Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi katkestuse tavapärane igapühapäevane külaskäik ema juurde. Mis samamoodi traditsiooniliselt tähendas kopsakat kõhutäit ja tublit peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul. Ühtlasi sai pead vaevatud õige mitme foto kallal, mille ema kuskilt välja oli kaevanud ja millel oli peal hulk sõjaväelasi, nende seas arvatavasti ka mu vanaisa või vanaonu (või ka mõlemad) ajal, mil nad Eesti vabariigi sõjaväes aega teenisid. Ema uskus, et ta suutis neid ka nende piltide pealt tuvastada, aga väga kindel ei tundunud ta siiski olevat, nii et nähtavasti tuleks pöörduda mõne targema inimese poole, kes oskab ehk juba pildil kujutatu enda järgi öelda, mil need tehtud on, mis annaks mõningat kindlustunnet samuseid sugulasi sealt kindlama peale üles leida. Eks näeb.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2014
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Lubjakuningas (ETV), ENSV (ETV), Langev taevas (TNT Film), Langev taevas (TNT Film), Jane Eyre (Sony Entertainment)

Pühabased mõtted

Nagu pühapäeviti ikka, oli ka täna peamiseks ja meeldejäävaimaks sündmuseks külaskäik ema juurde. Mis samamoodi traditsiooniliselt tähendas rajalt mahavõtmist toeka kõhutäiega - rajalt maha seepärast, et seekord oli üle mõningase aja taas serveerimiseks välja pakutud mu absoluutne lemmik, nimelt kartulipuder hakklihakastmega (omletist kui tiiserist kõnelemata, loomulikult) - kui ka hilisemat tublit peatäit, seda viimast siis ikka mõistagi ristsõnavihikute kujul, mille seas oli täna ka Meistriristik, mis tähendas seda, et lahendamislusti ja -vaeva jagus hiljemgi, juba kodus olles.

Ühtlasi sain imetleda ema väljapanekut oma isa, see tähendab minu vanaisa kohta, mille ta kavatseb üldsusele avalikuks teha nädala pärast peetavatel tõstmisvõistlustel Albus, mis toimuvad just nimelt vanaisa auks ja meenutuseks. Ikka päris palju pilte on sellest omaaegsest "rahvavaenlasest" alles ja nüüd, viimastel aastatel, ka mõningad kirjasõnna jõudnud kajastused, samuti üksikud auhinnaks saadud esemed. (Ma ei ole selles muidugi päris kindel, aga ma natuke kahtlen, et tänapäeval antakse näiteks auhinnalisele kohale tulemise korral autasuks graveeringuga hõbelusikaid või muud sellist, kuidas öelda, "olmenänni", aga paistab, et 1930. aastatel oli see suhteliselt levinud.) Igatahes tundus, et nii palju kui nõndaütelda koduste vahenditega võimalik, annab see väljapanek vanaisast küllaltki hea ülevaate. (No ja näitab muidugi ka seda, kuidas vanaisa tõstjapisik on edasi kandunud nii tema pojas ehk minu onus kui ka lapselapses ehk mu vennas.)

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

Pühabased mõtted

Nagu pühapäeviti ikka, oli tänasegi päeva tähtsündmus ema külastamine. Mitte et see oleks täna nii lihtne olnud: äkitselt oli kohale jõudnud räige kuumalaine, mis sugugi ei soodustanud kodunt väljaminekut (mitte et kodus endas higi ja hala vähe oleks olnud, mõistagi). Aga teekonna ma ette võtsin ja loomulikult ei pidanud ka kahetsema: vaeva räigest kuumusest aitas kenasti leevendada ema üle tüki aja jälle proovitud lasanje, mis sellest hoolimata, et ta oli sinna sisse pannud ka kurgitükikesi (mis - see tähendab kurk - on loodussaadus, mis mu meelest kõige parem on just värskelt ehk toorelt, siis ehk ka hapendatult, aga hautatult, nojah, mitte kõige etem), maitses imehästi ja viis meeleolu taas tublisti üles. Rääkimata kopsakale kõhutäiele järgnenud parajast peatäiest, seda siis ikka mõistagi ristsõnavihikute kujul.

Lisaks oli emal mõndagi pajatada eile genealoogiaseltsiga ette võetud reisist Ida-Virumaale, eriti Sinimägedes käigust, kus tema isagi ja mu vanaisa omal ajal pealetulvava punalaine vastu võitles. Mis tekitas ka endal huvi sinna rajatud muuseumisse kunagi minna. Peale selle oli ta mulle hankinud õige mitu raamatut, nii tollelt ringreisilt kui ka hiljem muuseumiööga seotult, aga jäägu nende nimetamine hilisemaks, sest ma ei tundnud end täna sugugi võimelisena seda hunnikut koju tassima ja sestap neid mul niiütelda ju veel ka pole.


Loetud: Vikerkaar 4-5/2014
Vaadatud: mitte muhvigi

Pühabased mõtted

Nagu pühapäeviti ikka, seisis ka täna ees ema väisamine. Kohale jõudnuna selgus, et ema teadis midagi, mille mina olin täitsa ära unustanud, nimelt seda, et täna tähistatakse ülegalaktilist emadepäeva. Mis mind muidugi veidi kurvastas, sest selleks puhuks oleks ju võinud emale midagi mõnusat valmistada, kas või natuke jäätist. Aga noh, eks neid päevi tule veel, olgu nad siis eesliitega emade- või mitte. Igatahes muus mõttes oli pühapäev nagu tavaliselt kõige oma kõhtu hellitava nauditava toidukorraga ja sellele järgnenud võimsa peatäiega, seda viimast siis ikka ja mõistagi õige mitme ristsõnavihiku kujul, mida vahepealsete sõitude tõttu oli päris rohkelt kogunenud.

Ent selle kõrval sain ka pisut pilku heita kaugemasse minevikku, nii piltide kui ka esemete kujul. Nagu ma vist korra juba mainisin, on ühel Järvamaa spordientusiastil kavas vanaisa kui ühe Järvamaa spordiheerose mälestuseks korraldada tõstevõistlus. Mina ju vanaisa õieti ei mäleta, suri ta juba siis, kui ma olin vaevalt neljandasse eluaastasse jõudnud, aga ema oli nüüd selle mälestusürituse tarbeks kokku otsinud õige palju - nojah, nii palju kui neid muidugi säilinud on, tuleb mõistagi ja paraku lisada - fotosid vanaisa eri eluetappidest ning mitmesuguseid tallel hoitud esemeid, peamiselt võistlustelt auhinnaks saadud asju (jah, tänapäeval vist väga ei anta enam auhinnaks näiteks hõbelusikaid, mulle tundub, aga tollal küll). Mida oli mõnus silmitseda ja mõelda ajavoo kulule ja asjadele ...

Lisaks emale aitas mu tänast päeva sisustada ka Diplomaatia, kelle hüvanguks ma ühe artikli tõlkisin.


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Sofi Oksanen - kirjanikuks sündinud (ETV2), Doctor Who (BBC Entertainment), Emadepäev (Kanal12)

Esmabased mõtted

Et eile tekkis emal, nagu moodsas keelepruugis öeldakse, tõrge, täpsemalt messist ajendatud kodusviibimistõrge, siis langes igapühapäevane külaskäik tema juurde hoopis tänasele päevale, olles niisiis erandesmaspäevane. Aga sellest polnud midagi, isegi mõnus oli, eriti just minek, sest väljas valitses tõeliselt mõnus ilm: mõned plusskraadid, lahedalt karge õhk, taevast alla pudenemas kergemat sorti piserdust. Kui nüüd järele mõelda, siis võib lausa rahul ja rõõmus olla, et selle aasta sügis on nii pikale veninud. Nojah, vahepeale olid ju mõned ekstreemilmapäevad kogu selle valge mudruga, mis taevast alla valgus, ja kõige muu kaasnevaga, aga kui nii edasi läheb, siis tuleb uus sügis peale, enne kui see jõuab lõppeda - ja ongi käes igisügise epohh! No loota ju ikka võib ... :-)

Ema eilne messi väisamine tähendas mõistagi seda, et lisaks, nagu ikka, mehisele kõhutäiele ja seekord suhteliselt pisukesele peatäiele, seda viimast ikka ristsõnade, aga seekord selliste lihtsamate kujul, millest ema oli peaaegu kõik ära lahendanud, nii et minu ülesandeks jäi kõigest mõne üksiku tühja ruudukese täitmine, jõudis üht-teist tollest messist minunigi. Näiteks mitu kalendrit, mille üle ma üliväga rõõmustasin: ma ei ole küll spetsiaalselt või regulaarselt kalendreid kogunud ega isegi nende kohta vähegi korralikku andmebaasi viitsinud teha, aga olen alati hea, lausa väga hea meelega vastu võtnud nii raamat-, vihik/seina- kui ka ükslehtkalendrid (eestikeelsed küll ainult), mis mu käeulatusse on jäänud ja mille omistamise vastu pole keegi tõrkunud. Neile lisandusid veel üks omapärane luup - mine tea, võib ju vaja minna, ega minugi silmad nooremaks kindlasti ei jää ja mõnigi kord on mõneski kohas nagunii selline kiri, mida vist isegi kotkasilmadel on raske, kui suisa mitte võimatu lugeda - ja raudteefirma Elron sõidukaart, samuti küllap asjalik värgendus, mille toimimise ma lähiajal järele proovin.

Aga lisaks kõigele muule sain täna ka teada, et lõpuks ometi on ka vanaisa, selle suure spordiheerose kohta, veebis leiduvasse Eesti spordi biograafilisse leksikoni sissekanne tekkinud. Mille juures ka mu vend, samuti paras spordiheeros, ära mainitud on, mis on veel toredam.

Ja noh, lõpetuseks võib ära mainida, et tänaselegi langes taas üks artiklitõlge Postimehe hüvanguks.

Loetud: Vikerkaar 1-2/2014
Vaadatud: Elavad surnud (Fox), Välisilm (ETV), Kesk-Aafrika Vabariik: kaose anatoomia (ETV), Kaunitar ja koletis (TV3)

Ilmunud tõlked:
Abdul Turay: sotsid on kindlad kui kalju (Postimees, 17.02.2014)
D. Keys. Verise oleviku juured peituvad sadu vägivalla-aastaid täis minevikus (Postimees, 17.02.2014)
I. Kablukova. Pealinnas käib must äri keelatud külmrelvadega (Postimees, 17.02.2014; lühendatud versioon avalikus veebis)

Esmabased mõtted

Muidu sellisesse üksluisevõitu ja rahulikult õhtusse tuiavasse päeva tõid pisut elevust mõned välised uudised. Kõigepealt ema avastus, mida ta minuga sugugi jagamata ei jätnud, et mu vanaisa kohta on nüüd veebis olemas senisest täielikumad andmed - täpsemalt siis andmed küll ainult tabeli kujul, kus kuivalt kirjas, millistel Eesti meistrivõistlustel ta on osalenud ja milliseid kohti ja milliste tulemustega saavutanud. (Too ESBLi kirje ei ole seni sisse kantud, nii et avaliku elulooga peab veel ootama.)

Muide, avastasin tollest saidist mõningase üllatusega ka andmed enda kohta: kirjas on mu esinemised mälumängudel, nii kunagi ammu-ammu Eesti meistrivõistlustel kui ka viimastel aastatel maailmameistrivõistlustel. Miskipärast ristsõnade lahendamise meistrivõistlusi seal pole, ju siis seda ei peeta "spordiks" :-) Aga noh, need mõistagi kahvatuvad mu venna saavutuste ees, kes on ikka rohkem vanaisa moodi, tegeleb raskejõustikuga (tõstmise asemel küll jõutõstmisega, mis õige pisut sellest esimesest erineb) ja on samuti mitmekordne Eesti meister ja puha.

Aga need, kuigi kangesti südant rõõmustavad ja soojendavad ning uhkustunnet leegina läitvad tabelid polnud ainukesed erutavad välised uudised: paistab, et talveuni on mööda saanud ka Eesti keele instituudi töötajatel või vähemalt sealsetel veebimeistritel, sest täna (ma arvan, uudiseid nende kohta tuli vähemalt täna) jõudis veebi lausa kaks väärt sõnaraamatut: etümoloogiasõnaraamat, mis paberkujul juba mõnda aega väljas ja kahtlemata keele mõttes üks alussõnaraamatuid, mis lausa peakski olema kõigile kättesaadav, ning ametniku soovitussõnastik, mis, kui ma õigesti aru saan, ongi sellisena ainult veebis olemas ja mis samuti tundub väga vajalik, aidates loodetavasti muuta seda paljukirutud "võimukeelt" natukenegi inimlikumaks (kas nüüd mõistetavamaks, on juba iseküsimus, sest pahatihti on võimalik ka keelelises mõttes selliseid lauseid, mille kallal ehk ka kõige nõudlikum toimetaja ei leiaks midagi märkimisväärselt halba öelda ega parandada, välja paisata nii, et neil ometi ühtekokku mõtet ei ole või kui ka on, siis on seda väga raske sealt välja lugeda).

Lisaks võis EKI sõnaraamatute osakonna leheküljelt (mida ma polnud häbiväärselt kaua silmanud) teada saada, et veel jaanuaris peaks lisaks senisele tutvustavale leheküljele täielikult veebi jõudma ka sõnaperede raamat (mis samuti on nähtavasti üks väga väärt asi, kuigi ma pole seniajani jõudnud sellega põhjalikumalt tutvuda, et oma selgemat arvamust kujundada) ja et ammugi kavandatud ja aina edasilükkuvale eesti-läti/läti-eesti sõnaraamatule on lätlased teinud ka kodulehekülje, kus saab ka seni valminud sõnastikus otsida (esmapilgu järgi tundus, et üpris palju on juba ära tehtud, aga ega sinna muidugi sisse praegu veel hästi ei näe - sellistest populaarsematest sõnadest oli "jäätis" ja "veepark" olemas, aga "õlu" mitte :-)  ).


Loetud: Akadeemia 1/2014
Vaadatud: Välisilm (ETV), Surm Saharas (ETV), Kaunitar ja koletis (TV3)

Pühabased mõtted

Päevale iseloomulikult oli selle tipphetkeks ema külastamine. Mitte et pärast eilset mõnusat koosviibimist oleks olnud just kõige hõlpsam õigeks ajaks jalgu alla ning õlgu ja päid sirgu ajada, aga toime ma sellega siiski kuidagi tulin. Ja hea oli, et tulin, sest tulemuseks oli, nagu ikka, üks õige tubli kõhutäis - nojah, kartuliputru seekord polnud, vaid lihtsalt kartulid, aga hakklihakaste, mu arm, oh jummel, kui hea see oli! - ja loomulikult ka tubli peatäis, erinevalt eilsest mõistagi ainult ja üksiti ristsõnavihikute kujul. Lisaks sellele sai aidata emal veel natuke kohendada vanaisa kohta käivat teksti, mille ta seejärel ka Eesti spordi biograafilise leksikoni veebisaidile edastas. Loodetavasti see neile sobib ja peagi võib ka siis mu vanaisa kohta sealt pikemalt lugeda kõigi nende teiste väiksemate ja suuremate spordiheeroste seas, keda siinsamuse maa pind kandnud on.


Loetud: Imeline Ajalugu 1/2014
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Legendaarne Ernst Hiis (ETV), Super 8 (Pro7)

Teisibased mõtted

Eile äkitselt alanud tõvest hoolimata - tõsi, tänaseks oli see pisut vaibunud, aga ainult õige pisut - läks tänane päev igasuguste väljaskäikude tähe all, nii hästi või halvasti kui see ka välja tuli.

Kõigepealt viis tee mind taas ema juurde, seda mõistagi õige mitmel põhjusel, millest sugugi viimasel kohal ei olnud lootus ja ootus maitsvalt süüa saada. Tõsi, kohale vaarudes pidin tõdema, et ega seda toitu just väga palju suust sisse ei läinud ja maitsest ka suuremat sotti ei saanud - mitte toiduvalmistaja, vaid mu enda seisundi tõttu. Aga kehakinnitust igatahes sai ja nii palju kui ma suutsin, ka pisut vaimukinnitust ristsõnavihikute kujul.

Iseenesest oli muidugi peamine põhjus ema väisamiseks sootuks teine: nimelt on kavas panna tõstmise mitmekordsest Eesti meistrist vanaisa kohta käivaid andmeid ka veebipõhisesse Eesti spordi biograafilisse leksikoni ja nüüd tahtis ema, et ma pisut tema teksti üle vaataksin. Mida ma ka oma tänaste võimete kohaselt üritasin, aga eks see pisut kesisevõitu oli, nii et vist tuleb veel sellega tegelda (vahepeal loodetavasti jõuab ta konsulteerida veel mõne inimesega - paistab, et Esna kandis on vähemalt üks inimene, kes tahab mu vanaisa mälestust suuremasse ausse tõsta, vist lausa isegi mingid mälestusvõistlused korraldada).

Igatahes oleks kena küll, kui vanaisa sporditeeneid ka pisut laiemalt teataks. seni ei ole temast sõjaaegsete "pattude" pärast ja Siberisse saatmise tõttu õieti kuskil midagi kõneldud, välja arvatud kuivades tabelites, aga ometi oli ta viiekordne Eesti meister (mis ei ole muidugi hirmus palju, aga ka mitte kõige vähem) ja üks neist, kes oma arvatavasti tippajal sai ka kutse Berliini olümpiamängudele (kuhu paraku jäi rahapuuduse tõttu sõitmata). Nojah, ema on temast kirjutanud loo genealoogiaseltsi aastaraamatus ja nüüd on üks Järvamaa mees maakonna tõstespordi ajaloo kirja pannud, kus samuti temast pisut juttu, aga eks oleks hea, kui tema nime ja lühikese tutvustuse leiaks ka entsüklopeediast, mis pealegi veebis vabalt kättesaadav.

Sellega mu tänane päevakava veel ei piirdunud: pärast ema külastamist ootas ees sellekuine Nõmme mälumäng. Ei saa just öelda, et meil oleks väga hästi läinud, aga kui arvestada mu tõbisust ja asjaolu, et tavapärase kolme asemel olime seekord asjaolude sunnilt vaid kahekesi, siis pole ehk pisut enam kui 30 võistkonna seas 11.-14. koha jagamine isegi kõige hullem ...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Ameeriklane (TV6), Kaunitar ja koletis (TV3)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: Brüsseli õppetunnid (Postimees, 14.01.2014)