Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida ma küll kärpisin pisut ühe väljaskäiguga, mis viis mind taas Solarise kaubanduskeskuses paiknevasse Apollo raamatupoodi, kus seekord oli kavas, hmm, kui nii tohib öelda, siis ülikoolikaaslase, ehkki sel ajal, kui mina alles astusin, juba väljuva Hvostovi Andrei vastse raamatu tutvustamine autori enda ja Kõusaare Kadri kahekõne kujul. Raamat pealkirjaga "Sillamäe passioon" kõneleb tutvustuse kohaselt autobiograafiliselt Antsu lapsepõlveaegadest ja sellest oli ka täna seal Apollo mürarohkes ja seeläbi tähelepanu kontsentreerivas poodiumiümbruses juttu. Et meie vanusevahe on siiski üpris väike, oli vähemalt jutus ja on usutavasti ka raamatus päris palju sellist, mis tekitab sooja äratundmise tunde (mida võib muidugi ka nostalgiaks ja vanainimese heldimuspisaraiks nimetada...), kuigi paistab, et tema ja minu lapsepõlv oli päris mitmeti erinev, mitte kindlasti diametraalselt, mis Nõukogude Liidu viljastavates tingimustes olekski olnud nähtavasti võimatu, aga õige mitmetes aspektides siiski. Eks muidugi Sillamäe oli ka Eesti ja ehk isegi laiemas mõttes mõneti eriline koht, ikkagi praktiliselt kinnine linn (minu eluajal oli ehk küll natuke lõdvenenud see režiim, aga päris vabalt ei saanud sinna ju ikkagi Nõukogude aja lõpuni). Aga noh, kõik see, mis seal räägiti, on ilmselt pikemalt ja ehk ka põhjalikumalt lahti seletatud ja ära öeldud raamatus (välja arvatud ehk pisut juttu raamatu sünnist ja selle kirjutamisega kaasnenud vaevustest, aga viimaseid võib võib-olla ka omal nahal kogeda, kui raamatut hoolikalt lugeda - vähemalt siis, kui olla kaasaegne...), mis kahtlemata liigub (ikka sellestsamusest vanainimeslikkusest ajendatuna, mõistagi) ka mu lugemisjärjekorras üsna etteotsa.
Aga et tegemist oli üritusega raamatupoes, siis nõrga inimesena ei suutnud ma loomulikult vastu panna ahvatlusele seal veidi veel ringi vaadata ja teadagi, mida see endaga paratamatult kaasa toob, isegi kui ma üritan sellele tungile vastu võidelda... Sestap olgu allpool ka kogu "saak" kirja pandud:

• A. Hvostov. Sillamäe passioon
• M. Kõiva. Eesti loitsud
• R. Kasik. Stahli mantlipärijad

Sattusin täna lugema uudist, et Amazonis on e-raamatute müük läinud juba täielikult mööda paberraamatute (pehme- ja kõvakaanelised kokku) müügist. Ja alles see oli, kui e-raamatud üldse laiemalt levima hakkasid... veel enam alles, lausa päris hiljaaegu, kui võis esimest korda teatada, et e-raamatuid on müüdud juba sama palju kui kõvakaanelisi... Kärmelt liigub see vanker edasi, väga kärmelt - ajendades ka ennast üha tõsisemalt mõtlema mõne e-lugeri hankimisele, kuigi kahtlemata kavatsen ma edaspidigi välismaalt hankida ka füüsilisi raamatuid. Teisalt on vaieldamatult terve rida selliseid teoseid, mis tekitavad küll tutvustuse või kusagil mainimise ajel huvi, aga mis kätte jõudes osutuvad siiski tekstiks, mis oleks sama hästi võinud ka tee peal kaduma minna... Ent mu äärmiselt tugev omandiinstinkt ei luba mõistagi neist enam loobuda, kui nad kord juba mul käes on - ses mõttes oleks e-raamat oluliselt etem: isegi kui ma ei leia endas vaprust faili ära kustutada, võtaks ka mõttetuks juraks osutuv tekst vähemalt vähem ruumi :-)

See uudis haakus pisikese kohaliku aruteluga e-raamatute teemal, mille otsa keris lahti Tamme Marek Varraku raamatublogis ja mille järgedes elik kommentaarides võis leida ka ehedat e-raamatuvastasust, aga mis muidu võttis üsna hästi kokku selle teksti uue esinemisvormi plussid ja miinused. Eestis pole küll e-raamatud veel nii suurt levikut leidnud kui näituseks mainitud Amazoni ülemaailmses raamatupoes, aga teiselt poolt pole siin nende müügiga õieti veel poolt aastatki vähegi tõsisemalt tegeldud ja selle ajaga on tegelikult juba üsna palju ilmunud (nojah, ka mul endal on sõlmitud üks tõlkeleping, milles on klausel ka teose kasutamise kohta e-raamatuna, nii et ilmselgelt arvestavad selle väljundiga üha rohkem ka kirjastajad).

Täna õhtupoolikule langes ka üle mõningase aja taas Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumine, kus sedakorda - tingimustes, kus tõlkimise mõttes on sisuliselt uks kinni Mageia esmaväljalaske ilmumiseks - arutati mõneti ette- ja tahavaatavalt nii seda, mida edaspidi teha, kui ka seda, mida on tehtud ja võiks teisiti teha. Muu hulgas sain ka kinnitust, et Jaanuse osutatud puudujääk - pärast paigaldamist on ekraanil ikoon, mille all kiri "Join Mageia community", mis peaks tegelikult olema tõlgitud, aga paraku ei ole - on tõepoolest puudujääk, mitte lihtsalt mingi konkreetse paigaldusega seotud aps, mistõttu see sai ka vormistatud veateatena. Kohtumisest endast võib, nagu ikka, lugeda nii kokkuvõtet kui ka täielikku logi.


Loetud: Vikerkaar 4-5/2011
Vaadatud: Eesti häving ja hukk (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3),

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida ma kärpisin eilse poollubaduse teosktegemisega, lisades eile antud põgusale ülevaatele uuest KDE SC 4.6 väljalaskest täna ka ametliku väljalasketeate tõlke, mida saab nüüd lugeda siis siin.

Tänaõhtusel Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumisel lepiti kokku, et iganädalased kohtumised on nähtavasti vähemalt praegu mõttetud, sestap toimub järgmine kahe nädala pärast ja kaks nädalat ka jääb esialgu intervalliks, kui just ei ilmne midagi, mis tingib taas tihedama graafiku. Teise asjana käidi välja idee, et kuni Mageia pole ise oma Transifexi tõlkesüsteemi käima saanud, võiks katsetada mõne väiksema projektiga Transifexi enda kodus. Nähtavasti nädala jooksul või nii selgub, mis ja kuidas täpselt. Igal juhul üks inimene, kes oli seal üht-teist katsetanud, kiitis Transifexi uut online-tõlkimise liidest Lottet (kui see peaks olema sama, mida kasutab Fedora Transifexis, siis see on tõesti üsna mugav, aga ilmselt tuleb Mageia puhul õigustega rohkem maadelda, kui ma juba (esialgu küll vaid ühest isikust koosneva) tõlkemeeskonna juht olen...). Lisaks käidi välja ahvatlus tõlkida peatselt ilmuva Mageia esimese alfa väljalasketeadet - mida ma ka kindlasti teen, kuigi see esimene alfaväljalase ise nähtavasti ei ole veel vähegi keskmisemale kasutajale üldse mõeldud, rohkem arendajatele endale testimiseks. Igatahes kohtumise kokkuvõtet võib lugeda siit ja täielikku logi siit.

Sattusin lugema oma viimasega raamatuga Bloodlands (mida võiks poeetiliselt ja jõhkralt tõlkida näiteks "Vereurmas maa") nii mõningaidki laineid löönud Snyderi Timothy artiklit NYRoBis, kus iseenesest arutluse all oli Hitleri ja Stalini vaagimine, aga väga tihedalt arvudega toetatult. Ega ta mõistagi selle põhiküsimuse osas selgusele ei jõua ja ilmselt see ka otsene eesmärk polnud, aga arvud olid seevastu huvitavad ja mõtlemapanevad. Mis ühtlasi viis ka tema raamatu mu lugemist ootavate raamatute kuhjas väga kõrgele kohale.

Raamatumaailmast jäi veel huvitava tõigana silma küll juba põhimõtteliselt oodatud, aga siiski väga kiiresti tulnud teade, et Amazoni aastaalguse müügitulemused näitasid, et esimest korda on e-raamatuid müüdud rohkem kui pehmekaanelisi raamatuid. Tõsi, arvude kokkulöömisel paistab, et pehmekaanelisi ja kõvakaanelisi paberil raamatuid kokku müüakse siiski veel mõnevõrra rohkem kui e-raamatuid, aga see ülekaal paistab kiiresti vähenevat. Arvud puudutavad küll ainult USA-d, ent nähtavasti on kõigest aja küsimus, millal umbes sama võib rääkida ka mujal maailmas, näiteks siinsamas Eestiski...


Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, milles erilisi kõrvalekaldeid ega -põikeid polnud.

Päeval lugesin head uudist, et Amazoni e-raamatuaparaat Kindle muutub kättesaadavaks ka teistele kui ameeriklastele. sealhulgas siis ka eestlastele. Või õieti, eks ta füüsiliselt kättesaadav oli ju ka varem, ainult et temaga ei olnud mujal kui USA-s suurt midagi peale hakata. Võimalik, et Kindle pole kõiki omadusi ja võimalusi kaaludes kõige parem e-raamatuaparaat, aga seos Amazoniga annab talle siiski tunduvaid eeliseid, mida ilmselt Sony või teised pakkuda ei suuda - mõtlen just lugemismaterjali valikut, pealegi ei ole näiteks Sony raamatukogul vist seniajani isegi mitte plaani mujal kui USA-s tegutsema hakata.

Eestikeelset sisu mõistagi seal vist kohe üldse ei leidu; isegi palju suuremates keeltes, kui inglise keel välja jätta, on sisu üpris napp, nagu ma aru olen saanud. Nii ongi hea spekuleerida, kes võiks näiteks Eesti meediamaastikul olla esimene, kes ennast ka Kindle'i vahendusel müüma asub. Kena oleks muidugi, kui alguse teeks lahti mõni suur päevaleht (nt üks väheseid saksakeelseid perioodikaväljaandeid on just FAZ), aga vaevalt Postimees, Päevaleht või isegi Äripäev sellega riskiks. Kui üldse, siis on pigem esimeste suuremate seas näiteks Ekspress või Õhtuleht, kuigi täiesti võimalik, et avalöögi teeb mõni nišiväljaanne hoopis, mida arvatagi ei oska.

Karta on, et ka eestikeelsete raamatute osakaal jääb veel vähemalt mõneks ajaks kui mitte olematuks, siis sellele lähedaseks suuruseks. Ehkki oleks ju väga kena, kui kas või päris esinduslik vanema kirjasõna kogu (rääkimata Kirjandusmuuseumi varamutest), mis ju nagunii on juba elektrooniliseks ja avalikult kättesaadavaks tehtud, jõuaks ka Kindle'i kasutajateni. Kirjastused, karta on, nii kiiresti kaasa ei tule, nii et vaevalt uuemat kirjandust niipea sinna jõuab. Aga mine tea, asi on ju alles värske ja võib-olla aasta pärast sama teema juurde tagasi tulles peab hoopis tõdema, et kõik on sootuks vastupidi. Loota ju ikka võib...

Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Lahingulaev Galaktika (TV6), Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)