasidest, päris kindel ma ei ole. Siit roheluse keskelt tulles võib juba mõni tossav auto tunduda maailmalõpuna... :-)

Õhtul tuli läbi teade, et KDE 4.2 uus hooldusväljalase (4.2.3) on väljas. Seal sai ka veidi tõlkeid parandatud - lisaks siis neile üksikutele asjadele, mida stabiilsesse harru suvatseti lisada. Loodetavasti on mõnevõrra ühtlasem nüüd.