Laubased mõtted

See sissekanne tuleb nüüd kahe päeva, eilse ja tänase kohta kokku, sest neid ühendab üks sündmus ja sestap oleks lausa narr kirjutada kaht erinevat lugu. See sündmus ühtlasi tähendas, et kummalgi päeval ei olnud õieti mingit pistmist põhitööga: nojah, nii reede hommikupoolikul kui ka laupäeva õhtupoolikul ma pisut nokitsesin, aga ka kokku ei anna need tunnid poole tööpäeva mõõtugi välja.

Ürituseks, mis niimoodi kahel päeval laiutas, oli Facebookis kujunenud grupi või võiks lausa öelda, et omamoodi kommuuni, mis kannab poeetilist nimetust "Tõlkepärlid ja kaunimad lingvistilised leiud" ja mida ma mõnel korral varemgi olen maininud, nõndanimetatud suvepäevad. Eks neid tavalisi kokkusaamisi mõnes lokaalis või kuskil ole korraldatud varemgi, aga seekord oli siis kavatsuse kohaselt tegu suurema kokkutulekuga, mille tarbeks üüriti lausa eraldi puhkemaja maakohas, täpsemalt Vargamäe kõrval asuv Rummusaare puhkekodu.

Sõit sinna lähtepunktiga Tallinnast polnud just kõige mõnusam, eriti kui arvestada Tartusse kulgeval teel enne linnapiiri ja kaugemalgi käivaid teetöid, mis eriti Tallinnas sees muutis edasiliikumise õige vaevaliseks, aga õnneks kompenseeris seda autos olev seltskond, mis oli hea ja veel parem, nii et juttu ja naeru ja kõike muud jagus piisavalt teeolude unustamiseks. Rääkimata sellest, et Eestimaa on ikka üks ääretult kena maa, olgu aastaaeg milline tahes, nii et silmailu ja kaunist loodust jagus sõitu samuti rohkelt. Suvepäevad ise, tõsi, nii suureks ei kujunenud, kui algselt ehk loodetud sai, aga oma kolmekümne ringis inimesi siiski kohale jõudis. Tavapärastest kokkusaamistest niisiis vaat et kolmandiku või lausa poole võrra rohkem, mis on juba ise hea tulemus.

Diskreetsusprintsiibist lähtudes jääb siinkohal täpsemalt lahti kirjutamata nende päevade (või enam-vähem ööpäeva, kui täpne olla) sisu, piisab ehk, kui öelda, et oli hea näha juba tuttavaid inimesi ja tutvuda nii mõnegagi, kes mainitud grupis on sõnavõttudega silma jäänud, aga keda silmast silma ei olnud varem näinud. Ja muidugi ei saa mööda selliste väljasõitudega tavaliselt ikka kaasnevast äraütlemata tänuväärsest hüvest ehk saunast. Nojah, selle kohta, kuidas või õigemini kui kaua me seal seda sauna kütsime, oleks ehk esivanematel mõndagi mitteheakskiitvat suunurgast poetada, aga ma usun, et neilgi võis mõnel rajumal lõikuspeol olla pisut sarnaseid raskusi :-) Kindlasti tasub ka ära mainida seda, et Rummusaare puhkekodu tervikuna oli kõigega, mis pähe võib tulla, väga hästi varustatud ning jättis igati hea mulje.

Mul oli õigupoolest kavas täna edasi sõita Kunglasse, et seal mõned tunnid ringi vaadata, parajasti seal viibivat ema aidata ja nii edasi, aga et hommikune ärkamine ja ärasõit Rummusaarest jäi üpris hilja peale, siis leidsin, et ainult pooleks tunniks või paremal juhul tunniks ajaks pole ka mõtet sinna minna ja nii ma jõudsingi laupäeva pärastlõuna kanti Tallinnasse tagasi. Väsinuna, eriti ihuliselt, seda küll, aga kindlasti rõõmsana ja rõõmustavana selle meeldiva rutiini purustava vahepala üle.


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud (L): jalgpalli Premium liiga: Tartu Tammeka - Sillamäe Kalev (TV6), Doctor Who (BBC Entetainment), Urulised (Showtime), Skyline (RTL2)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: mida Robert suudab (Postimees, 03.08.2013)

Laubased mõtted

Päev, millest tõepoolest kübetki ei olnud pühendatud tööle, vaid ainult ja üdini lustile ja lõbule. Ehk siis teisisõnu möödus see üleni kodunt väljaspool, sest kodus oleks ikka kange tung tööd kas või näpuotsaga näppida peale tulnud ja seda oleks olnud raske, et mitte öelda võimatu tagasi ja maha sundida.

Algas niisiis päev Tallinna vanalinna äärealal. Et tegu oli lapseohtu inimese sünnipäevaga, siis oli mõistagi ette nähtud nii talle kui tema kaaspidulistele lisaks vitsutamisele ja muidu suhtlemisele ka pisut harivat programmi, milleks sobis kenasti Kiek in de Köki torn-muuseum ja eriti selle all asuvad bastionikäigud. Viimastes ma küll paari aasta eest käisin, ent torni enda külastamine ... jah, hästi põhjalikult mälu sügavaimatest soppides uuritsedes meenus üks käik oma veerandsada aastat tagasi - nii et huvi oli minugipoolne, nagu tavatsetakse öelda.

Ent veel enne torni jõudmist ei jäänud pisikestel, ent tähelepanelikel silmadel sugugi märkamata, et vaid pisut künkaharjale lähemal tegutsevad vibulaskjad, mis tähendas mõistagi seda, et torni peale jäi arvatust hulga vähem aega. Aga noh, eks see oli ikka laste pidupäev ja "suurtel" ei jäänud muud üle kui rõõmuga pealt vaadata, kuidas väikesed käed usinalt nooli märklauda või vähemalt selle vahetusse lähedusse läkitavad. Ja nad kindlasti oleksid tahtnud teisegi ringi peale teha, ainult et "suurte" õnneks oli selja taga järjekord :-)

Niisiis jäi tolle suure torni külastamiseks küllaltki vähe aega, sest kui tornis võib omatahtsi ringi liikuda, siis bastionikäikudesse pääseb teatavasti ainult ekskursiooniga ja giidi juhtimisel ning selle kellaaeg on enam-vähem täpselt paigas. Millest oli kahju, sest seal torn-muuseumis on ikka päris palju vaadata. Et praegu pidi piirduma küllaltki kiire läbitormamisega ja jõudmisega kõigest neljandale korrusele, siis järelikult tuleb millalgi selle külastamine uuesti kavva võtta (loodetavasti varem kui järgmise veerandsaja möödudes ...).

Bastionikäigud olid mõistagi paari aasta tagusest väisamisest paremini meeles ja väga suurt üllatust need ei pakkunud, kuigi tundus, et üht-teist oli nagu õige pisut teisiti. Tõsi, kui eelmisel korral asi, mida vist võib küll julgelt nimetada Eesti esimeseks ja ainukeseks metrooks, ei töötanud, siis seekord sai kenasti rongikese peale istuda, sellega sõita ja sõidu kestel filmigi nautida. Päris vahva. Paraku ekskursioon ise tervikuna nii hea ei olnud: eelmise korraga võrreldes, mil nooruke, vaevumärgatava vene aktsendiga giid meile lausa äärmise põhjalikkusega kõike tutvustas, käis seekord kõik kuidagi kiirustades ja pealiskaudsemalt. See ei ole nüüd kindlasti halvustavalt öeldud, sest kõik, mis vaja, ütles ka see giid ära, aga lihtsalt kontrast eelmise korraga oli päris tugev - küllap oli ka seltskond veidi erinev, aga teiselt poolt pani nähtavasti toonane giid nii kõrge lati ette, et selle alt on lihtsam läbi lipsata kui püüda seda maha ajada :-)

Käigud käidud, oli aeg asuda sünnipäevalaua taha, mis oli kaetud ühte arvukatest Tallinna linnamüüri tornidest, mille olemasolust või õigemini tegutsemisest avaliku asutusena ma ei teadnudki - nimelt Tallitornis asuvas Dannebrogi kohvikus. Pääs sinna oli päris karm tornitrepi üpris järskude ja kõrgete astmete tõttu, aga kohale jõudes avanes pilt päris kenale kohvikule. Nojah, et oli laupäev ja turiste paistis olevat õige palju liikvel, siis ehk teenindamine ei olnud nii kiire ja sujuv, kui ehk võinuks olla, aga et see asutus pakkus niisugust mõnusat tehingut, et me võisime tarbida oma toitu, kui joogid ja koogid neilt ostame, siis see kuigi palju ei häirinud, pealegi oli nii lastel kui ka suurtel nagunii piisavalt palju tegemist ja suhtlemist. Igatahes selle kohviku kaminasaal on küll koht, kuhu võib julgelt teinegi kord tagasi minna

Ent sünnipäeval viibimisega mu tänane programm veel ei ammendunud. Edasi tuli Facebookis kujunenud vahva seltskonna, keda ühendab grupp nimetusega "Tõlkepärlid ja kaunimad lingvistilised leiud", koosviibimine, mis nagu ikka oli pikk ja meeleolukas. Algas see miskipärast mõnele inimesele väga meeltmööda, mu meelest küll rohkem tööstus-ahermaa mõõtu välja andvas piirkonnas, täpsemalt aga toitlustusasutuses nimega F-hoone. Midagi halba selle kohta küll öelda ei saa, seda enam et seltskond oli nii hea, et kui midagi oligi, siis jäi see muu varju, aga miskipärast taheti seal õhtupoole hakata tasu saama ainuüksi olemise eest ja vist oli midagi muud ka, mistõttu me sealt ka lahkusime. Piirkonnas ringi kolades ja pingsalt mõeldes, kus edasi istuda ja olla, liikusime mööda uhke nimega kohast Kolm Lõvi, aga see miskipärast ei kutsunud siiski kedagi sisse astuma. Siis aga sattusime peaaegu ootamatult sellise koha peale nagu Han. Ma olin seal kunagi ammu käinud, kui samas tegutses veel mingi raskeroki baar, nüüd oli siis sellest naabruses elavate inimeste poolt välja puksitud hoones mingi idamaise kallakuga toitlustusasutus. Kui me sisse astusime - uksel oli silt, et ollakse lahti kella kaheni öösel -, ei olnud seal hingelistki, aga nad siiski soostusid meid teenindama - ja teenindasid usinalt mitu tundi, enam-vähem kella kaheni välja :-) Ma isegi veidi mõtlesin, kas sellest siin pikemalt rääkida, sest paistis teine olevat väga mõnus, aga samas ehk veidi tähelepanuta jäänud koht, mida tasuks ehk just enda teada hoida, et seda liiga paljud ei "avastaks", aga noh, loodame, et mu ajaveebi väga palju ei loeta :-)


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Kofi ja mina (Postimees, 04.05.2013)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. mille lõpu haukas enda alla üks väljaskäik. Nimelt on Facebookis, nagu ma varemgi olen maininud, selline vahva, mu huvidega kenasti haakuv grupp nimega "Tõlkepärlid ja kaunimad filoloogilised leiud", mille liikmetel on kena traditsioon vahetevahel ka silmast silma kokku saada, et mitte piirduda ainult võrgus piiksumisega. Täna oli siis järjekordne kohtumine kohas nimega Tops, mis, nagu selgus, ei olnud üldse lihtne üles leida. Olles küll eelnevalt veebist järele vaadanud, kuidas sinna peaks pääsema, kulus mul pärast bussist maha ja välja astumist ometi veel ligemale pool tundi, et lõpuks üldse õige tänav ja sellel see õige hoone üles leida ...

Küll mõningase hilinemisega, aga kohale ma jõudsin ja nagu varasematelgi kordadel, oli see õhtu päris kena. Kohal oli kindlasti üle kümne ja alla kahekümne inimese ehk just selline hea suurusega seltskond, mille puhul jõuab enam-vähem kõik ära tuvastada ja isegi nendega suhelda. Jäägu täpsem sündmuste ja vestluste ja muu kõik siinkohal privaatuskaalutlustel kajastamata, aga kaks asja võib siiski ära mainida. Esiteks õnnestus mul peast täiesti edukalt selgitada sõna "relss" etümoloogia - hiljem kodus järele vaadates osutuski õigeks, et eesti keelde on see jõudnud vene keelest, kuhu see omakorda jõudis inglise keelest. Ja teiseks tuli tõdeda, et Eesti on ikka väike tõesti või et eestlasi on nii vähe, et kõik tunnevad kõiki :-) - see Facebooki grupp ja eriti kokkusaamistel käijad koosneb tavaliselt inimestest, keda ma heal juhul tean nimepidi, aga mitte isiklikult (või noh, et neid kokkusaamisi, kus ma olen osalenud, on nüüdseks koos tänasega juba kolm, siis ma muidugi mingil määral tunnen neid ka isiklikult nüüd ...), ent täna selgus üsna ootamatult veel üks seos, mida poleks osanud õieti oodatagi ... Aga jäägu ka see siin lahti kirjutamata, eks need, kes teavad, teavad nagunii ja teistele vaevalt see huvi pakubki ...

Loetud: Tutulus 2012
Vaadatud: Salajane ladu 13 (TV6)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: sõnumeid Davosist (Postimees, 02.02.2013)

Neljabased mõtted

Suhteliselt pisikese tööpanusega päev, mille põhjuseks olid ühelt poolt kehv enesetunne ja rahutus, mida põhjustas jätkuv puurimine ja müdistamine akende taga, mida nimetatakse maja soojustamise ja ventileerimise täiustamiseks, teiselt poolt vajadus tõlkida üks artikkel Postimehe hüvanguks ja kolmandalt poolt mõnda aega nõudnud väljaskäik. Viimane tähendas täpsemalt Facebooki vaimustava grupi "Tõlkepärlid ja kaunimad lingvistilised leiud" liikmete järjekordset kokkusaamist. Sedakorda toimus see lõbustusasutuses nimega Texas Honky Tonk & Cantina, kus ma vist varem käinud polegi. Vist sellepärast, et midagi tuttavat nagu seal oli, aga mälus sorides ei leidnud ma küll ühtegi korda, kus ma oleksin sinna täie teadvuse juures sattunud ... Seekord siis sattusin (ja isegi lahkusin nii, et seda mäletan .-) ) Päris kena koht, kuigi mingil ainult neile teadaoleval põhjusel ei lubatud meil laudu kokku lükata, et saaks kompaktsemalt olla. Mis ometi ei seganud meid - keda oli kohal nii poolteistkümmend - lõbusalt suhtlemast, üksteisega põhjalikumalt tutvumast ning igasugu maailma asju arutamast jne jms vms.

Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: Osama bin Ladeni viimased päevad (ETV), Kättemaksukontor (TV3)

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu sissekanne 1 ja sissekanne 2

Neljabased mõtted

Sarnaselt eilsele vähese (põhi)tööpanusega päev ja põhjusedki olid sarnased: veel 1,5 artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks ning õhtul väljaskäik. See oli sedakorda päris uuelaadne kogemus. Nimelt on Facebookis üks selline vabalt moodustunud liikmetest kogukond, mille nimetuseks-kirjelduseks on "Tõlkepärlid ja kaunimad lingvistilised leiud". See ei tähenda siiski, et grupi liikmed oleksid erilised lingvistid või keeleinimesed - ei, sinna kuulub igasuguseid sulelisi ja karvalisi, kuigi jah, keeleküsimused huvitavad üht- või teistpidi neid/meid kõiki. Grupp on juba varemgi mõned kokkusaamised maha pidanud, minul oli aga täna esimest korda nendega kohtuda. Kedagi ma sealt ei tundnud, kuigi mõnda teadsin nimepidi ja isegi osa nägusid oli Facebooki vahendusel tuttavliku moega. Aga kogunenud seltskond oli igal juhul vahva ja nagu tuntud reklaamis öeldakse, juttu jagus rohkemaks. Lõpuks mindi isegi kokkusaamiskoha menüü kallale ja asuti seda usinalt parandama - ja parandamist seal omajagu ka oli.

Ahjah, kohaks oli siis vanalinnas asuv Must Puudel, samuti mulle seni tundmatu paik. Üsna sümpaatne oli, kuigi küllaltki pisike ja mingil põhjusel oli seal maru palju töötajaid, nii et leti juurde minnes pidi sellele lähenedes aina enam valvel püsima, et mõni neist sust üle ei jookseks. Teisest küljest muidugi jälle hea, et neid nii palju oli, sest muidu oleks ju võib-olla hoopis külastajatest troppe tekkima hakanud.

Igatahes õhtupoolik läks täiega asja ette, ehkki ma kujutan ette, et Diplomaatia toimetaja oleks mu elusast peast nahka pannud, kui oleks ette teadnud, et ma hoopis sinna minna kavatsen, mitte tema ülesannetega viksilt tegelda ... (Tõsi, seevastu Postimehe toimetajad näituseks peaksid eriti rõõmsad olema, sest kogu sellest pingelisest ajagraafikust hoolimata leidsin võimaluse näpistada pisut aega nende hüvanguks ühe õige pisikese asja, et mitte öelda "säutsude" tõlkimiseks :-) )


Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Sündmus (TV3)