Vähesel määral tavaline tööpäev, mille algusest märkimisväärse osa neelas üks muidu ilmselt triviaalne, aga minu jaoks suuri raskusi valmistanud tegevus. Nimelt oli mul juba mõnda aega mõlkunud peas mõte, et veefiltrid võiks välja vahetada, on teised juba tükk aega teeninud ja kahtlaseks tumedaks tõmbunud ning veegi maitse pisut muutunud, suunas, mida ma väga ei hinda. (Need on siis sellised topsikus filtrid korterisse sisenevate torude küljes, mitte kraani külge pandavad.) Eile oli siis päev, mil uued filtrid koju kätte jõudsid ja mõistagi asusin entusiastlikult neid vahetama. Ma isegi ei kahtle, et ka tegutsemisruumi nappust ja muid takistusi arvestades võtnuks see oskaja inimese käes ehk aega minutit kolm või nii. Mul on aga veega ja eriti veevärgiga pikaajaline negatiivne ehk tõukuv suhe, mis lahtiseletatult tähendab, et kui ma olen leidnud, et miski võiks olla nii lihtne, et pole spetsialisti vajagi, siis lõpuks ikkagi on :-) Ja peaaegu oleks eilegi nii läinud. Sõnaga, kui meistermehel oleks kulunud kolm minutit, siis mul läks natuke kauem, umbes kolm tundi :-) Aga võisin uhke olla, et suutsin kõik topsikute lahti- ja kinnikeeramise ning filtrite väljavõtmise ja sisseasetamise ning tihendite paigasoleku probleemid siiski täitsa iseseisvalt ära lahendada!
Selline võimas päevatöö tehtud, ei olnudki muud kui õhtul külla minna, et lihavõtteliselt ja muidu mõnusalt aega veeta parimas seltskonnas, lausa nii heas, et õhtu venis välja hommikuks ...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Eesti jalgpalli premium-liiga: Nõmme Kalju - Levadia (TV6)
Showing posts with label remont. Show all posts
Showing posts with label remont. Show all posts
31.3.13
6.12.12
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldust ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Õieti oli ka teine (töö)ajakatkestaja, aga see oli äärmiselt põgus, vaid mõneminutiline. Nimelt alustati meil juba suvel maja soojustamist, mis nüüd talvehakul paistab lõppema hakkavat. Aga nagu ikka, yin ja yang peavad tasakaalus olema ja kui juba seina soojustatakse, tuleb kohe hoolitseda ka selle eest, et inimestel mitte liiga soe ei hakkaks, milleks puuriti seina sisse mõnuga augud, nii et neid kõigisse tubadesse jaguks. Täna jõudis siis mu elamispinna kätte kord, mil neid ventilatsiooniavausteks nimetatavaid auke tuldi tuhmvalge plastkobakaga täitma. Mis on muidugi tegelikult hea, sest ventileerimine on kahtlemata oluline (nii mulle kui ka eriti raamatutele) ja see väike auk on ehk isegi etem kui akna lahtihoidmine (ehkki viimane ventileerib kahtlemata ulatuslikumalt). Siiski on omamoodi naljakas, kuidas kangesti nähakse vaeva, et seinad soojust läbi ei laseks, aga seejärel tehakse nende sisse ometi lausa päris korralik auk ...
Loetud: Tehnikamaailm 12/2012
Vaadatud. Süvahavva kaadri taga (Kanal2), Meie aasta Siberis (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Benfica (TV6), Alcatraz (Kanal2)
Loetud: Tehnikamaailm 12/2012
Vaadatud. Süvahavva kaadri taga (Kanal2), Meie aasta Siberis (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Benfica (TV6), Alcatraz (Kanal2)
18.9.12
Esmabased mõtted
Tavaline mõnus logelemise ja lullipeksmise päev, mis algas küll hirmvara, lausa keset südaööd: läinud normaalsel ajal või ehk õige pisut hiljem, nii kella kuue paiku magama, olin sunnitud oma silmad üheksa enne üheksat lahti tegema, sest ehkki ma üldiselt ei lase ennast tähtsa magamistöö sooritamise käigus kõrvalistest helidest ülemäära eksitada, on siiski betoonipuuri vingumine heli, mis kohe sugugi mitte end eksitamatuna tunda ei lase. Nojah, muidugi tuli mul kohe meelde, et sel ja järgmiselgi nädalal pidada majaseina sisse auke puuritama, noid nõndanimetatud värskeõhuavausi, mis peaksid korraliku ventilatsiooni tagama. Kas pole imelik: vahetad aknad välja, et soojuskadu väiksem oleks, ja oled nagu isegi rahul, aga ei, siis peab ikka tegema eraldi augu kohe seina sisse, et külm õhk taas sisse pääseks ... Aga noh, olgu, küllap see on millekski ikka hea ka: seni on mul kombeks olnud küll mitte päris aastaringselt, aga siiski valdava osa ajast akent lahti hoida, võib-olla väiksema avausega ventilatsiooniava võiks siis olla see, mis tõesti peaaegu aastaringselt avatud on ...
Täna astusin ka kirjastusest läbi, et äsja lõppenud tõlke originaal tagasi viia ja uue tõlke originaal vastu saada. (Millega kaasnes veel üks tänane tegemine, nimelt lõplik äraütlemine ühele teisele tõlkepakkumisele, mille miinuseks oli asjaolu, et seatud tähtaeg poleks jätnud kohe üldse puhkepäevi - aga neid on mul ikka vaja, esiteks selleks, et tublisti lugeda ja muidu logeleda, aga teiseks ka mõningate ripakile jäänud asjade ärategemiseks, sealhulgas ka vaba tarkvara tõlkimiseks.)
Lisaks oli mul kavas kätte saada ka hiljuti ilmunud Bellamy Christopheri "Absoluutse sõja" tõlkijaeksemplarid, aga nendega tekkis probleem: tõepoolest, raamatud on nii suured ja rasked tellised kohe, et kirjastusse oli neid ainult kaks tükki ära mahtunud (ja tundus, et nad olid rõõmsad, et neist lahti said :-) ). Niisiis seadsin sammud nende poodi Kristiine keskuses, kus ka viimase eksemplari kenasti kätte sain.
Sugugi nii kenasti ei läinud aga teise asjaga, mis mind nagunii oleks samusesse keskusse viinud, nimelt praeguse hingevaakuva mobiiltelefoni asemele uue hankimine. No ei ole seda õiget ja sobivat, ei ole ... Lausa enamik on koletu suured kobakad ja väiksemate seas, mis peaksid eeldatavalt sobima, oli küll neid, mille peale mõelda, aga samal ajal jälle seda, mida ma olin veebipoest vaadanud ja leidnud, et see võiks äkki õige olla (Sony Xperia go), muidugi parajasti sugugi reaalpoes polnud, et oleks saanud seda oma töntsakate sõrmedega näppida ja pihku proovida ... Eks tuleb nähtavasti veel ringi vaadata, seni veel peab vana vähemalt voolujuhtme otsas siiski vastu, kuigi ilma selleta naljalt enam üle ühe kõne välja ei vea ...
Loetud: Akadeemia 9/2012; P. Bergen. Manhunt
Vaadatud: 1814 (ETV2), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)
Täna astusin ka kirjastusest läbi, et äsja lõppenud tõlke originaal tagasi viia ja uue tõlke originaal vastu saada. (Millega kaasnes veel üks tänane tegemine, nimelt lõplik äraütlemine ühele teisele tõlkepakkumisele, mille miinuseks oli asjaolu, et seatud tähtaeg poleks jätnud kohe üldse puhkepäevi - aga neid on mul ikka vaja, esiteks selleks, et tublisti lugeda ja muidu logeleda, aga teiseks ka mõningate ripakile jäänud asjade ärategemiseks, sealhulgas ka vaba tarkvara tõlkimiseks.)
Lisaks oli mul kavas kätte saada ka hiljuti ilmunud Bellamy Christopheri "Absoluutse sõja" tõlkijaeksemplarid, aga nendega tekkis probleem: tõepoolest, raamatud on nii suured ja rasked tellised kohe, et kirjastusse oli neid ainult kaks tükki ära mahtunud (ja tundus, et nad olid rõõmsad, et neist lahti said :-) ). Niisiis seadsin sammud nende poodi Kristiine keskuses, kus ka viimase eksemplari kenasti kätte sain.
Sugugi nii kenasti ei läinud aga teise asjaga, mis mind nagunii oleks samusesse keskusse viinud, nimelt praeguse hingevaakuva mobiiltelefoni asemele uue hankimine. No ei ole seda õiget ja sobivat, ei ole ... Lausa enamik on koletu suured kobakad ja väiksemate seas, mis peaksid eeldatavalt sobima, oli küll neid, mille peale mõelda, aga samal ajal jälle seda, mida ma olin veebipoest vaadanud ja leidnud, et see võiks äkki õige olla (Sony Xperia go), muidugi parajasti sugugi reaalpoes polnud, et oleks saanud seda oma töntsakate sõrmedega näppida ja pihku proovida ... Eks tuleb nähtavasti veel ringi vaadata, seni veel peab vana vähemalt voolujuhtme otsas siiski vastu, kuigi ilma selleta naljalt enam üle ühe kõne välja ei vea ...
Loetud: Akadeemia 9/2012; P. Bergen. Manhunt
Vaadatud: 1814 (ETV2), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)
27.2.10
Reedesed mõtted
Suhteliselt tavaline tööpäev, kuigi väga pikk ja mitmete vahelepõigetega. Pikkuse põhjustas asjaolu, et ma lasksin end järjekordselt kanaks, haneks ja pardiks püüda. Nimelt sai vannitoaremondi käigus paigaldatud ka uued veemõõtjad ja et see teema oli samal ajal üleval ka ühistus, siis mõtlesin, et pole mõtet endal võimlema hakata ning jätsin plommimise rahulikult ühistu suuraktsiooni ajaks. Täna oli siis see päev, mille kohta oli teade, et alates kella 9 asutakse plommima (või ka mõnedel, kes seda soovisid, mõõdikuid paigaldama). Ma olingi kenasti siis pärast paaritunnist suigatamist veidi enne 9 üleval - ja natsa enne 17 olidki mehed kohal :-)
See andis muidugi võimaluse vahepealsel ajal üsna palju ära teha ja ega ma võimalust kasutamata ei jätnud. Muu hulgas võtsin hommikupoolikul, kui oli juba tekkinud hanekspüütuse tunne, ette tarkvara suurema uuendamise, sealhulgas asja, mida ma ikka alati väga pelgan, nimelt kerneli väljavahetamise (senise 2.6.31 asemel tutikas uus 2.6.33). Aga kartus oli asjatu, kõik sujus sedakorda kenasti. Lisaks sellele mahutasin ootamisaega ka ühe väiksema artikli tõlkimise Diplomaatiale, aga üldiselt kulus see siiski jõudsale raamatutõlkimisele.
Kui siis mehed lõpuks kohale jõudsid ja mõne minutiga plommid paika olid pannud, võtsin ette väljaskäigu, mida oleks ju ka varem võinud teha, aga teadmatuse tõttu, millal täpselt nad minu juurde jõuavad, ei olnud siiski teinud. Käik ise viis mind Swedbanki kontorisse uut krediitkaarti saama. Sellega oli ikka palju vaeva ja jama: millalgi mõne kuu eest hakati väljavahetamisest kõnelema, mille järel ma ka ärevalt vaatasin internetipangast järele, kas tõesti on senise kaardi tähtaega kärbitud. Ei olnud, mis rahustas - kuni kuu eest helistati pangast ja selgus, et internetipangas nad olid otsustanud seda mitte kajastada! Ma ei suutnudki aru saada, miks, aga no eks ta ole, kõigest ei peagi alati aru saama... Võib-olla neil läks siis nii palju auru selle American Expressi promomise peale, et väikest liigutust internetipangas enam ei jagunud jaksu teha... Igatahes kätte ma uue krediitkaardi kenasti ja kiiresti sain (ja mitte AE, vaid ikka vana hea Visa). Ega mul teda ju tegelikult väga palju vaja polegi, aga aeg-ajalt tuleb siiski internetiavarustel ette kohti, kus huvipakkuva asja hankimiseks on just krediitkaarti vaja või vähemalt PayPali kontot, mis omakorda jälle tähendab krediitkaardi vajadust.
Väljaskäik ise tuletas meelde, et peatselt on algamas kõige vastikum aastaaeg, mida ma oskan ette kujutada. Praegu veel suudab lumikate vastu panna, aga varsti on jälle see vastik kevad kogu oma sulamise ja muu jamaga käes, kindel see. Ideaalne oleks muidugi, kui aasta ringi oleks kena oktoober-november, paljas maa, rohelus asendunud kollakas-pruunisusega, ere päikesevalgus tuhmimaga või üldse pilvedealuse valgusega, aeg-ajalt valusalt lõikavad tuuleiilid, parajalt jahe ja nii edasi, aga nojah, ideaalid on ju vaid ideaalis...
Muidu üsna tühjas Sirbis oli viimase lehekülje keelerubriik tõlkimisele pühendatud ja see, mida sealt lugeda oli, oli ikka üsna jube: arvukalt näiteid selle kohta, kuidas on täiesti mööda ja puusse ja võssa ja metsa ja teab veel kuhu tõlgitud. Seda lugedes tekkis tunne, et see, et ma olen viimased aastad ainult tõlkinud ja pole õieti ühtegi raamatut lugenud, on lausa vaimsele tervisele hea olnud... :-) (Olgu, see oli nali ja tegelikult on nende aastate järel praeguseks lugemistarve nii süvenenud, et peagi ma seda ka rahuldan.) Ja ega olukord vaevalt niipea paremaks muutub, sest nagu Marek Tamme huvitavast pisiülevaatest eestikeelsete raamatute kohta aastail 1991-2008 nähtub, on tõlkekirjanduse osakaal ja maht aina kasvamas... Mis on ühelt poolt muidugi loomulik, sest kuigi eesti kultuur, eesti keel ja eestlased isegi ei ole maailma kultuuride, keelte ja rahvaste paabeli seas sugugi väikesed, on ometi olemas ka meist palju suuremaid ja seeläbi ka üldjuhul tähtsamaid kultuure, keeli ja rahvaid, mis lihtsalt tingibki tõlkekirjanduse suure osatähtsuse. Mis, teiselt poolt, toob samas kaasa ka palju praaki, sellist, millele Sirbi artiklis osutatakse, sest asjatundlikke tõlkijaid ja toimetajaid on ikkagi piiratud hulgal ning see hulk on kahtlemata väiksem kui vajalik sellele teadmusekogusele, mida peetakse vajalikuks tõlkida... Ega siin muud polegi teha, kui ainult ise niimoodi töötada, et kõik, mida teed, oleks vähemalt endale seatud standardite järgi parim, nii hea, kui vähegi oskad ja suudad...
Loetud: Sirp 26.02.2010, C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Silent Hill (TV3)
See andis muidugi võimaluse vahepealsel ajal üsna palju ära teha ja ega ma võimalust kasutamata ei jätnud. Muu hulgas võtsin hommikupoolikul, kui oli juba tekkinud hanekspüütuse tunne, ette tarkvara suurema uuendamise, sealhulgas asja, mida ma ikka alati väga pelgan, nimelt kerneli väljavahetamise (senise 2.6.31 asemel tutikas uus 2.6.33). Aga kartus oli asjatu, kõik sujus sedakorda kenasti. Lisaks sellele mahutasin ootamisaega ka ühe väiksema artikli tõlkimise Diplomaatiale, aga üldiselt kulus see siiski jõudsale raamatutõlkimisele.
Kui siis mehed lõpuks kohale jõudsid ja mõne minutiga plommid paika olid pannud, võtsin ette väljaskäigu, mida oleks ju ka varem võinud teha, aga teadmatuse tõttu, millal täpselt nad minu juurde jõuavad, ei olnud siiski teinud. Käik ise viis mind Swedbanki kontorisse uut krediitkaarti saama. Sellega oli ikka palju vaeva ja jama: millalgi mõne kuu eest hakati väljavahetamisest kõnelema, mille järel ma ka ärevalt vaatasin internetipangast järele, kas tõesti on senise kaardi tähtaega kärbitud. Ei olnud, mis rahustas - kuni kuu eest helistati pangast ja selgus, et internetipangas nad olid otsustanud seda mitte kajastada! Ma ei suutnudki aru saada, miks, aga no eks ta ole, kõigest ei peagi alati aru saama... Võib-olla neil läks siis nii palju auru selle American Expressi promomise peale, et väikest liigutust internetipangas enam ei jagunud jaksu teha... Igatahes kätte ma uue krediitkaardi kenasti ja kiiresti sain (ja mitte AE, vaid ikka vana hea Visa). Ega mul teda ju tegelikult väga palju vaja polegi, aga aeg-ajalt tuleb siiski internetiavarustel ette kohti, kus huvipakkuva asja hankimiseks on just krediitkaarti vaja või vähemalt PayPali kontot, mis omakorda jälle tähendab krediitkaardi vajadust.
Väljaskäik ise tuletas meelde, et peatselt on algamas kõige vastikum aastaaeg, mida ma oskan ette kujutada. Praegu veel suudab lumikate vastu panna, aga varsti on jälle see vastik kevad kogu oma sulamise ja muu jamaga käes, kindel see. Ideaalne oleks muidugi, kui aasta ringi oleks kena oktoober-november, paljas maa, rohelus asendunud kollakas-pruunisusega, ere päikesevalgus tuhmimaga või üldse pilvedealuse valgusega, aeg-ajalt valusalt lõikavad tuuleiilid, parajalt jahe ja nii edasi, aga nojah, ideaalid on ju vaid ideaalis...
Muidu üsna tühjas Sirbis oli viimase lehekülje keelerubriik tõlkimisele pühendatud ja see, mida sealt lugeda oli, oli ikka üsna jube: arvukalt näiteid selle kohta, kuidas on täiesti mööda ja puusse ja võssa ja metsa ja teab veel kuhu tõlgitud. Seda lugedes tekkis tunne, et see, et ma olen viimased aastad ainult tõlkinud ja pole õieti ühtegi raamatut lugenud, on lausa vaimsele tervisele hea olnud... :-) (Olgu, see oli nali ja tegelikult on nende aastate järel praeguseks lugemistarve nii süvenenud, et peagi ma seda ka rahuldan.) Ja ega olukord vaevalt niipea paremaks muutub, sest nagu Marek Tamme huvitavast pisiülevaatest eestikeelsete raamatute kohta aastail 1991-2008 nähtub, on tõlkekirjanduse osakaal ja maht aina kasvamas... Mis on ühelt poolt muidugi loomulik, sest kuigi eesti kultuur, eesti keel ja eestlased isegi ei ole maailma kultuuride, keelte ja rahvaste paabeli seas sugugi väikesed, on ometi olemas ka meist palju suuremaid ja seeläbi ka üldjuhul tähtsamaid kultuure, keeli ja rahvaid, mis lihtsalt tingibki tõlkekirjanduse suure osatähtsuse. Mis, teiselt poolt, toob samas kaasa ka palju praaki, sellist, millele Sirbi artiklis osutatakse, sest asjatundlikke tõlkijaid ja toimetajaid on ikkagi piiratud hulgal ning see hulk on kahtlemata väiksem kui vajalik sellele teadmusekogusele, mida peetakse vajalikuks tõlkida... Ega siin muud polegi teha, kui ainult ise niimoodi töötada, et kõik, mida teed, oleks vähemalt endale seatud standardite järgi parim, nii hea, kui vähegi oskad ja suudad...
Loetud: Sirp 26.02.2010, C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Silent Hill (TV3)
21.2.10
Laubased mõtted
Üldiselt tavaline tööpäev, mida aga katkestas mõneks tunniks juba mõnda aega plaanitud operatsioon, mille koodnimeks võiks olla "vanainimeste kompleksne ärakasutamine" - ehk siis täpsemalt ema külaskäigu, mis tema soovil sedakorda laupäevale kandus, ühitamine võimalusega tema ja ta poiss-sõbraga koos autoga mööda Tallinna huvitavaid ja vajalikke paiku vurada. Tänane huvitav ja vajalik paik oli eelkõige Rocca al Mare kaubanduskeskus ja eriti sealne Rahva Raamatu kauplus, kus eesmärgiks oli realiseerida vahepeal kogunenud kinkekaardid. Siinkohal suur tänu ja aupaklikud kummardused neile, kes möödunud sügisel suvatsesid mu sünnipäevapeole ennast kohale vedida ja lisaks sellele annetustekausikesse ka RR-i kinkekaarte poetada, samuti - enesekeskne, nagu ma ju olen :-) - mulle endale, kes ma suutsin ristsõnade meistrivõistlustel lisaks medalile ka tuhande krooni eest samuseid kinkekaarte välja võidelda.
Mõneti oli seekordne raamatupoe väisamine eriskummaline. Tavaliselt tekib mul sinna sattudes ikka probleem, mida ostmata jätta, kuid täna olin otsustanud, et heade inimeste kingitud kaardid peaksid minema selliste väärt raamatute peale, mille ostmist ma küll vajalikuks pean, aga mis hinna poolest panevad veidi kukalt sügama ja tõsisemalt mõtlema. Eriskummalisus tekkiski sellest, et mul oli noid kaardikesi kokku enam kui kahe tuhande krooni eest, aga seda summat ei õnnestunudki täis saada! Loomulikult oli seal raamatuid küllaga, mida ju oleks võinud veel sülle haarata, nii et oleks tulnud teist või kolmandat sama palju pealegi maksta, aga vaat neid "erilisi" ei olnud... Niisiis jätsin ühe pooletuhandelise veel paremaid aegu ootama... Aga olgu siin siis ära mainitud, mis sedakorda ostukorvi jäid:
Aga nagu mainitud, oli tegemist "kompleksse ärakasutamisega", mis tähendas seda, et autoteenust sai ühtlasi pruukida selleks, et hankida vastremonditud vannituppa mõningaid puuduvaid manuseid (seebialus, hambaharjatops, tualetipotihari ja -alus, põrandakatted). Rocca al Mare keskus on küll suur ja seal on lausa sisustuskaubamaja nime kandvad ärid, rääkimata lihtlabasematest Jyskidest ja KoduExtratest, aga nojah, midagi mõistlikku ma neist ei leidnud: kaupa oli ja palju ja sõltuvalt poest eri hinnas, aga ükski, kuidas öelda, ei pannud isegi kerkima :-) Vahest kõige paremini võttis selliste "kõik sisustusest, mida hing vaid soovib" poodide pakutava kokku, kui ma ei eksi, siis KoduExtras nähtud kuulikesed, mis torkasid silma enigmaatiliste jupstükkidena ja mille silti uurides selgus, et seal seisab lakooniliselt väiksematel "Kaup 15.-" ja suurematel "Kaup 29.-"...
Aga et "ärakasutamisega" kaasnev autoteenus kehtis ka Rocca al Marest tagasisõiduks, siis sai läbi põigatud ka Ehituse ABC-st ja päris enesestmõistetavalt ja oodatult oli seal samalaadset kaupa, mõistliku hinnaga ja mis eriti hea, just sellist, mis pani midagi tiksuma. Nii saigi kena musta karva anumate komplekt ja ruumi üldise toonina kenasti kokku sobivad sinakat tooni põrandakatted just sealt ostetud.
Ema tõi ühtlasi kaasa ka Meistriristiku, mis vähendas veelgi töötundide arvu - selle lahendamine (isegi ema kiiluvees) on reeglina alati ikka päris mitut tundi hõlmav tegevus. Ja nagu tavaliselt, jäid paar mõistatust esimese hooga tegema, ikka need Rauno Pärnitsa maruigavad sõnapaigutamisülesanded. Midagi ei ole teha, selliseid ma lahendan ainult sellepärast, et mulle ei meeldi, kui ristsõnavihikusse jääb tühje ruute või lahendamata kohti :-) Sest mingit intellektuaalset naudingut ju sellised mõistatused (vähemalt minu veendumust mööda) pakkuda ei saa - mingeid teadmisi või oskusi nad juurde ei anna, tegemist on umbes nagu pusle kokkupanemisega, kus polegi mingit pilti, vaid lihtsalt suvaliselt laiali paisatud värviplekid, nii et pusi palju tahad, midagi mõistlikku ikka välja ei tule...
Tänases Postimehes oli väga hea intervjuu Venemaa ajalooalaste teoste autori Mark Soloniniga, kes erilise huviga on süüvinud Teise maailmasõja ajalukku. Ega Soloninist endast ja intervjuust polegi midagi rohkem öelda kui seda, et tasub lugeda nii tema raamatuid (mida ma ise paraku olen seni suutnud vaid põgusalt sirvida...) kui ka mainitud intervjuud. Küll aga oli tõeliselt kummastav lugeda artiklit saatnud kommentaare - suisa imekspandav oli nii suur kohe nähtavalt rumalate ja sõna otseses mõttes raevutatti pritsivate isikute kontsentratsioon, mille sekka mõned üksikud asjalikud kommentaarid täitsa ära kadusid nagu pilpake tormilainete alla. Sealjuures oli enamiku puhul lausa raske aru saada, miks nad õieti sõna on võtnud, kui neil pole midagi öelda... (mõnikord on selge, et teatud teema või kirjutaja puhul aktiveeruvad kindlad jõud, olgu poolt või vastu, aga siin... kuidagi nõutuks tegi selline massiline mõttetu sõim...)
Loetud: Akadeemia 2/2010
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Abdul Turay: hea uus Eesti (Postimees, 20.02.2010)
Vello Vikerkaar: bardakk (Postimees, 20.02. 2010)
Friedrike Rasche. Kas sport annab täiusliku keha? (Postimees, 20.02.2010; sellele artiklile link puudub - ilmselt on, nagu eelmiste samalaadsete tekstide puhul, seda peetud mingil teadmata ja arusaamatul põhjusel vajalikuks kättesaadavaks muuta ainult neile, kes maksavad Postimehe eest seda paberkandjana või veebiväljaandena tellides...)
Mõneti oli seekordne raamatupoe väisamine eriskummaline. Tavaliselt tekib mul sinna sattudes ikka probleem, mida ostmata jätta, kuid täna olin otsustanud, et heade inimeste kingitud kaardid peaksid minema selliste väärt raamatute peale, mille ostmist ma küll vajalikuks pean, aga mis hinna poolest panevad veidi kukalt sügama ja tõsisemalt mõtlema. Eriskummalisus tekkiski sellest, et mul oli noid kaardikesi kokku enam kui kahe tuhande krooni eest, aga seda summat ei õnnestunudki täis saada! Loomulikult oli seal raamatuid küllaga, mida ju oleks võinud veel sülle haarata, nii et oleks tulnud teist või kolmandat sama palju pealegi maksta, aga vaat neid "erilisi" ei olnud... Niisiis jätsin ühe pooletuhandelise veel paremaid aegu ootama... Aga olgu siin siis ära mainitud, mis sedakorda ostukorvi jäid:
- Rootsi-eesti sõnaraamat
- Hispaania-eesti sõnaraamat
- R. Kasik. Eesti keele sõnatuletus
- R. Alas. Järvamaa mõisad. Mis kusagil oli ja mis sellest järel on
- D. Moisi. Emotsioonide geopoliitika
Aga nagu mainitud, oli tegemist "kompleksse ärakasutamisega", mis tähendas seda, et autoteenust sai ühtlasi pruukida selleks, et hankida vastremonditud vannituppa mõningaid puuduvaid manuseid (seebialus, hambaharjatops, tualetipotihari ja -alus, põrandakatted). Rocca al Mare keskus on küll suur ja seal on lausa sisustuskaubamaja nime kandvad ärid, rääkimata lihtlabasematest Jyskidest ja KoduExtratest, aga nojah, midagi mõistlikku ma neist ei leidnud: kaupa oli ja palju ja sõltuvalt poest eri hinnas, aga ükski, kuidas öelda, ei pannud isegi kerkima :-) Vahest kõige paremini võttis selliste "kõik sisustusest, mida hing vaid soovib" poodide pakutava kokku, kui ma ei eksi, siis KoduExtras nähtud kuulikesed, mis torkasid silma enigmaatiliste jupstükkidena ja mille silti uurides selgus, et seal seisab lakooniliselt väiksematel "Kaup 15.-" ja suurematel "Kaup 29.-"...
Aga et "ärakasutamisega" kaasnev autoteenus kehtis ka Rocca al Marest tagasisõiduks, siis sai läbi põigatud ka Ehituse ABC-st ja päris enesestmõistetavalt ja oodatult oli seal samalaadset kaupa, mõistliku hinnaga ja mis eriti hea, just sellist, mis pani midagi tiksuma. Nii saigi kena musta karva anumate komplekt ja ruumi üldise toonina kenasti kokku sobivad sinakat tooni põrandakatted just sealt ostetud.
Ema tõi ühtlasi kaasa ka Meistriristiku, mis vähendas veelgi töötundide arvu - selle lahendamine (isegi ema kiiluvees) on reeglina alati ikka päris mitut tundi hõlmav tegevus. Ja nagu tavaliselt, jäid paar mõistatust esimese hooga tegema, ikka need Rauno Pärnitsa maruigavad sõnapaigutamisülesanded. Midagi ei ole teha, selliseid ma lahendan ainult sellepärast, et mulle ei meeldi, kui ristsõnavihikusse jääb tühje ruute või lahendamata kohti :-) Sest mingit intellektuaalset naudingut ju sellised mõistatused (vähemalt minu veendumust mööda) pakkuda ei saa - mingeid teadmisi või oskusi nad juurde ei anna, tegemist on umbes nagu pusle kokkupanemisega, kus polegi mingit pilti, vaid lihtsalt suvaliselt laiali paisatud värviplekid, nii et pusi palju tahad, midagi mõistlikku ikka välja ei tule...
Tänases Postimehes oli väga hea intervjuu Venemaa ajalooalaste teoste autori Mark Soloniniga, kes erilise huviga on süüvinud Teise maailmasõja ajalukku. Ega Soloninist endast ja intervjuust polegi midagi rohkem öelda kui seda, et tasub lugeda nii tema raamatuid (mida ma ise paraku olen seni suutnud vaid põgusalt sirvida...) kui ka mainitud intervjuud. Küll aga oli tõeliselt kummastav lugeda artiklit saatnud kommentaare - suisa imekspandav oli nii suur kohe nähtavalt rumalate ja sõna otseses mõttes raevutatti pritsivate isikute kontsentratsioon, mille sekka mõned üksikud asjalikud kommentaarid täitsa ära kadusid nagu pilpake tormilainete alla. Sealjuures oli enamiku puhul lausa raske aru saada, miks nad õieti sõna on võtnud, kui neil pole midagi öelda... (mõnikord on selge, et teatud teema või kirjutaja puhul aktiveeruvad kindlad jõud, olgu poolt või vastu, aga siin... kuidagi nõutuks tegi selline massiline mõttetu sõim...)
Loetud: Akadeemia 2/2010
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Abdul Turay: hea uus Eesti (Postimees, 20.02.2010)
Vello Vikerkaar: bardakk (Postimees, 20.02. 2010)
Friedrike Rasche. Kas sport annab täiusliku keha? (Postimees, 20.02.2010; sellele artiklile link puudub - ilmselt on, nagu eelmiste samalaadsete tekstide puhul, seda peetud mingil teadmata ja arusaamatul põhjusel vajalikuks kättesaadavaks muuta ainult neile, kes maksavad Postimehe eest seda paberkandjana või veebiväljaandena tellides...)
11.2.10
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestasin põgusa kaupluse väisamisega. Sedakorda olid kraadid mu arvutiekraanil ja väljas tuntav õhkkond enam-vähem kooskõlas.
Täna oli samuti esimene kord viimase kümmekonna aasta kestel, mil ma olen täieõiguslik korteriomanik olnud (ja põhimõtteliselt üleüldse), kus sain n-ö kommunaalteenuste eest arve, mis ületas 2000 krooni piiri. Selle hulgas on siis nii vesi, elekter, mitmesugused ühistumaksud ja mõistagi peamine summa üleskihutaja küte. Õieti olen ma küll korra varemgi üle 2000 krooni maksma pidanud, aga tookord oli see tingitud raamatupidaja eksimusest, kelle tõttu tuli kahe kuu summa üheskoos tasuda. Järeldus? - ilmselt oli jaanuar üks külm kuu ;-)
Täna kulutasid remondimehed siis veel nii pool tunnikest, et anda paarile asjale viimane lihv, ning sellega võib mu vannitoaremondi lõppenuks lugeda. Sain ka esimest korda nautida uue dušikabiini võlusid. Nojah, inimese kohta, kel pole kodus ligi neli kuud olnud õiget võimalust ennast üle keha pesta, oli tunne võimas ja mõnus ja magus! :-) Igatahes meel on hea ja tuju käib üle pea! :-)
Seda rõõmu tumestas õhtupoole teade, et järjekordselt on surnud üks suurmees, nimelt Enn Soosaar. Ma kahjuks ei tundnud teda isiklikult, aga kui ma vaatasin Wikipediast tema tõlgitud teoseid, siis on need suuremalt jaolt sellised, mis on meelde jäänud nii sisu kui ka tõlke poolest. Ja tema artiklid ajakirjanduses olid ka alati vähemalt huvitavad lugeda, isegi kui mõnikord tema mõttekäigud läksid radadele, mis mulle just väga ei meeldinud. Mõttesügavust ja sõnanõtkust jagus tal igatahes alati.
Loetud: Vikerkaar 1-2/2010
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
Täna oli samuti esimene kord viimase kümmekonna aasta kestel, mil ma olen täieõiguslik korteriomanik olnud (ja põhimõtteliselt üleüldse), kus sain n-ö kommunaalteenuste eest arve, mis ületas 2000 krooni piiri. Selle hulgas on siis nii vesi, elekter, mitmesugused ühistumaksud ja mõistagi peamine summa üleskihutaja küte. Õieti olen ma küll korra varemgi üle 2000 krooni maksma pidanud, aga tookord oli see tingitud raamatupidaja eksimusest, kelle tõttu tuli kahe kuu summa üheskoos tasuda. Järeldus? - ilmselt oli jaanuar üks külm kuu ;-)
Täna kulutasid remondimehed siis veel nii pool tunnikest, et anda paarile asjale viimane lihv, ning sellega võib mu vannitoaremondi lõppenuks lugeda. Sain ka esimest korda nautida uue dušikabiini võlusid. Nojah, inimese kohta, kel pole kodus ligi neli kuud olnud õiget võimalust ennast üle keha pesta, oli tunne võimas ja mõnus ja magus! :-) Igatahes meel on hea ja tuju käib üle pea! :-)
Seda rõõmu tumestas õhtupoole teade, et järjekordselt on surnud üks suurmees, nimelt Enn Soosaar. Ma kahjuks ei tundnud teda isiklikult, aga kui ma vaatasin Wikipediast tema tõlgitud teoseid, siis on need suuremalt jaolt sellised, mis on meelde jäänud nii sisu kui ka tõlke poolest. Ja tema artiklid ajakirjanduses olid ka alati vähemalt huvitavad lugeda, isegi kui mõnikord tema mõttekäigud läksid radadele, mis mulle just väga ei meeldinud. Mõttesügavust ja sõnanõtkust jagus tal igatahes alati.
Loetud: Vikerkaar 1-2/2010
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
10.2.10
Teisibased mõtted
Valdavalt tavaline tööpäev. Täna nägi siis ametlikult ilmavalgust KDE SC 4.4, seesama, mille väljalasketeate tõlkimisest ma eile kõnelesin. Tegin sellest ka eraldi sissekande, aga ega selles suurt rohkem ei olnud kui viide mainitud väljalasketeatele. Viimasele võib vahest lisada ainult seda, et jätkuvalt on õnnestunud hoida KDE stabiilsete väljalasete tõlkimise taset 100% peal - kuigi jah, paraku ka seekord ei jõudnud veel nii kaugele, et tolle nn sügavama lokaliseerimisega tegelda, mis tooks mõnessegi rakendusse spetsiifilisemaid asju, nt eestikeelseid sõnamänge või klaviatuuriharjutusi jms.
Pärastlõunal käisin korra linnas ja kogesin, et temperatuur ei tähenda sel talvel ikka õieti mitte midagi - noil 30 kraadi ligi ulatunud päevadel oli tunde järgi märksa talutavam väljas liikuda kui näiteks täna või mõnel teiselgi päeval, kus miinuskraade ametlikult poole vähem on olnud. Käigu enda mõte oli osaleda oma onu Urmas Miku mälestusnäituse avamisel Haus galeriis. See oli õieti üsna tagasihoidlik üritus, kus lisaks galeriipoolsetele esindajatele olid peamiselt kohal ainult mu kadunud onu lähimad sugulased ja tuttavad. Aga näitus jääb avatuks kuuks ajaks, nii et kui keegi sellise kunsti vastu huvi tunneb, siis tasub läbi astuda - seda enam, et tegemist on näitusmüügiga. (Igasuguste asjade jäädvustamise vastu huvi tundev ema tegi sellest üritusest ka paar kaameravideot ja pilte; viimaste juures on küll paar viimast pilti tegelikult ühelt eelmiselt näituselt pärit.)
Õhtul jõudsid uuesti mu juurde ka remondimehed ja asusid siis vannitoale viimast lihvi andma elik dušikabiini paigaldama. Hilisõhtuks oli see ka kenasti paigas ja kuigi homsele jäävad veel paar pisikest viimistlemistegevust, võib nüüd öelda, et suur remont on valmis. Tulemus on igatahes mulle endale väga meeldiv - kuigi jah, vahest oleks võinud avaramalt mõelda ja vannituba natuke teiste ruumide arvelt isegi laiendada, aga jäägu need mõtted mõne aasta kaugusse tulevikku, kui ma olen praegust (ehkki veidi kitsukest, aga siiski) vahvat ja ülesmukitud ruumi piisavalt nautida saanud :-)
Loetud: Vikerkaar 1-2/2010
Vaadatud: Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Jumal, õnnista Islandi (ETV), Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
Pärastlõunal käisin korra linnas ja kogesin, et temperatuur ei tähenda sel talvel ikka õieti mitte midagi - noil 30 kraadi ligi ulatunud päevadel oli tunde järgi märksa talutavam väljas liikuda kui näiteks täna või mõnel teiselgi päeval, kus miinuskraade ametlikult poole vähem on olnud. Käigu enda mõte oli osaleda oma onu Urmas Miku mälestusnäituse avamisel Haus galeriis. See oli õieti üsna tagasihoidlik üritus, kus lisaks galeriipoolsetele esindajatele olid peamiselt kohal ainult mu kadunud onu lähimad sugulased ja tuttavad. Aga näitus jääb avatuks kuuks ajaks, nii et kui keegi sellise kunsti vastu huvi tunneb, siis tasub läbi astuda - seda enam, et tegemist on näitusmüügiga. (Igasuguste asjade jäädvustamise vastu huvi tundev ema tegi sellest üritusest ka paar kaameravideot ja pilte; viimaste juures on küll paar viimast pilti tegelikult ühelt eelmiselt näituselt pärit.)
Õhtul jõudsid uuesti mu juurde ka remondimehed ja asusid siis vannitoale viimast lihvi andma elik dušikabiini paigaldama. Hilisõhtuks oli see ka kenasti paigas ja kuigi homsele jäävad veel paar pisikest viimistlemistegevust, võib nüüd öelda, et suur remont on valmis. Tulemus on igatahes mulle endale väga meeldiv - kuigi jah, vahest oleks võinud avaramalt mõelda ja vannituba natuke teiste ruumide arvelt isegi laiendada, aga jäägu need mõtted mõne aasta kaugusse tulevikku, kui ma olen praegust (ehkki veidi kitsukest, aga siiski) vahvat ja ülesmukitud ruumi piisavalt nautida saanud :-)
Loetud: Vikerkaar 1-2/2010
Vaadatud: Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Jumal, õnnista Islandi (ETV), Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
3.2.10
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, millest hommikupoolikul küll lõikasid tüki mõned muud tõlkeasjad. Kõigepealt tuli veidi tegelda Mandriva tõlgetega: mõned uued stringid olid uuendusteapletis mdkonline, mis olid seotud hooldusperioodi (ehk uuenduste pakkumise tähtaja) pikendamise võimalustega, ning mõned ka kasutajate halduris userdrake. Selle lühiajalise tegevuse järel võtsin ette ühe Postimehe tõlketöö, aga ülejäänud päev läks ikka selle paganama visalt edeneva raamatutõlkimise kallal.
Sain täna ka ühe uudise, mida võiks iseloomustada nii: see oli negatiivne väga positiivne uudis :-) Nagu ma mainisin, jäi vannitoa remont päris lõplikult lõpetamata sellepärast, et dušikabiini polnud füüsiliselt Tallinnas saada. Täna siis selgus, et selle tarnimisega on tõelisi raskusi ja et ma sama hästi kui võin selle unustada. See oli siis negatiivne pool. Väga positiivne pool aga järgnes kohe: et mul oli kabiin juba täielikult ette makstud, siis pidas pood oma kohustuseks seda kuidagi kompenseerida - ning pakkus asemele täpselt samasugust dušikabiini, mida minu väljavalitust eristab jalamassaaži olemasolu. Õieti jäi see ka poes juba silma, aga ma leidsin siiski, et poolteist tuhat kõigest selle eest juurde maksta (peale tolle jalamassaaži mingit vahet neil kahel asjal polnudki) on veidi liiast. Nüüd aga saab selle siis n-ö tasuta, sest nähtavasti piinlikkusest või millest iganes pood raha juurde ei soovi :-)
Leidsin täna, et Emakeele Selts on lõpuks ometi otsustanud ajakirja Oma Keel ka tellitavaks muuta. Oligi ammu aeg, sest öeldakse ju ajakirja kaaskirjas, et see on nii-ütelda üldsusele mõeldud, aga samas polnud seda varem sugugi lihtne hankida, otsemüügis teda vist üldse polnud või vähemalt ei pannud ma küll kuskil tähele, tellimine oli pea võimatu (või ütleme, et keeruline) ja ka internetis, kus küll kõik numbrid kenasti väljas, oli loetav peamiselt vaid sisukord ning üsna vähe artikleid.
Avastasin, et kilvasaidile on ristsõnade lahendamise meistrivõistluste tulemused ka kenasti üles pandud. Tegin ka enda diplomist ja medalist pildikese, et ikka saba paremini kerkiks :-)
Loetud: [digi] veebruar 2010
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
Sain täna ka ühe uudise, mida võiks iseloomustada nii: see oli negatiivne väga positiivne uudis :-) Nagu ma mainisin, jäi vannitoa remont päris lõplikult lõpetamata sellepärast, et dušikabiini polnud füüsiliselt Tallinnas saada. Täna siis selgus, et selle tarnimisega on tõelisi raskusi ja et ma sama hästi kui võin selle unustada. See oli siis negatiivne pool. Väga positiivne pool aga järgnes kohe: et mul oli kabiin juba täielikult ette makstud, siis pidas pood oma kohustuseks seda kuidagi kompenseerida - ning pakkus asemele täpselt samasugust dušikabiini, mida minu väljavalitust eristab jalamassaaži olemasolu. Õieti jäi see ka poes juba silma, aga ma leidsin siiski, et poolteist tuhat kõigest selle eest juurde maksta (peale tolle jalamassaaži mingit vahet neil kahel asjal polnudki) on veidi liiast. Nüüd aga saab selle siis n-ö tasuta, sest nähtavasti piinlikkusest või millest iganes pood raha juurde ei soovi :-)
Leidsin täna, et Emakeele Selts on lõpuks ometi otsustanud ajakirja Oma Keel ka tellitavaks muuta. Oligi ammu aeg, sest öeldakse ju ajakirja kaaskirjas, et see on nii-ütelda üldsusele mõeldud, aga samas polnud seda varem sugugi lihtne hankida, otsemüügis teda vist üldse polnud või vähemalt ei pannud ma küll kuskil tähele, tellimine oli pea võimatu (või ütleme, et keeruline) ja ka internetis, kus küll kõik numbrid kenasti väljas, oli loetav peamiselt vaid sisukord ning üsna vähe artikleid.
Avastasin, et kilvasaidile on ristsõnade lahendamise meistrivõistluste tulemused ka kenasti üles pandud. Tegin ka enda diplomist ja medalist pildikese, et ikka saba paremini kerkiks :-)
Loetud: [digi] veebruar 2010
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
1.2.10
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas põgusalt ema külaskäik. Ta kibeles pärast mu vannitoa remondi lõppemist seda vaatama juba eile, aga et neil endal on samuti akende vahetuse järgne väiksemad korteriilustamise tööd lõppjärgus, siis sai see teoks alles täna (viivitus tasus ennast täiega ära, sest ema oli teinud imehead mustikakisselli!). Tundus, et nii ema kui ka Raivo jäid asjaga rahule, ehkki mõlemad olid veidi imestunud mu laevalgustuse valiku peale: ma otsustasin sinna panna kolm LED-lampi, mis annavad kena, seinte tooni tõttu ühtaegu rahustavalt ja ergastavalt sinaka hämaruse - lõppeks pole ju ihuhädade rahuldamiseks eriliselt eredat valgust vaja (rääkimata sellest, et ka kolm LED-i võtavad imevähe elektrit: varasemad kaks lampi olid reeglina 80- või 100-vatised, need kolm on kokku 4,5 vatti...) ning kraanikausi/peegli juures ja dušinurgas on omaette valgustus, mis rahuldab kõik sealsed vajadused. Ema imestas ka segisti üle ega osanud seda esimese hooga käsitsedagi, aga siis paistis see talle meeldima hakkavat :-)
Täna avastasin ka, et üks lugu, mille ilmumises ma olin juba kahtlema hakanud, on siiski leheveergudele jõudnud, aga Postimehe internetiväljaandes väga osavalt ära peidetud. Tegemist oli siis looga, mis sisu järgi pidanuks kindlasti ilmuma hiljemalt eelmisel neljapäeval, aga ei RSS-voog ega ka lihtsalt veebilehe uurimine seda ei näidanud. Täna otsustasin veidi selgust tuua ja lõpuks leidsingi selle spetsiaalselt Afganistani leheküljelt. Osavalt peidetakse lugusid :-) Igatahes sain nüüd neljapäevast ajaveebi sissekannet täiendada - ühel päeval ilmus koguni kaks tõlget!
Õhtul vaatasin Pro7 pealt Harry Potteri saaga viiendat osa (Eesti telekanalitele peab seda paraku pea aasta aega veel ootama, aga eks need levitamise iseärasused ole juba kord sellised). Ma olin üsna põnevusega oodanud, millisena kujutatakse filmis suuremaid võlurite kokkupõrkeid, ja ei pidanud pettuma: olidki sellised visuaalselt üsna efektsed, aga pingelisusest hoolimata samas väga, kuidas öelda, igavad - just sellised, nagu nad ilmselt tegelikkuses ongi. Õnneks ei olnud filmitegijad lasknud ennast kehvade efektide maailma kanda, kus selliseid tegevusi saadavad ikka hirmsad näomoonutused ja nii loitsija kui ka loitsitu kehade mõttetu vonklemine ja teab mis lapsikud jubedused veel.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Harry Potter und der Orden des Phönix (Pro7)
Täna avastasin ka, et üks lugu, mille ilmumises ma olin juba kahtlema hakanud, on siiski leheveergudele jõudnud, aga Postimehe internetiväljaandes väga osavalt ära peidetud. Tegemist oli siis looga, mis sisu järgi pidanuks kindlasti ilmuma hiljemalt eelmisel neljapäeval, aga ei RSS-voog ega ka lihtsalt veebilehe uurimine seda ei näidanud. Täna otsustasin veidi selgust tuua ja lõpuks leidsingi selle spetsiaalselt Afganistani leheküljelt. Osavalt peidetakse lugusid :-) Igatahes sain nüüd neljapäevast ajaveebi sissekannet täiendada - ühel päeval ilmus koguni kaks tõlget!
Õhtul vaatasin Pro7 pealt Harry Potteri saaga viiendat osa (Eesti telekanalitele peab seda paraku pea aasta aega veel ootama, aga eks need levitamise iseärasused ole juba kord sellised). Ma olin üsna põnevusega oodanud, millisena kujutatakse filmis suuremaid võlurite kokkupõrkeid, ja ei pidanud pettuma: olidki sellised visuaalselt üsna efektsed, aga pingelisusest hoolimata samas väga, kuidas öelda, igavad - just sellised, nagu nad ilmselt tegelikkuses ongi. Õnneks ei olnud filmitegijad lasknud ennast kehvade efektide maailma kanda, kus selliseid tegevusi saadavad ikka hirmsad näomoonutused ja nii loitsija kui ka loitsitu kehade mõttetu vonklemine ja teab mis lapsikud jubedused veel.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Harry Potter und der Orden des Phönix (Pro7)
31.1.10
Laubased mõtted
Suurelt osalt juba tavaline tööpäev. Väikese vahelduse tõi sisse üks Diplomaatia tõlketöö. Enne seda aga pakkus ohtralt vaheldust ja valmistas tohutut rõõmu remondijäänuste koristamine. Ilmselt tuleb homme veel üks tiir koos korraliku ja põhjaliku põranda ja muude pindade pesemisega ette võtta, et korter vähemalt mingil määral omandaks remondieelse välimuse (päriselt see muidugi ei õnnestu juba varem mainitud asjaolu tõttu, et käesoleva remondiga kaasnes mõnede pindade paljastumine, mis jäävad nüüd igatsevalt ootama uut remondilainet...).
Ühtlasi üritasin kokku lüüa ka remondikulud. Ega ma väga palju oma eeldustes ei eksinudki. Olin seadnud minimaalse lati 30 000 ja maksimaalse 40 000 peale, tegelikud kulud olid veidi üle 40 000 (pigem siiski 45 000 kanti) ja oleks vahest jäänud ikkagi alla 40 000, kui ma poleks edevalt muudkui kallimate asjade poole kiiganud :-) Aga sellest hoolimata on rõõm korda saanud ruumi üle palju suurem kui kerge ülekulu...
Jaanus Piirsalu oli jätkanud oma Ukraina reisikirja. See kujutab endast jätkuvalt head lugemist.
Sügisel hangitud ruuter tegutses nii isepäi, et otsustasin ta täna tagant võtta ja piirduda taas Starmani modemiga. Ma ei olnud seda ruuterit vahepeal kasutanudki, aga nüüd remondimehe soovile õhtuti veidi internetis uudiseid lugeda ja muud huvitavat teha vastu tulles panin ta taha. Üheksa päeva jooksul tuli teisel neli korda voolujuhe tagant kiskuda, et ta suudaks uuesti aru saada, et ta tegelikult peab tagama internetiühenduse - mingil hetkel, tundus, sõitis ruuteril lihtsalt juhe kokku ja ühendus kadus. Muidugi, ega see saba tagant kiskumine ja mõne minuti pärast tagasi torkamine ju ka eriline vaev ei ole, aga et kaablimodem sellist nalja reeglina ei ole teinud, siis miks ikka ennast liigselt vaevata.
Loetud: C. Wilson, Pühapaikade atlas
Vaadatud: Neetute mets (TV6), Smallville (ETV)
Ilmunud tõlked: Rasvastest aegadest ja kõhnadest - masu soosib vöökoha paksenemist (Postimees, 30.01.2010)
Ühtlasi üritasin kokku lüüa ka remondikulud. Ega ma väga palju oma eeldustes ei eksinudki. Olin seadnud minimaalse lati 30 000 ja maksimaalse 40 000 peale, tegelikud kulud olid veidi üle 40 000 (pigem siiski 45 000 kanti) ja oleks vahest jäänud ikkagi alla 40 000, kui ma poleks edevalt muudkui kallimate asjade poole kiiganud :-) Aga sellest hoolimata on rõõm korda saanud ruumi üle palju suurem kui kerge ülekulu...
Jaanus Piirsalu oli jätkanud oma Ukraina reisikirja. See kujutab endast jätkuvalt head lugemist.
Sügisel hangitud ruuter tegutses nii isepäi, et otsustasin ta täna tagant võtta ja piirduda taas Starmani modemiga. Ma ei olnud seda ruuterit vahepeal kasutanudki, aga nüüd remondimehe soovile õhtuti veidi internetis uudiseid lugeda ja muud huvitavat teha vastu tulles panin ta taha. Üheksa päeva jooksul tuli teisel neli korda voolujuhe tagant kiskuda, et ta suudaks uuesti aru saada, et ta tegelikult peab tagama internetiühenduse - mingil hetkel, tundus, sõitis ruuteril lihtsalt juhe kokku ja ühendus kadus. Muidugi, ega see saba tagant kiskumine ja mõne minuti pärast tagasi torkamine ju ka eriline vaev ei ole, aga et kaablimodem sellist nalja reeglina ei ole teinud, siis miks ikka ennast liigselt vaevata.
Loetud: C. Wilson, Pühapaikade atlas
Vaadatud: Neetute mets (TV6), Smallville (ETV)
Ilmunud tõlked: Rasvastest aegadest ja kõhnadest - masu soosib vöökoha paksenemist (Postimees, 30.01.2010)
30.1.10
Reedesed mõtted
Eelmisest kolmapäevast alates esimene päev, kus sain ilma probleemideta kella 12-ni magada! Normaalne rütm võib niisiis tagasi tulla. Oleks vahest veidi rohkemgi maganud, aga remondimehed tahtsid hakata asju kokku panema ja ära minema, nii nad siis mu äratasidki, et ma ikka asjad üle vaataks veel ja nii edasi.
Igatahes, isegi kui arvestada, et dušinurk ehk vannitoa kõige silmatorkavam osa jäi ootama Rootsist kohalesaabumist, on see ruum pärast remonti igati meeldiv. Et lisaks sai veevärk köögis ja elektrivärk veel mõnel pool mujal korteris korda, on tunne lausa päris hea. Nojah, muidugi tekitas see remont ka mõningaid uusi kohti, mis jäävad ootama järgmist remondilainet, aga see on juba pisiasi :-) - noid oleks remont nagunii ees oodanud, nii et pole õieti vahet, kas enne seda nad paistavad näiliselt korras või mitte.
Ülejäänud osa päevast möödus tavapärase töö tähe all - otsustasin põhjalikuma koristamise jätta nädalavahetusele. Ja koristada on mõnusalt palju... seda remonditolmu ja muud sodi ja laga jagub ikka kõikjale.
Silme ette jõudis uudis, et nüüd lõpuks on siis avatud Histrodamus - interaktiivne ajalooportaal oleks vist kohane nimetus sellele. Päris vahva idee tundub olevat, kuigi esialgu pole sisu just väga palju - aga ka mitte väga vähe, esimese nauditava teabelaksu saab ikka kätte ära :-)
Õhtul vaatasin Kanal2 pealt filmi "Ma tean, kes mu tappis" ja olin õige üllatunud, kui hiljem sattusin lugema, et kriitikud on seda väga üksmeelselt ikka päris halvaks filmiks hinnanud (vist isegi mingi rekordi püstitas Kuldsete Vaarikate kogumise alal...). Mulle seevastu jättis film väga hea mulje, tõeliselt hea mystery päris lõpuni välja ja ka muidu väga osav balansseerimine tollel piiril, mis sageli õudukad naeruväärseks muudab. Aga ju mul on siis halb maitse :-)
Loetud: Sirp 29.01.2010, Tehnikamaailm 2/2010, TM Kodu & ehitus 1/2010
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Ma tean, kes mu tappis (Kanal2)
Igatahes, isegi kui arvestada, et dušinurk ehk vannitoa kõige silmatorkavam osa jäi ootama Rootsist kohalesaabumist, on see ruum pärast remonti igati meeldiv. Et lisaks sai veevärk köögis ja elektrivärk veel mõnel pool mujal korteris korda, on tunne lausa päris hea. Nojah, muidugi tekitas see remont ka mõningaid uusi kohti, mis jäävad ootama järgmist remondilainet, aga see on juba pisiasi :-) - noid oleks remont nagunii ees oodanud, nii et pole õieti vahet, kas enne seda nad paistavad näiliselt korras või mitte.
Ülejäänud osa päevast möödus tavapärase töö tähe all - otsustasin põhjalikuma koristamise jätta nädalavahetusele. Ja koristada on mõnusalt palju... seda remonditolmu ja muud sodi ja laga jagub ikka kõikjale.
Silme ette jõudis uudis, et nüüd lõpuks on siis avatud Histrodamus - interaktiivne ajalooportaal oleks vist kohane nimetus sellele. Päris vahva idee tundub olevat, kuigi esialgu pole sisu just väga palju - aga ka mitte väga vähe, esimese nauditava teabelaksu saab ikka kätte ära :-)
Õhtul vaatasin Kanal2 pealt filmi "Ma tean, kes mu tappis" ja olin õige üllatunud, kui hiljem sattusin lugema, et kriitikud on seda väga üksmeelselt ikka päris halvaks filmiks hinnanud (vist isegi mingi rekordi püstitas Kuldsete Vaarikate kogumise alal...). Mulle seevastu jättis film väga hea mulje, tõeliselt hea mystery päris lõpuni välja ja ka muidu väga osav balansseerimine tollel piiril, mis sageli õudukad naeruväärseks muudab. Aga ju mul on siis halb maitse :-)
Loetud: Sirp 29.01.2010, Tehnikamaailm 2/2010, TM Kodu & ehitus 1/2010
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Ma tean, kes mu tappis (Kanal2)
29.1.10
Neljabased mõtted
Üldiselt juba tavaline tööpäev, kuigi veel mõningate takistustega. Esimese lubasin endale ise, võttes vastu ühe väikese tõlketöö Postimehelt - üle hulga aja sealselt välisasjade osakonnalt (aga no eks neil ole ka aeg-ajalt tõlketeenust vaja...) Teise takistuse tekitasid vannitoa remondi lõpp-ponnistused. Kõigepealt selgus, et päris lõplikult ikka homseks valmis ei saa, sest kuigi poes oli kenasti dušinurga näidis olemas ja algse teabe kohaselt pidanuks tellimiseks kuluma maksimaalselt nädal, siis nüüd, nädala möödudes, selgus ometi, et laevuke, mis seda kannab, pole veel Rootsist pärale jõudnud isegi maaletoojani, rääkimata siis edasimüüjast... Ikka hirmus vähe usaldatakse Eesti turgu: tore muidugi, et uute toodete väljapakkumisel proovitakse peibutada soodushinnaga ja puha, aga võiks siis ka üle kolme eksemplari kohale tuua... Aga noh, kuna ma kolm kuud olen pidanud nagunii ilma vannitoas pesemise võimaluseta läbi ajama, siis pole see nädalake veel oodata enam midagi... Sama usaldamatust Eesti turu vastu võis kohata ka segisti hankimisel: paljudes kohtades oli mulle meeldinud variandi näidis väljas, aga tundus, et mul õnnestus nähtavasti hankida vähemalt Tallinna viimane selline... Igatahes sai õhtul juba enam-vähem vannitoa kasutamiskõlblikuks tunnistada, kuigi remondimehed lõpetasid veel viimaseid asju (ja jätkavad viimase lihviga hommegi), välja arvatud siis see õnnetu dušinurk, mille asemel hetkel nukrad torud seinast välja turritavad...
Sattusin kogemata peale ühele uuele huvitavale vidinale: arvutihiirele, mis õieti polegi hiir, vähemalt mitte tavalises mõttes. See tundus päris huvitav asi olevat ja päris ergonoomiline. Endalgi on olnud üsna sageli probleeme, et kui hiirega pikalt töötada (nt sageli raamatutõlgete viimistlemise lõppfaasis, registrite koostamisel ja muu sellise puhul, või ka tarkvara tõlkimisel) ja eriti juhul, kui on vaja teha palju korduvaid liikumisi kahe sama punkti vahel, kipub käsi ära väsima. Selline "õhuhiir" võiks päris mugav kasutada olla.
Jaanus Piirsalu oli kirja pannud huvitavaid muljeid sõitudest Ukrainas. Selliseid asju kohtadest, kus oled ise viibinud, on ikka huvitav lugeda ja kirjutada ta oskab kenasti ning tähelepanelikult.
Tomas Jermalavičius oli kirjutanud RKK ajaveebi ülevaatliku loo Leedut viimasel ajal tabanud skandaalidest, mis valdavalt on olnud seotud luurega. Väga mõtlemapanev...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Abdul Turay: kustutage haitilaste võlg! (Postimees, 28.01.2010)
Bildt ja Miliband: Afganistani aitamine on kõigi asi (Postimees, 28.01.2010)
Sattusin kogemata peale ühele uuele huvitavale vidinale: arvutihiirele, mis õieti polegi hiir, vähemalt mitte tavalises mõttes. See tundus päris huvitav asi olevat ja päris ergonoomiline. Endalgi on olnud üsna sageli probleeme, et kui hiirega pikalt töötada (nt sageli raamatutõlgete viimistlemise lõppfaasis, registrite koostamisel ja muu sellise puhul, või ka tarkvara tõlkimisel) ja eriti juhul, kui on vaja teha palju korduvaid liikumisi kahe sama punkti vahel, kipub käsi ära väsima. Selline "õhuhiir" võiks päris mugav kasutada olla.
Jaanus Piirsalu oli kirja pannud huvitavaid muljeid sõitudest Ukrainas. Selliseid asju kohtadest, kus oled ise viibinud, on ikka huvitav lugeda ja kirjutada ta oskab kenasti ning tähelepanelikult.
Tomas Jermalavičius oli kirjutanud RKK ajaveebi ülevaatliku loo Leedut viimasel ajal tabanud skandaalidest, mis valdavalt on olnud seotud luurega. Väga mõtlemapanev...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Abdul Turay: kustutage haitilaste võlg! (Postimees, 28.01.2010)
Bildt ja Miliband: Afganistani aitamine on kõigi asi (Postimees, 28.01.2010)
23.1.10
Reedesed mõtted
Üldiselt tavaline tööpäev. Algas ka tänane päev ehituspoe väisamisega, õieti isegi mitmega, et lõplikult välja valida seina/põrandaplaadid. Ehituse ABC lõpuks pakkus selliseid, mis juba meeldisid ka (mõnel pool mujal oli selliseid, mida ju ka võinuks ära kasutada, kui paremat pole). Iseäralik pood on see Ehituse ABC: suur ja palju töötajaid, aga vist ei ühtegi, kes eesti keelt emakeelena räägiks... Aga vähemalt mõistsid nad eesti keelt piisavalt, et sellest aru saada, ja suutsid ennast ka piisava selgusega vastu väljendada. Ja ma ei tea, kas sellest, aga igatahes äärmiselt abivalmid ja lahked olid nad ka :-)
Ülejäänud osa päevast kulus eile alustatud viimase n-ö kõrvalise tõlketöö lõpetamisele. Päris palju oli seda teksti ja üsna nõudlik ka, nii et viimistlemine jääb veel järgnevatele päevadele. Õhtul käisin ka ema juurest läbi, et end veidi kasida - praegu ju kodus õieti pesta ei saa või on see üsna keeruline, aga homseks Eesti meistrivõistluseks tahaks ikka ihu puhtaks kasida (mitte et mul ta nii väga mustaks lähekski, aga eks see remondivärk koos oma saastaga jõuab ju ikka minuni ka, kuigi ma olen hoolikalt peitu pugenud :-) ).
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Nočnoj dozor (PBK)
Ülejäänud osa päevast kulus eile alustatud viimase n-ö kõrvalise tõlketöö lõpetamisele. Päris palju oli seda teksti ja üsna nõudlik ka, nii et viimistlemine jääb veel järgnevatele päevadele. Õhtul käisin ka ema juurest läbi, et end veidi kasida - praegu ju kodus õieti pesta ei saa või on see üsna keeruline, aga homseks Eesti meistrivõistluseks tahaks ikka ihu puhtaks kasida (mitte et mul ta nii väga mustaks lähekski, aga eks see remondivärk koos oma saastaga jõuab ju ikka minuni ka, kuigi ma olen hoolikalt peitu pugenud :-) ).
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Nočnoj dozor (PBK)
22.1.10
Neljabased mõtted
Taas tavalisest tööst pea vaba päev. Remont sunnib ikka oma graafiku peale maru varase ärkamisega ja muu sellisega. Hommikul sai käidud ehituspoes mõningaid vajalikke asju hankimas. Nagu vist lausa tavaks, kulus selle peale ikka tublisti aega, kõige rohkem muidugi omavahelisele arutamisele, aga igatahes kõik selle, mida sealt vaja oli, sai kätte ja eks see ole ju peamine.
Selle järel tegelesin veidi raamatutõlkimisega, kuid siis oli käes aeg minna Eestit väisavat Gruusia presidenti Mihheil Saakašvilit kuulama. Ma ei olnud ikka maru ammu enam tolles hoones käinud, ei mäletanudki, et seal on ka külguks, ja tahtsin ennast ikka kangesti terroristi pähe üles anda, trügides kogu väest peauksest sisse... :-) Õnneks oli valvekordon tõhus ja korralik, nii et sain ikka sisse õigest kohast.
Saakašvili kõnet on piisavalt refereeritud ja see on kenasti olemas ka tema koduleheküljel (gruusiakeelne või kui keegi soovib, siis ka ingliskeelne, mis oli ka loengu originaalesituse keel). Ega palju muud ei osanud ka tema suust oodata: elav ja hea kõne, võõrustaja kiitmine (mis usutavasti oli tõepoolest siiras), tundeline, võib-olla ka mõne elemendiga veidi liiale minev, aga siiski mõistlikkuse piiresse jääv ülevaade Gruusia peaprobleemist ehk tõigast, et viiendik riigist ei allu Thbilisi võimule, ning muidugi sellest johtuvalt ja täiesti mõistetavalt äge Venemaa-vastasus.
Mis mind hilisemate küsimuste esitamise ajal veidi imestama pani, oli Saakašvili suhteliselt leige suhtumine ajalukku. Muidugi, küsimus ise viis vahest mõtted teises suunas, sest selles sooviti teada, et kui Eesti on tuginenud õiguslikule järjepidevusele 1918. aastal loodud Eesti vabariigiga, siis kuidas on lood Gruusiaga? See muidugi viib kohe mõtted toonasele Gruusia vabariigile, mis paraku jäi väga lühiajaliseks. Kuid erinevalt Eestist saavad grusiinid ikkagi vaadata tagasi väga ja väga pikale omariikluse ajaloole ning ka eelmine liidendamine Venemaaga 1801. aastal oli üsna selline, mida võib hea tahtmise korral võrrelda nii Gruusia 1921. aasta kui Eesti 1940. aasta liidendamisega. Iseasi muidugi, et see on tõepoolest rohkem ajalooline argument, mitte juriidiline, sest oli see õiguslik baas 1801. aastal milline tahes, kakssada aastat on selles parimal juhul üksikuid asju, mida võiks üheselt üle võtta. Kuid ega ajaloolise järjepidevuse (mille puhul siis võiks kõnelda ajutistest katkestustest 1801-1918 ja 1921-1991) rõhutamine pole poliitikas sugugi halvem kui õiguslik järjepidevus.
Lisaks Saakašvili kuulamisele sain ühtlasi välisministeeriumis kirja panna enda pookstavid paberile, mis formaliseeris mu vahekorra selle riigiasutusega sellenädalaste artiklitõlgete osas. Samast, põhitöövälisest vaimust kantuna võtsin õhtul ette vahepeal tekkinud tõlgetepinu viimase teksti, mis osutus veidi pikemaks, kui ma olin algselt aru saanud, nii et selle tõlkimine läheb edasi ka homsesse. Pärast seda saab vahest ikka juba tõsiselt põhitöö juurde tagasi pöörduda, sest need paganama tähtajad suruvad ikka igast küljest ja servast räige pingega peale...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Jäljetult kadunud (TV3)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: Verona õmblemise õppetund (Postimees, 21.01.2010)
Selle järel tegelesin veidi raamatutõlkimisega, kuid siis oli käes aeg minna Eestit väisavat Gruusia presidenti Mihheil Saakašvilit kuulama. Ma ei olnud ikka maru ammu enam tolles hoones käinud, ei mäletanudki, et seal on ka külguks, ja tahtsin ennast ikka kangesti terroristi pähe üles anda, trügides kogu väest peauksest sisse... :-) Õnneks oli valvekordon tõhus ja korralik, nii et sain ikka sisse õigest kohast.
Saakašvili kõnet on piisavalt refereeritud ja see on kenasti olemas ka tema koduleheküljel (gruusiakeelne või kui keegi soovib, siis ka ingliskeelne, mis oli ka loengu originaalesituse keel). Ega palju muud ei osanud ka tema suust oodata: elav ja hea kõne, võõrustaja kiitmine (mis usutavasti oli tõepoolest siiras), tundeline, võib-olla ka mõne elemendiga veidi liiale minev, aga siiski mõistlikkuse piiresse jääv ülevaade Gruusia peaprobleemist ehk tõigast, et viiendik riigist ei allu Thbilisi võimule, ning muidugi sellest johtuvalt ja täiesti mõistetavalt äge Venemaa-vastasus.
Mis mind hilisemate küsimuste esitamise ajal veidi imestama pani, oli Saakašvili suhteliselt leige suhtumine ajalukku. Muidugi, küsimus ise viis vahest mõtted teises suunas, sest selles sooviti teada, et kui Eesti on tuginenud õiguslikule järjepidevusele 1918. aastal loodud Eesti vabariigiga, siis kuidas on lood Gruusiaga? See muidugi viib kohe mõtted toonasele Gruusia vabariigile, mis paraku jäi väga lühiajaliseks. Kuid erinevalt Eestist saavad grusiinid ikkagi vaadata tagasi väga ja väga pikale omariikluse ajaloole ning ka eelmine liidendamine Venemaaga 1801. aastal oli üsna selline, mida võib hea tahtmise korral võrrelda nii Gruusia 1921. aasta kui Eesti 1940. aasta liidendamisega. Iseasi muidugi, et see on tõepoolest rohkem ajalooline argument, mitte juriidiline, sest oli see õiguslik baas 1801. aastal milline tahes, kakssada aastat on selles parimal juhul üksikuid asju, mida võiks üheselt üle võtta. Kuid ega ajaloolise järjepidevuse (mille puhul siis võiks kõnelda ajutistest katkestustest 1801-1918 ja 1921-1991) rõhutamine pole poliitikas sugugi halvem kui õiguslik järjepidevus.
Lisaks Saakašvili kuulamisele sain ühtlasi välisministeeriumis kirja panna enda pookstavid paberile, mis formaliseeris mu vahekorra selle riigiasutusega sellenädalaste artiklitõlgete osas. Samast, põhitöövälisest vaimust kantuna võtsin õhtul ette vahepeal tekkinud tõlgetepinu viimase teksti, mis osutus veidi pikemaks, kui ma olin algselt aru saanud, nii et selle tõlkimine läheb edasi ka homsesse. Pärast seda saab vahest ikka juba tõsiselt põhitöö juurde tagasi pöörduda, sest need paganama tähtajad suruvad ikka igast küljest ja servast räige pingega peale...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Jäljetult kadunud (TV3)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: Verona õmblemise õppetund (Postimees, 21.01.2010)
21.1.10
Kolmabased mõtted
Tänase päeva võib tavaliste tööpäevade seast enam-vähem maha kriipsutada. Peamiselt on siis põhjuseks alanud "sansõlme" remont, mis sundis mind juba väga vara hommikul elik 10 paiku ärkama ning mis edasise päeva jooksul tähendas rohket müra ja kära ja muud sellist. Õhtuks oli endisest vannitoast ja wc-ruumist alles midagi armsa tubateatri sarnast (sellise mulje jätsid ilmselt juba originaalis värvitud seinad, mis ülejäänud kihtide alt paljandusid...) No ja muidugi tähendas see ka veel mitmesuguseid ebamugavusi ning mitmekordset vajadust viibida töö juures, et täpsustada mingeid üksikasju. Aga teisest küljest on väga hea tunne kõhusopis, et see remont lõpuks käima läks, sest see oli pikalt-pikalt mõttes mõlkunud - järgmise nädala lõpuks või nii peaks siis peas üks püsivalt taguv mõte vähem olema, mis on ju ometi hea :-)
Lisaks ajendas remondimeeste saabumine, kellest ühel oli soov võimaluse korral ka internetti pruukida, mind kasutusele võtma sügisel hangitud uut modemit, mida ma toona katsetasin, aga mis toona miskipärast ei töötanud nii, nagu vaja. Pidades silmas seda, et nüüd on see edukalt mind teenima asunud, oli toona pigem tegemist võrgu enda probleemidega nähtavasti. Muidugi selgus, et ma olin toona WiFile peale pannud mingi parooli, mida ilmselt ka surm ise ei suudaks must enam välja meelitada, aga vähemalt kaabliga toimis asi kenasti ja vaevalt mul seda WiFit ka väga vaja läheb, nii et las ta olla.
Kogu selle müra ja kära keskel (no õigemini mitte päris keskel, kui ruumiliselt võtta, siis asusin ma korteri teises servas, aga ega see vahepealne ruum ja uksed nüüd palju ka ei aidanud...) pidasin paremaks teha ära kiiremad tööd, milleks hetkel olid viimased kaks ja pool artiklitõlget välisministeeriumile.
Õhtul väisasin ema, et ennast veidi kasida päeval paratamatult ka minuni jõudnud tolmust ja muust saastast. Ka seal valitseb selline kergelt remondimeelne õhustik: nad vahetasid äsja aknaid ning tegelevad tasapisi viimistlusega. Sain ema käest ka mõned ristsõnad, aga praegune kodune õhustik just Meistriristiku ja Kuma Kange laadsete asjade lahendamist ei soodusta... Midagi öösel siiski sai veidi proovitud, sest väike lisatrenn nädalalõpu meistrivõistlusteks kulub ikka ära.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
Lisaks ajendas remondimeeste saabumine, kellest ühel oli soov võimaluse korral ka internetti pruukida, mind kasutusele võtma sügisel hangitud uut modemit, mida ma toona katsetasin, aga mis toona miskipärast ei töötanud nii, nagu vaja. Pidades silmas seda, et nüüd on see edukalt mind teenima asunud, oli toona pigem tegemist võrgu enda probleemidega nähtavasti. Muidugi selgus, et ma olin toona WiFile peale pannud mingi parooli, mida ilmselt ka surm ise ei suudaks must enam välja meelitada, aga vähemalt kaabliga toimis asi kenasti ja vaevalt mul seda WiFit ka väga vaja läheb, nii et las ta olla.
Kogu selle müra ja kära keskel (no õigemini mitte päris keskel, kui ruumiliselt võtta, siis asusin ma korteri teises servas, aga ega see vahepealne ruum ja uksed nüüd palju ka ei aidanud...) pidasin paremaks teha ära kiiremad tööd, milleks hetkel olid viimased kaks ja pool artiklitõlget välisministeeriumile.
Õhtul väisasin ema, et ennast veidi kasida päeval paratamatult ka minuni jõudnud tolmust ja muust saastast. Ka seal valitseb selline kergelt remondimeelne õhustik: nad vahetasid äsja aknaid ning tegelevad tasapisi viimistlusega. Sain ema käest ka mõned ristsõnad, aga praegune kodune õhustik just Meistriristiku ja Kuma Kange laadsete asjade lahendamist ei soodusta... Midagi öösel siiski sai veidi proovitud, sest väike lisatrenn nädalalõpu meistrivõistlusteks kulub ikka ära.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
20.1.10
Teisibased mõtted
Üldiselt tavaline tööpäev, aga üsna mitme katkestusega. Esiteks väisasin kauplust toiduvarude täiendamise eesmärgiga, siis aga tuli eluruumides tublisti mütata, et päästa kõik mis võimalik peatselt saabuvate remondimeeste eest :-) Lausa üllatav, kui palju võib ühel inimesel ühes ruumis olla igasuguseid pisiasju ja kui raske on neid kuhugi mujale paigutada (kus enamasti on juba mõni muu pisiasi ees...) Ja lisaks sellele kõigele veel üks tõlkelugu välisministeeriumile, nii et "päristööks" seda aega nii hirmus palju enam ei jäänudki.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2)
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2)
19.1.10
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev ehk siis tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, mis, nagu viimastel kuudel ikka, möödus KDE tõlkimise tähe all. Dokumentatsioon KDE SC 4.4 jaoks sai oodatult valmis, kuigi vahepeal oli veel üks uus käsiraamatuke juurde ilmunud. Põgusalt mõtlesin, kas jätkata kohe extrageari rakenduste käsiraamatute tõlkimisega, kuid langetasin siis ikkagi otsuse minna uute väljakutsete kallale kasutajaliidese eestindamise vallas.
Uueks väljakutseks said siis KDevelop ja semud, mille arendajad küll mõne aja eest teatasid, et nad KDE SC 4.4 ajaks ei jõua asju väljalaskekõlbulikuks mukkida, kuid juba kevadel on neilgi kavas ometi üle pika aja avalikkuse ette ilmuda. Ega seal midagi hirmus rasket ei ole: vana KDevelopi baas on ikka tugevasti all (vähemalt tõlgete mõttes; rakenduse enda sisulise, selle tavakasutaja eest varjatud poole pealt on vist ikka päris ja väga palju muutunud) ning selle pealt saab päris suure osa kas puhtalt või redaktsiooniliste muudatustega üle võtta. Siiski on seal ka omajagu uut ja keerukat, mis nõuab samasugust tuhnimist vähem või rohkem raskemini kättesaadavates materjalides, et minusugune, kellel pole tegelikult programmeerimisest ega millestki sellisest mingit aimu, saaks aru, millega on tegemist ja oskaks seda nii edasi anda, et ka programmeerijad (loodetavasti...) ei peaks ennast siniseks, punaseks ja vikerkaarevärviliseks vihastama. Õnneks suurem osa neist päris uutest või päris uutmoodi teostatud osadest paikneb playgroundis ja tuleb KDeveloppi sisse alles pärast väljalaset või veelgi hiljem, mis veidi mahendab seda learning curve'i.
Täna selgus ka, et "sansõlme" remont algab arvatust isegi mõni päev varem, juba sel nädalal. Tuleb järelikult kibekiiresti asuda pindu ette valmistama, et ehitustuhinas ja rängas tolmupilves miski muu kannatada ei saaks... Paratamatult toob see kaasa ka teatava muudatuse ärkveloleku aegadesse, sest mingil põhjusel see remondimees (nagu kardetavasti ka kes tahes muud remondimehed) alustavad tööd siinse ajavööndi järgi hommikul ja lõpetavad õhtul... Eks see kohanemine ja aklimatiseerumine veidi raskusi valmistab, mida võisin juba täna tunnistada, kui n-ö sissejuhatava harjutusena vastasin veel sügaval ööl ehk veidi enne kella 10 helisenud telefonile ega läinudki enam magusat und lõpetama... Aga ega siis kogu aeg ei peagi mett lakkuma...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Gonger - Das Böse vergisst nie (Pro7)
Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: absurdsed kulutused (Postimees, 18.01.2010)
Uueks väljakutseks said siis KDevelop ja semud, mille arendajad küll mõne aja eest teatasid, et nad KDE SC 4.4 ajaks ei jõua asju väljalaskekõlbulikuks mukkida, kuid juba kevadel on neilgi kavas ometi üle pika aja avalikkuse ette ilmuda. Ega seal midagi hirmus rasket ei ole: vana KDevelopi baas on ikka tugevasti all (vähemalt tõlgete mõttes; rakenduse enda sisulise, selle tavakasutaja eest varjatud poole pealt on vist ikka päris ja väga palju muutunud) ning selle pealt saab päris suure osa kas puhtalt või redaktsiooniliste muudatustega üle võtta. Siiski on seal ka omajagu uut ja keerukat, mis nõuab samasugust tuhnimist vähem või rohkem raskemini kättesaadavates materjalides, et minusugune, kellel pole tegelikult programmeerimisest ega millestki sellisest mingit aimu, saaks aru, millega on tegemist ja oskaks seda nii edasi anda, et ka programmeerijad (loodetavasti...) ei peaks ennast siniseks, punaseks ja vikerkaarevärviliseks vihastama. Õnneks suurem osa neist päris uutest või päris uutmoodi teostatud osadest paikneb playgroundis ja tuleb KDeveloppi sisse alles pärast väljalaset või veelgi hiljem, mis veidi mahendab seda learning curve'i.
Täna selgus ka, et "sansõlme" remont algab arvatust isegi mõni päev varem, juba sel nädalal. Tuleb järelikult kibekiiresti asuda pindu ette valmistama, et ehitustuhinas ja rängas tolmupilves miski muu kannatada ei saaks... Paratamatult toob see kaasa ka teatava muudatuse ärkveloleku aegadesse, sest mingil põhjusel see remondimees (nagu kardetavasti ka kes tahes muud remondimehed) alustavad tööd siinse ajavööndi järgi hommikul ja lõpetavad õhtul... Eks see kohanemine ja aklimatiseerumine veidi raskusi valmistab, mida võisin juba täna tunnistada, kui n-ö sissejuhatava harjutusena vastasin veel sügaval ööl ehk veidi enne kella 10 helisenud telefonile ega läinudki enam magusat und lõpetama... Aga ega siis kogu aeg ei peagi mett lakkuma...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Gonger - Das Böse vergisst nie (Pro7)
Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: absurdsed kulutused (Postimees, 18.01.2010)
14.1.10
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida ma lõhkusin veidi põgusa läbihüppamisega kõrvalasuvast poest toiduvarude täiendamise eesmärgil. See-eest ilma ise välja minemata tuli terve hulk asju koju kätte: kõigepealt helistati varahommikul ja teatati, millal ja kus toimuvad ristsõnade lahendamise meistrivõistlused. Lisaks sellele kinnitati muidugi ka, et ma olen sinna oodatud :-)
Õhtul helistas mees, kes eile koos vennaga mu juures käis ja kelle õlule langeb siis mu "sansõlme" remont. Peamiselt rääkisime rahast ja oli hea meel tõdeda, et tema küsimised langesid kenasti kokku minu ootustega, nii et peagi läheb siis asi lahti. Mis muidugi tähendab üsna närvesöövat paari nädalat vastiku puurimise ja muulaadse tööriista-kiunu saatel, aga tuleb lihtsalt üle elada ja ära taluda - pole midagi teha, mõnikord vajab see, et elu oleks üks suur meelakkumine, ajutiselt ka pühendumist taru kokkuklopsimisele... :-)
Paul Goble'i vahendusel sattusin lugema muidu haruharva, et mitte öelda üldse mitte ettejäävat Komsomol'skaja Pravdat, kus oli intervjuu Venemaa regionaalarengu ministri asetäitjaga, mis oli pühendatud rahvusküsimusele. Jäi mulje, et ka Venemaa valitsuses leidub neid, kes on mõistnud, et poolavalik venestamine, mida praegu kehtiva konstitutsiooni vaimus ja eriti Putini võimuajal üritati süvendada, ei anna häid tulemusi ning võib tuua kaasa hoopis tagasilööke. Kompaktse maismaaimpeeriumi puhul, nagu Venemaa seda on, on muidugi niisugused pinged lausa loomupäraselt sisse kirjutatud (veidi mõõdukamal kujul ja mõnevõrra edukamalt aetuna võib ju sedasama näha ka Suurbritannias ja Hispaanias ning veel mitmeski riigis). Mõtted polnud sel aseministril just kõige hullemad, isegi mitmeti mõistlikud, aga ta osutas ka ise, et nende teostamine elik "kodanikurahvuse" (venemaalaste" tekitamine, mille puhul "etniline rahvus" ja "kodanikurahvus" rahumeeli kõrvuti eksisteeriksid, pole kaugeltki lihtne. Kui arvestada seniajani päris tugevalt toimivat poolavalikku venestamist, tunduvad tema lootused lausa utoopilisena. Mis muidugi ei välista, et tulevased Venemaa juhid suudavadki rakendada mõistlikumat rahvuspoliitikat ning saavutada tõepoolest "kodanikurahvuse" tekke, aga praeguste suundumuste valguses tundub see siiski liigse optimismina...
Aaron Seigo jätkas oma artiklisarja KDE ees seisvatest väljakutsetest, võttes sedakorda vaatluse alla "sotsiaal-semantilise töölaua" Nepomuk. See on üks huvitav kont KDE hambus olnud algusest peale: kõik tunnistavad, et asjal on tohutu potentsiaal, aga selle teostamine on edasi nihkunud suhteliselt aeglaselt ja vaevaliselt... Eks näib, kuidas see õnnestub. Minu enda viimased kogemused on olnud negatiivsed (väga suur koormus protsessorile ja mälule, mis kipub lausa arvuti tööd halvama), aga selliseid perioodikesi on olnud varemgi...
Loetud: Horisont 1/2010, Tuna 4/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
Õhtul helistas mees, kes eile koos vennaga mu juures käis ja kelle õlule langeb siis mu "sansõlme" remont. Peamiselt rääkisime rahast ja oli hea meel tõdeda, et tema küsimised langesid kenasti kokku minu ootustega, nii et peagi läheb siis asi lahti. Mis muidugi tähendab üsna närvesöövat paari nädalat vastiku puurimise ja muulaadse tööriista-kiunu saatel, aga tuleb lihtsalt üle elada ja ära taluda - pole midagi teha, mõnikord vajab see, et elu oleks üks suur meelakkumine, ajutiselt ka pühendumist taru kokkuklopsimisele... :-)
Paul Goble'i vahendusel sattusin lugema muidu haruharva, et mitte öelda üldse mitte ettejäävat Komsomol'skaja Pravdat, kus oli intervjuu Venemaa regionaalarengu ministri asetäitjaga, mis oli pühendatud rahvusküsimusele. Jäi mulje, et ka Venemaa valitsuses leidub neid, kes on mõistnud, et poolavalik venestamine, mida praegu kehtiva konstitutsiooni vaimus ja eriti Putini võimuajal üritati süvendada, ei anna häid tulemusi ning võib tuua kaasa hoopis tagasilööke. Kompaktse maismaaimpeeriumi puhul, nagu Venemaa seda on, on muidugi niisugused pinged lausa loomupäraselt sisse kirjutatud (veidi mõõdukamal kujul ja mõnevõrra edukamalt aetuna võib ju sedasama näha ka Suurbritannias ja Hispaanias ning veel mitmeski riigis). Mõtted polnud sel aseministril just kõige hullemad, isegi mitmeti mõistlikud, aga ta osutas ka ise, et nende teostamine elik "kodanikurahvuse" (venemaalaste" tekitamine, mille puhul "etniline rahvus" ja "kodanikurahvus" rahumeeli kõrvuti eksisteeriksid, pole kaugeltki lihtne. Kui arvestada seniajani päris tugevalt toimivat poolavalikku venestamist, tunduvad tema lootused lausa utoopilisena. Mis muidugi ei välista, et tulevased Venemaa juhid suudavadki rakendada mõistlikumat rahvuspoliitikat ning saavutada tõepoolest "kodanikurahvuse" tekke, aga praeguste suundumuste valguses tundub see siiski liigse optimismina...
Aaron Seigo jätkas oma artiklisarja KDE ees seisvatest väljakutsetest, võttes sedakorda vaatluse alla "sotsiaal-semantilise töölaua" Nepomuk. See on üks huvitav kont KDE hambus olnud algusest peale: kõik tunnistavad, et asjal on tohutu potentsiaal, aga selle teostamine on edasi nihkunud suhteliselt aeglaselt ja vaevaliselt... Eks näib, kuidas see õnnestub. Minu enda viimased kogemused on olnud negatiivsed (väga suur koormus protsessorile ja mälule, mis kipub lausa arvuti tööd halvama), aga selliseid perioodikesi on olnud varemgi...
Loetud: Horisont 1/2010, Tuna 4/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
13.1.10
Teisibased mõtted
Selline pooles vinnas tööpäev. Pooliku vinna põhjustas venna külaskäik, kelle ma küll ausalt öeldes ise n-ö kohale tellisin. Igatahes ta tuligi ja koos paari sõbraga, kes peatselt peaksid hakkama tegutsema mu "sansõlme" põhjaliku remondiga. Asjatundjate nõu on alati kulda väärt ja nii ka seekord: ma ise ei olnud suutnud nii põhjalikult asju läbi mõelda (peamiselt küll lihtsalt teadmatusest...) Pikale arupidamisele ning selgitus-uurimistööle "sansõlmes" ja selle ümber järgnes paari tunni pikkune kaupluse külastamine, kus sai enam-vähem paika pandud vajalikud komponendid uuendamiseks. Loodetavasti saab selle asjaga juba varsti peale hakata: see vannitoa remont on ikka juba päris pikalt hinge peal olnud ja ühest rusuvast mõttest vabanemine oleks ainult tore...
Ilm on läinud õige imelikuks, tekitab teine lausa hallutsinatsioone: viibid ruumis ja vaatad läbi akna välja, tundub, nagu sajaks kohe tõsiselt - lähed välja, pole midagi... Talvine udu on ikka kentsakas asi :-)
Veel omajagu aega nõudis ka tarkvara uuendamine, millega asusin tegelema kohe tagasi koju jõudes. Sedakorda oli uuendusi kohe päris palju: 869 tarkvarapaketti ja kokku nii paari giga jagu tõmbamist... Selle taga seisis muidugi peamiselt uus KDE 4.4 eelväljalase ning ühe olulise teegi (libjpeg) uuendamine, mistõttu väga palju tarkvara oli ümber ehitatud. Aga kui jätta kõrvale suur ajakulu, siis oli uuendamine igas mõttes edukas. Kui aega peaks tekkima, tuleks ilmselt KDE rakendusi lapata, et uurida, kas kuskil pole tõlgetes midagi väga vildakat...
Ilmselt suurest poodlemisest, mis küll täna veel ei päädinud kõige vajaliku ja kavandatu ostmisega, vaid lihtsalt asjade selgeksrääkimise ja -mõtlemisega, ajendatuna tekkis õhtul tung ka midagi reaalsemat hankida. Et ma suutsin jõulude ajal Kunglas lõpuks tuvastada oma vana paberilehekese, mille peale olid kantud Loomingu Raamatukogu esimese 35 aasta puuduolevad numbrid, siis võtsingi selle ette ja väisasin Raamatukoi veebipoodi. Tänapäeval on ikka õige lihtne see vanade raamatute hankimine (noh, vähemalt osaliselt - haruldasemaid tuleb ikka endiselt läbi isiklike sidemete järele kuulata). Vanasti tuli lakkamatult tiirutada Tallinna, Tartu ja Viljandi antikvariaatide vahel ning maad kuulata, kas keegi kavatseb oma raamatukogu tühjendama asuda, ja ikka ei saanud sugugi kõike, mida soovisid... Igatahes 35 puuduolevast numbrist 31 oli Raamatukois nagu naksti olemas. Puuduolevad olid ka üldiselt loogilised, ehkki ühe erandiga: Baudelaire, Lem ja Salinger on mõistetavalt asjad, mida suhteliselt vähe turul liigub, küll aga hämmastas vana kommunisti Friedrich Wolfi "Pariisi õngitseja" puudumine. Aga pole, siis pole. Igatahes oli tegemist hea tehinguga: kuidas veel saaks hankida 31 raamatut 1000 krooniga? :-)
Ekspressis oli lugeda kellegi Erki Varma mõtteavaldus eesti keele aadressil. Laias laastus oli tal muidugi õigus, et keel peab olema loomulik ja mõistetav kõigile selle kõnelejatele, aga mu meelest oli keelenormi ja lihtsalt hea (tava/kõne)keele erisus ikka tugevasti üle võimendatud, sarnanedes rohkem koolipoisi hädaldamisele, kes pole viitsinud tükke ära õppida. Ma arvan küll, et eesti keel on piisavalt vaba ja paindlik ka praegusel kujul ning isegi üsna vähesel määral jäigalt normitud - mitte et normitud keel oleks päris kõnekeel (seda ei juhtu ilmselt kunagi), aga need erinevused on ikka kõvasti väiksemad kui näiteks vene või inglise keeles (mulle tuntud keelte seast; sellele ilmselt aitab tugevasti kaasa ka see, et eesti kirjakeel on ühelt poolt üpris edukalt tõrjunud välja murded ning ennast kehtestanud ja teiselt poolt neidsamuseid väljatõrjutud murdeid samuti üpris edukalt endasse imanud).
Pigem on suurem oht selles, et suhteliselt väikese keelena (suhteliselt seepärast, et tegelikult maailma mastaabis on eesti keel juba oma nii laias laastus miljoni kõnelejaga ikka päris suur, rääkimata sellest, et tegemist on täiemahulise "kultuurkeelega" ja riigikeelega, mis muudab eesti keele veel "suuremaks") kiputakse lõimunud ja üleilmastunud maailmas paljusid asju mentaalselt tõlkima mõnest muust keelest, mis tekitab palju rohkem kohmakusi ja ebakõlasid kui lihtsalt kõnekeele kasutamine. (Eriti käib see globaalses mastaabis lingua franca rolli võtnud inglise keele mentaalse ülekandmise kohta, sest see keel on eesti keelest piisavalt kaugel, et selle n-ö üksühesel ülekandmisel tekiks väga imelikud konstruktsioonid, mis kuidagi ei mahu eesti keele ülesehitusse.)
Minu meelest seda võibki sageli näha neis pressiteadetes, millele Varma osutab. Nende mõnigi kord puise keele taga seisavad seadused, need aga on praeguse iseseisvusaja vältel pea valdavas osas just nimelt tõlgitud (kui täpne olla, siis muidugi tihtipeale mugandatud ja kohandatud), eriti Euroopa Liiduga liitumise käigus. Olles ka ise põgusalt, kõrvaltvaatajana nn eurotõlgetega kokku puutunud, siis jääb mulje, et eriti alguses oli ikka kahetsusväärselt palju sellist toortõlget, mis paraku kiirustamise ja ressursside vähesuse tõttu ka käibele läks. Selle rookimisega mõistagi tegeldakse, aga nagu ikka, kui alguses on põrand kohati vildakas pandud, siis selle õgvendamine tingimustes, kus põranda peale on pandud kate ja selle peale terve elutuba koos kogu sisustusega, on juba märksa keerukam. Neist vildakustest aga kasvavadki välja ametkondade pressiteated, sest kust mujalt nad ikka oma tegevuse kirjeldamiseks mõisteid ja väljendeid võtavad kui mitte sellesama tegevuse aluseks olevatest õigusaktidest...
Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2)
Ilm on läinud õige imelikuks, tekitab teine lausa hallutsinatsioone: viibid ruumis ja vaatad läbi akna välja, tundub, nagu sajaks kohe tõsiselt - lähed välja, pole midagi... Talvine udu on ikka kentsakas asi :-)
Veel omajagu aega nõudis ka tarkvara uuendamine, millega asusin tegelema kohe tagasi koju jõudes. Sedakorda oli uuendusi kohe päris palju: 869 tarkvarapaketti ja kokku nii paari giga jagu tõmbamist... Selle taga seisis muidugi peamiselt uus KDE 4.4 eelväljalase ning ühe olulise teegi (libjpeg) uuendamine, mistõttu väga palju tarkvara oli ümber ehitatud. Aga kui jätta kõrvale suur ajakulu, siis oli uuendamine igas mõttes edukas. Kui aega peaks tekkima, tuleks ilmselt KDE rakendusi lapata, et uurida, kas kuskil pole tõlgetes midagi väga vildakat...
Ilmselt suurest poodlemisest, mis küll täna veel ei päädinud kõige vajaliku ja kavandatu ostmisega, vaid lihtsalt asjade selgeksrääkimise ja -mõtlemisega, ajendatuna tekkis õhtul tung ka midagi reaalsemat hankida. Et ma suutsin jõulude ajal Kunglas lõpuks tuvastada oma vana paberilehekese, mille peale olid kantud Loomingu Raamatukogu esimese 35 aasta puuduolevad numbrid, siis võtsingi selle ette ja väisasin Raamatukoi veebipoodi. Tänapäeval on ikka õige lihtne see vanade raamatute hankimine (noh, vähemalt osaliselt - haruldasemaid tuleb ikka endiselt läbi isiklike sidemete järele kuulata). Vanasti tuli lakkamatult tiirutada Tallinna, Tartu ja Viljandi antikvariaatide vahel ning maad kuulata, kas keegi kavatseb oma raamatukogu tühjendama asuda, ja ikka ei saanud sugugi kõike, mida soovisid... Igatahes 35 puuduolevast numbrist 31 oli Raamatukois nagu naksti olemas. Puuduolevad olid ka üldiselt loogilised, ehkki ühe erandiga: Baudelaire, Lem ja Salinger on mõistetavalt asjad, mida suhteliselt vähe turul liigub, küll aga hämmastas vana kommunisti Friedrich Wolfi "Pariisi õngitseja" puudumine. Aga pole, siis pole. Igatahes oli tegemist hea tehinguga: kuidas veel saaks hankida 31 raamatut 1000 krooniga? :-)
Ekspressis oli lugeda kellegi Erki Varma mõtteavaldus eesti keele aadressil. Laias laastus oli tal muidugi õigus, et keel peab olema loomulik ja mõistetav kõigile selle kõnelejatele, aga mu meelest oli keelenormi ja lihtsalt hea (tava/kõne)keele erisus ikka tugevasti üle võimendatud, sarnanedes rohkem koolipoisi hädaldamisele, kes pole viitsinud tükke ära õppida. Ma arvan küll, et eesti keel on piisavalt vaba ja paindlik ka praegusel kujul ning isegi üsna vähesel määral jäigalt normitud - mitte et normitud keel oleks päris kõnekeel (seda ei juhtu ilmselt kunagi), aga need erinevused on ikka kõvasti väiksemad kui näiteks vene või inglise keeles (mulle tuntud keelte seast; sellele ilmselt aitab tugevasti kaasa ka see, et eesti kirjakeel on ühelt poolt üpris edukalt tõrjunud välja murded ning ennast kehtestanud ja teiselt poolt neidsamuseid väljatõrjutud murdeid samuti üpris edukalt endasse imanud).
Pigem on suurem oht selles, et suhteliselt väikese keelena (suhteliselt seepärast, et tegelikult maailma mastaabis on eesti keel juba oma nii laias laastus miljoni kõnelejaga ikka päris suur, rääkimata sellest, et tegemist on täiemahulise "kultuurkeelega" ja riigikeelega, mis muudab eesti keele veel "suuremaks") kiputakse lõimunud ja üleilmastunud maailmas paljusid asju mentaalselt tõlkima mõnest muust keelest, mis tekitab palju rohkem kohmakusi ja ebakõlasid kui lihtsalt kõnekeele kasutamine. (Eriti käib see globaalses mastaabis lingua franca rolli võtnud inglise keele mentaalse ülekandmise kohta, sest see keel on eesti keelest piisavalt kaugel, et selle n-ö üksühesel ülekandmisel tekiks väga imelikud konstruktsioonid, mis kuidagi ei mahu eesti keele ülesehitusse.)
Minu meelest seda võibki sageli näha neis pressiteadetes, millele Varma osutab. Nende mõnigi kord puise keele taga seisavad seadused, need aga on praeguse iseseisvusaja vältel pea valdavas osas just nimelt tõlgitud (kui täpne olla, siis muidugi tihtipeale mugandatud ja kohandatud), eriti Euroopa Liiduga liitumise käigus. Olles ka ise põgusalt, kõrvaltvaatajana nn eurotõlgetega kokku puutunud, siis jääb mulje, et eriti alguses oli ikka kahetsusväärselt palju sellist toortõlget, mis paraku kiirustamise ja ressursside vähesuse tõttu ka käibele läks. Selle rookimisega mõistagi tegeldakse, aga nagu ikka, kui alguses on põrand kohati vildakas pandud, siis selle õgvendamine tingimustes, kus põranda peale on pandud kate ja selle peale terve elutuba koos kogu sisustusega, on juba märksa keerukam. Neist vildakustest aga kasvavadki välja ametkondade pressiteated, sest kust mujalt nad ikka oma tegevuse kirjeldamiseks mõisteid ja väljendeid võtavad kui mitte sellesama tegevuse aluseks olevatest õigusaktidest...
Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2)
4.12.09
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev kahe väikese katkestusega. Esiteks väisasin kauplust toiduvarude täiendamiseks ja teiseks tuli õhtupoolikul vennaraas külla. Ta on seda ärisse sukeldumist ikka väga tõsiselt võtnud, omandab praegu turundamise, eriti veebis turundamise teadmisi hoogsalt, ja minu juureski käis osaliselt sellega seoses (rohkem küll, et panna proovile mu teadmisi ja oskusi veebilehe loomise alal :-) ). Aga igatahes sai temaga veidi muidki asju arutatud, sealhulgas mu kavatsust, hmm, kuidas seda nüüd öeldaksegi, sanitaarsõlme remontida või lausa ümber ehitada (lihtlabaselt öeldes siis peldik ja vannituba - või peaks ütlema dušituba, sest vanni ju seal pole?). Seoses hiljutiste jamadega, mille järel mul "dušitoas" enam sooja vett ei ole, on see aina akuutsemaks muutunud ja kui järgmise aasta avapäevadel kopsakas rahalaevuke kohale seilab, tulebki asi ära teha... No ja lisaks kõigele, olemata pikka aega külas käinud ja näinud mu uut ust, juhtis vennaraas mu tähelepanu ühele Youtube'i videole, kus näidatakse, milline on "tõeline turvauks", kui tootjaks on hiinlased ja mida kõike võib sellise uksega ette võtta kas või 13-aastane plikatirts :-) (hea, et mu uks samast seeriast ei ole...)
Nojah, väikeseks vahepalaks oli veel ka ühe artikli tõlkimine Postimehele taas. Et OpenOffice'i viimases versioonis, mida Mandriva pakub, on mõningaid tööd raskemaks tegevaid probleeme (mille seast kõige rängem ehk otsinguvõimaluse puudumine on osutatud vastavas veateates, aga on ka teine, mille alles äsja avastasin ja mille kohta võib-olla ka veateate teen, nimelt narr tõik, et uut dokumenti ei saa salvestada, sest OOo paneb ennast selle peale paugust kinni ega salvesta midagi - ainuke kaudtee on kopeerida tekst, salvestada see mõnes muus tekstitöötlusrakenduses ja siis avada uuesti OOo-s, mille järel, s.t. olemasolevasse dokumenti, saab juba teha igasuguseid muudatusi ja neid ka salvestada; no võimalik on muidugi ka luua tühi fail mõnes muus rakenduses ja siis seda töödelda, aga igatahes uue faili salvestamine ega ka teise nimega salvestamine praegu võimalik ei ole...), siis otsustasin proovida ära Google Docsi. Igatahes dokumentide loomine oli seal üsna lihtne, kuigi mõned asjad olid veidi harjumatud. Ja hea on muidugi, et seal saab ka dokumente kohe hoobilt jagada, ilma et peaks neid tingimata e-postiga saatma. Vähemalt teoorias peaks see kogu protsessi lihtsamaks muutma. Aga eks näib, kas teisele poolele elik siis antud juhul Postimehele ka see vastuvõetav on...
Huvitava artikli kirjastustest, suurtest ja väikestest ning nende võrdlustest, oli üllitanud Raamatupalat. See tõukus möödunud nädalal Päevalehes ilmunud artiklist, kus kiideti tugevasti isekirjastajaid ja pisikirjastusi. Tänapäev muidugi mahub Eesti mõistes ikka pigem nende "suurte" alla, mistõttu Raamatupalati artikkel oli pigem apoloogia "suurtele" (nojah, puhtalt arvude keeles pole ju Tänapäevgi kui firma vahest suur, aga vähemalt Eesti sadade kirjastuste seas on ta ikka mahu ja tuntuse elik "brändi" poolest üsna eesotsas kindlasti). Mõneti on muidugi mõlemal õigus ja ilmselgelt on kirjastusmaastikul oma koht nii suurtel kui väikestel (nagu tegelikult igal pool mujalgi, olgu äris või muus eluvaldkonnas...)
Õhtupoolikul vaatasin ka Kanal2 aastat kokkuvõtvat saadet "Ilus ja valus 2009". Üsna nigela mulje jättis. Sündmuste valik oli, noh, ütleme et enam-vähem. Aga kommentaatorid, kes neid uudiseid kommenteerisid... no võib-olla ma teen kellelegi liiga, aga Mari-Leen Kaselaan ja Peep Taimla? No ei ole kohe isikud, kes mu meelest üldse peaksid midagi kommenteerima... Mitte et Anu Saagim või ka Priit Pullerits ja Evelyn Sepp palju paremad oleks. Pigem oleks tahtnud rohkem kuulda stuudiosse palutud meediajuhtide arvamuso-hinnanguid, aga nende puhul oli sama, mis nende "klipisiseste" kommentaatorite puhul: parimal juhul lasti neil öelda nii kaks lauset ja kõik. Nii et mingi sündmuste aegrea vahest kokku sai, aga kommentaarid ei kõlvanud eriti just selle hakituse tõttu samuse hänna allagi...
Loetud: paraku mitte muhvigi
Vaadatud: Ilus ja valus 2009 (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
Nojah, väikeseks vahepalaks oli veel ka ühe artikli tõlkimine Postimehele taas. Et OpenOffice'i viimases versioonis, mida Mandriva pakub, on mõningaid tööd raskemaks tegevaid probleeme (mille seast kõige rängem ehk otsinguvõimaluse puudumine on osutatud vastavas veateates, aga on ka teine, mille alles äsja avastasin ja mille kohta võib-olla ka veateate teen, nimelt narr tõik, et uut dokumenti ei saa salvestada, sest OOo paneb ennast selle peale paugust kinni ega salvesta midagi - ainuke kaudtee on kopeerida tekst, salvestada see mõnes muus tekstitöötlusrakenduses ja siis avada uuesti OOo-s, mille järel, s.t. olemasolevasse dokumenti, saab juba teha igasuguseid muudatusi ja neid ka salvestada; no võimalik on muidugi ka luua tühi fail mõnes muus rakenduses ja siis seda töödelda, aga igatahes uue faili salvestamine ega ka teise nimega salvestamine praegu võimalik ei ole...), siis otsustasin proovida ära Google Docsi. Igatahes dokumentide loomine oli seal üsna lihtne, kuigi mõned asjad olid veidi harjumatud. Ja hea on muidugi, et seal saab ka dokumente kohe hoobilt jagada, ilma et peaks neid tingimata e-postiga saatma. Vähemalt teoorias peaks see kogu protsessi lihtsamaks muutma. Aga eks näib, kas teisele poolele elik siis antud juhul Postimehele ka see vastuvõetav on...
Huvitava artikli kirjastustest, suurtest ja väikestest ning nende võrdlustest, oli üllitanud Raamatupalat. See tõukus möödunud nädalal Päevalehes ilmunud artiklist, kus kiideti tugevasti isekirjastajaid ja pisikirjastusi. Tänapäev muidugi mahub Eesti mõistes ikka pigem nende "suurte" alla, mistõttu Raamatupalati artikkel oli pigem apoloogia "suurtele" (nojah, puhtalt arvude keeles pole ju Tänapäevgi kui firma vahest suur, aga vähemalt Eesti sadade kirjastuste seas on ta ikka mahu ja tuntuse elik "brändi" poolest üsna eesotsas kindlasti). Mõneti on muidugi mõlemal õigus ja ilmselgelt on kirjastusmaastikul oma koht nii suurtel kui väikestel (nagu tegelikult igal pool mujalgi, olgu äris või muus eluvaldkonnas...)
Õhtupoolikul vaatasin ka Kanal2 aastat kokkuvõtvat saadet "Ilus ja valus 2009". Üsna nigela mulje jättis. Sündmuste valik oli, noh, ütleme et enam-vähem. Aga kommentaatorid, kes neid uudiseid kommenteerisid... no võib-olla ma teen kellelegi liiga, aga Mari-Leen Kaselaan ja Peep Taimla? No ei ole kohe isikud, kes mu meelest üldse peaksid midagi kommenteerima... Mitte et Anu Saagim või ka Priit Pullerits ja Evelyn Sepp palju paremad oleks. Pigem oleks tahtnud rohkem kuulda stuudiosse palutud meediajuhtide arvamuso-hinnanguid, aga nende puhul oli sama, mis nende "klipisiseste" kommentaatorite puhul: parimal juhul lasti neil öelda nii kaks lauset ja kõik. Nii et mingi sündmuste aegrea vahest kokku sai, aga kommentaarid ei kõlvanud eriti just selle hakituse tõttu samuse hänna allagi...
Loetud: paraku mitte muhvigi
Vaadatud: Ilus ja valus 2009 (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
Subscribe to:
Comments (Atom)