Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ema külaskäik. Ta oli just äsja Kunglast tulnud ja nagu sellistel juhtudel ikka, rõõmus ja õnnelik. Kui muidu mitmel pool Eestis sel nädalavahetusel olla võinud tugevat tuult või lausa tormi tunda (ka siin mu juures Tallinnas õnnekombel), siis seal olevat olnud üsna rahulik, nii et uut katust päris proovile ei saanudki panna :-) Eks näeb siis talvel ja kevadel, kas see on ikka korralikult tehtud... Ema tõi lisaks muule heale-paremale (mille hulka kuulus spetsiaalse kingitusena ka üks tilluke õunapabul) ka ühe ristsõna, mis veelgi vähendas tööaega, aga siiski mitte väga palju.
Sattusin Arvutimaailmast lugema huvitavat artiklit, kuidas keegi, kes põhimõtteliselt on eluaeg Windowsit kasutanud, otsustas ühel päeval, et proovib järele, mis elukas see Linux on. Võttis siis teine selle kõige levinuma Ubuntu ette ja oli väga üllatunud, et see ei nõuagi mingeid eriteadmisi. Lõpuks ta siiski leidis, et mitmed asjad, millega ta on harjunud, päris niimoodi või üldse ei tööta, aga üldhinnangu andis oma kogemusele siiski päris edulise.
Nägin täna Keskmaa Ordu üleskutset asuda usinalt kirjutama jutukesi, et osaleda nende kunsti- ja muinasjutuvõistlusel - millegipärast tundub, et see oli näha ainult Facebookis, nende enda koduleheküljel sellist teadet silma ei jäänud. See on nii vahva, et muinasjutuvõistlusi ka korraldatakse. Vahel harva on keegi ju neid ka organiseerinud, aga mu meelest ikka armetult vähe (lasteraamatuvõistlused ju päris hästi siia alla ei mahu, sest neile oodatakse ikka enamasti vähe pikemaid, ikka jutustuse mõõdus asju - mitte ei muinasjutt kõige laiemalt tõlgendades selle alla ei mahuks, aga siiski). Samas muinasjuturaamatuid, ka uusi tekste, ikka ilmub ja ma olen päris kindel, et nõudlus nende järele on täiesti olemas.
Loetud: Arvutimaailm 10/2010
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), ENSV (ETV), Asustatud saar (TV3+)
Showing posts with label Linux. Show all posts
Showing posts with label Linux. Show all posts
20.10.10
10.9.09
Kolmabased mõtted
Tänast päeva ei saa vist tööpäevaks lugeda, kuigi paar tundi ma isegi raamatu tõlkimisega tegelesin. Aga valdav osa kulus igasugustele muudele asjadele.
Kõigepealt seisis ees käik postkontorisse, sest tasapisi oli taas kogunenud kolm kviitungit, mis ootasid väljalunastamist ehk siis käiku põrgupalavuses kandekeskusse. Kuidagi see siiski õnnestus ja armsad raamatupakid kaenlas sai samasuguses põrgupalavuses tagasi marsitud. Pakkide sisu oli siis järgmine:
- T. Rid, M. Hecker. War 2.0. Irregular Warfare in the Information Age
- B. A. Laska. Ein heimlicher hit. 150 Jahre Stirners "Einziger". Eine kurze Editionsgeschichte
EPL-i "Eesti loo" sarja viimane pakk:
- E. Tode. Piiririik
- K. Kender. Iseseisvuspäev
- M. Mutt. Rahvusvaheline mees
- A. Kivirähk. Vargamäe vanad ja noored
- Koost. K. Pruul. Isamaa suvi
Tagasiteel astusin ka Magistralist läbi, kus muidu Rimis sai kenasti vajalikud ostud ära tehtud, aga nagu ikka, mingi tõrvatilk peab ju ometi olema - niipea kui tuli mõte, et astuks nüüd ka R-kioskist läbi ja uuriks seisu uuemate ajakirjade rindel, ilmus mu ette kena müüjatädi, kes lukustas ruumikese ukse ja suundus enda vatsa täiendama või midagi muud sellist tegema, mis välistas igatahes huviliste sisseastumise...
Varahommikused toimetused tehtud, saigi paar tundi tõlkimisele pühendada, aga siis seisis ees kella 18.20-ks kokku lepitud kohtumine ukraina trahteris Bogdan. Ma mõne aja eest uurisin veidi Tallinna söögikohtasid, siis jäi see silma ja kui üks tuttav tegi ettepaneku kokku saada ja mõned õlled võtta, pakkusin selle meile mõlemale suhteliselt lähedal asuva kohakese välja, soovides ühtlasi ära proovida, kuidas seal on. Lühidalt öeldes, hea oli. Teenindus oli üle prahi, meid teenindanud neiu, kelle nimi, kui ma ei eksi, oli Pille, oli väga kena ja viisakas ja kiire ja kõik muud head sõnad, mida vähegi leida. Toit oli ka hea (minu valik oli: "Diplomaat" sealiha seentega juustukatte all) ja polnud mu meelest sugugi väga kallis.
Aga kohale jõudes selgus siiski, et kutsuja ei olnud ainuke - ta tuli just ühelt Linuxi ürituselt ja oli nii mõnegi inimese kaasa võtnud. Tagatipuks selgus, et tal oli veel ka sünnipäev :-) Nii me siis kõnelesimegi peamiselt Linuxi teemadel, mõistagi kaldudes igale poole mujale ka, mida soodustas mõistagi kõrvale tarbitud tubli õllekogus. Majaõlu nimetusega Bogdan (oh üllatust! :-) ) oli täiesti talutav jook ja aitas kenasti juttu üleval hoida, nii et me lahkusime sealt omajagu aega pärast seda, kui trahter ametlikult kinni pandi. Ma ei ole kindel, kas see on viimase aja trend, aga juba neid söögikohti uurides torkas silma, et paljud, kohe väga paljud kohad sulgevad ukse 22-23 paiku. Mulle miskipärast tundub, et vanasti oli neid kohti, mis olid lahti ikka tublisti üle südaöö, mõnevõrra rohkem, aga võib-olla on see ka ainult tunne. Igatahes kokku võttes võib öelda, et selle trahteri valik ja seal trehvanud seltskond läksid igati täie ette ja andsid ühtekokku kena õhtupooliku.
Koju tagasi jõudes võtsin õppust vanarahvast, kes teadis selgelt, et "viin võtab tõlkija meele" ja "joobnud tõlkija aru nagu vana kasukanäru". Sestap piirdusin Eesti - Hispaania jalgpallikohtumise teise poolaja vaatamisega, mis paraku küll polnud just tujutõstev. Kaotus oli ju loogiline ja kuigi ma esimest poolaega ei näinud, võis isegi teise poolaja alguse järgi loota, et vahest jääb isegi 0:1 püsima. Aga läks nagu läks ja 0:3 oli reaalsus...
Teine uudis, mis ees ootas, oli seotud päeval loetud Nezavisimaja Gazeta kena ülevaatega Venemaa kavade kohta anda presidendile õigus põhimõtteliselt pea omatahtsi rakendada sõjaväge ka välismaal. Selge see, et asi tõukus eelmise aasta sõjast Gruusia vastu, aga ettepandud kujul annab see lausa võimaluse sõdida kus tahes ja millal tahes, niivõrd laialt ja umbmääraselt on see sõnastatud. Koju tagasi jõudes ootaski ees uudis, et Riigiduuma on muudatuse esimesel lugemisel heaks kiitnud. Vaevalt oleks ka midagi muud võinud loota, selleks on Venemaa esinduskogu (parlament oleks ka hea sõna, aga mulle tundub, et selle kasutamine tekitaks seoseid, mis praeguse Riigiduuma korral kuidagi ei klapi...) liiga riigitruu... Muidugi, on äärmiselt väheusutav, et seda rakendataks näiteks Eesti vastu - kuulume me ju ikkagi NATOsse ja NATO liikmesriigi ründamine ajaks kindlasti Venemaa suhted Läänega tervikuna sellisesse ummikusse, mida seal vaevalt praegu või ka nähtavas tulevikus soovitakse. Aga näiteks Ukrainal on küll põhjust väga umbusklik olla (eriti seoses Krimmiga), rääkimata juba väiksematest Venemaa naabritest.
Loetud: Horisont 5/2009
Vaadatud: Jalgpalli MM valikmäng Hispaania - Eesti II poolaeg (ETV)
Kõigepealt seisis ees käik postkontorisse, sest tasapisi oli taas kogunenud kolm kviitungit, mis ootasid väljalunastamist ehk siis käiku põrgupalavuses kandekeskusse. Kuidagi see siiski õnnestus ja armsad raamatupakid kaenlas sai samasuguses põrgupalavuses tagasi marsitud. Pakkide sisu oli siis järgmine:
- T. Rid, M. Hecker. War 2.0. Irregular Warfare in the Information Age
- B. A. Laska. Ein heimlicher hit. 150 Jahre Stirners "Einziger". Eine kurze Editionsgeschichte
EPL-i "Eesti loo" sarja viimane pakk:
- E. Tode. Piiririik
- K. Kender. Iseseisvuspäev
- M. Mutt. Rahvusvaheline mees
- A. Kivirähk. Vargamäe vanad ja noored
- Koost. K. Pruul. Isamaa suvi
Tagasiteel astusin ka Magistralist läbi, kus muidu Rimis sai kenasti vajalikud ostud ära tehtud, aga nagu ikka, mingi tõrvatilk peab ju ometi olema - niipea kui tuli mõte, et astuks nüüd ka R-kioskist läbi ja uuriks seisu uuemate ajakirjade rindel, ilmus mu ette kena müüjatädi, kes lukustas ruumikese ukse ja suundus enda vatsa täiendama või midagi muud sellist tegema, mis välistas igatahes huviliste sisseastumise...
Varahommikused toimetused tehtud, saigi paar tundi tõlkimisele pühendada, aga siis seisis ees kella 18.20-ks kokku lepitud kohtumine ukraina trahteris Bogdan. Ma mõne aja eest uurisin veidi Tallinna söögikohtasid, siis jäi see silma ja kui üks tuttav tegi ettepaneku kokku saada ja mõned õlled võtta, pakkusin selle meile mõlemale suhteliselt lähedal asuva kohakese välja, soovides ühtlasi ära proovida, kuidas seal on. Lühidalt öeldes, hea oli. Teenindus oli üle prahi, meid teenindanud neiu, kelle nimi, kui ma ei eksi, oli Pille, oli väga kena ja viisakas ja kiire ja kõik muud head sõnad, mida vähegi leida. Toit oli ka hea (minu valik oli: "Diplomaat" sealiha seentega juustukatte all) ja polnud mu meelest sugugi väga kallis.
Aga kohale jõudes selgus siiski, et kutsuja ei olnud ainuke - ta tuli just ühelt Linuxi ürituselt ja oli nii mõnegi inimese kaasa võtnud. Tagatipuks selgus, et tal oli veel ka sünnipäev :-) Nii me siis kõnelesimegi peamiselt Linuxi teemadel, mõistagi kaldudes igale poole mujale ka, mida soodustas mõistagi kõrvale tarbitud tubli õllekogus. Majaõlu nimetusega Bogdan (oh üllatust! :-) ) oli täiesti talutav jook ja aitas kenasti juttu üleval hoida, nii et me lahkusime sealt omajagu aega pärast seda, kui trahter ametlikult kinni pandi. Ma ei ole kindel, kas see on viimase aja trend, aga juba neid söögikohti uurides torkas silma, et paljud, kohe väga paljud kohad sulgevad ukse 22-23 paiku. Mulle miskipärast tundub, et vanasti oli neid kohti, mis olid lahti ikka tublisti üle südaöö, mõnevõrra rohkem, aga võib-olla on see ka ainult tunne. Igatahes kokku võttes võib öelda, et selle trahteri valik ja seal trehvanud seltskond läksid igati täie ette ja andsid ühtekokku kena õhtupooliku.
Koju tagasi jõudes võtsin õppust vanarahvast, kes teadis selgelt, et "viin võtab tõlkija meele" ja "joobnud tõlkija aru nagu vana kasukanäru". Sestap piirdusin Eesti - Hispaania jalgpallikohtumise teise poolaja vaatamisega, mis paraku küll polnud just tujutõstev. Kaotus oli ju loogiline ja kuigi ma esimest poolaega ei näinud, võis isegi teise poolaja alguse järgi loota, et vahest jääb isegi 0:1 püsima. Aga läks nagu läks ja 0:3 oli reaalsus...
Teine uudis, mis ees ootas, oli seotud päeval loetud Nezavisimaja Gazeta kena ülevaatega Venemaa kavade kohta anda presidendile õigus põhimõtteliselt pea omatahtsi rakendada sõjaväge ka välismaal. Selge see, et asi tõukus eelmise aasta sõjast Gruusia vastu, aga ettepandud kujul annab see lausa võimaluse sõdida kus tahes ja millal tahes, niivõrd laialt ja umbmääraselt on see sõnastatud. Koju tagasi jõudes ootaski ees uudis, et Riigiduuma on muudatuse esimesel lugemisel heaks kiitnud. Vaevalt oleks ka midagi muud võinud loota, selleks on Venemaa esinduskogu (parlament oleks ka hea sõna, aga mulle tundub, et selle kasutamine tekitaks seoseid, mis praeguse Riigiduuma korral kuidagi ei klapi...) liiga riigitruu... Muidugi, on äärmiselt väheusutav, et seda rakendataks näiteks Eesti vastu - kuulume me ju ikkagi NATOsse ja NATO liikmesriigi ründamine ajaks kindlasti Venemaa suhted Läänega tervikuna sellisesse ummikusse, mida seal vaevalt praegu või ka nähtavas tulevikus soovitakse. Aga näiteks Ukrainal on küll põhjust väga umbusklik olla (eriti seoses Krimmiga), rääkimata juba väiksematest Venemaa naabritest.
Loetud: Horisont 5/2009
Vaadatud: Jalgpalli MM valikmäng Hispaania - Eesti II poolaeg (ETV)
21.8.09
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas erakorraliselt ema külaskäik. Ma ei saanudki päris täpselt aru, miks ta just täna tahtis tulla, aga eks need vanemate teed olegi ettearvamatud. Igatahes oli tal lausa tort kaasas. Võib-olla tahtis ta siis tänast suurt püha tähistada. See oli tegelikult lausa üllatus, sest nii sain mina ka teada, et on juba 20. august. Ma ei teagi õieti, miks, aga mul oli miskipärast arvamus, et on pigem 2. august või nii, igatahes augusti algus... Dämd, kuidas aeg on lennanud! Ja nii vähe on tehtud ja nii palju on teha ja kogu see muu jeremiaad siia otsa...
Ema oli ühtlasi vahepeal tekitanud Geni sugupuusse mõned kaugemad esivanemad juurde (kes küll juba esinevad sugupuus, mille ta on üles riputanud oma koduleheküljele) ning lisanud pilte, sealhulgas ka oma vanavanemate kohta. Need on nii vahvad vanad pildid, kus inimesed suhtusid veel kaamerasse äärmise tõsidusega. Tänapäeval selliseid naljalt ei näe, võib-olla ainult laste puhul, kes on saadetud mõnda fotostuudiosse võõra onu või tädi ette pilti tegema, leiab veel sellist pühalikku tõsidust ja kohmetustki.
Eile mainimist leidnud tõlkealane diskussioon (algab umbes selle lehekülje esimese kolmandiku pealt) käis Pingviinis edasi, aga üha mõttetumaks see tundub muutuvat: minul (ja veel mõnel) on üks seisukoht ning mõnel teisel jälle hoopis teistsugune. Erinevad reaalsuse arusaamad, milles ühisosa ei paista leiduvat. Ma muidugi arvan, et minu reaalsus on see kõige õigem, aga ilmselgelt paistab ka "teine pool" sedasama arvavat...
Leidsin ka hommikupoolikul aega ära teha üks asi, mis oli pikemat aega hinge peal, nimelt panna kirja oma arvamus eelviimase (ja jätkuna ka viimase) [digi] veergudel ilmunud ning mu meelest väga tugevasti ülepaisutatud arvamusavalduse kohta Linuxi "jamadest". See tuli nüüd küll väga hilja, aga nagu öeldakse, parem hilja kui mitte kunagi - ja need mõtted ikka keerlesid kogu aeg peas, nii et oli hea nad lõpuks ka endast välja lasta.
Loetud: Vikerkaar 4-5/2009, Tuna 1/2007
Vaadatud: Den D (TV6), Menneisyyden salaisuudet (YLE2), Räpane seksikas raha (TV3)
Ema oli ühtlasi vahepeal tekitanud Geni sugupuusse mõned kaugemad esivanemad juurde (kes küll juba esinevad sugupuus, mille ta on üles riputanud oma koduleheküljele) ning lisanud pilte, sealhulgas ka oma vanavanemate kohta. Need on nii vahvad vanad pildid, kus inimesed suhtusid veel kaamerasse äärmise tõsidusega. Tänapäeval selliseid naljalt ei näe, võib-olla ainult laste puhul, kes on saadetud mõnda fotostuudiosse võõra onu või tädi ette pilti tegema, leiab veel sellist pühalikku tõsidust ja kohmetustki.
Eile mainimist leidnud tõlkealane diskussioon (algab umbes selle lehekülje esimese kolmandiku pealt) käis Pingviinis edasi, aga üha mõttetumaks see tundub muutuvat: minul (ja veel mõnel) on üks seisukoht ning mõnel teisel jälle hoopis teistsugune. Erinevad reaalsuse arusaamad, milles ühisosa ei paista leiduvat. Ma muidugi arvan, et minu reaalsus on see kõige õigem, aga ilmselgelt paistab ka "teine pool" sedasama arvavat...
Leidsin ka hommikupoolikul aega ära teha üks asi, mis oli pikemat aega hinge peal, nimelt panna kirja oma arvamus eelviimase (ja jätkuna ka viimase) [digi] veergudel ilmunud ning mu meelest väga tugevasti ülepaisutatud arvamusavalduse kohta Linuxi "jamadest". See tuli nüüd küll väga hilja, aga nagu öeldakse, parem hilja kui mitte kunagi - ja need mõtted ikka keerlesid kogu aeg peas, nii et oli hea nad lõpuks ka endast välja lasta.
Loetud: Vikerkaar 4-5/2009, Tuna 1/2007
Vaadatud: Den D (TV6), Menneisyyden salaisuudet (YLE2), Räpane seksikas raha (TV3)
20.8.09
Räuskav teismeline [digi] veergudel
Alljärgnev jutt on vastukaja [digi] nr 51 (juuli 2009) lk 16 ilmunud artiklile "10 kõige suuremat jama Linuxi kasutaja jaoks", niisiis üsna hiline reageering, mida ma saan välja vabandada ainult varasema ajapuudusega. See oleks vahest jäänudki kirjutamata, kui järgmises numbris (lk 66] poleks ilmunud väga samas lahmivas stiilis vastukaja. Niisiis, järgnevalt mõtted selle arvamusavalduse kohta.
0) kõigepealt veidi taustast.
1) Räuskav teismeline sõnab: Linuxi distributsioone on liiga palju selleks, et neist aru saada. Mis on ühe head ja vead? Kas kõigi arendajad suudavad tehnoloogiaga sammu pidada? Segapudru.
Qiilaq sõnab: jääb arusaamatuks, milles siin "jama" peitub. Selles, et valida on liiga palju? Poes on ka müügil, ma usun, umbes 100 sorti jäätist, aga see küll vaevalt takistab nende seast seda kõige maitsvamat leidmast. Ja üldse on maailmas väga palju asju, mis erinevad teistest asjadest vaid mõne suhteliselt vähetähtsa omaduse poolest.
Kui minna distributsioonide peale, siis kõige lihtsam on nähtavasti MacOSi kasutajate elu, kellel on valida ainult kahe variandi vahel: tavaline või server. Juba Windowsis läheb asi keerulisemaks: Home või Professional või veel mõni muu (XP), Home Basic, Home Premium, Business, Enterprise või hoopis Ultimate (Vista) ja nii edasi. Nii et Linuxi distributsioonide paljusus ei ole õieti midagi erilist. Ka nende vahel valimine ei tohiks tekitada ületamatuid raskusi: nii nagu leidub mitmel pool materjale, kuidas leida õige Windowsi distributsioon, nii leiab ka materjale, kuidas leida õige Linuxi distributsioon.
Tegelikult võib isegi öelda, et selline võrdlus pole päris õiglane. "Linuxi distributsioon" tähendab ju distributsiooni, mille aluseks on Linuxi kernel. Kui minna Windowsi maailma, siis korrektne (ajakohane) vaste oleks "Windows NT" distributsioon, milliseid on õige mitu: praegu käibivatest, s.t ametlikult toetatutest 2000, XP, Vista, 7 (mis küll pole veel väljas, aga millest on ka avalikkusele kättesaadav versioon täiesti olemas) pluss mitmed serveriversioonid.
2) Räuskav teismeline sõnab: Sa ei tea, mis on Terminal? Linuxit konfigureerides saad teada. Ilma käsureale tohutult pikki käske sisestamata ei saa mitte midagi ära teha. Eriti toredad on tohutult pikad konfiguratsioonifailid, kust sa pead vajalikku rida taga otsima.
Qiilaq sõnab: tuleb alustada veidi kaugemalt. Minu üsna lühikeseks jäänud Windowsi kasutaja periood lõppeski peamiselt seepärast, et muidu üsna heaks ja stabiilseks hinnatud 98SE ei soostunud enam muudmoodi käima minema kui käsurealt. Ma ei mäleta enam neid võtmeid, mida tuli anda, et ta üldse käivituks, aga see oli iga kord äärmiselt tüütu tegevus ja mul olid lausa võtmed eraldi paberile üles kirjutatud, et meelest ära ei läheks. Õnneks ei olnud neid väga sageli vaja, sest kes siis ikka arvutit rohkem käivitab kui vahest kord kuu või paari tagant. Aga mõõt sai täis siis, kui seesamune 98SE hakkas loodud dokumente ära kaotama elik kokku jooksma nii, et loodud dokumentidest, nii neist, mis olid avatud, kui ka neist, mis juba varem loodud, enam halli haisugi alles ei olnud. (Isegi hilisem kettataastamine ei aidanud neid leida.)
Üleminek Linuxile, täpsemalt Mandrivale, nõudis küll veidi julgust ja ettevõtmist, aga üldiselt võib öelda, et juba siis oli vähemalt Mandriva nii hea, et see learning curve jäi õige napiks. Intuitiivne ja enesestmõistetav, võiks selle lühidalt kokku võtta. Ja mis peamine - mingit käsurida ehk terminali ei olnud õieti millegi jaoks vaja. Kogu seadistamine, mida vähegi oli vaja teha, käis graafiliselt. Alles õige mitu aastat hiljem jõudsin ma vanemate ja kogenenumate inimeste juhendamisel taas käsurea juurde, mis, nagu selgus, aitab mõningaid asju teha kiiremini ja lihtsamalt kui graafiliselt (see ei puuduta küll seadistamist, vaid teatavaid rakendusi/programme).
Ainsad korrad, kus on vaja olnud tõepoolest midagi käsureal "konfigureerida" või lausa konfiguratsioonifailides midagi muuta, on olnud need, mille puhul süsteem on kippunud tõrkuma (nagu ma mainisin, on mul kasutusel Mandriva arendusversioon, mille puhul aeg-ajalt esinevad tõrked on pigem paratamatus, nagu arendamisel olevate asjade puhul ikka kipub olema). Aga ma ei riskiks öelda, et ka nende puhul on vaja sisestada "tohutult pikki käske", enamasti on asi piirdunud kas mõnes kindlas konfiguratsioonifailis ettenäidatud kohta trellide asetamise või äravõtmisega (kes ei tea, siis trellimärk mingi rea ees tähendab enamasti seda, et antud rida ei arvestata, s.t see rida muutub sisuliselt kommentaariks) või siis samuti ettenäidatud käsu andmisega terminalis (mida enamasti saab ka lihtsalt kopeerida ja asetada, mitte ei ole vaja endal sisestada).
3) Räuskav teismeline sõnab: Mitu kuvarit on Linuxi all nii suureks probleemiks, et see tuleb lausa eraldi punktina välja tuua. Ka [digi] toimetuses oleme murdnud pead, miks Ubuntu kord tunneb välise kuvari õige resolutsiooni ära ja kord mitte.
Qiilaq sõnab: selle kohta ei oska ma tegelikult suurt midagi öelda, sest endal puuduvad vähegi märkimisväärsed kogemused mitme kuvari kasutamise kohta. Neil paaril korral, kus seda olen saanud kasutada, on asi igatahes töötanud. Ka Mandriva arendajate postiloendit jälgides, kuhu muu hulgas laekuvad ka esitatud veateated, jääb tunne, et see probleem on minevikku jäänud: ma usun, et veel nii viie aasta eest oli selle üle sageli kurtmist, aga viimastel aastatel, tundub vähemalt, enam mitte (ja vaevalt on asi selles, et keegi ei viitsiks kurta).
4) Räuskav teismeline sõnab: Linuxi-mehed räägivad alati, kui töökindel ja kindel on Linux. Tegelikkuses kukub graafiline kasutajaliides X ootamatult ikka kokku küll ja kogu su töö kaob nagu võluväel. Jah, Linux ise jääb püsti, aga see pole asja point.
Qiilaq sõnab: pole midagi öelda, ka mul on X kokku jooksnud. Väga harva, aga seda on siiski esinenud (enamasti on pigem olnud küll nii, et tarkvara ja sealhulgas X'i uuendades ei taha X käivituda, mis on nõudnud siis eespool mainitud käsurea kasutamist, et asi taas tööle saada). Aga seda, et "kogu töö kaob nagu võluväel", ei ole ma veel küll kogenud. Vähemalt KDE töökeskkonnas, mida ma kasutan, on seansihaldus ikka nii võimas asi, et isegi kui X peaks all kokku kukkuma, siis uuesti sisse logides avanevad kõik asjad, mis olid varem avatud, ja samalt tööjärjelt ka. Põhimõtteliselt on muidugi võimalik, et kui kasutad näiteks tekstiredaktorit ja oled varukoopia tegemise võimaluse teadlikult välja lülitanud, võib osa tehtud tööst kaotsi minna - aga nagu äsja öeldud, nõuab see seda, et varukoopia tegemise võimalus oleks välja lülitatud. Võimalik on muidugi, et esineb ka rakendusi, mis ei ole mingil põhjusel seansihaldusega haaratud, aga mul ei tule praegu ühtegi sellist ette.
Niisiis, see väide on küll õige, aga ma tugevasti kahtleks, et seda saab pidada spetsiifiliselt "Linuxi jamaks" - kui ma just väga ei eksi, esineb kokkujooksmisi ka teistes operatsioonisüsteemides. Ja vähemalt minu põgusad kokkupuuted nende teiste operatsioonisüsteemidega lubavad väita, et Linuxis on tunduvalt suuremad võimalused tehtud töö säilimiseks.
5) Räuskav teismeline sõnab: See on fakt, et korralikke heli- ja videotöötlusprogramme Linuxi jaoks ei ole olemas. Samuti korralikku küljendusprogrammi.
Qiilaq sõnab: et mul heli- ja videotöötlusega pole pea mingit kokkupuudet, siis seda ei oska õigupoolest kommenteerida. Kuulduste põhjal ning vaadates näiteks Wikipediast vastavaid tarkvaravõrdlusi võiks arvata, et nii halb see asi siiski ei ole.
Mis puutub korralikku küljendusprogrammi, siis see on kindlasti Linuxis olemas ja selle nimi on Scribus. Selle vahest ainuke tõsisem viga on asjaolu, et seniajani on sellega väga raske küljendada suuremaid/pikemaid raamatuid, eriti kui need on peamiselt tekstipõhised. Ajalehtede-ajakirjade ja ka rohkelt üksikelemente sisaldavate raamatute puhul (probleemid tekivad just siis, kui seotud tekstikaste on palju - see hakkab nõudma üha rohkem ja rohkem mälu) on see igati kasutatav, mida näitab kas või see, et Scribust kasutatakse edukalt päris mitmete ajalehtede-ajakirjade küljendamisel (mõningase, Scribuse projektile tagasisidega saabunud nimekirja võib leida siit). Tõenäoliselt sobiks see kenasti ka [digi] küljendamiseks ja on päris usutav, et kui ajakirja küljendaja on asjatundlik inimene, ei nõuaks ka ümberõpe erilisi raskusi (eeldusel, et nad kasutavad oma küljendajat, mitte ei osta seda teenust sisse).
6) Räuskav teismeline sõnab: Võtame sellise näite: kõvaketas saab täis. Arvuti hakkab käituma väga imelikult: veebis surfata enam ei saa, WiFi-parool kaob mälust jne. Otsid tükk aega põhjust ja siis selgub, et kõvaketas on kogemata täis saanud. Aga muidugi ei ütle kasutajale seda mitte keegi.
Qiilaq sõnab: see on ainuke punkt, millega ma olen nõus: tõepoolest, selline asi võiks olla distributsioonides teostatud. Iseasi on see, et ma ei saa hästi aru, kuidas saab kõvaketas "kogemata" täis saada: mu enda kogemused on näidanud, et kui ma midagi tõmban, siis ma ikka ka näen, kui palju ruumi veel on (olgugi et see võib olla kuskil väikeses kirjas olekuribal või nii).
7) Räuskav teismeline sõnab: Nii kaua, kuni sa kasutad võimalikult lihtsaid lahendusi võimalikult lihtsalt riistvaral, on kõik okei. Ühenda iPod ja see toimib. Aga ühenda mitte see kõige uuem Kõu modem või mobiilse interneti USB-modem ja hakkab nalja saama. Halba nalja.
Qiilaq sõnab: selliste modemitega kokkupuutumause tõttu ei oska suurt midagi öelda, kuigi Kõu kohta olen samuti kuulnud probleemidest. Endal ei ole seni tekkinud vähegi märkimisväärseid probleeme väliste seadmete ühendamisel, olgu see siis mälupulk, digikaamera, Bluetoothi adapter, ID-kaardi lugeja või midagi muud. Aga ma täiesti usun, et väliste seadmetega võib probleeme tekkida - tõsi, ma arvan, et see ei ole piiratud Linuxiga, vaid on nii kõigis operatsioonisüsteemides ja distributsioonides/versioonides. Kuigi räuskava teismelise arvates on süüdi Linux, ei tohiks siiski ära unustada neidsamuseid riistvaratootjaid, sest enamasti määravad just nemad selle, millega nende riistvara üldse ühildub: kui see on ainult Macile, siis peavad teised pingutama, et selle tuge saada, kui ainult Windowsile või ainult Linuxile, siis omakorda jälle teised. Üldiselt on mul siiski tunne, et ka uue riistvara toetus saabub Linuxisse oluliselt varem kui teistesse operatsioonisüsteemidesse (vähemalt juhul, kui riistvaratootja seda vähegi soosib ega sea spetsiaalselt piiranguid), aga see võib olla ka ekslik.
8) Räuskav teismeline sõnab: Võib-olla on see üksijuhtum, aga Flash Ubuntu all käib tunduvalt aeglasemalt kui samal riistvaral jooksva Windowsi all. Flash-mängud tuleb ära unustada, hea, kui Youtube jookseb.
Qiilaq sõnab: Flash-mängudest ei tea ma midagi, aga Youtube kindlasti töötab ilma probleemideta, samuti teine Flashi-põhine asi, mida ma olen kasutanud, nimelt Yahoo Web Messenger. Kummagi puhul ei kujuta ma hästi ette, kuidas nad saaksid Windowsi all kiiremini töötada, sest mõlemal juhul käib asi just nii kiiresti, nagu ma seda ette kujutada oskan.
9) Räuskav teismeline sõnab: Seni, kuni piirduda ainult kaasa tulnud või populaarsema tarkvaraga, on kõik kena, aga mõned rakendused või programmiuuendused on saadaval ainult lähtekoodina, mida sa peaksid siis ise oskama justkui kokku keevitada. Ei ole lahe.
Qiilaq sõnab: et programmiuuendus on saadaval ainult lähtekoodina, on midagi, mis on mulle uus ja tundub veidi uskumatuna, aga ju ta siis on, kui meie räuskav teismeline nii väidab. Rakendusi on tõepoolest selliseid, mida ei ole alati distributsiooni tarkvarahoidlas olemas ja mida pakutakse välja lähtekoodina. Selle vastu tean ma - kui seniajani käsurida muuks kui ainult kätteõpitud tegevusteks mitterakendav isik - üht kindlat rohtu: sooviavalduse esitamine oma distributsiooni vigade haldamise süsteemis. Vähemalt Mandriva puhul järgneb sellele reeglina üsna kiire reaktsioon ning juhtub üks kahest: puuduolev, aga vajalik tarkvara ilmub Mandriva hoidlasse või selgitatakse, miks seda ei saa (vabast tarkvarast koosnevasse) distributsiooni kaasata. Viimasel juhul on samuti kaks võimalust: selle tarkvara pakendab keegi Mandriva kui ettevõttega mitteseotud isik ja muudab selle oma saidil kättesaadavaks või siis tuleb tõepoolest järgida tarkvara looja juhiseid ja see käsitsi paigaldada. Ausalt öeldes ei suuda ma seda viimast varianti hästi meenutada, aga tõenäoliselt seda siiski esineb. Enamasti on siiski juba Mandriva tarkvarahoidlas leida kui mitte see tarkvara, mida keegi soovitas ja mis mingil põhjusel ei ole pakendatud, siis vähemalt tarkvara, mis seda igati asendab.
10) Räuskav teismeline sõnab: Kui sul ei ole just väga uus ATI graafikakaart, oled sa nende hulgas, kellele ATI külma tegi ja sinu kaardi jaoks polegi enam Linuxi draiverit olemas. Avatud lähtekoodiga draiverid loodetakse võib-olla valmis saada selle aasta lõpuks ja keegi ei tea, milline saab olema nende kvaliteet.
Qiilaq sõnab: see jäi nüüd mulle lausa veidi mõistetamatuks. Ilmselt peab räuskav teismeline silmas neid draivereid, mida pakub ATI ise. Nende uuematest versioonidest on tõepoolest vanemate kaartide tugi välja võetud. Mul endal on samuti ATI kaart, X1650 seeriast, niisiis umbes kolme aasta vanune (arvuti ise on kahe aasta tagune, seega võib-olla ka veidi hilisem, aga seeria ise ulatub veidi varasemasse aega) ehk mitte just "väga uus". Esialgu oli ka mul selle taga "omanduslik" draiver (fglrx), aga mõne aja eest, seoses X'i uuendamisel tekkinud ebakõladega, vahetasin selle vabatarkvalise draiveri vastu (X.org-i x11-driver-video-radeonhd) ja pole seni tähele pannud, et sel oleks mingit vahet fglrx draiveriga. Võimalik, et vahe tekib sisse näiteks graafiliselt nõudlikumate mängude puhul, aga minu tagasihoidlikud vajadused, mille seas kõige "graafilisemad" on joonistamine Kritaga ja fotode töötlemine digiKamiga, on see küll igati katnud. Nii et väide, nagu poleks "avatud lähtekoodiga draivereid", on õigupoolest lausa vale.
Niisiis, nüüd sai hinge pealt ära kõik see, mida [digi] arvamusavaldus oli sinna lasknud koguneda. Igatahes jättis see ajakirjast suhteliselt halva maigu suhu: hoogne ja vahest isegi veidi provokatiivne sõnaseade on küll selle üks tunnuseid, aga sedakorda läks see mu meelest veidi üle piiri, pakkudes väiteid, mis pea erandita on parimal juhul ühe konkreetse kasutaja kogemused, välja üldistuse pähe.
0) kõigepealt veidi taustast.
- a) pealkiri sai selline seepärast, et mulle meenutas see kõige rohkem just sellise nooruki mõtteavaldust, kes alles otsib enda kohta elus ja sestap püüab kangesti näidata ennast über-inimesena, kes kõike teab ja oskab ja kellel on kõige kohta oma arvamus. Tavaliselt see väljendubki n-ö räuskamisena, oma arvamuse ülimaks pidamise ja muu sellisena.
- b) kuigi võib oletada, et arvamusavaldus on kirjutatud eelkõige Ubuntu kasutaja poolt (vähemalt on see ainuke distributsioon, mida [digi] on vähegi järjepidevamalt kajastanud, ja mis nähtavasti töötab ka vähemalt osades toimetuse arvutites), on seda mainitud ainult kahel juhul ning vähemalt jäetud mulje, et kõik öeldu käib kõigi distributsioonide kohta.
- c) seepärast ei tunne ma mingit piinlikkust tunnistada, et alljärgnevas lähtun ma kogemustest, mida ma olen saanud nii kümmekonna aasta vältel Mandrivat (varem Mandrake), sealjuures suurema osa sellest ajast arendusversiooni (cooker) kasutades. Seejuures ei pea ma ennast ometi kogenud kasutajaks või millekski, vaid üsna tavaliseks - arendusversiooni kasutan ma vaid seepärast, et osalen ise Mandriva tõlkimises, aga kui sellega peaks ette tulema mingeid raskusi (mis arendusversiooni puhul on pigem paratamatud), siis olen ikka olnud sunnitud otsima abi targemate käest, sest enda teadmised arvutiasjandusest on üpris kesised.
1) Räuskav teismeline sõnab: Linuxi distributsioone on liiga palju selleks, et neist aru saada. Mis on ühe head ja vead? Kas kõigi arendajad suudavad tehnoloogiaga sammu pidada? Segapudru.
Qiilaq sõnab: jääb arusaamatuks, milles siin "jama" peitub. Selles, et valida on liiga palju? Poes on ka müügil, ma usun, umbes 100 sorti jäätist, aga see küll vaevalt takistab nende seast seda kõige maitsvamat leidmast. Ja üldse on maailmas väga palju asju, mis erinevad teistest asjadest vaid mõne suhteliselt vähetähtsa omaduse poolest.
Kui minna distributsioonide peale, siis kõige lihtsam on nähtavasti MacOSi kasutajate elu, kellel on valida ainult kahe variandi vahel: tavaline või server. Juba Windowsis läheb asi keerulisemaks: Home või Professional või veel mõni muu (XP), Home Basic, Home Premium, Business, Enterprise või hoopis Ultimate (Vista) ja nii edasi. Nii et Linuxi distributsioonide paljusus ei ole õieti midagi erilist. Ka nende vahel valimine ei tohiks tekitada ületamatuid raskusi: nii nagu leidub mitmel pool materjale, kuidas leida õige Windowsi distributsioon, nii leiab ka materjale, kuidas leida õige Linuxi distributsioon.
Tegelikult võib isegi öelda, et selline võrdlus pole päris õiglane. "Linuxi distributsioon" tähendab ju distributsiooni, mille aluseks on Linuxi kernel. Kui minna Windowsi maailma, siis korrektne (ajakohane) vaste oleks "Windows NT" distributsioon, milliseid on õige mitu: praegu käibivatest, s.t ametlikult toetatutest 2000, XP, Vista, 7 (mis küll pole veel väljas, aga millest on ka avalikkusele kättesaadav versioon täiesti olemas) pluss mitmed serveriversioonid.
2) Räuskav teismeline sõnab: Sa ei tea, mis on Terminal? Linuxit konfigureerides saad teada. Ilma käsureale tohutult pikki käske sisestamata ei saa mitte midagi ära teha. Eriti toredad on tohutult pikad konfiguratsioonifailid, kust sa pead vajalikku rida taga otsima.
Qiilaq sõnab: tuleb alustada veidi kaugemalt. Minu üsna lühikeseks jäänud Windowsi kasutaja periood lõppeski peamiselt seepärast, et muidu üsna heaks ja stabiilseks hinnatud 98SE ei soostunud enam muudmoodi käima minema kui käsurealt. Ma ei mäleta enam neid võtmeid, mida tuli anda, et ta üldse käivituks, aga see oli iga kord äärmiselt tüütu tegevus ja mul olid lausa võtmed eraldi paberile üles kirjutatud, et meelest ära ei läheks. Õnneks ei olnud neid väga sageli vaja, sest kes siis ikka arvutit rohkem käivitab kui vahest kord kuu või paari tagant. Aga mõõt sai täis siis, kui seesamune 98SE hakkas loodud dokumente ära kaotama elik kokku jooksma nii, et loodud dokumentidest, nii neist, mis olid avatud, kui ka neist, mis juba varem loodud, enam halli haisugi alles ei olnud. (Isegi hilisem kettataastamine ei aidanud neid leida.)
Üleminek Linuxile, täpsemalt Mandrivale, nõudis küll veidi julgust ja ettevõtmist, aga üldiselt võib öelda, et juba siis oli vähemalt Mandriva nii hea, et see learning curve jäi õige napiks. Intuitiivne ja enesestmõistetav, võiks selle lühidalt kokku võtta. Ja mis peamine - mingit käsurida ehk terminali ei olnud õieti millegi jaoks vaja. Kogu seadistamine, mida vähegi oli vaja teha, käis graafiliselt. Alles õige mitu aastat hiljem jõudsin ma vanemate ja kogenenumate inimeste juhendamisel taas käsurea juurde, mis, nagu selgus, aitab mõningaid asju teha kiiremini ja lihtsamalt kui graafiliselt (see ei puuduta küll seadistamist, vaid teatavaid rakendusi/programme).
Ainsad korrad, kus on vaja olnud tõepoolest midagi käsureal "konfigureerida" või lausa konfiguratsioonifailides midagi muuta, on olnud need, mille puhul süsteem on kippunud tõrkuma (nagu ma mainisin, on mul kasutusel Mandriva arendusversioon, mille puhul aeg-ajalt esinevad tõrked on pigem paratamatus, nagu arendamisel olevate asjade puhul ikka kipub olema). Aga ma ei riskiks öelda, et ka nende puhul on vaja sisestada "tohutult pikki käske", enamasti on asi piirdunud kas mõnes kindlas konfiguratsioonifailis ettenäidatud kohta trellide asetamise või äravõtmisega (kes ei tea, siis trellimärk mingi rea ees tähendab enamasti seda, et antud rida ei arvestata, s.t see rida muutub sisuliselt kommentaariks) või siis samuti ettenäidatud käsu andmisega terminalis (mida enamasti saab ka lihtsalt kopeerida ja asetada, mitte ei ole vaja endal sisestada).
3) Räuskav teismeline sõnab: Mitu kuvarit on Linuxi all nii suureks probleemiks, et see tuleb lausa eraldi punktina välja tuua. Ka [digi] toimetuses oleme murdnud pead, miks Ubuntu kord tunneb välise kuvari õige resolutsiooni ära ja kord mitte.
Qiilaq sõnab: selle kohta ei oska ma tegelikult suurt midagi öelda, sest endal puuduvad vähegi märkimisväärsed kogemused mitme kuvari kasutamise kohta. Neil paaril korral, kus seda olen saanud kasutada, on asi igatahes töötanud. Ka Mandriva arendajate postiloendit jälgides, kuhu muu hulgas laekuvad ka esitatud veateated, jääb tunne, et see probleem on minevikku jäänud: ma usun, et veel nii viie aasta eest oli selle üle sageli kurtmist, aga viimastel aastatel, tundub vähemalt, enam mitte (ja vaevalt on asi selles, et keegi ei viitsiks kurta).
4) Räuskav teismeline sõnab: Linuxi-mehed räägivad alati, kui töökindel ja kindel on Linux. Tegelikkuses kukub graafiline kasutajaliides X ootamatult ikka kokku küll ja kogu su töö kaob nagu võluväel. Jah, Linux ise jääb püsti, aga see pole asja point.
Qiilaq sõnab: pole midagi öelda, ka mul on X kokku jooksnud. Väga harva, aga seda on siiski esinenud (enamasti on pigem olnud küll nii, et tarkvara ja sealhulgas X'i uuendades ei taha X käivituda, mis on nõudnud siis eespool mainitud käsurea kasutamist, et asi taas tööle saada). Aga seda, et "kogu töö kaob nagu võluväel", ei ole ma veel küll kogenud. Vähemalt KDE töökeskkonnas, mida ma kasutan, on seansihaldus ikka nii võimas asi, et isegi kui X peaks all kokku kukkuma, siis uuesti sisse logides avanevad kõik asjad, mis olid varem avatud, ja samalt tööjärjelt ka. Põhimõtteliselt on muidugi võimalik, et kui kasutad näiteks tekstiredaktorit ja oled varukoopia tegemise võimaluse teadlikult välja lülitanud, võib osa tehtud tööst kaotsi minna - aga nagu äsja öeldud, nõuab see seda, et varukoopia tegemise võimalus oleks välja lülitatud. Võimalik on muidugi, et esineb ka rakendusi, mis ei ole mingil põhjusel seansihaldusega haaratud, aga mul ei tule praegu ühtegi sellist ette.
Niisiis, see väide on küll õige, aga ma tugevasti kahtleks, et seda saab pidada spetsiifiliselt "Linuxi jamaks" - kui ma just väga ei eksi, esineb kokkujooksmisi ka teistes operatsioonisüsteemides. Ja vähemalt minu põgusad kokkupuuted nende teiste operatsioonisüsteemidega lubavad väita, et Linuxis on tunduvalt suuremad võimalused tehtud töö säilimiseks.
5) Räuskav teismeline sõnab: See on fakt, et korralikke heli- ja videotöötlusprogramme Linuxi jaoks ei ole olemas. Samuti korralikku küljendusprogrammi.
Qiilaq sõnab: et mul heli- ja videotöötlusega pole pea mingit kokkupuudet, siis seda ei oska õigupoolest kommenteerida. Kuulduste põhjal ning vaadates näiteks Wikipediast vastavaid tarkvaravõrdlusi võiks arvata, et nii halb see asi siiski ei ole.
Mis puutub korralikku küljendusprogrammi, siis see on kindlasti Linuxis olemas ja selle nimi on Scribus. Selle vahest ainuke tõsisem viga on asjaolu, et seniajani on sellega väga raske küljendada suuremaid/pikemaid raamatuid, eriti kui need on peamiselt tekstipõhised. Ajalehtede-ajakirjade ja ka rohkelt üksikelemente sisaldavate raamatute puhul (probleemid tekivad just siis, kui seotud tekstikaste on palju - see hakkab nõudma üha rohkem ja rohkem mälu) on see igati kasutatav, mida näitab kas või see, et Scribust kasutatakse edukalt päris mitmete ajalehtede-ajakirjade küljendamisel (mõningase, Scribuse projektile tagasisidega saabunud nimekirja võib leida siit). Tõenäoliselt sobiks see kenasti ka [digi] küljendamiseks ja on päris usutav, et kui ajakirja küljendaja on asjatundlik inimene, ei nõuaks ka ümberõpe erilisi raskusi (eeldusel, et nad kasutavad oma küljendajat, mitte ei osta seda teenust sisse).
6) Räuskav teismeline sõnab: Võtame sellise näite: kõvaketas saab täis. Arvuti hakkab käituma väga imelikult: veebis surfata enam ei saa, WiFi-parool kaob mälust jne. Otsid tükk aega põhjust ja siis selgub, et kõvaketas on kogemata täis saanud. Aga muidugi ei ütle kasutajale seda mitte keegi.
Qiilaq sõnab: see on ainuke punkt, millega ma olen nõus: tõepoolest, selline asi võiks olla distributsioonides teostatud. Iseasi on see, et ma ei saa hästi aru, kuidas saab kõvaketas "kogemata" täis saada: mu enda kogemused on näidanud, et kui ma midagi tõmban, siis ma ikka ka näen, kui palju ruumi veel on (olgugi et see võib olla kuskil väikeses kirjas olekuribal või nii).
7) Räuskav teismeline sõnab: Nii kaua, kuni sa kasutad võimalikult lihtsaid lahendusi võimalikult lihtsalt riistvaral, on kõik okei. Ühenda iPod ja see toimib. Aga ühenda mitte see kõige uuem Kõu modem või mobiilse interneti USB-modem ja hakkab nalja saama. Halba nalja.
Qiilaq sõnab: selliste modemitega kokkupuutumause tõttu ei oska suurt midagi öelda, kuigi Kõu kohta olen samuti kuulnud probleemidest. Endal ei ole seni tekkinud vähegi märkimisväärseid probleeme väliste seadmete ühendamisel, olgu see siis mälupulk, digikaamera, Bluetoothi adapter, ID-kaardi lugeja või midagi muud. Aga ma täiesti usun, et väliste seadmetega võib probleeme tekkida - tõsi, ma arvan, et see ei ole piiratud Linuxiga, vaid on nii kõigis operatsioonisüsteemides ja distributsioonides/versioonides. Kuigi räuskava teismelise arvates on süüdi Linux, ei tohiks siiski ära unustada neidsamuseid riistvaratootjaid, sest enamasti määravad just nemad selle, millega nende riistvara üldse ühildub: kui see on ainult Macile, siis peavad teised pingutama, et selle tuge saada, kui ainult Windowsile või ainult Linuxile, siis omakorda jälle teised. Üldiselt on mul siiski tunne, et ka uue riistvara toetus saabub Linuxisse oluliselt varem kui teistesse operatsioonisüsteemidesse (vähemalt juhul, kui riistvaratootja seda vähegi soosib ega sea spetsiaalselt piiranguid), aga see võib olla ka ekslik.
8) Räuskav teismeline sõnab: Võib-olla on see üksijuhtum, aga Flash Ubuntu all käib tunduvalt aeglasemalt kui samal riistvaral jooksva Windowsi all. Flash-mängud tuleb ära unustada, hea, kui Youtube jookseb.
Qiilaq sõnab: Flash-mängudest ei tea ma midagi, aga Youtube kindlasti töötab ilma probleemideta, samuti teine Flashi-põhine asi, mida ma olen kasutanud, nimelt Yahoo Web Messenger. Kummagi puhul ei kujuta ma hästi ette, kuidas nad saaksid Windowsi all kiiremini töötada, sest mõlemal juhul käib asi just nii kiiresti, nagu ma seda ette kujutada oskan.
9) Räuskav teismeline sõnab: Seni, kuni piirduda ainult kaasa tulnud või populaarsema tarkvaraga, on kõik kena, aga mõned rakendused või programmiuuendused on saadaval ainult lähtekoodina, mida sa peaksid siis ise oskama justkui kokku keevitada. Ei ole lahe.
Qiilaq sõnab: et programmiuuendus on saadaval ainult lähtekoodina, on midagi, mis on mulle uus ja tundub veidi uskumatuna, aga ju ta siis on, kui meie räuskav teismeline nii väidab. Rakendusi on tõepoolest selliseid, mida ei ole alati distributsiooni tarkvarahoidlas olemas ja mida pakutakse välja lähtekoodina. Selle vastu tean ma - kui seniajani käsurida muuks kui ainult kätteõpitud tegevusteks mitterakendav isik - üht kindlat rohtu: sooviavalduse esitamine oma distributsiooni vigade haldamise süsteemis. Vähemalt Mandriva puhul järgneb sellele reeglina üsna kiire reaktsioon ning juhtub üks kahest: puuduolev, aga vajalik tarkvara ilmub Mandriva hoidlasse või selgitatakse, miks seda ei saa (vabast tarkvarast koosnevasse) distributsiooni kaasata. Viimasel juhul on samuti kaks võimalust: selle tarkvara pakendab keegi Mandriva kui ettevõttega mitteseotud isik ja muudab selle oma saidil kättesaadavaks või siis tuleb tõepoolest järgida tarkvara looja juhiseid ja see käsitsi paigaldada. Ausalt öeldes ei suuda ma seda viimast varianti hästi meenutada, aga tõenäoliselt seda siiski esineb. Enamasti on siiski juba Mandriva tarkvarahoidlas leida kui mitte see tarkvara, mida keegi soovitas ja mis mingil põhjusel ei ole pakendatud, siis vähemalt tarkvara, mis seda igati asendab.
10) Räuskav teismeline sõnab: Kui sul ei ole just väga uus ATI graafikakaart, oled sa nende hulgas, kellele ATI külma tegi ja sinu kaardi jaoks polegi enam Linuxi draiverit olemas. Avatud lähtekoodiga draiverid loodetakse võib-olla valmis saada selle aasta lõpuks ja keegi ei tea, milline saab olema nende kvaliteet.
Qiilaq sõnab: see jäi nüüd mulle lausa veidi mõistetamatuks. Ilmselt peab räuskav teismeline silmas neid draivereid, mida pakub ATI ise. Nende uuematest versioonidest on tõepoolest vanemate kaartide tugi välja võetud. Mul endal on samuti ATI kaart, X1650 seeriast, niisiis umbes kolme aasta vanune (arvuti ise on kahe aasta tagune, seega võib-olla ka veidi hilisem, aga seeria ise ulatub veidi varasemasse aega) ehk mitte just "väga uus". Esialgu oli ka mul selle taga "omanduslik" draiver (fglrx), aga mõne aja eest, seoses X'i uuendamisel tekkinud ebakõladega, vahetasin selle vabatarkvalise draiveri vastu (X.org-i x11-driver-video-radeonhd) ja pole seni tähele pannud, et sel oleks mingit vahet fglrx draiveriga. Võimalik, et vahe tekib sisse näiteks graafiliselt nõudlikumate mängude puhul, aga minu tagasihoidlikud vajadused, mille seas kõige "graafilisemad" on joonistamine Kritaga ja fotode töötlemine digiKamiga, on see küll igati katnud. Nii et väide, nagu poleks "avatud lähtekoodiga draivereid", on õigupoolest lausa vale.
Niisiis, nüüd sai hinge pealt ära kõik see, mida [digi] arvamusavaldus oli sinna lasknud koguneda. Igatahes jättis see ajakirjast suhteliselt halva maigu suhu: hoogne ja vahest isegi veidi provokatiivne sõnaseade on küll selle üks tunnuseid, aga sedakorda läks see mu meelest veidi üle piiri, pakkudes väiteid, mis pea erandita on parimal juhul ühe konkreetse kasutaja kogemused, välja üldistuse pähe.
31.5.09
Laubased mõtted
Tänasest päevast polegi suurt midagi rääkida... Pärast eilset üsna pikale veninud tööpäeva ärkasin alles 14 paiku ja et olin mõelnud, et püüan siiski Linuxi kevadfestivali (päevakava või vähemalt kavandatut ja mõningaid reaktsioone vt siit) nime kandvale üritusele jõuda, siis seda ka tegin.
Paraku ei kukkunud see just väga hästi välja... Ehk kui klassikuid tsiteerida: Kui Kiilakas kohale jõudis, oli uks kinni ja ukse taga silt, et kui uks kinni on, helista sel ja sel numbril. Seesamune Kiilakas aga eelistab vaba aja üritustele telefoni mitte kaasa võtta. Niisiis tuli tagasi koju kimada, telefon kaasa võtta ja uuesti tagasi IT Kolledžisse (sest jäärapäisena ei tahtnud ma juba kord ettevõetud plaanist kohale jõuda ka loobuda :-) ). Igatahes kella 16 paiku olin ma siis kohal, aga täpselt selleks hetkeks, kui kõik oli juba läbi. Inimesed olid siiski veel kohal, vähemalt osad ja vestlus veel käis. Suureks linnaisaks saanud Kojamees oli samuti veel seal. nii et jutt käis ikka sel "eestluse" ja eestindamise teemal suurelt osalt. Ega see jutuajamine kuhugi eriti välja ei jõudnud, aga erinevaid seisukohti kõlas isegi selle käigus juba.
See on lausa huvitav, kuidas paljudel on pelgus, nagu võiks tarkvara tõlkimine vähendada emakeelse tarkvara kasutaja konkurentsivõimet maailmas. Kusjuures see ei ole sugugi ainult Eestis levinud kartus, samu hirme olen ma kuulnud-lugenud ka teiste maade kohta. Samas vähemalt minu kogemused (ja ma olen mõningaid materjale lugenud, mis sama väidavad) näitavad otse vastupidist: kui inimene õpib tundma arvutit emakeelse tarkvara baasil, saab ta palju paremini aru, mida ta tegelikult teeb - vähemalt üldjoontes on siiski kasutatav sõnavara selline iseenesest mõistetav, kuigi, nojah, ma tean, küll, et siin võib hakata igasuguste "agurismide" ja teab millega vehkima, aga need on ikkagi pigem erandid kui reegel. Ja vastupidi, kui algusest peale kasutada võõrkeelset tarkvara, siis eriti tingimustes, kus kasutaja ei mõista seda võõrkeelt, on ta sunnitud endale asja selgeks tegema puhtmehaaniliselt: selle tulemuse saan ma siis, kui vajutan paremalt kolmandat nuppu või valin vasakult teisest menüüst ülevalt kolmanda käsu. Selline omandamine aga on just nimelt kahjulik, sest paraku on tarkvara mitmesugust ja sugugi kõikjal ei pruugi nupp või käsk samas kohas asuda... rääkimata sellest, et ka üks ja sama rakendus võib arenedes midagi muuta. Loomulikult on alati inimesi, kes niimoodi mehaaniliselt teevad endale asja selgeks ka emakeelse tarkvara puhul, olgu siis põhjuseks laiskus, kartus või mis tahes, aga võõrkeele puhul, eriti kui end selles hästi ei tunta või seda sugugi ei osata, on see igatahes peaaegu ainuke viis.
Aga tagasi festivali juurde. Hoolimata hilisest kohalejõudmisest ehk sisuliselt mitteosalemisest nihverdasin end siiski järelpeole, mis kujunes päris pikaks - millele muidugi aitas kaasa ka ohter veinitarbimine :-) Suhteliselt huvitavat vestlust sai arendatud ja mis peamine, sai mitut inimest nii-ütelda oma silmaga ära näha. Kuigi muidugi rahvast just väga palju ei olnud: kui ma õigesti aru sain, siis vähemalt tort oli tellitud arvestusega nii 35 inimesele, aga maksimaalselt oli seal küll nii kümmekond ja see laudkond, kes pikemalt kohale jäi, oli veel väiksem. Vahest kõige tähelepanuväärsem oli see, et veini, tordi ja kohvi kõrval oskas kohal viibinud Estobuntu guru maailma läkitada oma distributsiooni uue väljalaske! :-)
Igatahes oli lõpuks tarbitud veinikogus piisavalt suur, nii et kui ma end koju vedasin, pidasin etemaks voodisse vajuda ja välja magada, mida ma ka tegin, et nüüd jälle "valmis tööks ja kaitseks" olla. Loodetavasti saab millalgi valmis ja kättesaadavaks ka festivalil tehtud video, et ka mina võiksin näha, millest kõigest ma ilma jäin...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Paraku ei kukkunud see just väga hästi välja... Ehk kui klassikuid tsiteerida: Kui Kiilakas kohale jõudis, oli uks kinni ja ukse taga silt, et kui uks kinni on, helista sel ja sel numbril. Seesamune Kiilakas aga eelistab vaba aja üritustele telefoni mitte kaasa võtta. Niisiis tuli tagasi koju kimada, telefon kaasa võtta ja uuesti tagasi IT Kolledžisse (sest jäärapäisena ei tahtnud ma juba kord ettevõetud plaanist kohale jõuda ka loobuda :-) ). Igatahes kella 16 paiku olin ma siis kohal, aga täpselt selleks hetkeks, kui kõik oli juba läbi. Inimesed olid siiski veel kohal, vähemalt osad ja vestlus veel käis. Suureks linnaisaks saanud Kojamees oli samuti veel seal. nii et jutt käis ikka sel "eestluse" ja eestindamise teemal suurelt osalt. Ega see jutuajamine kuhugi eriti välja ei jõudnud, aga erinevaid seisukohti kõlas isegi selle käigus juba.
See on lausa huvitav, kuidas paljudel on pelgus, nagu võiks tarkvara tõlkimine vähendada emakeelse tarkvara kasutaja konkurentsivõimet maailmas. Kusjuures see ei ole sugugi ainult Eestis levinud kartus, samu hirme olen ma kuulnud-lugenud ka teiste maade kohta. Samas vähemalt minu kogemused (ja ma olen mõningaid materjale lugenud, mis sama väidavad) näitavad otse vastupidist: kui inimene õpib tundma arvutit emakeelse tarkvara baasil, saab ta palju paremini aru, mida ta tegelikult teeb - vähemalt üldjoontes on siiski kasutatav sõnavara selline iseenesest mõistetav, kuigi, nojah, ma tean, küll, et siin võib hakata igasuguste "agurismide" ja teab millega vehkima, aga need on ikkagi pigem erandid kui reegel. Ja vastupidi, kui algusest peale kasutada võõrkeelset tarkvara, siis eriti tingimustes, kus kasutaja ei mõista seda võõrkeelt, on ta sunnitud endale asja selgeks tegema puhtmehaaniliselt: selle tulemuse saan ma siis, kui vajutan paremalt kolmandat nuppu või valin vasakult teisest menüüst ülevalt kolmanda käsu. Selline omandamine aga on just nimelt kahjulik, sest paraku on tarkvara mitmesugust ja sugugi kõikjal ei pruugi nupp või käsk samas kohas asuda... rääkimata sellest, et ka üks ja sama rakendus võib arenedes midagi muuta. Loomulikult on alati inimesi, kes niimoodi mehaaniliselt teevad endale asja selgeks ka emakeelse tarkvara puhul, olgu siis põhjuseks laiskus, kartus või mis tahes, aga võõrkeele puhul, eriti kui end selles hästi ei tunta või seda sugugi ei osata, on see igatahes peaaegu ainuke viis.
Aga tagasi festivali juurde. Hoolimata hilisest kohalejõudmisest ehk sisuliselt mitteosalemisest nihverdasin end siiski järelpeole, mis kujunes päris pikaks - millele muidugi aitas kaasa ka ohter veinitarbimine :-) Suhteliselt huvitavat vestlust sai arendatud ja mis peamine, sai mitut inimest nii-ütelda oma silmaga ära näha. Kuigi muidugi rahvast just väga palju ei olnud: kui ma õigesti aru sain, siis vähemalt tort oli tellitud arvestusega nii 35 inimesele, aga maksimaalselt oli seal küll nii kümmekond ja see laudkond, kes pikemalt kohale jäi, oli veel väiksem. Vahest kõige tähelepanuväärsem oli see, et veini, tordi ja kohvi kõrval oskas kohal viibinud Estobuntu guru maailma läkitada oma distributsiooni uue väljalaske! :-)
Igatahes oli lõpuks tarbitud veinikogus piisavalt suur, nii et kui ma end koju vedasin, pidasin etemaks voodisse vajuda ja välja magada, mida ma ka tegin, et nüüd jälle "valmis tööks ja kaitseks" olla. Loodetavasti saab millalgi valmis ja kättesaadavaks ka festivalil tehtud video, et ka mina võiksin näha, millest kõigest ma ilma jäin...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Subscribe to:
Comments (Atom)