Kolmabased mõtted

Tavalise tööpäeva kõrval jätkus mõneti ka sünnipäevameeleolu, mis väljendus ema külastamises, kel oli kange soov pakkuda mulle igasugust head ja paremat ning anda ühtlasi üle mitmed sünnipäevakingid. Toit, nii soolane kui ka magusapoolne, oli mõistagi sama hea nagu ema juures ikka ning sai ka pisut vaimutoitu ristsõnavihikute kujul. Rääkimata muidugi kingitustest, millest võib tavaliste, (sünnipäeva)lastele ikka jagatavate šokolaadi ja sokkide kõrval ära märkida mõned raamatud, kõik sellised vajalikud ja huvitavad:

• Udo Uibo. Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid
• Hanno Ojalo. Velikije Luki lahing
• Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu
• Meie elu: Lembitu. Koostanud Lauri Vahtre
• Kolme põlvkonna talupidajate lugu

Loetud: Tuna 3/2014
Vaadatud: Haven (Universal Channel), Pilvede all (Kanal2)

Teisibased mõtted

Selline pooltööpäevake, mille mitte kõige suurema panuse taga seisis peamiselt kaks asjaolu: esiteks lakkamatu võitlus aina laekuvate õnnesoovidega kättejõudnud sünnipäeva ja sügise puhul ja teiseks õhtupoolikune väljaskäik sihiga külastada üht tuttavat, kes oli arvamusel, et kui ta juba korra toitu valmistab ja eriti veel midagi (see tähendab maitsvat kooki) äsja hangitud retsepti alusel, siis peab ta seda ka kellegagi jagada saama. Mõlemad segavad tegurid olid tegelikult muidugi päris positiivsed ja meelitavad, täites vastavalt mõnu ja naudinguga ühelt poolt hinge ja vaimu, teiselt poolt aga vatsa ja vaimu.

Loetud: Tuna 3/2014
Vaadatud: mitte muhvigi

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest haukas oma tüki traditsiooniline ema külastamine. Mis tähendas, nagu ikka, üht kopsakat kõhutäit ja sellele järgnevat mõnusat peatäit, viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul. Täna oli ent kõhutäie osa mõnevõrra eriline seoses mu peatselt läheneva tähtpäevaga, mille puhuks ema oli valmistanud ja hankinud kõikmõeldavaid hõrgutisi. Nojah, et soolase toidu osa oli esimene ja see täitis juba kõhu vaat et triiki, siis jäi muidugi nende mitte nii soolaste, et mitte öelda täitsa magusate hõrgutiste osakaal ema juures vähemaks, aga eks saab neid siis kodus see-eest rohkem nautida.

Hõrgutiste kõrval jagus aga juba ruumi ka esimestele kingitustele, mille seast eriliselt rõõmustas su silma ja südant üks väga armas öökulli, selle mu lemmikolevuse (peale iseenda, loomulikult :-) ) kujuke. Või õigemini päris suur kuju, ikka muljetavaldav kohe. Mille kinnituseks olgu ka siia pilt pandud.

Teel koju astusin aga läbi ka elukohajärgse suurema universaalmagasini juurest, mille välisseina kõrvale on teatavasti asetatud postipakikapid, kus mind ootas ees üks raamatu, mis olgu ka siin ära mainitud:

• J. F. Harrington. Ustav timukas. Elu ja surm, au ja häbi tormilisel 16. sajandil

Loetud: Diplomaatia 9/2014
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Lille kohvik (ETV), ENSV (ETV), Viimane laev (TNT Film), Langev taevas (TNT Film)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi katkestusi paar väljaskäiku, millest viimane viis mind Nõmmele. Juba möödunud aastal kiskus sõber Erkki taas mind ammu hüljatud mälumängurajale ja sel aastal õnnestus tal see taas. Läks meil suhteliselt korralikult, 31 võistkonna seas neljas koht. Parema õnne korral oleks võinud ehk isegi olla kolmas või teine, aga see oli ka täiesti normaalne tulemus. Seda enam, et paistab, et Nõmme mälumängu on sel aastal avastanud ka Eesti paremad mälumängijad: kui möödunud aastal oli see üsna selgelt linnaosa värk, siis nüüd võis näha võistlemas Salise Indrekut, Nurmla Jevgenit ja muid kuulsusi. Ah ja veel, ühes mängueelses vestluses jõudis minuni tõdemus, et meie mälumänguvõistkond nimega Historia võib tähistada juba lausa 21 eluaasta täitumist. Eks selle aja jooksul ole võistkonnas pisut muutusi toimunud (näiteks kuigi ma seisin selle alguse juures, ei ole ma viimased kümmekond aastat enam peaaegu üldse mälu mänginud, mõned eriolukorrad (ehk teisiti öeldes alamehitatus) ja nüüd see Nõmme mälumäng välja arvata), aga põhikoosseis on ikka seesama 1992. aastal Tartus ajalugu õppima läinud noorinimesed.

Enne mälumängu aga astusin läbi ema juurest - jah, juba jälle! -, mis, nagu ikka, tähendas tublit kõhutäit ning selle kõrval pisut vaimset enesearendust ema arvuti paremasse töökorda seadmisel. Igatahes loodetavasti toimib see tal nüüd pisut paremini, ma usun ... Aga lisaks sellele tähendas see ka mõningate sünnipäevakinkide kättesaamist ja äratoomist, mis küll õigupoolest said üle antud juba pühapäeval, aga mille ma siis olin veel sinna jätnud. Olgu nende seast ka ära märgitud mõned tähenduslikumad. Esiteks paar raamatut (mis õigupoolest jõudsid minuni juba möödunud nädalal, aga et ma toona ütlesin, et neist kui sünnipäevakinkidest kõnelen alles vastaval päeval, siis olgu see täna tehtud):

• A. Kaalep. Kodu kõikjal kaasas
• V. Mikita. Lingvistiline mets. Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi

Lisaks sellele kuulus kingituste hulka ka tahvelarvuti, mille mu kätte jõudis taas selline pisemat sorti kompuuter, mida on mõnusam kaasas kanda või üldse kasutada kui suhteliselt kohapõhist lauaarvutit. Ega see GoClever TAB R70 mingi eriline imemasin ei ole, vähemalt tahvelarvutite maailma tippudega võrreldes, aga selline täitsa korralik tükk, mulle kui inimesele, kes üldiselt on ühe paiga peal (isegi kui neid paiku on mitu) ja sestap väga kaasaskantavatest raalidest lugu ei pea, igati sobilik, nii et õnnelik olen ma selle üle küll.

Lisaks võib veel mainida, et ema külastamise ja mälumängu vahele jäi ka läbiastumine elukohajärgse suurema universaalmagasini seina äärest, et võtta sealasuvast pakiautomaadist välja üks raamatupakike või õigemini küll kiletatud raamat, mis olgu samuti siin ära mainitud:
B. Lovejoy. Seiklevad surnud. Kuulsate koolnute saatuse keerdkäigud


Loetud: Horisont 5/2013
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Kirjandusministeerium (ETV), Kohtupäev (Showtime)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida aga katkestasid pidevad õnnesoovid sünnipäeva puhul, eriti Facebookis, aga ka otsesemalt. Mille üle mul muidugi oli väga hea meel ja suur rõõm, et nii paljud inimesed peavad vajalikuks meeles pidada (isegi kui Facebookis või ka mujal aitab seda kindlasti paremini meeldejäävaks teha kalendrirakendus :-) ).

Täna tundsin siiski ka pisut nördimust, aga täiesti seondumatult mainitud sünnipäevaga, vaid hoopis ristsõnameistrite praagi pärast. Ma pean Meistriristikut küll vähemalt üheks Eesti paremaks, kui mitte isegi kõige paremaks ristsõnavihikuks, aga paganama pahatihti kipuvad selle kvaliteeti nõrgestama sellised vead, mis peaksid õigupoolest olema välditavad üsna tavalise kvaliteedikontrolliga. Ma ei mõtle siin juhuslikke õigekirja- ja tähevigu, neid juhtub ikka ja enamasti ei ole neil otsustavat tähtsust. Aga lausa masendab, kui terve mõistatus on tuksis. Konkreetsel juhul siis üks sõnapaigutusmõistatus, selline, kus on antud ports sõnasid ja ruudustikus mõned tähed ja siis tuleb need sõnad kuidagi sinna ruudustikku paigutada. Ei saa öelda, et seda sorti mõistatused üldse mu lemmikud oleksid, aga eks ma püüan jõudumööda arendada ka oma nõrku külgi ja nii võtsin sellegi ette. Tükk aega pusimist ei andnud mingit selget tulemust ja siis võtsin uuesti ette "lähteandmed". Ja selgus, et ülesanne on lahendamatu: väidetavalt pidada olema kõigist sõnadest antud ruudustikus üks täht, ent sõnasid oli 33 ja tähti ruudustikus 44. Proovisin ka mõne haruldasema tähega, aga ikka ei läinud mõistatus kuidagi kokku. Seda on ka varem olnud, just sama tüüpi mõistatusega, et ruudustik koos oma tähtedega ühelt poolt ja ruudustikku paigutamiseks mõeldud sõnad ei sobi omavahel kokku, nähtavasti on pärit eri mõistatustest hoopis ... Või kui kokku võtta, siis oma tund aega täiesti mõttetult kulutatud aega: mitte et seda tüüpi mõistatuse lahendamine seda aega eriliselt mõtestatuks oleks teinud (vähemalt minu jaoks), aga isegi lahendamisrõõmu ei tekkinud, vaid ainult nördimus ja masendus.

Loetud: Horisont 5/2013
Vaadatud. Välisilm (ETV), Professionaal (TV3), Haven (Yle2)

Ilmunud tõlked:
Paul Goble: male, kabe, Süüria ja Baltimaad (Postimees, 23.09.2013)
Martin McKee: e-sigaretid - mis need siis ikkagi on? (Postimees, 23.09.2013)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi traditsioonilise katkestuse külaskäik ema juurde. Mis, nagu ikka, tähendas korralikku kõhutäit, täna lausa erakordselt hääd ja mõnusat, seda homse päeva tõttu, mida ema, olen ma aastatega aru saanud, hindab must endast palju-palju kõrgemalt ja tähtsamaks, mistõttu täna võis igasugustest parimatest ja veel parematest hõrgutistest end lausa punni pugida. Ja no siis veel kingitused ka, nii et mida sa hing veel tahad - ainult rõõmust ägiseda ja tänulik olla oli igati sobilik ja kohane. Õndsusele andis täiuse ilme kõhutäiele järgnenud peatäis, sedapuhku just sobiva Meistriristiku kujul, mis pakkus naudingut veel koduski.

Ema juures sain ka sinisilmse naiivitari kogemuse osaliseks. Nimelt üritasin aidata tal internetikasutamist pisut mõistlikumaks muuta ja reklaame vastavate laiendustega peita. Et ema kasutab peamiselt Internet Explorerit (jah, miks, on hea küsimus, sest Firefox ja Chrome on tal samuti paigaldatud, aga nii see on), siis muidugi läksin AdBlocki saidile ja tõmbasin sealt vajaliku laienduse alla. Entusiastlikult tahtsin lisada ka sõber Sanderi koostatud spetsiaalselt Eesti lehekülgi arvestatavad filtrid, aga siis saabuski sinisilmse naiivitari hetk: mida polnud, seda polnud. Tema filtrid töötavad küll Firefoxi, Chrome/Chromiumi, Safari ja Operaga, aga mitte Internet Exploreriga. Ega seda saa talle väga ette heita: ta ju ise (tõlkijana) seotud Firefoxiga ja kui eelkõige Firefoxi jaoks tehtud filtrid sobivad ka teistele brauseritele, siis on see ju tore. Pigem pani imestama, et keegi ei ole aastate jooksul viitsinud valmistada midagi analoogset Internet Explorerile (vähemalt ma ei leidnud - on küll AdBlockile sarnaseid reklaamitõrjujaid, näiteks AdFender, mida soovitab e-kaitse sait, aga spetsiaalselt Eesti filtrit ei paistnud küll kuskil leiduvat). Ajapuudusel jäi ema Firefox ja Chrome täna uuendamata ja täiustamata, aga eks tuleb see järgmine kord ette võtta, et ta oma suhteliselt vana arvuti peal ikka normaalselt veebis liikuda saaks, ilma et igasugu vilkuvad ja plinkivad jublakad ta raual hinge kinni võtaks.


Loetud: Horisont 5/2013
Vaadatud: Maailma ajalugu (ETV), Tulnukrelv (Kanal12)

Pühabased mõtted

Eilne päev läks õige pikaks, õigemini ei lõpnudki ära, vaid kasvas sujuvalt tänaseks üle. Mis tähendas, et traditsiooniline pühapäevane külaskäik ema juurde oli küllaltki vaevaline, saadetud võitlusest pealetikkuva unega. Seda hoolimata sellest, et ema, kellele tänane päev väga tähtis tundub olevat, oli valmistanud eriliselt maitsva piduroa - rohke liha ja muude hõrgutistega ehk kõige sellega, mis teatavasti avab ühe meesterahva hinge ja südamesse otsetee :-) Ema juurest tagasi jõudes vajusingi sellest hoolimata, et olin lisaks kõigele muule heale ja paremale ja sünnipäevalisele kaasa saanud ka ristsõnavihiku, ometi sügavasse unne.

Ahjaa, viimased päevad on seoses sellesamuse päevaga toonud kaasa ka mõningat täiendust raamatukuhjadesse - õiged inimesed ikka teavad õigeid raamatuid, mida kinkida :-) Olgu nad siin ka ära mainitud:

• G. Robb. Pariislased
• M. Paleologue. Tsaaririik maailmasõjas

Aga tõeline sünnipäevatunne tuli alles pärast ärkamist, kui nägin rohkeid õnnesoove Facebookis ja mis veel enam, kuulsin akna taga vihmaladinat, mis jäigi saatma ja meeleolu üles kütma kuni järgmise magamaminekuni.

Loetud: M. Jelizarov. Raamatuhoidja; A. Pehhov. Varjus hiilja; G. Oster. Õuduste kool
Vaadatud: Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV)

Reedesed mõtted

Veel üks mõnus puhkamise ja muidulogelemise päev, millesse siiski mahtus ka kerge väljaskäik. Nimelt on lähenemas päev, mis mulle just hirmus väga palju ei tähenda, küll aga mu emale, nagu ma aastate ja lausa aastakümnete jooksul olen aru saanud ja mõistnud. Ning selle päeva puhul tahtis ta mulle parimaid kinke teha, mis mõistagi nõudsid mu enda kohalolekut. Igatahes olen ma nüüd juba ette ära õnnitletud ning saanud uute sokkide omanikuks, aga et neist tundus vähe olevat, siis nõudsime spetsialiseeritud poes välja ka nende otsa sobivad kingad. Mille üle on mul mõistagi kolevägahea meel, sest eelmised olidki juba sellises konditsioonis, et hakkasid juba mõtlema, kuidas härdamalt anuda väljavahetamist.

Tänane Sirp oli mõnes mõttes üllatavat ja teiselt poolt üsna huvitavat lugemist sisaldav. Selle mõnevõrra üllatava poole alla käib toimetaja veerg, mis mu meelest on alati olnud kehvake ja mannetu (et jääda hinnangus viisakuse piiridesse), aga seekord oli suutnud siiski lati kohe päris alla, otse keset vihkamise porimülgast ja vaat et sügavamalegi tuua. Anonüümsete kommentaatorite sulest selline ülbe, enesekeskne ja endast erinevaid materdav kirjutis väga ju ei imestama panekski, aga noh, eks ole hea teada saada, et selliseid arvamusi jagavad ka mitteanonüümikud. Rääkimata juba karikatuurist, mis lehes selle loo kõrval ilutses ... Targu oli veebiväljaandes see ühe teise, oluliselt neutraalsemaga asendatud, aga see, mis trükitud lehes ilmus, meenutas kuidagi väga neid omaaegseid ühes Taani ajalehes ilmunud pilte, millest väga suur mäsu lahti läks ... Teiselt poolt muidugi sobis see oma toonilt kenasti looga kokku - võta üks ja viska teist, sitased mõlemad ...Loodetavasti ei lasta Sirbi toimetust ega Eesti saatkondi nüüd õhku ...

Raevukust oli teisteski lugudes, eelkõige neis, mis varjatult puudutavad (suhteliselt napi) raha jagamist, otsesemalt aga humanitaarteaduste ja -teadlaste hindamist tsiteerimise ja muul alusel. Teadusest kõrvalseisjana ei hakka ma siin selget seisukohta võtma, poleks nähtavasti kohane ega õiglane, aga selge on see, et ühelt poolt rahulolematus ja teiselt poolt isalik imestus rahulolematuse üle kindlasti valitseb. Olgu siis lihtsalt ära mainitud, et Espaki Peetri, Alliku Jüri ja Koppeli Andrese kirepuhanguga kirjutatud lood väärivad igatahes lugemist.

Päris kena oli lugeda Õnnepalu Tõnuga tehtud intervjuud. Ma ei ole küll tema kirjapanekuid peale mõne artikli ja kui ma õigesti mäletan, siis kunagiste lühivormide lugenud ja on kaheldav, kas ma neid niipea või üldse kunagi lugema satun, aga see on kindel, et ta oskab sõnu kenasti vormida. Nii ka selles intervjuus, milles avalduvad mõtted mulle päris meeldisid ja hingelähedased olid, olgu see, et inimene sünnib algusest peale umbes sellisena, nagu ka lõpuks sureb, või siis kirjeldus, kuidas üht asja tehes haarab see täiega endasse, muutub totaalseks ja kehutab end valmis tegema selliselt, et see ütleb kõik südamelt ja mujalt ära, nüüd ja alati ja igaveseks - kuni siis järgmine asi samamoodi totaalselt ja finaalselt haarab ...

Huvitavat lugemist pakkus Põhjala Priidu ülevaade ühest semiootika - selle mulle nii võõrana tunduva "teaduse" - raamatust, mis pühendatud jookidele ja joomisele. Mitte et see oleks toda arusaamatut semiootikat mulle kuidagi lähemale toonud, aga loos oli palju selliseid pisikesi asju, mida on huvitav teada.

Ja lõpetuseks: sel korral oli meediaarvustajana sõna saanud Mel Huang, kes kirjutas, nojah, millest muust siis ikka, kui tollest õnnetust Eesti Ekspressi kogu maailmas negatiivset vastukaja tekitanud. karikatuurist (mis praeguseks on küll veebist juba maha võetud - aga eks paberisse jääb see alles, nagu ka tänase Sirbi karikatuur ...).


Loetud: Sirp, 21.09.2012; Diplomaatia 9/2012; M. Owen. No Easy Day
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2)

Ilmunud tõlked:
M. J. Bryza. Balti energiajulgeolek: ajalooline võimalus (Diplomaatia 9/2012)
S. Klimanskis. Tuumaenergia ja energiajulgeolek (Diplomaatia 9/2012)
R. Weitz. Venemaa-Türgi energiasidemed: koostöö ja vastuolud (Diplomaatia 9/2012)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev. Või ka mitte nii tavaline - kalendris seisis tänase peal kirjas "Ülemaailmne Mareki sünnipäev" ja nii pidin ma päev läbi muudkui õnnitlusi vastu võtma - sotsiaalsed võrgustikud, eriti Facebook, annavad selleks hea võimaluse, mida üllatavalt paljud sõpsid ei jätnud ka ära kasutamata. Ka siinkohal siis veel kord kõigile õnnitlejatele tänu.

Tänane Sirp oli suhteliselt tühi, kuid siiski mõne huvipakkuva pikema artikliga. Eelmise nädala raha ja energiat puudutanud mõtlemapaneva artikli jätkuna oli seekord teema käsile võtnud keegi Saare Jüri, kes lausa vastupidi üritas kinnitada, et raha ongi tänapäevaks kõigest materiaalsest lahti haagitud ja kui rahaprobleeme üldse esineb, siis pigem seetõttu, et selle vabasse ja kitsendamata toimimisse kipuvad riigid või muud korraldavad organid sekkuma. Iseenesest muidugi mulle sümpaatne seisukoht, aga lõppkokkuvõttes tundus siiski rohkem savijalgadel kõikuvat kui too teine seisukoht...

Väga kena oli lugeda arvustust-mõtisklust klassikalise kirjanduse teemal Käsperi Kalle sulest, kes vaatles Zola Emile'i ja eelkõige tema Rougon-Macquart'ide suursarja, mis jupikaupa eesti keeldegi jõudnud. Zola pole vahest küll mu lemmikkirjanik, aga ega ta Hugost või Dickensist palju maha ei jää, nii et see lugu puudutas küll. Artikli lõpuosa kippus paraku minema rohkem halamiseks eesti kultuuri väiksuse ja valede suundade ja ka tõlkekultuuri nihestatuse üle, mis väärtkirjanduse asemel kipub tootma sageli pahna, aga eks see ole ka omajagu õigustatud: ma ei imesta näiteks, et leidub inimesi, kes nõndanimetatud esoteerilist kirjandust sisse ahmivad, ega usu õieti ka, et selle peale kuluvad ressursid tegelikult kuidagimoodi kahandaksid ressursse, mida võiks suunata väärtteoste peale, aga selles osas on Käsperil kahtlemata õigus, et üldpildis on kirjandus "alla käinud" ja see va "madal" aina enam eluõigust võitnud (jällegi - mitte et karnaalne kirjandus oleks varem tundmatu olnud, aga kindlasti ei olnud ta nii eksponeeritud ja sama kindlasti ei kuulunud see "peavoolu").

Tavapäraselt teravalt esines Märka Veiko, kes sedakorda oli luubi ja suisa terava rünnaku alla võtnud (Eesti) trükiajakirjanduse. Aga nagu tema tükkide puhul ikka, tasub seda ise lugeda.

Lehe lõpetas viimase külje arvustus äsja ilmunud suurteosele "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis", mida paraku siin vististi viidata ei saa, sest Sirbi veebiväljaandes ei tundu seda leiduvat. Igal juhul süvendas selle lugemine mu varasemat otsust see raamat kindlasti endale ühel hetkel hankida: ma vaatasin juba eelmine nädal kaupluses jahmunult nii suurt ja võimsat raamatut (nojah, paraku oli ka hind samamoodi suur ja võimas...) ning selle sisu tundus olevat vägagi asjalik (isegi hoolimata (rohkem vormilistest) puudustest, millele arvustaja osutab).

Loetud: Arvutimaailm 9/2011
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Farscape (TV6), NCIS: Kriminalistid (TV3), Hirmude öö: vastamata kõne (Kanal2)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Ebahariliku päevavaliku põhjustas, nagu ma aru sain, ema soov mind võimalikult sünnipäevale lähedal isiklikult õnnitleda ning et homne päev vististi hästi ei sobinud, siis langeski see tänasele. Aga sellest polnud midagi - kartulipuder ja hakklihakaste tagasid selle, et ma olin kõigega rõemsalt nõus :-) Rääkimata kõigist muist hõrgutisist ja veel ühest kenast vestist ja samuti paarist ristsõnavihikust, mis nende lahkumise järel võtsid küll veidi aega, aga pakkusid lisaks mõnusale kohutäiele sama mõnusa peatäie ajuragistamist.


Loetud: Arvutimaailm 9/2011
Vaadatud: Farscape (TV6), Troonide mäng (Showtime), Sinine on sügavlilla (ETV2), September (ETV), Doom - elav põrgu (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks väike väljaskäik. Mitmesuguseid asju oli jälle tublisti kogunenud, nii et tuli ette võtta kulgemine linna. Kõigepealt Toompeale, kus hallide müüride varjus pesitsevas RKK-s ootasid ees paar lepingut, seejärel aga juba kirjastusse, kus ootas ees ähvardavalt punaste kaante vahele pistetud tõlge, millesse toimetaja oli oma pookstave teinud. Mitte ohtralt, väitis ta ise, ja võib-olla ka õigusega, aga siiski neid jagus.
Seoses sellega sain jälle targemaks: minu arusaamad sidekriipsu ja mõttekriipsu kasutamisest on olnud, selgus, kui mitte päris valed, siis vähemalt vildakad, nagu näitas mõningate algul imestust tekitanud paranduste ülekontrollimine eesti keele käsiraamatust (sidekriipsu kasutamine ja mõttekriipsu kasutamine): mul oli mingil põhjusel olnud arvamus, et näiteks Poola-Leedu või Molotovi-Ribbentropi tuleb kirjutada mõttekriipsuga, aga nüüd siis sain lõpuks teada, et peab hoopis sidekriipsuga... Inimene ja isegi Marek Laane õpib, kuni elab...
Sellega aga linnaskäik ei piirdunud: sain veel kokku ema ja ta poiss-sõbraga, kes soovisid kogu südamest mulle peatseks sünnipäevaks midagi vajalikku, kasulikku ja meeldivat kinkida. Ja sellega nad ka toime tulid, aga kuna tegemist on sünnipäevakingiga, siis sellest lähemalt juba sünnipäeva paiku.


Loetud: Akadeemia 9/2011
Vaadatud: Farscape (TV6), Ilvese jälgedes: New Jersey kutt (Kanal2), Kalevipojad (Kanal2), Karistaja: sõjatsoon (Kanal2)

Reedesed mõtted

Valdavalt tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema külaskäik, kes soovis kangesti pojaraasukest õnnitleda alanud sügise ja muude asjaolude puhul :-) Lausa vaimustav, millise laua emme hoolsad käed olid selleks puhuks kokku kupatanud! Ta pidas ka heaks lisada sellele veel mõned kingitused, mis täiega tegi mu päeva :-) ja veel üks ristsõna ka viimistleda, nii et heameel käis üle pea kokku!

Sattusin Novaja Gazetast lugema üht Bulõtšovi Kiri (kellelt ilmus mõne kuu eest ka eesti keeles valikkogu, mida ma küll ei ole jõudnud lugeda, aga mis kindlasti kavas on ja mida teistelegi julgen soovitada) nähtavasti seni tundmatut juttu, mis tundus äärmiselt ajakohasena. 1973. aasta tingimustes oli see usutavasti avaldamiskõlbmatu satiir, aga praegu, pärast sellesuviseid Venemaa suurtulekahjusid, ja ka tingimustes, kus Venemaa ja Gruusia vahel pole kohe üldse head suhted, oli seda küll väga nauditav lugeda.


Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehele.

Et täna algas ka järjekordne sügis, tuli mul tema ametliku esindajana maa peal päev läbi õnnitlusi vastu võtta. Lausa hämmastav, kui paljud pidasid vajalikuks mind (ja seeläbi sügist) Facebookis, Genis või ka eraviisilisemalt, kirja teel või helistades, meeles pidada. Igatahes kõigile neile suur tänu!

Loetud: Arvutimaailm 9/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Antikristus (ETV2)

Teisibased mõtted

Osaliselt tavaline tööpäev, mida kärpisid omajagu üks väljaskäik ning kahe artikli tõlkimine Postimehele. Väljaskäik oli seotud ema sooviga tähistada sügise algust, mille puhul tal on kurioosne komme mulle kinke teha :-) Sedakorda hõlmas see tublit tuuritamist Kristiine keskuses, aga see-eest oli kahed tuhvlid ja ühed kingad käe otsas koju tagasi tatsamine äraütlemata mõnus tegevus :-) Lisaks sellele õnnestus tal kaasa sokutada ka üks ristsõna, nimelt Meistriristik, mis kärpis veelgi töö jaoks üle jäävat aega, aga pakkus see-eest omajagu intellektuaalset naudingut.

Panin end lõpuks ka Mageia wikis kirja kui potentsiaalset tõlkijat. Postiloendites toimuva põhjal käib äge arutelu tulevase distributsiooni põhialuste üle, aga tundub, et igatahes soov midagi ära teha ja ka (inim)potentsiaal selle tegemiseks on täiesti olemas. Eks näeb, kuidas asi edasi läheb, esialgu pole veel infrastruktuurigi olemas, nii et minu panust eriti näha ei saa.


Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Supernatural (Kanal2)

Laubased mõtted

Täiesti korralik poolik tööpäev. Poolikuks muutis selle asjaolu, et väisasin koos tädi (kes oli tulnud Tallinnasse igasugu asju ajama, eelkõige vist küll oma arvutiga seotud probleeme lahendama), ema ja tema poiss-sõbraga üht vahvat kodulähedast üritust, nimelt Kristiine sügislaata. Ilm oli ka õnneks jätkuvalt ilus elik päikesepaisteta (küll mitte laada väisamise ajal, aga omajagu hiljem, kui ma parajasti koju marssisin, hakkas isegi vihma sadama - no mida võib üks sügishing veel maailmalt tahta! :-) ). Ega see laat just väga suur ei olnud, kuigi ema kinnitusel, kes olevat seal ka eelmisel aastal käinud, oli selleaastane tublisti suurem igas mõttes. Aga omamoodi sürr oli astuda sellisest (ääre)linna miljööst väga ruraalse laada miljöösse, vaid paari sammuga olid nagu teises maailmas. Kõikvõimalikku kaupa jagus ka, mida kaeda ja isegi osta. Nii et igati vahvalt kulutatud paar tundi.

Seejärel liikusin ema ja ta poiss-sõbra juurde, kes soovisid kangesti lõunat pakkuda. Siis selgus ka, et mingil põhjusel soovisid nad asuda mulle kingitusi tegema - ma kahtlustan, et sel võib olla seos läheneva sünnipäevaga :-) Igatahes väga tore kink oli sealtsamast laadalt hangitud tassike, millel peal mu nimi, ja sellega kenasti kokku sobiv alus, millele on lisatud üks kahest mulle sobivast päikesemärgist.

Õhtupoole selgus, et suur osa neist, kes Mandriva raskuste tõttu töökoha kaotasid, ei olnud sugugi meelt heitnud, vaid otsustanud võtta asjad enda kätte ja luua praeguse Mandriva Linuxi baasil uue, juba kogukonna juhitava distributsiooni, mil nimeks Mageia. Kui vaadata nimesid, kes selle taha on koondunud, siis need on päris esinduslikud, vähemalt neile, kes on Mandrivaga kokku puutunud - sisuliselt on seal esindatud peaaegu kõik, kes on viimasel kümmekonnal aastal, mil mina Mandrivat tean, andnud suure, isegi väga suure panuse selle distro arengusse. Eks näis, kuidas Mandriva enda areng edasi läheb ja kuidas Mageia suudetakse käima panna (praeguste tunnete ja selle seltskonna juures ei tohiks alguse tegemine väga raske olla, ma usun), aga põhimõtteliselt on selline areng tervitatav. Ma leidsin, et ka mina võin kenasti oma panuse uue distributsiooni heaks anda, muidugi oma võimete piires, mis teisisõnu tähendab ka seal võimalikult hea eestinduse pakkumist - mis vähemalt esialgu ei tohiks olla raske, kuivõrd ilmselt võetakse Mandrivast lisaks tarkvarale üle ka tõlked, tõsisem "kahveldumine" jääb usutavasti tulevikku.

Õhtul jäi silme ette ka uudis, et mu koolitee algust sisustanud Laupa kooli hoones on nüüd lõpuks lõpetatud suur remont ja renoveerimine (kenasti piltidega varustatud uudis siin).Mul õnnestub loodetavasti juba lähiajal seda imetlema minna, sest peagi on seal kavas vilistlaste kokkutulek. Nojah, ma ju tegelikult väga vilistlane ei ole, sest lahkusin sealt kaks aastat enne lõpetamist, aga teisalt sai ikkagi kuus aastat seal koolipinki nühitud ja ka eelmine aasta klassikokkutulekul kokku lepitud, et seal kohtume, nii et ilmselt minek ees seisab...


Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Harry Potter ja Fööniksi ordu (Kanal2), Nais-sõdalane Sonja (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Edward Lucas: eestlased ja tšilli (Postimees, 18.09.2010)

Laubased mõtted

Üldiselt tavaline tööpäev, mida aga katkestas mõneks tunniks juba mõnda aega plaanitud operatsioon, mille koodnimeks võiks olla "vanainimeste kompleksne ärakasutamine" - ehk siis täpsemalt ema külaskäigu, mis tema soovil sedakorda laupäevale kandus, ühitamine võimalusega tema ja ta poiss-sõbraga koos autoga mööda Tallinna huvitavaid ja vajalikke paiku vurada. Tänane huvitav ja vajalik paik oli eelkõige Rocca al Mare kaubanduskeskus ja eriti sealne Rahva Raamatu kauplus, kus eesmärgiks oli realiseerida vahepeal kogunenud kinkekaardid. Siinkohal suur tänu ja aupaklikud kummardused neile, kes möödunud sügisel suvatsesid mu sünnipäevapeole ennast kohale vedida ja lisaks sellele annetustekausikesse ka RR-i kinkekaarte poetada, samuti - enesekeskne, nagu ma ju olen :-) - mulle endale, kes ma suutsin ristsõnade meistrivõistlustel lisaks medalile ka tuhande krooni eest samuseid kinkekaarte välja võidelda.

Mõneti oli seekordne raamatupoe väisamine eriskummaline. Tavaliselt tekib mul sinna sattudes ikka probleem, mida ostmata jätta, kuid täna olin otsustanud, et heade inimeste kingitud kaardid peaksid minema selliste väärt raamatute peale, mille ostmist ma küll vajalikuks pean, aga mis hinna poolest panevad veidi kukalt sügama ja tõsisemalt mõtlema. Eriskummalisus tekkiski sellest, et mul oli noid kaardikesi kokku enam kui kahe tuhande krooni eest, aga seda summat ei õnnestunudki täis saada! Loomulikult oli seal raamatuid küllaga, mida ju oleks võinud veel sülle haarata, nii et oleks tulnud teist või kolmandat sama palju pealegi maksta, aga vaat neid "erilisi" ei olnud... Niisiis jätsin ühe pooletuhandelise veel paremaid aegu ootama... Aga olgu siin siis ära mainitud, mis sedakorda ostukorvi jäid:

• Rootsi-eesti sõnaraamat
• Hispaania-eesti sõnaraamat
• R. Kasik. Eesti keele sõnatuletus
• R. Alas. Järvamaa mõisad. Mis kusagil oli ja mis sellest järel on
• D. Moisi. Emotsioonide geopoliitika

Aga nagu mainitud, oli tegemist "kompleksse ärakasutamisega", mis tähendas seda, et autoteenust sai ühtlasi pruukida selleks, et hankida vastremonditud vannituppa mõningaid puuduvaid manuseid (seebialus, hambaharjatops, tualetipotihari ja -alus, põrandakatted). Rocca al Mare keskus on küll suur ja seal on lausa sisustuskaubamaja nime kandvad ärid, rääkimata lihtlabasematest Jyskidest ja KoduExtratest, aga nojah, midagi mõistlikku ma neist ei leidnud: kaupa oli ja palju ja sõltuvalt poest eri hinnas, aga ükski, kuidas öelda, ei pannud isegi kerkima :-) Vahest kõige paremini võttis selliste "kõik sisustusest, mida hing vaid soovib" poodide pakutava kokku, kui ma ei eksi, siis KoduExtras nähtud kuulikesed, mis torkasid silma enigmaatiliste jupstükkidena ja mille silti uurides selgus, et seal seisab lakooniliselt väiksematel "Kaup 15.-" ja suurematel "Kaup 29.-"...

Aga et "ärakasutamisega" kaasnev autoteenus kehtis ka Rocca al Marest tagasisõiduks, siis sai läbi põigatud ka Ehituse ABC-st ja päris enesestmõistetavalt ja oodatult oli seal samalaadset kaupa, mõistliku hinnaga ja mis eriti hea, just sellist, mis pani midagi tiksuma. Nii saigi kena musta karva anumate komplekt ja ruumi üldise toonina kenasti kokku sobivad sinakat tooni põrandakatted just sealt ostetud.

Ema tõi ühtlasi kaasa ka Meistriristiku, mis vähendas veelgi töötundide arvu - selle lahendamine (isegi ema kiiluvees) on reeglina alati ikka päris mitut tundi hõlmav tegevus. Ja nagu tavaliselt, jäid paar mõistatust esimese hooga tegema, ikka need Rauno Pärnitsa maruigavad sõnapaigutamisülesanded. Midagi ei ole teha, selliseid ma lahendan ainult sellepärast, et mulle ei meeldi, kui ristsõnavihikusse jääb tühje ruute või lahendamata kohti :-) Sest mingit intellektuaalset naudingut ju sellised mõistatused (vähemalt minu veendumust mööda) pakkuda ei saa - mingeid teadmisi või oskusi nad juurde ei anna, tegemist on umbes nagu pusle kokkupanemisega, kus polegi mingit pilti, vaid lihtsalt suvaliselt laiali paisatud värviplekid, nii et pusi palju tahad, midagi mõistlikku ikka välja ei tule...

Tänases Postimehes oli väga hea intervjuu Venemaa ajalooalaste teoste autori Mark Soloniniga, kes erilise huviga on süüvinud Teise maailmasõja ajalukku. Ega Soloninist endast ja intervjuust polegi midagi rohkem öelda kui seda, et tasub lugeda nii tema raamatuid (mida ma ise paraku olen seni suutnud vaid põgusalt sirvida...) kui ka mainitud intervjuud. Küll aga oli tõeliselt kummastav lugeda artiklit saatnud kommentaare - suisa imekspandav oli nii suur kohe nähtavalt rumalate ja sõna otseses mõttes raevutatti pritsivate isikute kontsentratsioon, mille sekka mõned üksikud asjalikud kommentaarid täitsa ära kadusid nagu pilpake tormilainete alla. Sealjuures oli enamiku puhul lausa raske aru saada, miks nad õieti sõna on võtnud, kui neil pole midagi öelda... (mõnikord on selge, et teatud teema või kirjutaja puhul aktiveeruvad kindlad jõud, olgu poolt või vastu, aga siin... kuidagi nõutuks tegi selline massiline mõttetu sõim...)


Loetud: Akadeemia 2/2010
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked:
Abdul Turay: hea uus Eesti (Postimees, 20.02.2010)
Vello Vikerkaar: bardakk (Postimees, 20.02. 2010)
Friedrike Rasche. Kas sport annab täiusliku keha? (Postimees, 20.02.2010; sellele artiklile link puudub - ilmselt on, nagu eelmiste samalaadsete tekstide puhul, seda peetud mingil teadmata ja arusaamatul põhjusel vajalikuks kättesaadavaks muuta ainult neile, kes maksavad Postimehe eest seda paberkandjana või veebiväljaandena tellides...)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Vajaduse tõttu mõningaid pilte teha proovisin üle mõningase aja, kuidas arvuti kaamerat ära tunneb. Kenasti tundis nüüd, need vahepealsed probleemid on kadunud. Mingil põhjusel viskas küll ühendamise järel automaatselt tervelt seitse LXDE failihalduri akent lahti, mis ilmselt on tingitud mingist failiseoste veast (nagu ma ähmaselt mäletan), aga see oli pisiasi juba. Igatahes sain ka üles laaditud kunagi lubatud pildid noast, mille vend mulle sünnipäevaks kinkis.

Hea uudis tuli täna keelevallast: veebis on nüüd kõigile kenasti kättesaadav eesti keele seletav sõnaraamat. Lausa hea, et ma selle jõulukingiks sain, sest nüüd muidu vahest polekski erilist stiimulit seda hankida, vähemalt mitte niipea. Teisalt, raamatuna on ta ikka ilus ja "raamatufetišistina" oleks ma ta nagunii millalgi ka trükitud kujul hankinud. Kuid hinda arvestades on loomulikult äärmiselt kena, et see ka veebis saadaval on - lükkab vahest veidi edasi mõningaid muremõtteid eesti keele olukorra ja tuleviku pärast, ka selliseid, mida avaldas Postimehes ilmunud üsna teravas artiklis Mart Rannut.

Samuti sattusin lugema üht üsna kriitilist ülevaadet Sony e-lugerist. Mitte et see oleks tõsiselt muutnud minus küpsevat soovi millalgi selline nipstükk ka endale hankida, aga artiklis oli päris mitu asja, mida tähele panna, samuti selle kommentaarides.

Täna "bräntšiti" ka ära KDE SC 4.4, mille puhul sebas kirjutas kena lookese, mis väga lihtsas keeles selgitas, mida see kõik üldse tähendab ja kuidas näeb välja KDE arendustsükkel.

Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine TV3), Jericho (TV3)

Pühabased mõtted

Tänase päeva võib samuti arvata ilmselt eriliste päevade hulka. Pärast eilset sündimise mälestamisüritust oli selline kudemise päev mõistagi oodata. Hommikuse ärkamise ja mõningase mälutuvastustegevuse järel selgus, et asjad on siiski kulgenud enam-vähem korralikult ja ontlikult ning suuremat kahju maailmale ega kellelegi isiklikult pole nähtavasti üritusest ja kõigest sellega kaasnenust tekkinud.

Päeval käis ema külas, kelle hoole alla ma eile olin usaldanud igasugused annetused ja muud kingitused, mida ma ise või mu külalised olid suurüritusele kaasa toonud. Kerge lõunasöök parandas tublisti enesetunnet - ilmselt võib eelneva kudenud tunde osaliselt panna ka selle arvele, et ma polnud paar päeva suurt midagi söönud. Õnneks tõi ema kaasa ka ristsõna ja mitte lihtsalt ristsõna, vaid Meistriristiku. Selline asi on alati hea kudenud olekust ülesaamiseks, sundides mõistust aktiivselt tegutsema - ja ega kehal siis muud üle ei jää, kui vaimse puhangu lainega kaasa loksuda.

Päris töö kallale ma paraku siiski ei jõudnud. Õieti proovisin lehekülje jagu ka tõlkida, aga leidsin, et see on siiski veel veidi üle jõu käiv tegevus (ja ilmselt vajab see lehekülg hiljem päris hoolikat ülelugemist). Siiski oli õhtuks enesetunne ja -kindlus juba nii hea, et Diplomaatia ettepaneku peale kibekähku üks artikkel maakeelde panna võisin positiivselt reageerida. Niisiis, äralahendatud Meistriristik ja äratõlgitud artikkel Diplomaatiale oligi produktiivne päevasaak - tegelikult päris hea tulemus kudemise päeva kohta :-)

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Star Wars: Episode III - Die Rache der Sith (Pro7), Starship Troopers 2 - Held der Föderation (Pro7)

Laubased mõtted

Taas üks eriline päev, milles tööle erilist kohta ei jagunud, kui mitte arvestada paari ärkamisjärgset tundi. Sellele lisandusid ettevalmistused päevale peamist tooni andnud õhtuseks suurürituseks ehk sündimise aastapäeva tähistamiseks. Sealhulgas ka päev varem pestud rõivastuselementide triikimine. Ehh, kuidas mulle see tegevus ei meeldi! Nojah, esemed omandavad selle käigus küll meeldivama ja siledama kuju ning kui end sundida üle veerand tunni triikrauda käes hoidma, tekib eneseküllane rutiin, aga siiski...

Nojah, see selleks. Õhtu algas paraku väikese pettumisega. Mul oli kavas iseenda rahuloluks ja ühtlasi siis ka kõigi peokülaliste rõõmuks (või meelehärmiks, mine tea :-) ) tekitada üritusele kena muusikaline taust, lastes last.fm-ist head vana punkmuusikat, eriti saksa oma, mis mulle endale päris meeldib, aga mida enamasti üpris vähe kuulda on. Aga nagu nimme oli tegemist õhtuga, mil WiFi-ühendus kõhutäitmisasutuses oli otsad andnud: suurivaevu ja pika ootamise peale õnnestus ühendus luua eestimaiste saitidega, kuid välismaised jäidki ette tulemata, muidugi siis ka last.fm... Õnneks oli peremees selle peale vastutulelik ja et Talukõrtsi nime kandvale kohale omaselt mängitakse seal muidu üldjuhul eesti muusikat, leidis oma CD-kogust mingeid kuidagimoodigi "temaatilisi" asju (mitte küll punki, aga ütleme sellist ägedamat rock'i :-) ).

Teine mõnevõrra pettumust valmistanud asjaolu oli osalusprotsent. Aga ega midagi pole teha, demokraatlikule ajastule ongi ju iseloomulik "valijate huvi" kahanemine :-) Pea pooled kutsututest olid siiski kohal (osalusprotsent üle 40 pidada ju hea olema, kas pole?) ja eks ülejäänud ise teavad, millest ilma jäid. Kohaletulnud loodetavasti jäid asjaga rahule ja olid rõõmsad - see kehtib kindlasti mu enda kohta. Peost endast pole suurt midagi rääkida, põhimõtteliselt tavaline restoskäigu ja muidujõmisemise segu, nagu ikka :-) Tõsi, lõpp kipub mu enda jaoks hämarusse jääma, nagu ikka võib juhtuda, kui ohtralt joovastavaid vedelikke tarbida... Igatahes kestis üritus Talukõrtsis päris pikalt ja sellele järgnes isegi mingi after-party, nii et võib öelda, et päev kulges edukalt ja vahvalt öhe.

Niisiis, kokkuvõtteks võib kinnitada, et vähemalt mu enda arvates läks üritus, kui see viperus muusikaga välja arvata, kenasti korda. Ühtlasi kandis see Talukõrtsi nime kandva kõhutäitmisasutuse kindlasti mu isiklikule radarile kui koha, kuhu võib ka edaspidi minna: interjöör mõnus, teenindus mu meelest kena, toidud (mida ma ise küll suurest elevusest maitsmata jätsin) mõningase tagasiside põhjal maitsvad ja portsjonid kopsakad, isegi hinnatase üsna mõistlik.
(Üritusest on olemas ka mõningad fotosüüdistused, aga kuigi need on avalikult kättesaadavad, jätan ma siinkohal aadressi mainimata - eks huvilised oskavad need ise üles leida või vähemalt teavet hankida, kuidas leida...)

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: telkimas koos Koržetsiga (Postimees 26.09.2009)

Neljabased mõtted

Üsna tavaline tööpäev, mida katkestas küll korraks väljaskäik. Sedakorda ilm küll nii ilus enam polnud, päike paraku paistis, aga vähemalt oli temperatuur normaalne. Käik ise kuulus selliste hulka, mis mulle üldiselt väga ei meeldi. Maailmas on muidugi terve hulk inimesi, kelle elutööks ongi asjade korraldamine ja kes lõbuga aina korraldavad ja korraldavad mida tahes. Mulle aga meeldib rohkem tegelda asjade tegeliku tegemisega, valmistamisega ja lasta neil nii palju kui võimalik isevoolu kulgeda; õnneks leidub ikka alati ka neid, kes vajaduse korral igasugused korralduslikud pooled ja küljed enda kanda võtavad, aga mõnikord tuleb paraku ka endal sellega tegelda... Sedakorda küll sujusid asjad libedalt või vähemalt nii mulle tundub, lisaks sain ka esmakordse kogemuse WiFi-ühenduse kasutamise osas. Tallinn tundub neid pakkujaid ikka meeletult täis olevat, naljalt kohta ei leia, kus neid alla kahe oleks.

Sain täna teada veel ühest, hmm, "sünnipäevakingist", mis sedakorda tuli kirjastuselt, kes oli honorari esimese osa kenasti üle kandnud. See iseenesest polnud üllatus, olingi ju palunud, et vahest saaks just sel nädalal, aga kas juhuse läbi või teadlikult olid nad ülekande ajastanud just kolmapäevale. See tegi igatahes südame soojaks ja meele rõõmsaks.

Täna jõudis mu pilgu ette ka teade, et lõpuks on ilmunud eesti kirjakeele seletussõnaraamat. Õigemini, vihkudena ilmus ta ju varemgi, aga nüüd on ta siis kõvade kaante vahele pandud ja väidetavalt ka ajakohastatud. Hind paistab olevat suhteliselt kirves, üle 2000 krooni, aga samas on seda ka kuus köidet, nii et väga kallis see tegelikult polegi. Peab ilmselt endale ka ikka hankima, kuigi veel rohkem igatseks üht korralikku etümoloogiasõnaraamatut... Mingil kujul on ju viimane elektrooniliselt isegi olemas, aga see on ikka väga, väga, väga tagasihoidlik. Seletussõnaraamat sisaldab muidugi ka etümoloogiat, aga ainult teataval määral ja muidugi polegi see ju selle esmane eesmärk. Etümoloogiasõnaraamatuga küll vist ka tegeldakse, aga eks ta ole, sellised suured asjad ei liigu kiiresti. Loodaks siiski, et õhku visatud lubadus see peagi valmis saada ka tõepoolest teostub.

Loetud: Dirigent, Tuna 1/2008
Vaadatud: Räpane seksikas raha (TV3)