Eilse ja tänase vahetusel anti teada KOffice'i uue väljalaske ilmumisest, mis kannab numbrit 2.3. Tegemist on järjega väljalaskele 2.2, mistõttu mõningaidki vajalikke teadmisi võib ammutada vastavast teatest. Ent nagu ikka, on lisaks vigade parandustele ja optimeerimistele ka üht-teist uut.
Kõigepealt julgevad arendajad nüüd kinnitada, et mõned suure kontoritööpaketi osarakendused on jõudnud olukorda, kus neid võib julgelt soovitada kasutada praktilises igapäevatöös. Täpsemalt on neiks tabelarvutusega tegelev KSpread ning nii-öelda loovrakenduste poole pealt peamiselt kunstnikele, aga ka muudele graafilise eneseväljendusega tegelevatele inimestele mõeldud Krita, samuti vektorgraafikarakendus Karbon. Mõningaste mööndustega olevat kasutatav ka andmebaasirakendus Kexi.
Üldises plaanis võib öelda seda, et jätkuvalt on tublisti parandatud ühilduvust Microsoft Office'i rakendustega, seda peamiselt tänu Nokiale, kes ei ole sugugi maha matnud plaane töötada KOffice'i baasil välja universaalne dokumendinäitaja. Kõige rohkem puudutab see tekstidokumente ja esitlusi, vähemal määral ka arvutustabeleid ja muid asju. Ühilduvust on parandatud ka OpenOffice'iga, kuivõrd mõlemad kontoritööpaketid teostavad üht ja sama OpenDocumenti standardit mõnevõrra erinevalt.
Konkreetsematest rakendustest on KWord (tekstitöötlus) ja KSpread (tabelarvutus) saanud hulgaliselt parandusi, aga mitte just väga palju uusi omadusi. Isiklike katsetuste põhjal töötab KWord igal juhul paremini, suudab paremini aru saada "mittenatiivsetest" vormingutest (eriti doc ja docx) ning ka ise produtseerida tekste, mis OpenOffice'is avades näevad välja sellised nagu kord ja kohus. Õigekirja kontroll paistab toimivat, samuti muudatuste näitamine ja nendega arvestamine (kuigi viimase kallal, nagu ma olen näinud, tehakse väga võimsalt praegu tööd, nii et on loota, et millalgi lähitulevikus muutub see senisest veel töökindlamaks, eriti just tabelite, keerulisema vorminduse jms puhul). Üks asi siiski, mida ma ei ole suutnud kuidagi leida, kuigi see nagu peaks olemas olema, on all- või lõpumärkuste lisamise võimalus - iseenesest päris tähtis omadus, aga muidugi saab ka ilma selleta hakkama, kas või kunstlikult neid luues, kui vaja. KSpreadis on minu vähekogenud silmale ainsad olulisemad uuendused mõned uued funktsioonid.
Tublisti on täiendusi saanud esitluste loomise rakendus KPresenter. Kõige silmatorkavam on mõistagi spetsiaalselt korraldatud konkursi tulemusel nüüd juba vaikimisi pakutavad arvukad mallid, millel ehk küll liialt poeetilised nimed, aga mis maitse ühtelangemise korral võimaldavad siiski osa vormistamistegevusest tegemata jätta. Üks asi, mida agarad esitluste koostajad kindlasti rõõmuga vastu võtavad, on uus slaidide sortija. Üht-teist on ära tehtud animatsioonide alal, sealhulgas peaks olema nüüd võimalikud SMIL-animatsioonid (mille kohta mul täpsem arusaamine puudub, aga pidada olema midagi head).
Andmebaasirakenduses Kexi on samuti mõningaid vähem märgatavaid uuendusi, eriti palju aga täiesti silmaga nähtamatuid parandusi ja uuendusi, mis lubavad arendajatel pidada seda nüüd juba kasutuskõlblikuks ka praktiliseks tööls. Juba 2.2 ajal sisse toodud aruannete loomise võimalus, mis on ühine planeerimisrakendusega KPlato, on nüüdseks väidetavalt täiesti töökõlblik. KPlato kohta võib öelda, et see pole samuti saanud väga nähtavaid muudatusi, kui selleks mitte pidada paremat diagrammide esitamise võimalust.
Suhteliselt väheste muudatustega on läbi ajanud ka vektorgraafikarakendus Karbon, see-eest tema sõsar Krita on, nagu varemgi, muudatuste arvult esirinnas. Krita vahest tähtsamateks uuendusteks on uus värvivalija, lõuendi pööramise võimalus, mitmed uued "pintslid", väidetavalt lausa 50 korda kiirem joonistamine, oskus täielikult ära kasutada kõiki arvutis leiduvaid protsessoreid (ka graafikaprotsessoreid) ja kindlasti veel õige mitu asja, mida siinkirjutaja ei ole osanud tähele panna või hinnata.
Muudest asjadest tasuks ära mainida omaette kommentaarikujundit ning väga võimsalt uuendatud diagrammikujundit. Ka valemikujund sai hulganisti parandusi, olles muu hulgas nüüd võimalikult täpselt ühilduv ka OpenOffice'iga. Veel üks uus asi on nii-öelda kirjutuskaitstuse põhimõtte rakendamine, mis lahtiseletatult tähendab seda, et juhul kui mõnda KOffice'i rakendust kasutatakse mõne teise rakenduse sees dokumendi näitamiseks (näiteks veebilehitsejas või kirja manuse korral), siis juhul kui sellist dokumenti ei ole võimalik salvestada avamiskohas (näiteks mainitud kirja manuse puhul), siis ei saa seda ka enam muuta (varem oli see võimalik, tekitades petliku tunde, nagu võiks tööjärg tõesti olla nii sujuv...).
Uudise põhiallikas: KOffice 2.3 väljalasketeade
Allalaadimisjuhised
Kodulehekülg
Showing posts with label KOffice. Show all posts
Showing posts with label KOffice. Show all posts
31.12.10
7.12.10
Esmabased mõtted
Võrdlemisi tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Et Lokalize on endiselt eelmisel nädalal mainitud tõsiselt tööd raskendava veaga (mis ilmselt pole mitte rakenduse enda, vaid nii selle kui ka kogu KDE taga seisva Qt tööriistakomplekti viga ja sestap kardetavasti palju pikema vinnaga...), võtsin sedakorda KDE asemel ette Mandriva, mida ma olengi harjunud rohkem Lokalize asemel tekstiredaktoriga Kate tõlkima - seda enam, et jõulude eel peaks ju ilmuma nii-ütelda vaheväljaanne 2010.2. Ega seal väga palju teha polnud, peamiselt peamenüüs näha olevate rakenduste nimede ja kirjelduste tekstid, muu tarkvara osas pole poole aasta vältel selliseid muutusi olnud või suudetud teha, millega oleks kaasnenud vajadus ka tõlkijal tegutsema asuda. Küll tegin paar parandust, mida Jaanus oli tungivalt soovitanud, ning nägin veidi vaeva ka muidu vaid tarkvarahalduris näha olevate tarkvarapakettide kirjelduste tõlkimisega - et Mandrival on tarkvarapakette mustmiljon, võtab see tohutu aja, andmata samas mingit väga käegakatsutavat ja rahulolu tekitavat tunnet. Aga igatahes valdav osa nii-ütelda tähtsamate pakettide (mis kuuluvad tarkvaraallika main koosseisu) kirjeldustest suutsin ma ära tõlkida.
Eile mainitud uudis selle kohta, et Mandriva on võitnud Brasiilias konkursi, mis näeb ette koguni kuni 1,5 miljoni Mandrivaga varustatud arvuti paigaldamist koolidesse, oli tänaseks jõudnud ka Mandriva ajaveebi. Ega see oluliselt rohkem teavet ei sisaldanud kui eilne Kommersanti artikkel, aga olgu see siin siis ikka ära mainitud.
Veel üks tarkvaraga seotud, aga mõneti kummaline uudis tuli KDE rindelt. Nimelt otsustasid KOffice'i arendajad mingil, mulle arusaamatuks jäänud põhjusel oma loomingu KOffice'i asemel Calligraks nimetada. Uudisest võis ridade vahelt välja lugeda, et selle taga seisavad arendusmeeskonna sisemised vastuolud, aga päris kindel see ei ole, nii et midagi lähemat põhjust kohta ei oska ma öelda. Igatahes on nüüd olemas Calligra (koos kena kodulehega) ja peatne KOffice 2.3 jääb nähtavasti viimaseks selle nime kandjaks (vähemalt seni, kuni keegi seda nime ei otsusta üles korjata...)
Üle tüki aja võis õige mitmest maailma mastaabis suurkanalist tähtsaks kergitatud artiklite seas lugeda Eesti, õigemini küll natuke laiemalt Balti riikide kohta (näiteks NY Timesis). Seda siis palju kõmu tekitanud Wikileaksi materjalide valguses, kust "selgus" tegelikult üsnagi teada tõsiasi, et Venemaa-Gruusia sõda ajendas Balti riike varasemast oluliselt tungivamalt nõudma NATO käest endale konkreetseid eriolukorra plaane. Nagu ilmselt enamikus Wikileaksi viimase portsu materjalides (kindlasti vähemalt neis, mida ma olen silmanud), pole seal midagi otseselt uut ja huvitavat, samas on neid siiski hea lugeda just selle pilguga, et näha, milliseid kaalutlusi milliste otsuste langetamisel arvesse võetakse. Kindlasti äärmiselt huvitav materjal neile, kes ühel või teisel põhjusel tunnevad sügavat huvi välisteenistuste vastu, teistele ilmselt üpris igav (ka nt tõlkijate seltskonnas on hea vahetada mõtteid selle üle, kuidas mõnda asja tehakse, aga ma kujutan ette, et peale tõlkijate ajaks see jutt teisi päranis sui haigutama... :-) ).
Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaugel Maast (TV6)
Ilmunud tõlked: Mario Mazzocchi, Toidu ohtlikkust hinnatakse tihti üle (Postimees, 06.12.2010)
Eile mainitud uudis selle kohta, et Mandriva on võitnud Brasiilias konkursi, mis näeb ette koguni kuni 1,5 miljoni Mandrivaga varustatud arvuti paigaldamist koolidesse, oli tänaseks jõudnud ka Mandriva ajaveebi. Ega see oluliselt rohkem teavet ei sisaldanud kui eilne Kommersanti artikkel, aga olgu see siin siis ikka ära mainitud.
Veel üks tarkvaraga seotud, aga mõneti kummaline uudis tuli KDE rindelt. Nimelt otsustasid KOffice'i arendajad mingil, mulle arusaamatuks jäänud põhjusel oma loomingu KOffice'i asemel Calligraks nimetada. Uudisest võis ridade vahelt välja lugeda, et selle taga seisavad arendusmeeskonna sisemised vastuolud, aga päris kindel see ei ole, nii et midagi lähemat põhjust kohta ei oska ma öelda. Igatahes on nüüd olemas Calligra (koos kena kodulehega) ja peatne KOffice 2.3 jääb nähtavasti viimaseks selle nime kandjaks (vähemalt seni, kuni keegi seda nime ei otsusta üles korjata...)
Üle tüki aja võis õige mitmest maailma mastaabis suurkanalist tähtsaks kergitatud artiklite seas lugeda Eesti, õigemini küll natuke laiemalt Balti riikide kohta (näiteks NY Timesis). Seda siis palju kõmu tekitanud Wikileaksi materjalide valguses, kust "selgus" tegelikult üsnagi teada tõsiasi, et Venemaa-Gruusia sõda ajendas Balti riike varasemast oluliselt tungivamalt nõudma NATO käest endale konkreetseid eriolukorra plaane. Nagu ilmselt enamikus Wikileaksi viimase portsu materjalides (kindlasti vähemalt neis, mida ma olen silmanud), pole seal midagi otseselt uut ja huvitavat, samas on neid siiski hea lugeda just selle pilguga, et näha, milliseid kaalutlusi milliste otsuste langetamisel arvesse võetakse. Kindlasti äärmiselt huvitav materjal neile, kes ühel või teisel põhjusel tunnevad sügavat huvi välisteenistuste vastu, teistele ilmselt üpris igav (ka nt tõlkijate seltskonnas on hea vahetada mõtteid selle üle, kuidas mõnda asja tehakse, aga ma kujutan ette, et peale tõlkijate ajaks see jutt teisi päranis sui haigutama... :-) ).
Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaugel Maast (TV6)
Ilmunud tõlked: Mario Mazzocchi, Toidu ohtlikkust hinnatakse tihti üle (Postimees, 06.12.2010)
30.5.10
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestasin põgusa poe väisamisega toiduvarude täiendamise eesmärgil. Lausa nauding on väljas liikuda nii ilusa ilmaga, kui kenasti vihma tibab ja temperatuurgi on normaalsetes piirides...
Täna väisas mind korraks ka ema, kes koos oma poiss-sõbraga tuli tagasi kurvalt sündmuselt, nimelt Raivo ema matustelt. Kõige selle kurbuse kõrval olid nad kas ise või sealsed sugulased siiski vaevunud tegema midagi veidi imelikku, nimelt suure hulga õunu viiludeks lõiganud. Ma ei ole päris kindel, kas see on mingi säilitamist pikendav nipp või ei olnud neil ajaga midagi paremat peale hakata kui õunu lõikuda või mis, aga igatahes laekus mulle taas päris korralik kogus õunu õunaviilude kujul, mille hävitamine nõuab õige mitu päeva aega...
Ema kaudu sain teada ka vennatütre suursaavutusest - ta olevat osalenud tänaselt Tartu rattaralli minirallil ja kogu 10,5 km kenasti läbi kimanud ning saanud autasuks diplomi ja muud nänni. Tõsi, ürituse kohta käivast uudisest jäi mulje, et seda said kõik, kes distantsi läbisid, aga igatahes kümneaastase kohta kena saavutus ikka enda vanusega peaaegu täpselt võrdne maa läbi sõita (ta ongi tegelikult nii umbes täpselt 10,5 aastane praegu :-) ). Ta on ju üpris linnalaps ja ega seal vist väga palju häid rattaga sõitmise võimalusi ei ole. Erinevalt näiteks minu lapsepõlvest, kus korralikus hajakülas, mis oligi rohkem puhtalt mugavuse pärast ühe nime alla liidetud talude kogumik päris suurel maa-alal, õieti ei olnudki kuigi mõttekas liikuda muul moel kui jalgrattaga, kui tahtsid ikka kindlasti kuhugi minna. Ma usun, et suviti oli õige palju neid päevi, kus sai minimaalselt paarkümmend kilomeetrit läbi sõita lihtsalt hasardi pärast (ei ole täpselt mõõtnud, aga nii palju võis nii-ütelda suurring, mis kulges ümber suurema osa külast. Ja sageli sai palju rohkemgi ringi lastud. Aga igatahes on vahva, et vennatütar ka niimoodi aktiivset ringiliikumist kahe ratta seljas harrastab ja isegi võistlustel käib.
Jaanus oli mu eilse KOffice 2.2 väljalaset tutvustava uudisnupu ka linux.ee leheküljele üles pannud. See on päris kena, et niimoodi teave sellest huvitavast ja potentsiaalselt paljutõotavast kontoritööpaketist levib. Miskipärast oli ta siiski siinse ajaveebi asemel selle võtnud juba uudise peegeldusest Facebookis, mistõttu uudisnupus esinevad viited näitasid end veidi naljakal kujul (FB-l on ju komme viited nii-ütelda enda aadressiga varustada, mis suunab ümber originaalleheküljele). Aga noh, mis seal ikka, kuni nad õigesse kohta välja viivad, pole viga.
Tänu Jyrka viitele jäi silme ette ja kõrvade taha üks huvitav ulmekirjanik, kellest ma varem polnud midagi kuulnud - Paolo Bacigalupi -, kelle kohta võib pikemalt lugeda viidete alt, mida toob ära suurepärane andmebaas ISFDB. Selline mustades värvides düstoopilise (suhteliselt lähi)tuleviku kujutamine võib päris nautimist väärt olla - nii väga pahatihti kipuvad tulevikku paigutatud lugude taustad olema ikka enam-vähem sarnased meie praeguse eluoluga või siis veel positiivsemad. Nojah, igioptimistidest inimestele ei ole ilmselt düstoopiad väga meeltmööda, sest need panevad ebameeldivalt mõtlema, mida saaks ja tuleks ette võtta, et see tulevik tegelikult niisugune välja ei kukuks - kui mitte kõigil, siis valdaval enamikul kindlasti on ju soov mälestust endast maailma ajalukku raiuda, milleks parim võimalus on füüsilised või vaimsed järglased, kes sind mäletavad, kuid see omakorda eeldab vaikimisi seda, et tulevik oleks olevikuga sarnane või parem, ikka "kestaks edasi"... Igatahes ma märkisin Bacigalupi ära nimena, kelle teosed ostunimekirja panna, kui ma järgmine kord raamatute omandamise äraütlemata äravõitmata kihuga Krisostomuse saidile satun.
Loetud: Tehnikamaailm 6/2010
Vaadatud: Smallville (ETV), Vilde tee (TV3), John Carpenters Vampires (RTL2)
Ilmunud tõlked:
Jelena Skulskaja: Sitsiilia maffia kõlbab vaid liivakasti mängima (Postimees, 29.05.2010)
James Cameron: loodus ja ühiskond tuleb taas ühendada (Postimees, 29.05.2010)
Täna väisas mind korraks ka ema, kes koos oma poiss-sõbraga tuli tagasi kurvalt sündmuselt, nimelt Raivo ema matustelt. Kõige selle kurbuse kõrval olid nad kas ise või sealsed sugulased siiski vaevunud tegema midagi veidi imelikku, nimelt suure hulga õunu viiludeks lõiganud. Ma ei ole päris kindel, kas see on mingi säilitamist pikendav nipp või ei olnud neil ajaga midagi paremat peale hakata kui õunu lõikuda või mis, aga igatahes laekus mulle taas päris korralik kogus õunu õunaviilude kujul, mille hävitamine nõuab õige mitu päeva aega...
Ema kaudu sain teada ka vennatütre suursaavutusest - ta olevat osalenud tänaselt Tartu rattaralli minirallil ja kogu 10,5 km kenasti läbi kimanud ning saanud autasuks diplomi ja muud nänni. Tõsi, ürituse kohta käivast uudisest jäi mulje, et seda said kõik, kes distantsi läbisid, aga igatahes kümneaastase kohta kena saavutus ikka enda vanusega peaaegu täpselt võrdne maa läbi sõita (ta ongi tegelikult nii umbes täpselt 10,5 aastane praegu :-) ). Ta on ju üpris linnalaps ja ega seal vist väga palju häid rattaga sõitmise võimalusi ei ole. Erinevalt näiteks minu lapsepõlvest, kus korralikus hajakülas, mis oligi rohkem puhtalt mugavuse pärast ühe nime alla liidetud talude kogumik päris suurel maa-alal, õieti ei olnudki kuigi mõttekas liikuda muul moel kui jalgrattaga, kui tahtsid ikka kindlasti kuhugi minna. Ma usun, et suviti oli õige palju neid päevi, kus sai minimaalselt paarkümmend kilomeetrit läbi sõita lihtsalt hasardi pärast (ei ole täpselt mõõtnud, aga nii palju võis nii-ütelda suurring, mis kulges ümber suurema osa külast. Ja sageli sai palju rohkemgi ringi lastud. Aga igatahes on vahva, et vennatütar ka niimoodi aktiivset ringiliikumist kahe ratta seljas harrastab ja isegi võistlustel käib.
Jaanus oli mu eilse KOffice 2.2 väljalaset tutvustava uudisnupu ka linux.ee leheküljele üles pannud. See on päris kena, et niimoodi teave sellest huvitavast ja potentsiaalselt paljutõotavast kontoritööpaketist levib. Miskipärast oli ta siiski siinse ajaveebi asemel selle võtnud juba uudise peegeldusest Facebookis, mistõttu uudisnupus esinevad viited näitasid end veidi naljakal kujul (FB-l on ju komme viited nii-ütelda enda aadressiga varustada, mis suunab ümber originaalleheküljele). Aga noh, mis seal ikka, kuni nad õigesse kohta välja viivad, pole viga.
Tänu Jyrka viitele jäi silme ette ja kõrvade taha üks huvitav ulmekirjanik, kellest ma varem polnud midagi kuulnud - Paolo Bacigalupi -, kelle kohta võib pikemalt lugeda viidete alt, mida toob ära suurepärane andmebaas ISFDB. Selline mustades värvides düstoopilise (suhteliselt lähi)tuleviku kujutamine võib päris nautimist väärt olla - nii väga pahatihti kipuvad tulevikku paigutatud lugude taustad olema ikka enam-vähem sarnased meie praeguse eluoluga või siis veel positiivsemad. Nojah, igioptimistidest inimestele ei ole ilmselt düstoopiad väga meeltmööda, sest need panevad ebameeldivalt mõtlema, mida saaks ja tuleks ette võtta, et see tulevik tegelikult niisugune välja ei kukuks - kui mitte kõigil, siis valdaval enamikul kindlasti on ju soov mälestust endast maailma ajalukku raiuda, milleks parim võimalus on füüsilised või vaimsed järglased, kes sind mäletavad, kuid see omakorda eeldab vaikimisi seda, et tulevik oleks olevikuga sarnane või parem, ikka "kestaks edasi"... Igatahes ma märkisin Bacigalupi ära nimena, kelle teosed ostunimekirja panna, kui ma järgmine kord raamatute omandamise äraütlemata äravõitmata kihuga Krisostomuse saidile satun.
Loetud: Tehnikamaailm 6/2010
Vaadatud: Smallville (ETV), Vilde tee (TV3), John Carpenters Vampires (RTL2)
Ilmunud tõlked:
Jelena Skulskaja: Sitsiilia maffia kõlbab vaid liivakasti mängima (Postimees, 29.05.2010)
James Cameron: loodus ja ühiskond tuleb taas ühendada (Postimees, 29.05.2010)
29.5.10
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev.
Täna tuli teade, mida võis juba isegi oodata: Mandriva kevadväljalase lükkub veidi edasi ning 1. juunil antakse välja teine väljalaskekandidaat (RC2). Sellel laste ja Mandriva kaitse :-) päeval ilmuval kandidaadil pole ilmselt siiski suurt pidu, sest kavade kohaselt tuleb ka ametlik väljalase juba mõni päev hiljem. Päris täpselt ei öeldud, miks selline muutus plaanides tehakse, aga viimastelgi päevadel on olnud näha päris palju parandusi ning muu hulgas tuli ka uus kujundus alles nüüd, nii et ehk siis soovitakse näha, kas RC2 on ikka tõesti juba võimalikult veavaba, vähemalt sedavõrd, et ametlik väljalase maailma ette paisata.
Täna tuli ka ametlik teade kontoritööpaketi KOffice uue versiooni 2.2 ilmumise kohta, millest ma tegin väikese uudisnupu. Mul ei ole paraku aega jagunud seda vähegi tõsisemalt ise järele proovida, aga vähemalt tutvustuse järgi peaks see olema siis nüüd juba suhteliselt edukalt kasutatav ka muuks kui lihtsalt uudistamiseks. Võib-olla suve lõpu poole tekib aega lähemalt uurida.
Täna teatati, et Türil olla kultuurimaja värskendamine valmis saanud ja see olla lausa Eesti kõige modernsem välja kukkunud. Kas see viimane väide nüüd päris vett peab, on iseasi, aga igal juhul on see ehitamine ja remontimine olnud ikka õige mitu aastat kuum teema ja tore, et nüüd siis finišisse jõudnud. Peaks ka leidma mõne Türil-käigu ajal mahti seda kaema minna. Kuigi enamasti kipun ma Türile sattuma nädalavahetustel ja ka siis suhteliselt piiratud ja millegagi juba täidetud ajaks...
Tänases muidu tühjas Sirbis oli taas alles viimane lehekülg sisaldamas midagi lugemisväärset. Sedakorda siis Mandeli Mati mõtlemapanevat artiklit arheoloogia teemal, eriti aga Eestiski tõsiselt päevakorda kerkinud detektoristidest. Olgu kuidas on, aga igatahes oli tal väga õige mõte, et mineviku uurimise ja tõlgendamisega peaksid eelkõige tegelema inimesed, kel on ikka vastav ettevalmistus. Mitte et "profaanid" üldse ei tohiks, aga selge on ka see, et iga inimtegevus annab paremaid tulemusi siis, kui tegija ikka teab, mida ta teeb... Suur osa neist detektoristidest paraku, paistab, ei tea, mida on olnud märgata ka nende väljaütlemistest - selleski artiklis läbi käinud arvamus, nagu oleks arheoloogia vaid ja kõigest "asjade otsimine", on ikka väga ajast-arust. Või õigemini, see "asjade otsimine" ja sajandi-kahe eest valdav olnud "muinsuste" kogumise või üleskorjamise huvi on ka tänapäeva arheoloogidel ju olemas, aga "mis" asemel on märksa olulisem "kuidas" ja "miks". Aga karta on, et paljusid detektoriste see ei häiri ja Mandeli Mati kardetud "muinasarhiivi" hävitamine kestab ka edaspidi...
Loetud: Sirp, 28.05.2010; M. Laar, 101 Eesti ajaloo sündmust
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Vaadates tulevikku (FoxLife), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Täna tuli teade, mida võis juba isegi oodata: Mandriva kevadväljalase lükkub veidi edasi ning 1. juunil antakse välja teine väljalaskekandidaat (RC2). Sellel laste ja Mandriva kaitse :-) päeval ilmuval kandidaadil pole ilmselt siiski suurt pidu, sest kavade kohaselt tuleb ka ametlik väljalase juba mõni päev hiljem. Päris täpselt ei öeldud, miks selline muutus plaanides tehakse, aga viimastelgi päevadel on olnud näha päris palju parandusi ning muu hulgas tuli ka uus kujundus alles nüüd, nii et ehk siis soovitakse näha, kas RC2 on ikka tõesti juba võimalikult veavaba, vähemalt sedavõrd, et ametlik väljalase maailma ette paisata.
Täna tuli ka ametlik teade kontoritööpaketi KOffice uue versiooni 2.2 ilmumise kohta, millest ma tegin väikese uudisnupu. Mul ei ole paraku aega jagunud seda vähegi tõsisemalt ise järele proovida, aga vähemalt tutvustuse järgi peaks see olema siis nüüd juba suhteliselt edukalt kasutatav ka muuks kui lihtsalt uudistamiseks. Võib-olla suve lõpu poole tekib aega lähemalt uurida.
Täna teatati, et Türil olla kultuurimaja värskendamine valmis saanud ja see olla lausa Eesti kõige modernsem välja kukkunud. Kas see viimane väide nüüd päris vett peab, on iseasi, aga igal juhul on see ehitamine ja remontimine olnud ikka õige mitu aastat kuum teema ja tore, et nüüd siis finišisse jõudnud. Peaks ka leidma mõne Türil-käigu ajal mahti seda kaema minna. Kuigi enamasti kipun ma Türile sattuma nädalavahetustel ja ka siis suhteliselt piiratud ja millegagi juba täidetud ajaks...
Tänases muidu tühjas Sirbis oli taas alles viimane lehekülg sisaldamas midagi lugemisväärset. Sedakorda siis Mandeli Mati mõtlemapanevat artiklit arheoloogia teemal, eriti aga Eestiski tõsiselt päevakorda kerkinud detektoristidest. Olgu kuidas on, aga igatahes oli tal väga õige mõte, et mineviku uurimise ja tõlgendamisega peaksid eelkõige tegelema inimesed, kel on ikka vastav ettevalmistus. Mitte et "profaanid" üldse ei tohiks, aga selge on ka see, et iga inimtegevus annab paremaid tulemusi siis, kui tegija ikka teab, mida ta teeb... Suur osa neist detektoristidest paraku, paistab, ei tea, mida on olnud märgata ka nende väljaütlemistest - selleski artiklis läbi käinud arvamus, nagu oleks arheoloogia vaid ja kõigest "asjade otsimine", on ikka väga ajast-arust. Või õigemini, see "asjade otsimine" ja sajandi-kahe eest valdav olnud "muinsuste" kogumise või üleskorjamise huvi on ka tänapäeva arheoloogidel ju olemas, aga "mis" asemel on märksa olulisem "kuidas" ja "miks". Aga karta on, et paljusid detektoriste see ei häiri ja Mandeli Mati kardetud "muinasarhiivi" hävitamine kestab ka edaspidi...
Loetud: Sirp, 28.05.2010; M. Laar, 101 Eesti ajaloo sündmust
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Vaadates tulevikku (FoxLife), NCIS: Kriminalistid (TV3)
KOffice 2.2 väljas
Täna nägi ametlikult ilmavalgust kontoritööpaketi KOffice järjekordne väljalase versiooniga 2.2. Tegemist on järjega versioonile 2.1, niisiis on suur osa muudatusi parandused ja parendused, aga leidub ka uusi asju ja omadusi, millest allpool lähemalt.
Kõigepealt tuleks ära mainida, et erinevalt varasematest 2.x seeria väljalasetest julgevad arendajad praegust hinnata juba selliseks, mida vähemalt mõned kasutajad võiksid ka nii-ütelda päristöös kasutada. Samas nad möönavad, et seniajani esineb mitmeid raskusi ja puudusi, mis ei luba öelda, et see on "produktiivseks tööks" täielikult valmis ja kõlblik.
Üks suuremaid uuendusi on andmebaasirakenduse Kexi tagasitulek. Umbkaudu kolmeaastane arendus (viimane KOffice'isse kaasatud versioon oli 1.6 ajal) on rakendusele tunduvalt kasuks tulnud, paljud ebakohad on lihvitud ning uue asjana on võimalik selle abil ka aruandeid koostada, mis väidetavalt andmebaaside kasutajatele oluline olevat.
Lisaks sellele tasub üldistest, kogu KOffice'it puudutavatest asjadest ära mainida seda, et erinevatel "kujunditel" (s.t mis tahes rakenduse dokumenti lisatavatel nii-ütelda võõrelementidel) saab nüüd kõigis rakendustes kasutada mitmesuguseid efekte, näiteks teravust maha või juurde keerata ja nii edasi (kõige selgemalt ilmnevad efektid mõistagi pildikujundi puhul, aga need rakenduvad ka teistes kujundites). Samuti on tänu koostööle Nokiaga tunduvalt parandatud ühilduvust Microsoft Office'i vormingutega, sealhulgas ka nende uute, XML-põhistega. Seda küll ainult importimiseks, mitte aga eksportimiseks (kuivõrd koostöö Nokiaga puudutab eelkõige dokumentide näitamise võimalust, mitte aga töötlemist ega muud sellist). Lisaks on mõnevõrra parandatud kokkusobimist OpenDocumenti standardiga, mis on küll KOffice'i vaikimisi vorming, kuid mille täielik omaksvõtmine on standardi mahukuse tõttu üks keeruline asi... Veel üks uus asi on RDF-raamistiku toetus, mis lahtiseletatult tähendab põhimõtteliselt seda, et KOffice'i rakendused (eriti puudutab see KWordi) teavad tekstis esineva isiku või mõne muu asja kohta rohkem andmeid, kui neid tekstis esineb, kasutades ära sama isikuga seotud andmeid aadressiraamatus või planeerijas (täpsemalt on sellest räägitud näiteks siin). Täiesti uus asi on ka eelmainitud aruannete koostamise võimalus, mida hetkel kasutavad andmebaasirakendus Kexi ja planeerija KPlato.
Tekstitöötlusrakenduses KWord paistavadki need ühilduvusega seotud parandused ehk kõige paremini välja: üldiselt peaksid nüüd olema mujal valmistatud ja KWordis avatud dokumendid väljanägemiselt võimalikult originaalilähedased ning säilitama selle läheduse ka salvestamisel. Lõpuks ometi toimib õigekirja kontroll (õieti on see mitte ainult KWordi, vaid kõigi KOffice'i komponentide jaoks nüüd korras ja toimiv) ning tunduvalt on paranenud muudatuste jälgimise ning nende omaksvõtmise või tagasilükkamise võimalused. Üks uus võimalus on lehekülje taustavärvi määramine - mul endal ei tekita see erilisi tundeid, aga ma olen aru saanud, et üsna paljudele on selline võimalus teretulnud ja oluline.
Tabelarvutuse rakendus KSpread on samuti võimsalt parandusi ja uuendusi saanud, ehkki need suures osas on rohkem nähtamatud või õigemini, kui varem esines sageli nähtavaid probleeme, siis nüüd peaks neid olema märksa vähem. Ühilduvus Microsoft Exceliga peaks olema tunduvalt parem, lisatud on mitmeid uusi funktsioone, lahtrites saab kasutada vormindatud teksti - need on ehk olulisemad ära mainida.
Esitlusrakendus KPresenter on samuti saanud palju selliseid "nähtamatuid" parandusi. Nähtavatest on ilmselt olulisim animeerimise tuntav edendamine või õieti selle praktiline teostamine (see oli ka varem teataval määral võimalik, aga nüüd peaks see olema juba igati käepäraselt kasutatav - vähemalt nii väidetakse, ma ei ole seda ise proovinud). Ja mõistagi on ka siin suuri edusamme ühilduvuses Microsoft Powerpointi vormingutega.
Vektorgraafika rakenduse Karboni uuendused puudutavad peamiselt paremat SVG-vormingu käsitlemist.
Joonistamisrakendus Krita on formaalselt kõige rohkem uuenenud, vähemalt kui otsustada koodi tehtud muudatuste üle, mida olla üle 1600. Ka tegelikkuses on uusi asju üsna mitu: mitmed uued pintslimootorid, uus pintslite valmisseadistuste süsteem, uued filtrid, mis toetavad muu hulgas XCF, JPEG2000 ja OpenEXR vorminguid ja nii edasi. Üks huvitav uuendus on oma tegevuse salvestamine, mis võimaldab jäädvustada kõik toimingud ning neid hiljem vajaduse korral korrata, olgu siis ülevaatamiseks, teistele aimu andmiseks, mis on tehtud, või milleks iganes. Krital on ka oma kodulehekülg, kus nad on avaldanud eraldi väljalasketeate, mida joonistamishuvilistel on väga soovitatav lugeda.
Planeerimisrakenduse KPlato suurimateks uuendusteks on uus projektide ajastamise võimalus ning juba mainitud aruannete koostamine.
KOffice'i arvukate pluginate seast on vahest kõige rohkem parandusi saanud diagrammiplugin (KChart), mõnevõrra ka valemiplugin (KFormula). Lisandunud on kaks uut pluginat, üks vektorpiltide jaoks (hetkel toetab WMF ja EMF vorminguid), teine videode jaoks.
Tõenäoliselt tuleb KOffice 2.2 samuti nii Linuxile, Windowsile, Macile kui ka teistele platvormidele, ehkki esialgu ei ole allpool viidataval leheküljel selle kohta veel mingit teavet (väljalasketeate kohaselt ilmub see niipea, kui binaarpaketid valmivad).
Uudise põhiallikas: KOffice 2.1 väljalasketeade
Allalaadimisjuhised
Kodulehekülg
Kõigepealt tuleks ära mainida, et erinevalt varasematest 2.x seeria väljalasetest julgevad arendajad praegust hinnata juba selliseks, mida vähemalt mõned kasutajad võiksid ka nii-ütelda päristöös kasutada. Samas nad möönavad, et seniajani esineb mitmeid raskusi ja puudusi, mis ei luba öelda, et see on "produktiivseks tööks" täielikult valmis ja kõlblik.
Üks suuremaid uuendusi on andmebaasirakenduse Kexi tagasitulek. Umbkaudu kolmeaastane arendus (viimane KOffice'isse kaasatud versioon oli 1.6 ajal) on rakendusele tunduvalt kasuks tulnud, paljud ebakohad on lihvitud ning uue asjana on võimalik selle abil ka aruandeid koostada, mis väidetavalt andmebaaside kasutajatele oluline olevat.
Lisaks sellele tasub üldistest, kogu KOffice'it puudutavatest asjadest ära mainida seda, et erinevatel "kujunditel" (s.t mis tahes rakenduse dokumenti lisatavatel nii-ütelda võõrelementidel) saab nüüd kõigis rakendustes kasutada mitmesuguseid efekte, näiteks teravust maha või juurde keerata ja nii edasi (kõige selgemalt ilmnevad efektid mõistagi pildikujundi puhul, aga need rakenduvad ka teistes kujundites). Samuti on tänu koostööle Nokiaga tunduvalt parandatud ühilduvust Microsoft Office'i vormingutega, sealhulgas ka nende uute, XML-põhistega. Seda küll ainult importimiseks, mitte aga eksportimiseks (kuivõrd koostöö Nokiaga puudutab eelkõige dokumentide näitamise võimalust, mitte aga töötlemist ega muud sellist). Lisaks on mõnevõrra parandatud kokkusobimist OpenDocumenti standardiga, mis on küll KOffice'i vaikimisi vorming, kuid mille täielik omaksvõtmine on standardi mahukuse tõttu üks keeruline asi... Veel üks uus asi on RDF-raamistiku toetus, mis lahtiseletatult tähendab põhimõtteliselt seda, et KOffice'i rakendused (eriti puudutab see KWordi) teavad tekstis esineva isiku või mõne muu asja kohta rohkem andmeid, kui neid tekstis esineb, kasutades ära sama isikuga seotud andmeid aadressiraamatus või planeerijas (täpsemalt on sellest räägitud näiteks siin). Täiesti uus asi on ka eelmainitud aruannete koostamise võimalus, mida hetkel kasutavad andmebaasirakendus Kexi ja planeerija KPlato.
Tekstitöötlusrakenduses KWord paistavadki need ühilduvusega seotud parandused ehk kõige paremini välja: üldiselt peaksid nüüd olema mujal valmistatud ja KWordis avatud dokumendid väljanägemiselt võimalikult originaalilähedased ning säilitama selle läheduse ka salvestamisel. Lõpuks ometi toimib õigekirja kontroll (õieti on see mitte ainult KWordi, vaid kõigi KOffice'i komponentide jaoks nüüd korras ja toimiv) ning tunduvalt on paranenud muudatuste jälgimise ning nende omaksvõtmise või tagasilükkamise võimalused. Üks uus võimalus on lehekülje taustavärvi määramine - mul endal ei tekita see erilisi tundeid, aga ma olen aru saanud, et üsna paljudele on selline võimalus teretulnud ja oluline.
Tabelarvutuse rakendus KSpread on samuti võimsalt parandusi ja uuendusi saanud, ehkki need suures osas on rohkem nähtamatud või õigemini, kui varem esines sageli nähtavaid probleeme, siis nüüd peaks neid olema märksa vähem. Ühilduvus Microsoft Exceliga peaks olema tunduvalt parem, lisatud on mitmeid uusi funktsioone, lahtrites saab kasutada vormindatud teksti - need on ehk olulisemad ära mainida.
Esitlusrakendus KPresenter on samuti saanud palju selliseid "nähtamatuid" parandusi. Nähtavatest on ilmselt olulisim animeerimise tuntav edendamine või õieti selle praktiline teostamine (see oli ka varem teataval määral võimalik, aga nüüd peaks see olema juba igati käepäraselt kasutatav - vähemalt nii väidetakse, ma ei ole seda ise proovinud). Ja mõistagi on ka siin suuri edusamme ühilduvuses Microsoft Powerpointi vormingutega.
Vektorgraafika rakenduse Karboni uuendused puudutavad peamiselt paremat SVG-vormingu käsitlemist.
Joonistamisrakendus Krita on formaalselt kõige rohkem uuenenud, vähemalt kui otsustada koodi tehtud muudatuste üle, mida olla üle 1600. Ka tegelikkuses on uusi asju üsna mitu: mitmed uued pintslimootorid, uus pintslite valmisseadistuste süsteem, uued filtrid, mis toetavad muu hulgas XCF, JPEG2000 ja OpenEXR vorminguid ja nii edasi. Üks huvitav uuendus on oma tegevuse salvestamine, mis võimaldab jäädvustada kõik toimingud ning neid hiljem vajaduse korral korrata, olgu siis ülevaatamiseks, teistele aimu andmiseks, mis on tehtud, või milleks iganes. Krital on ka oma kodulehekülg, kus nad on avaldanud eraldi väljalasketeate, mida joonistamishuvilistel on väga soovitatav lugeda.
Planeerimisrakenduse KPlato suurimateks uuendusteks on uus projektide ajastamise võimalus ning juba mainitud aruannete koostamine.
KOffice'i arvukate pluginate seast on vahest kõige rohkem parandusi saanud diagrammiplugin (KChart), mõnevõrra ka valemiplugin (KFormula). Lisandunud on kaks uut pluginat, üks vektorpiltide jaoks (hetkel toetab WMF ja EMF vorminguid), teine videode jaoks.
Tõenäoliselt tuleb KOffice 2.2 samuti nii Linuxile, Windowsile, Macile kui ka teistele platvormidele, ehkki esialgu ei ole allpool viidataval leheküljel selle kohta veel mingit teavet (väljalasketeate kohaselt ilmub see niipea, kui binaarpaketid valmivad).
Uudise põhiallikas: KOffice 2.1 väljalasketeade
Allalaadimisjuhised
Kodulehekülg
12.1.10
Esmabased mõtted
Kavas oli tänane päev kulutada, nagu ikka, tarkvara tõlkimisele, aga väga hästi see just ei õnnestunud. Järsku ja ootamatult ja äkki ilmus üle tüki aja välja maru palju inimesi, kes kõik midagi soovisid ja tahtsid ja kelle soovid ja tahtmised olid mõistagi edasilükkamatud. Nähtavasti oli neil selja taga seesamune, kuidas seda nimetatakse, ei tule mitte meelde... ahjaa, puhkus. Üks neist asjadest, mis veidi aega ära võttis, oli Postimehele tehtud tõlge, aga see ei olnud ainus päevatõkesti...
Aga kõigest hoolimata sai KDE arendusharus omajagu siiski ära tehtud: kasutajaliidesesse juurde tekkinud üksikud stringid uuendatud või tõlgitud ning ka dokumentatsiooniga sisuliselt ühele poole - ühes käsiraamatus on veel 8 stringi tõlkida, mida ma lihtsalt hilise aja tõttu ei riskinud enam ette võtta, sest neis stringides oli päris palju märkekeelt, mida tuleb hoolikalt jälgida ja mis seetõttu vajab rohkem "kainemat" pead. Üllataval kombel ei olnud eelmisel nädalal täheldatud suur dokumentatsiooni uuendamine endast peaaegu üldse märku andnud. Või õigemini oli, aga see selgus alles siis, kui sai hakata käsiraamatuid (DocBooki) regenereerima: nähtavasti olid need suured muudatused kõik suunatud sellele, et välja rookida vana ja nüüdseks iganenud sisu, mitte veel uue sisu tekitamisele.
Vahest siis järgmine nädal tegelen veel natuke dokumentatsiooniga lisaks neile 8 stringile, aga seejärel tuleb ilmselt tähelepanu pöörata KDevelopile, mis küll lükkas oma ilmumisaja KDE 4.4-ga võrreldes edasi, aga siiski üsna pea pärast seda peaks välja tulema. Õieti ei ole ju enam puhtalt KDeveloppi, vaid suurem ja laiem arenduskeskkond, mille komponente kasutatakse mõnevõrra ka mujal (ehkki esialgu rohkem ideetasandil kui tegelikkuses).
KDE-ga seoses oli Aaron oma lubadusi pidanud ning asunud kirjutama 2010. aasta "võtmeülesannetest". Minu jaoks olid neist huvitavamad kaks. Esimene pööras tähelepanu uutele rakendustele, täpsemalt nende haldamisele. KDE rakendused jagunevad KDE4 ajal õieti kaheks: n-ö pärisrakendused, mille seast viimased suuremad uustulnukad on finantsrakendused Skrooge, KMyMoney ja Kraft, ning Plasma vidinad, mida on juba kolmekohaline arv. Nende kõigi haldamine, eriti aga püüud midagi koordineerida on mõistagi päris keeruline tegevus, kuid õnnekombel on KDE-l päris tugev alus, mille peale sisuliselt kõik rakendused ennast toetavad, ning see alus on vähemalt üsna selgelt ja kindlalt juhitav, arendatav, koordineeritav ja nii edasi.
Teine artikkel käsitles KOffice'it, mis on õigupoolest üks vanemaid KDE-ga suhestuvaid tarkvaraprojekte, kuid endiselt suhteliselt vähelevinud. Aaroni arvates võib käesolev aasta kujuneda KOffice'i tuleviku osas otsustavaks: ehkki eriti Krita ja Kexi, aga mõned teisedki KOffice'i komponendid on ennast väga heast küljest näidanud, siis läbimurre võib tulla vallast, millest KOffice'il vahest senini on kõige rohkem puudus olnud, nimelt ühilduvusest MS Office'i dokumentidega. Ehkki KOffice oli esimene, kes läks jäägitult üle OpenDocumentile, on just ühilduvus MS Office''iga, mis on ju seniajani ikkagi kontoritöö vallas juhtival kohal, olnud kirstunael - aga nüüd on tänu Nokiale asjad muutuma hakanud: uute Maemot kasutatavate seadmete dokumendinäitajate aluseks on just KOffice, mis ühtlasi on tähendanud väga agarat tööd mainitud ühilduvuse tagamiseks. Mul küll endal puuduvad sellega kokkupuuted, aga SVN-i sissekandeid vaadates paistab, et vähemalt Wordi ja Powerpointi dokumentide enam-vähem korrektse näitamisega ei tohiks hirmus suuri probleeme tekkida. Võib muidugi juhtuda, et see FreOffice, nagu ta nimi praegu kõlab, jääbki nii omaette projektiks, et KOffice'it ennast palju ei mõjuta, aga eks näeb.
Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Mees karjuva ajuga (Showtime)
Aga kõigest hoolimata sai KDE arendusharus omajagu siiski ära tehtud: kasutajaliidesesse juurde tekkinud üksikud stringid uuendatud või tõlgitud ning ka dokumentatsiooniga sisuliselt ühele poole - ühes käsiraamatus on veel 8 stringi tõlkida, mida ma lihtsalt hilise aja tõttu ei riskinud enam ette võtta, sest neis stringides oli päris palju märkekeelt, mida tuleb hoolikalt jälgida ja mis seetõttu vajab rohkem "kainemat" pead. Üllataval kombel ei olnud eelmisel nädalal täheldatud suur dokumentatsiooni uuendamine endast peaaegu üldse märku andnud. Või õigemini oli, aga see selgus alles siis, kui sai hakata käsiraamatuid (DocBooki) regenereerima: nähtavasti olid need suured muudatused kõik suunatud sellele, et välja rookida vana ja nüüdseks iganenud sisu, mitte veel uue sisu tekitamisele.
Vahest siis järgmine nädal tegelen veel natuke dokumentatsiooniga lisaks neile 8 stringile, aga seejärel tuleb ilmselt tähelepanu pöörata KDevelopile, mis küll lükkas oma ilmumisaja KDE 4.4-ga võrreldes edasi, aga siiski üsna pea pärast seda peaks välja tulema. Õieti ei ole ju enam puhtalt KDeveloppi, vaid suurem ja laiem arenduskeskkond, mille komponente kasutatakse mõnevõrra ka mujal (ehkki esialgu rohkem ideetasandil kui tegelikkuses).
KDE-ga seoses oli Aaron oma lubadusi pidanud ning asunud kirjutama 2010. aasta "võtmeülesannetest". Minu jaoks olid neist huvitavamad kaks. Esimene pööras tähelepanu uutele rakendustele, täpsemalt nende haldamisele. KDE rakendused jagunevad KDE4 ajal õieti kaheks: n-ö pärisrakendused, mille seast viimased suuremad uustulnukad on finantsrakendused Skrooge, KMyMoney ja Kraft, ning Plasma vidinad, mida on juba kolmekohaline arv. Nende kõigi haldamine, eriti aga püüud midagi koordineerida on mõistagi päris keeruline tegevus, kuid õnnekombel on KDE-l päris tugev alus, mille peale sisuliselt kõik rakendused ennast toetavad, ning see alus on vähemalt üsna selgelt ja kindlalt juhitav, arendatav, koordineeritav ja nii edasi.
Teine artikkel käsitles KOffice'it, mis on õigupoolest üks vanemaid KDE-ga suhestuvaid tarkvaraprojekte, kuid endiselt suhteliselt vähelevinud. Aaroni arvates võib käesolev aasta kujuneda KOffice'i tuleviku osas otsustavaks: ehkki eriti Krita ja Kexi, aga mõned teisedki KOffice'i komponendid on ennast väga heast küljest näidanud, siis läbimurre võib tulla vallast, millest KOffice'il vahest senini on kõige rohkem puudus olnud, nimelt ühilduvusest MS Office'i dokumentidega. Ehkki KOffice oli esimene, kes läks jäägitult üle OpenDocumentile, on just ühilduvus MS Office''iga, mis on ju seniajani ikkagi kontoritöö vallas juhtival kohal, olnud kirstunael - aga nüüd on tänu Nokiale asjad muutuma hakanud: uute Maemot kasutatavate seadmete dokumendinäitajate aluseks on just KOffice, mis ühtlasi on tähendanud väga agarat tööd mainitud ühilduvuse tagamiseks. Mul küll endal puuduvad sellega kokkupuuted, aga SVN-i sissekandeid vaadates paistab, et vähemalt Wordi ja Powerpointi dokumentide enam-vähem korrektse näitamisega ei tohiks hirmus suuri probleeme tekkida. Võib muidugi juhtuda, et see FreOffice, nagu ta nimi praegu kõlab, jääbki nii omaette projektiks, et KOffice'it ennast palju ei mõjuta, aga eks näeb.
Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Mees karjuva ajuga (Showtime)
16.12.09
Teisibased mõtted
Poolenisti tavaline tööpäev. Poolenisti seepärast, et võtsin siiski ette tolle digiKami käsiraamatu viimase, värvihaldust puudutava osa tõlkimise ja lõpule see ka jõudis. Kindlasti oleks hea, kui keegi fotograafiat paremini tundev isik üldse kogu digiKami tõlke, nii kasutajaliidese kui ka käsiraamatu, üle vaataks, aga seda on ilmselt palju loota... Parimal juhul jõuab kuskilt kauge kaarega kõrvu, et keegi kuskil ütles midagi halvasti... ;-)
Muidu oli terve päev üsna vastik olemine. Ilmselt eilse päeva päris suure pingutuse tõttu, mis ju täna edasi läks, hiilis salakavalalt kohale kenake peavalu ja vastu õhtut hakkas ka parem silm kangesti vett välja ajama, nii et sant olemine oli üldiselt. Aga ega kedagi pole süüdistada kui ikka sedasama, kes kunagi vanatühjal endal kõrvad üle maksa tõmbas (või kuda see vanarahva ütelus käiski).
Lugesin täna, et KOffice on asunud tõsisemalt mõtlema enda positsiooni üle ning kavatseb välja töötada kindlad mudelid, millest edasises arendustegevuses lähtuda. Selliste potentsiaalsete kasutajate ja nende vajaduste modelleerimine tuleb kindlasti kasuks - kohe meenub projekt, mille eesmärk oli muuta KOffice (kooli)lapsele meele- ja käepärasemaks, aga see on paljuski just selle pärast soiku vajunud, et algsele üldideele palju midagi ei järgnenud - selle kallal on küll edasi nokitsetud, aga mu meelest üsna vähese eduga.
Lugesin täna Akadeemias läbi ka selle Bukovski artikli, mis Varraku raamatublogis Maarja Kangrolt nii ägeda vastulöögi kaasa tõi. Minu arusaam sellest on küll sootuks teine ja kohe märgatavalt positiivsem. Juba sellest alates, et Bukovski lähtub tõsiselt parempoolsetest seisukohtadest ja mina anarhistina olen samuti parempoolne, nii äärmuslik kui vähegi olla saab :-) Lisaks on tal võrdõiguslikkuse küsimuses mu meelest ka filosoofilises plaanis õigus, eriti mis puutub kvootidesse. (Nojah, uuemate teadusuuringute valguses võib-olla isegi füsioloogilises plaanis: kui ma õigesti olen aru saanud, siis pole õige rääkida näiteks meestest ja naistest, vaid ainult inimestest, kellel parajasti on domineeriv geen, mis toob kaasa vastavalt mehe- või naisetunnuste ilmnemise...) Kvoodid, olgu nad nii heade kavatsustega välja mõeldud kui tahes, tekitavad paratamatult võrdõiguslikkuse asemel hoopis ebavõrdsust, seades ühed või teised inimesed ülejäänutega võrreldes eelissseisundisse (või, kui teiselt poolt vaadata, siis halvemusseisundisse). Kvoodisüsteemi ilmselt üks lähiajaloo klassikalisemaid näiteid on eriti 1930. aastatel levinud "korporatiivne riik", mis nähtavasti kõige kaugemale jõudis Itaalias, olles kena näide, milleni vasakpoolsete utoopiate (fašismi kujul) praktiline teostamine võib jõuda - mõistagi diktatuurini, sest kunstlikud kvoodid ju iseenesest alal ei püsi ehk nagu ütleb vanasõna: "tühi kott püsti ei seisa." (Muidugi, veel tuntumad hoiatavad näited vasakpoolsete ideede perverssest rakendamisest on Hitleri-Saksamaa ja Nõukogude Liit eriti Stalini ajal, mis aga mõlemad arenesid kvoodisüsteemist kaugemale, ainuvalitsejasliku süsteemini.) Nii et selles mõttes Bukovski õieti eksib, kui seab vasakpoolsuse võimsa leviku II maailmasõja järgsesse aega - siis lihtsalt jätkus see võidukäik, mis oli alanud nii 15-20 aastat varem. Bukovski mõistagi mõneski kohas utreerib tublisti ja seesama invaliidide kohta käiv väljaütlemine võinuks tõepoolest vahest olemata olla, kuigi põhimõtteliselt on tal selleski õigus - sunniviisiline invaliididele ligipääsuvõimaluste tekitamine kõikjale, kus see on riikliku vägivallaaparaadi abiga vähegi võimalik, on igal juhul taunitavm nagu ka kõik muud sunniviisilised sammud mis tahes eristatud inimrühma huvides.
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Välisilm (ETV), Teadmata kadunud (Kanal2), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)
Muidu oli terve päev üsna vastik olemine. Ilmselt eilse päeva päris suure pingutuse tõttu, mis ju täna edasi läks, hiilis salakavalalt kohale kenake peavalu ja vastu õhtut hakkas ka parem silm kangesti vett välja ajama, nii et sant olemine oli üldiselt. Aga ega kedagi pole süüdistada kui ikka sedasama, kes kunagi vanatühjal endal kõrvad üle maksa tõmbas (või kuda see vanarahva ütelus käiski).
Lugesin täna, et KOffice on asunud tõsisemalt mõtlema enda positsiooni üle ning kavatseb välja töötada kindlad mudelid, millest edasises arendustegevuses lähtuda. Selliste potentsiaalsete kasutajate ja nende vajaduste modelleerimine tuleb kindlasti kasuks - kohe meenub projekt, mille eesmärk oli muuta KOffice (kooli)lapsele meele- ja käepärasemaks, aga see on paljuski just selle pärast soiku vajunud, et algsele üldideele palju midagi ei järgnenud - selle kallal on küll edasi nokitsetud, aga mu meelest üsna vähese eduga.
Lugesin täna Akadeemias läbi ka selle Bukovski artikli, mis Varraku raamatublogis Maarja Kangrolt nii ägeda vastulöögi kaasa tõi. Minu arusaam sellest on küll sootuks teine ja kohe märgatavalt positiivsem. Juba sellest alates, et Bukovski lähtub tõsiselt parempoolsetest seisukohtadest ja mina anarhistina olen samuti parempoolne, nii äärmuslik kui vähegi olla saab :-) Lisaks on tal võrdõiguslikkuse küsimuses mu meelest ka filosoofilises plaanis õigus, eriti mis puutub kvootidesse. (Nojah, uuemate teadusuuringute valguses võib-olla isegi füsioloogilises plaanis: kui ma õigesti olen aru saanud, siis pole õige rääkida näiteks meestest ja naistest, vaid ainult inimestest, kellel parajasti on domineeriv geen, mis toob kaasa vastavalt mehe- või naisetunnuste ilmnemise...) Kvoodid, olgu nad nii heade kavatsustega välja mõeldud kui tahes, tekitavad paratamatult võrdõiguslikkuse asemel hoopis ebavõrdsust, seades ühed või teised inimesed ülejäänutega võrreldes eelissseisundisse (või, kui teiselt poolt vaadata, siis halvemusseisundisse). Kvoodisüsteemi ilmselt üks lähiajaloo klassikalisemaid näiteid on eriti 1930. aastatel levinud "korporatiivne riik", mis nähtavasti kõige kaugemale jõudis Itaalias, olles kena näide, milleni vasakpoolsete utoopiate (fašismi kujul) praktiline teostamine võib jõuda - mõistagi diktatuurini, sest kunstlikud kvoodid ju iseenesest alal ei püsi ehk nagu ütleb vanasõna: "tühi kott püsti ei seisa." (Muidugi, veel tuntumad hoiatavad näited vasakpoolsete ideede perverssest rakendamisest on Hitleri-Saksamaa ja Nõukogude Liit eriti Stalini ajal, mis aga mõlemad arenesid kvoodisüsteemist kaugemale, ainuvalitsejasliku süsteemini.) Nii et selles mõttes Bukovski õieti eksib, kui seab vasakpoolsuse võimsa leviku II maailmasõja järgsesse aega - siis lihtsalt jätkus see võidukäik, mis oli alanud nii 15-20 aastat varem. Bukovski mõistagi mõneski kohas utreerib tublisti ja seesama invaliidide kohta käiv väljaütlemine võinuks tõepoolest vahest olemata olla, kuigi põhimõtteliselt on tal selleski õigus - sunniviisiline invaliididele ligipääsuvõimaluste tekitamine kõikjale, kus see on riikliku vägivallaaparaadi abiga vähegi võimalik, on igal juhul taunitavm nagu ka kõik muud sunniviisilised sammud mis tahes eristatud inimrühma huvides.
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Välisilm (ETV), Teadmata kadunud (Kanal2), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)
6.12.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema külaskäik. Ma peaaegu tahtsin juba kirjutada "mõneti ootamatult", aga siis turgatas pähe, et ta ongi viimasel ajal käinud üsna kaootiliselt, nii kuidas ema ise juhatab :-) kord laupäeval, kord pühapäeval, kord sootuks mõnel muul päeval... Igatahes lisaks "nälgiva" pojukese poputamisele hõrgutava kabatšokiroa ja suus sulavate juustukatteliste pirukatega tõi ta ka ristsõnu, sealhulgas iga-aastase n-ö hiti ehk Ristiku nr 12. "Hitt" on see muidugi seepärast, et traditsiooniliselt on selles sees ristsõnade lahendamise meistrivõistluste kvalifikatsioonitööd. Sel aastal mul küll poleks vaja neid lahendadagi, sest eelmisel korral õnnestus ennast platseerida koguni neljandale kohale, mis tagab automaatse kutse järgmiseks aastaks, aga ega siis saa jätta taipu proovile panemata. Igatahes oli ilmselt paljude õnneks loobutud eelmisele aastale tooni andnud Rauno Pärnitsa paigutamisülesandest või mõnest muust sellisest mõttetusest ja esitatud ikka korralikud ristsõnad. Polnudki üldiselt väga rasked, kuigi muidugi võitlustööle kohaselt oli ka küsimusi, mida pidi ikka järgi vaatama - no kust peaks üks haritud inimene teadma näiteks, et Eestis mängitakse korvpalli, et selles peetakse isegi meistrivõistlusi ja et võitjameeskonnas on X-i nime kandev mängija? ;-) Aga igatahes eriti rõõmustav oli leida ristsõnast omanimelist haigust - see on üldse üks igavesti hea haigus, sest pole ju palju neid elavaid inimesi, kes võivad uhkustada, et nende nimega on mõni tõbi ristitud, mina ja minu arvukad nimekaimud aga kuuluvad nende õnnelike sekka...
Sattusin lugema huvitavat artiklit selle kohta, et KOffice on saanud endale lisaks muule ka RDF-i toetuse. Väga lihtsustatult öeldes tähendab see mitte ainult dokumendist metaandmete väljakoukimist, vaid tänu KDE raamistikus olevatele tehnoloogiatele ka nende sidumist muude ressurssidega. Praktilise külje pealt tähendab see seda, et põhimõtteliselt (esialgu küll veel mitte, aga teostamine on käimas) võib näiteks KWordis või KSpreadis avatud dokumendis valida mõne nime ja näiteks talle helistada või näiteks lisada dokumendis mainitud kohtumise kohe oma kalendrisse ja nii edasi. Minu dokumendid sisaldavad küll enamasti ammu surnud isikuid, nii et vaevalt tekib soodsat võimalust skaipida Friedrich Barbarossa või Püha Colum Cillega või lisada nendega kohtumine oma järgmise nädala kalendrisse, aga kindlasti on kohe lausa valdav enamik KOffice'i kasutajaid inimesed, kelle dokumendid ongi seotud rohkem aktuaalse tööga ja kellele sestap sellised võimalused marjaks ära kuluvad.
Huvitava refleksiooni ühe viimases Akadeemias ilmunud artikli teemal (mida ma paraku ise ei ole veel jõudnud lugeda) oli Varraku raamatublogis avaldanud Maarja Kangro. Kui see ilmunuks mõne päevalehe veebiväljaandes või veel enam Delfis, siis oleks see nähtavasti kogunud juba sadu või lausa tuhandeid (peamiselt ja valdavalt mõttetuid) kommentaare... :-) Ma ei ole just päris ja igati samadel seisukohtadel, aga igatahes lugemist väärt oli see küll.
Loetud: Tuna 3/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Kung Fu Hustle (Pro7)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: 2013 (Postimees 05.12.2009)
Sattusin lugema huvitavat artiklit selle kohta, et KOffice on saanud endale lisaks muule ka RDF-i toetuse. Väga lihtsustatult öeldes tähendab see mitte ainult dokumendist metaandmete väljakoukimist, vaid tänu KDE raamistikus olevatele tehnoloogiatele ka nende sidumist muude ressurssidega. Praktilise külje pealt tähendab see seda, et põhimõtteliselt (esialgu küll veel mitte, aga teostamine on käimas) võib näiteks KWordis või KSpreadis avatud dokumendis valida mõne nime ja näiteks talle helistada või näiteks lisada dokumendis mainitud kohtumise kohe oma kalendrisse ja nii edasi. Minu dokumendid sisaldavad küll enamasti ammu surnud isikuid, nii et vaevalt tekib soodsat võimalust skaipida Friedrich Barbarossa või Püha Colum Cillega või lisada nendega kohtumine oma järgmise nädala kalendrisse, aga kindlasti on kohe lausa valdav enamik KOffice'i kasutajaid inimesed, kelle dokumendid ongi seotud rohkem aktuaalse tööga ja kellele sestap sellised võimalused marjaks ära kuluvad.
Huvitava refleksiooni ühe viimases Akadeemias ilmunud artikli teemal (mida ma paraku ise ei ole veel jõudnud lugeda) oli Varraku raamatublogis avaldanud Maarja Kangro. Kui see ilmunuks mõne päevalehe veebiväljaandes või veel enam Delfis, siis oleks see nähtavasti kogunud juba sadu või lausa tuhandeid (peamiselt ja valdavalt mõttetuid) kommentaare... :-) Ma ei ole just päris ja igati samadel seisukohtadel, aga igatahes lugemist väärt oli see küll.
Loetud: Tuna 3/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Kung Fu Hustle (Pro7)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: 2013 (Postimees 05.12.2009)
25.11.09
KOffice 2.1 väljas
Täna anti ametlikult teada KOffice 2.1 ilmumisest. See ei erine väga palju KOffice 2.0-st, millest ma olen juba varem kirjutanud: peamiselt on vahepeal parandatud vigu, asju viimistletud, aga siiski ka lisatud uusi omadusi ja võimalusi, osaliselt (kas samal või täiustatud kujul) neid, mis olid olemas KOffice 1 ajal ja mis seni ei olnud uude versiooni veel jõudnud, osaliselt ka uusi. Aga kõigest allpool lähemalt.
2.0 ja 2.1 vahele jääva ajaga on töökorda saanud ja nüüdsest saadaval valemikujund (KFormula). Plaanis oli ka andmebaasirakendus Kexi, kuid nüüd on teada antud, et selle kaasamise tähtajaks on 2.2. Endiselt on hämar vooskeemide rakenduse Kivio saatus, millel pole hooldajat ja mille kallal seepärast ka keegi vaeva ei näe.
Üldises plaanis on senisest veel etem ühilduvus ODF standardiga. Selles osas on eriti suurt vaeva nähtud loendite kallal, mille teostus teatavasti on eri kontoritöö pakettides (isegi kui nad kasutavad ühtmoodi ODF standardit, ainult tõlgendavad seda omamoodi...) üsna erinev ja mille ühilduvuse saavutamine paistab olevat päris keeruline töö.
Samuti on ühilduvusele nii-öelda muu maailmaga tugevasti kaasa aidanud see, et Nokia on otsustanud oma Maemo-põhistes nutifonides hakata kasutama dokumendinäitaja aluspõhjana just KOffice'it (mis on tingitud mõistagi sellest, et Nokia omandas mõne aja eest Norra firma Trolltech, mille toodanguks on Qt nime kandev toolkit, mis on aluseks nii KDE-le kui ka KOffice'ile ning mida Nokia hakkab nähtavasti edaspidi oma mitmesugustes mobiilseadmetes põhilisena kasutama). Sellest johtuvalt on väga suurt tööd tehtud eelkõige ühilduvuse nimel .doc- ja .ppt-vormingutega (ehk siis Microsoft Office'i tekstidokumentide ja esitlustega).
Ja mõistagi on võimsalt vaeva nähtud nii üksikute rakenduste kui ka nende raamistiku silumisega tervikuna, eesmärgiga tagada võimalikult probleemideta ja ajasäästlik töö - ma võin ka ise kinnitada, et töökiirus tundub olevat kohe omajagu parem.
Konkreetsemalt uuendustest üksikutes rakendustes:
KOffice on saadaval Linuxile, Windowsile ja Macile, lubatud on ka peatset Solarise versiooni.
Uudise põhiallikas: KOffice 2.1 väljalasketeade
Allalaadimisjuhised
Kodulehekülg
NB! KOffice'i arendajad hoiatavad endiselt, et nende toodang ei ole veel päris valmis üleüldiseks muretuks kasutamiseks - eelkõige on ka 2.1 mõeldud ikka veel arendajatele ja testijatele, n-ö tavakasutajatel soovitatakse tungivalt seda kasutada ainult tutvumiseks, mitte esmase töövahendina. Samas on arendajad teinud möönduse graafikarakendustele Krita ja Karbon, mis nii nende kui ka vähemalt mõne asjatundliku kasutaja arvates on valmis igasuguseks kasutamiseks, olgu tutvumiseks, kodukasutajale või ka professionaalile.
2.0 ja 2.1 vahele jääva ajaga on töökorda saanud ja nüüdsest saadaval valemikujund (KFormula). Plaanis oli ka andmebaasirakendus Kexi, kuid nüüd on teada antud, et selle kaasamise tähtajaks on 2.2. Endiselt on hämar vooskeemide rakenduse Kivio saatus, millel pole hooldajat ja mille kallal seepärast ka keegi vaeva ei näe.
Üldises plaanis on senisest veel etem ühilduvus ODF standardiga. Selles osas on eriti suurt vaeva nähtud loendite kallal, mille teostus teatavasti on eri kontoritöö pakettides (isegi kui nad kasutavad ühtmoodi ODF standardit, ainult tõlgendavad seda omamoodi...) üsna erinev ja mille ühilduvuse saavutamine paistab olevat päris keeruline töö.
Samuti on ühilduvusele nii-öelda muu maailmaga tugevasti kaasa aidanud see, et Nokia on otsustanud oma Maemo-põhistes nutifonides hakata kasutama dokumendinäitaja aluspõhjana just KOffice'it (mis on tingitud mõistagi sellest, et Nokia omandas mõne aja eest Norra firma Trolltech, mille toodanguks on Qt nime kandev toolkit, mis on aluseks nii KDE-le kui ka KOffice'ile ning mida Nokia hakkab nähtavasti edaspidi oma mitmesugustes mobiilseadmetes põhilisena kasutama). Sellest johtuvalt on väga suurt tööd tehtud eelkõige ühilduvuse nimel .doc- ja .ppt-vormingutega (ehk siis Microsoft Office'i tekstidokumentide ja esitlustega).
Ja mõistagi on võimsalt vaeva nähtud nii üksikute rakenduste kui ka nende raamistiku silumisega tervikuna, eesmärgiga tagada võimalikult probleemideta ja ajasäästlik töö - ma võin ka ise kinnitada, et töökiirus tundub olevat kohe omajagu parem.
Konkreetsemalt uuendustest üksikutes rakendustes:
- KWordis on tugevasti vaeva nähtud tabelitega, mille käsitsemine ja käitumine peaks nüüd olema tunduvalt parem (üle mitme lehe ulatuvad tabelid, tabel tabelis ja muud võimalused). Teine märkimisväärne uuendus on muudatuste kuvamise, loomise, redigeerimise ja muu sellise toetus, mis kahtlemata on professionaalsele tekstitöötlusrakendusele hädavajalik asi.
- KSpreadis märkimisväärseid uusi omadusi-võimalusi pole, küll on parandatud ära suur hulk vigu.
- KPresenteris on samuti parandatud palju vigu, kuid lisatud ka mõningaid uusi omadusi, näiteks niinimetatud lõputu lõuend. Kõige enam aga on mainitud Nokia algatuse tõttu vaeva nähtud MS Powerpointi import/eksportfiltrite täiustamisega, mis väidetavalt peaksid nüüd olema juba üpris korralikud, s.t. võimaldama eriliste probleemideta Powerpointi esitlusi nii avada kui ka sellesse vormingusse salvestada.
- KPlato on saanud väga palju parandusi ja täiendusi ning arendajate kinnitusel sobib see nüüd juba kenasti korralikuks projektihalduseks.
- Karboni puhul tuuakse välja uut SVG filtriefektide pluginat, mis mõningate professionaalsete kasutajate kinnitusel võimaldab väga hästi SVG-faile töödelda, kuigi sealt olevat puudu mõningad harvemini vaja minevad võimalused. Lisatud on veel mõningaid filtreid, samuti on nüüd olemas võimalus importida PDF-faile.
- Krita on lisaks arvukatele parandustele saanud juurde mõned uued "pintslid", näiteks pihusti ja 3D visualiseerimise. Ka Krital on nüüd eespool nimetatud "lõputu lõuendi" võimalus, samuti niinimetatud dyna-tööriist, mis võimaldab hiirt eri kiirusega liigutades matkida survetundlike seadmetega joonistamist.
- Diagrammi-, pildi- ja tekstikujundid (või -pluginad) on saanud hulganisti parandusi ning nagu juba mainitud, on tagasi valemikujund.
- Veel üks vahest oluline uuendus puudutab õigekirja kontrollimist, mis oli varem päris katki, et mitte öelda olematu. Nüüd peaks see olema taas korras. Tõsi, vaikimisi on õigekirja kontroll välja lülitatud, nii et kasutajatel tuleb see ise sisse lülitada, kui nad seda soovivad. (Ma ei ole ise saanud veel praktikas seda järele proovida, nii et eelnevad laused on sestap veidi teoreetilised, aga loodetavasti vastavad tõele...)
- (Täpsustus: õigekirja kontroll igatahes ei tööta; väidetavalt oli see kõigest hoolimata ikka veel nii vigane, et otsustati 2.1 puhul üldse välja lülitada... Loodame siis, et ta millalgi ikkagi tagasi jõuab)
KOffice on saadaval Linuxile, Windowsile ja Macile, lubatud on ka peatset Solarise versiooni.
Uudise põhiallikas: KOffice 2.1 väljalasketeade
Allalaadimisjuhised
Kodulehekülg
3.10.09
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, millest iseenesest pole suurt midagi rääkida.
Ärkasin siiski väga vara, sest juba keset sügavat ööd, enne kella 10, helistati kandekeskusest ja sooviti teada, millal ma kodus olen, et nad saaks mulle kenasti paki kätte toimetada. See oli TEA kirjastuse pakk - imelik, miks nende saadetiste puhul alati helistatakse ja päritakse, aga teiste puhul mitte? Ilmselt seal mingi nüke on, mida ma ei ole osanud ära tabada. Igatahes oli see väga kena ja sai kokku lepitud aeg, mis jättis mulle veel võimaluse uni siiski täis magada. Ma tegelikult olingi kavatsenud täna või hiljemalt laupäeval kandekeskusse minna, sest vahepeal oli laekunud teade kahe Krisostomuse paki kohta, aga nüüd langes see vajadus ära, sest väga suuremeelselt pakuti võimalust ka need mulle otse koju kätte toimetada. Olgu siis ära öeldud ka pakikeste sisu:
- S. F. Cohen. Soviet Fates and Lost Alternatives: From Stalinism to the New Cold War
- L. Rees. World War II: Behind Closed Doors. Stalin, the Nazis and the West
- P. Abrahams. Eakate terviseentsüklopeedia
Eile valmis nikerdatud skriptike Amarokile internetis kuulatavate Eesti raadiojaamadega siiski ei töötanud, aga õnneks oli inimesi, kes tunnevad JavaScripti palju paremini kui mina ning nii selguski, et olin kogemata sisse jätnud ühe ülearuse koma. See kõrvaldatud, hakkas skript kenasti tööle ja oli põhjust uuendada ka selle üleslaaditud versiooni, mis kannab siis nüüd juba uhkelt numbrit 0.02 :-)
Tundub, et täna parandati lõpuks ära ka üks viga, mis KOffice2 rakendustele tõsist peavalu valmistas. Nimelt oli seal küll võimalik sisse lülitada õigekirja kontroll, aga see ei toiminud kohe üldse - või õigemini toimis, aga ainuke keel, mida ta arvestas, oli inglise keel, ühtki muud keelt see ei tunnistanud. Nüüd paistab vähemalt veateate sulgemise põhjal, et see jabur olukord on lahenduse leidnud. Eks tuleb muidugi üle kontrollida, kas see ka tõele vastab, aga loodetavasti vastab.
Loetud: Tehnikamaailm 10/2009, Sirp 02.10.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Ilmunud tõlked:
- Edward Lucas. Balti muremõtted (Diplomaatia 9 (73), 2009)
- Tomas Jermalavićius. Geopoliitilise "kristallkuuli" nägemused (Diplomaatia 9 (73), 2009)
Ärkasin siiski väga vara, sest juba keset sügavat ööd, enne kella 10, helistati kandekeskusest ja sooviti teada, millal ma kodus olen, et nad saaks mulle kenasti paki kätte toimetada. See oli TEA kirjastuse pakk - imelik, miks nende saadetiste puhul alati helistatakse ja päritakse, aga teiste puhul mitte? Ilmselt seal mingi nüke on, mida ma ei ole osanud ära tabada. Igatahes oli see väga kena ja sai kokku lepitud aeg, mis jättis mulle veel võimaluse uni siiski täis magada. Ma tegelikult olingi kavatsenud täna või hiljemalt laupäeval kandekeskusse minna, sest vahepeal oli laekunud teade kahe Krisostomuse paki kohta, aga nüüd langes see vajadus ära, sest väga suuremeelselt pakuti võimalust ka need mulle otse koju kätte toimetada. Olgu siis ära öeldud ka pakikeste sisu:
- S. F. Cohen. Soviet Fates and Lost Alternatives: From Stalinism to the New Cold War
- L. Rees. World War II: Behind Closed Doors. Stalin, the Nazis and the West
- P. Abrahams. Eakate terviseentsüklopeedia
Eile valmis nikerdatud skriptike Amarokile internetis kuulatavate Eesti raadiojaamadega siiski ei töötanud, aga õnneks oli inimesi, kes tunnevad JavaScripti palju paremini kui mina ning nii selguski, et olin kogemata sisse jätnud ühe ülearuse koma. See kõrvaldatud, hakkas skript kenasti tööle ja oli põhjust uuendada ka selle üleslaaditud versiooni, mis kannab siis nüüd juba uhkelt numbrit 0.02 :-)
Tundub, et täna parandati lõpuks ära ka üks viga, mis KOffice2 rakendustele tõsist peavalu valmistas. Nimelt oli seal küll võimalik sisse lülitada õigekirja kontroll, aga see ei toiminud kohe üldse - või õigemini toimis, aga ainuke keel, mida ta arvestas, oli inglise keel, ühtki muud keelt see ei tunnistanud. Nüüd paistab vähemalt veateate sulgemise põhjal, et see jabur olukord on lahenduse leidnud. Eks tuleb muidugi üle kontrollida, kas see ka tõele vastab, aga loodetavasti vastab.
Loetud: Tehnikamaailm 10/2009, Sirp 02.10.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Ilmunud tõlked:
- Edward Lucas. Balti muremõtted (Diplomaatia 9 (73), 2009)
- Tomas Jermalavićius. Geopoliitilise "kristallkuuli" nägemused (Diplomaatia 9 (73), 2009)
18.9.09
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev. Täna ja osaliselt juba eile said veidi selgemaks mõned asjad eelseisva "suurüritusega", kuigi seal on veel mõningaid lahtisi otsi, mida loodetavasti õnnestub kokku sõlmida järgmise nädala algul.
Täna tuli siis lõpuks Ühendriikidest ametlik kinnitus, et Kesk-Euroopasse raketitõrjesüsteemi elementide rajamine lükatakse mõne aasta võrra edasi. Seda oli muidugi ka oodata, sest vajadus eelarvet kärpida ja kulusid vähendada on USA-s praegu ikka väga akuutne ning mõistagi on raketitõrjesüsteem Euroopas, mis eelkõige teenib liitlaste, mitte USA enda huve, asi, mille kallale kõige kergema südamega minna. Saksa, Briti ja ilmselt ka veel nii mõnegi Lääne-Euroopa riigi, kelle kaitseks need eelpostid olid ju mõeldud, ajakirjandus ei suhtunud mõistagi sellesse just optimismiga, aga paistis, et siiski suhteliselt mõistvalt. Veidi närvilisem oli asi riikides, kuhu need eelpostid oli kavas rajada, Tšehhis ja Poolas, mille julgeolek selle otsuse tõttu puhtsõjaliselt võib-olla isegi veidi suurenes (on ju selge, et juhul, kui raketitõrjesüsteemi oleks reaalselt vaja läinud, oleks eelnevalt sattunud need eelpostid rünnaku alla, et järgnev raketirünnak ikka kindla peale edu tooks), aga poliitiliselt kahtlemata kahanes, sest eriti Venemaa, aga ka teised paariariigid tõlgendasid seda enda võiduna.
Muidugi, kui lugeda Obama avaldust ja uurida sellega kaasnevat factsheet'i, on selge, et see rõõm on ajutine ja üürike: raketitõrjesüsteemi ei ole ameeriklased kaugeltki maha kandnud, lausa vastupidi, uus kava on senisest põhjalikumgi ning kas just seni kavas olnud kohtadesse, aga igal juhul tulevad ka Euroopa pinnale selle eelpostid.
Veel üllatavam oli asi, mida minu meelest varasemates kavades sees ei ole olnud või mida ma vähemalt ei olnud tähele pannud, nimelt plaan paigutada süsteemi teatavad osad ka Põhja-Euroopasse. Kas tõesti Eesti? oli esimene mõte. Sest ega siin Põhja-Euroopas neid kohti nii palju ei olegi, kuhu sellist süsteemi paigaldada. Soome ja Rootsi on äärmiselt väheusutavad kohad, Taani oleks mõeldav, aga paikneb liiga lõunas, sisuliselt juba ikka Kesk-Euroopas, nii et kui Kesk-Euroopasse tulevad mingid osad, siis võiks seal pigem paikneda "teine vöönd", aga kahtlane, kas selle peale hakatakse kulutusi tegema. Sama käib Leedu ja võib-olla isegi Läti kohta (Skrunda on ju paraku maatasa tehtud, muidu oleks lätlastel õige hea argument vähemalt radarijaama kasuks). Veidi kaugemal asub veel Norra, mis vahest ongi kõige usutavam koht Põhja-Euroopas, kuhu raketitõrjesüsteemi osad võidakse paigutada. Aga eks näeb, see seisab plaanis natuke kaugemal, mitte esimeses faasis.
Teine huvitav teadasaamine oli seotud KOffice'iga: selgus, et Nokia kavatseb edaspidi hakata Maemo5 põhistele seadmetele ehk siis peamiselt neile nutitelefonidele või kuidas nende kohta öeldaksegi pakkuma dokumendinäitajat, mille aluseks on KOffice'i komponendid. Esimene pääsuke, mis selle võimaluse saab, on N900. Iseenesest üsna loogiline: mõne aja eest ostis ju Nokia ära norrakate Trolltechi, mille toodanguks oli tööriistakomplekt Qt, mis on aluseks nii KDE-le kui ka KOffice'ile. Ma ise küll selliseid telefon-arvuteid ei kasuta ega usutavasti ka hakka, aga asja teine külg on see, et kui seni valitses KOffice'i arendajate seas seisukoht, et nad püüavad eelkõige arendada ühilduvust OpenDocumenti vorminguga ning kõige muuga tegelevad siis, kui aega on või kellelgi tahtmist tekib, siis see Nokia käik toob ja on juba toonud kaasa ka selle, et KOffice'i rakendused mõistavad paremini Microsoft Office'i vorminguid. Arvestades viimaste seniajani väga suurt levikut, on see iseenesest mõistlik ja aitab võib-olla kaasa ka KOffice'i levimisele.
Loetud: Arvutimaailm 9/2009
Vaadatud: Generatsioon 0 (ETV2), Delta Farce (Kanal2), Räpane seksikas raha (TV3)
Täna tuli siis lõpuks Ühendriikidest ametlik kinnitus, et Kesk-Euroopasse raketitõrjesüsteemi elementide rajamine lükatakse mõne aasta võrra edasi. Seda oli muidugi ka oodata, sest vajadus eelarvet kärpida ja kulusid vähendada on USA-s praegu ikka väga akuutne ning mõistagi on raketitõrjesüsteem Euroopas, mis eelkõige teenib liitlaste, mitte USA enda huve, asi, mille kallale kõige kergema südamega minna. Saksa, Briti ja ilmselt ka veel nii mõnegi Lääne-Euroopa riigi, kelle kaitseks need eelpostid olid ju mõeldud, ajakirjandus ei suhtunud mõistagi sellesse just optimismiga, aga paistis, et siiski suhteliselt mõistvalt. Veidi närvilisem oli asi riikides, kuhu need eelpostid oli kavas rajada, Tšehhis ja Poolas, mille julgeolek selle otsuse tõttu puhtsõjaliselt võib-olla isegi veidi suurenes (on ju selge, et juhul, kui raketitõrjesüsteemi oleks reaalselt vaja läinud, oleks eelnevalt sattunud need eelpostid rünnaku alla, et järgnev raketirünnak ikka kindla peale edu tooks), aga poliitiliselt kahtlemata kahanes, sest eriti Venemaa, aga ka teised paariariigid tõlgendasid seda enda võiduna.
Muidugi, kui lugeda Obama avaldust ja uurida sellega kaasnevat factsheet'i, on selge, et see rõõm on ajutine ja üürike: raketitõrjesüsteemi ei ole ameeriklased kaugeltki maha kandnud, lausa vastupidi, uus kava on senisest põhjalikumgi ning kas just seni kavas olnud kohtadesse, aga igal juhul tulevad ka Euroopa pinnale selle eelpostid.
Veel üllatavam oli asi, mida minu meelest varasemates kavades sees ei ole olnud või mida ma vähemalt ei olnud tähele pannud, nimelt plaan paigutada süsteemi teatavad osad ka Põhja-Euroopasse. Kas tõesti Eesti? oli esimene mõte. Sest ega siin Põhja-Euroopas neid kohti nii palju ei olegi, kuhu sellist süsteemi paigaldada. Soome ja Rootsi on äärmiselt väheusutavad kohad, Taani oleks mõeldav, aga paikneb liiga lõunas, sisuliselt juba ikka Kesk-Euroopas, nii et kui Kesk-Euroopasse tulevad mingid osad, siis võiks seal pigem paikneda "teine vöönd", aga kahtlane, kas selle peale hakatakse kulutusi tegema. Sama käib Leedu ja võib-olla isegi Läti kohta (Skrunda on ju paraku maatasa tehtud, muidu oleks lätlastel õige hea argument vähemalt radarijaama kasuks). Veidi kaugemal asub veel Norra, mis vahest ongi kõige usutavam koht Põhja-Euroopas, kuhu raketitõrjesüsteemi osad võidakse paigutada. Aga eks näeb, see seisab plaanis natuke kaugemal, mitte esimeses faasis.
Teine huvitav teadasaamine oli seotud KOffice'iga: selgus, et Nokia kavatseb edaspidi hakata Maemo5 põhistele seadmetele ehk siis peamiselt neile nutitelefonidele või kuidas nende kohta öeldaksegi pakkuma dokumendinäitajat, mille aluseks on KOffice'i komponendid. Esimene pääsuke, mis selle võimaluse saab, on N900. Iseenesest üsna loogiline: mõne aja eest ostis ju Nokia ära norrakate Trolltechi, mille toodanguks oli tööriistakomplekt Qt, mis on aluseks nii KDE-le kui ka KOffice'ile. Ma ise küll selliseid telefon-arvuteid ei kasuta ega usutavasti ka hakka, aga asja teine külg on see, et kui seni valitses KOffice'i arendajate seas seisukoht, et nad püüavad eelkõige arendada ühilduvust OpenDocumenti vorminguga ning kõige muuga tegelevad siis, kui aega on või kellelgi tahtmist tekib, siis see Nokia käik toob ja on juba toonud kaasa ka selle, et KOffice'i rakendused mõistavad paremini Microsoft Office'i vorminguid. Arvestades viimaste seniajani väga suurt levikut, on see iseenesest mõistlik ja aitab võib-olla kaasa ka KOffice'i levimisele.
Loetud: Arvutimaailm 9/2009
Vaadatud: Generatsioon 0 (ETV2), Delta Farce (Kanal2), Räpane seksikas raha (TV3)
29.5.09
Neljabased mõtted
Täna oli tavapärane tõlkimise elik täpsemalt tõlke ülelugemise päev, mille rutiini aga rebestasid siiski mitmed sündmused.
Kõigepealt tuli päeval teade, et KOffice2 on lõpuks ometi päevavalgust näinud. Ligi kolm aastat arendust ja nüüd ta kohal ongi! Nojah, kui aus olla, siis esialgu küll veel rohkem arendajatele endale mõeldud platvormina, mitte niivõrd "tootmisvalmis" kontoritööpaketina, aga ikkagi. Tegin sellest ka Pingviini uudisnupu, millest võib veidi pikemalt lugeda, mis seal siis uut ja põnevat on.
Täna oli ka päev, mil ma lõpuks panin Mobiil-ID tööle! Nojah, algus oli küll nutune, sest Mandriva ei tahtnud üldse tunnistada, et mingi ID-kaart kuskil olemas on. Aga tänu Sanderile õnnestus välja selgitada, milles asi, ja takistustest üle saada - ning see toimis ja toimis edukalt! Muidugi, see tähendab, et tuleb veel paar koodi meelde jätta, need Mobiil-ID enda omad, aga see pole vahest nii ületamatu asi - kuigi jah, need on vähemalt minu puhul oluliselt keerulisemad kui näituseks ID-kaardi enda omad. Teoreetiliselt peaks telefonis olema ka mingi Mobiil-ID menüü, kust neid võiks saada vahetada, aga minu SonyEricsson Walkman 850i ei ilmutanud see küll ennast kuskil. Peab vist internetis veidi uurima, vaevalt ma nüüd ainuke selle telefoni ja ühtlasi Mobiil-ID omanik olen...
Lisaks sellele, rõõmsana, et ID-kaart ikka töötab, andsin ka hääle Europarlamendi valimistel. See oli üle ootuste lihtne ning pärast seda, kui Mandriva oli teada saanud, et ID-kaart siiski on arvuti küljes, kulus vahest kokku kaks minutit või isegi vähem ja oligi asi tehtud. Isegi kui mitte arvestada valimisjaoskonda mineku aega, siis seal oleks kohe kindlasti rohkem aega läinud.
Kõige krooniks avastasin täna veel, et eestlaseks olemine ei välista üldse hea ingliskeelse muusika tegemist - nimelt sattusin sellise asja otsa nagu Marya Roxx. Vist mingi kunagine Vanilla Ninja või mis selle nimi oligi beibe, aga praegu teeb igatahes päris asjalikku raju muusikat. Nojah, ainult neli lugu tal saada vist ongi või vähemalt ma rohkem ei leidnud, aga need olid igatahes paljutõotavad. Lausa nii palju, et kuulasin ühe valuga sinna otsa üle tüki aja The Exploitedit, mis on muidugi juba klass kõrgem ja palju meelelähedasem. Nii et päeva võib igati kordaläinuks pidada: mitmeid huvitavaid asju sai ära tehtud ja ka muusikalist naudingut endasse valguda lastud.
Loetud: Akadeemia 7/2008
Vaadatud: Joe Dirt (Kanal2), Tähekütt (TV6)
Kõigepealt tuli päeval teade, et KOffice2 on lõpuks ometi päevavalgust näinud. Ligi kolm aastat arendust ja nüüd ta kohal ongi! Nojah, kui aus olla, siis esialgu küll veel rohkem arendajatele endale mõeldud platvormina, mitte niivõrd "tootmisvalmis" kontoritööpaketina, aga ikkagi. Tegin sellest ka Pingviini uudisnupu, millest võib veidi pikemalt lugeda, mis seal siis uut ja põnevat on.
Täna oli ka päev, mil ma lõpuks panin Mobiil-ID tööle! Nojah, algus oli küll nutune, sest Mandriva ei tahtnud üldse tunnistada, et mingi ID-kaart kuskil olemas on. Aga tänu Sanderile õnnestus välja selgitada, milles asi, ja takistustest üle saada - ning see toimis ja toimis edukalt! Muidugi, see tähendab, et tuleb veel paar koodi meelde jätta, need Mobiil-ID enda omad, aga see pole vahest nii ületamatu asi - kuigi jah, need on vähemalt minu puhul oluliselt keerulisemad kui näituseks ID-kaardi enda omad. Teoreetiliselt peaks telefonis olema ka mingi Mobiil-ID menüü, kust neid võiks saada vahetada, aga minu SonyEricsson Walkman 850i ei ilmutanud see küll ennast kuskil. Peab vist internetis veidi uurima, vaevalt ma nüüd ainuke selle telefoni ja ühtlasi Mobiil-ID omanik olen...
Lisaks sellele, rõõmsana, et ID-kaart ikka töötab, andsin ka hääle Europarlamendi valimistel. See oli üle ootuste lihtne ning pärast seda, kui Mandriva oli teada saanud, et ID-kaart siiski on arvuti küljes, kulus vahest kokku kaks minutit või isegi vähem ja oligi asi tehtud. Isegi kui mitte arvestada valimisjaoskonda mineku aega, siis seal oleks kohe kindlasti rohkem aega läinud.
Kõige krooniks avastasin täna veel, et eestlaseks olemine ei välista üldse hea ingliskeelse muusika tegemist - nimelt sattusin sellise asja otsa nagu Marya Roxx. Vist mingi kunagine Vanilla Ninja või mis selle nimi oligi beibe, aga praegu teeb igatahes päris asjalikku raju muusikat. Nojah, ainult neli lugu tal saada vist ongi või vähemalt ma rohkem ei leidnud, aga need olid igatahes paljutõotavad. Lausa nii palju, et kuulasin ühe valuga sinna otsa üle tüki aja The Exploitedit, mis on muidugi juba klass kõrgem ja palju meelelähedasem. Nii et päeva võib igati kordaläinuks pidada: mitmeid huvitavaid asju sai ära tehtud ja ka muusikalist naudingut endasse valguda lastud.
Loetud: Akadeemia 7/2008
Vaadatud: Joe Dirt (Kanal2), Tähekütt (TV6)
Subscribe to:
Comments (Atom)