Pühabased mõtted

Juba tavalise tööpäeva moodi päev, millesse lõi oma mõnusa kiilu tavapärane külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Mis, nagu ikka, tähendas korralikku kõhutäit ja sama meeldivat peatäit, viimast siis paari ristsõnavihiku kujul. Aga ka veidi arupidamist peatselt kirjaneitsiks hakkava ema suguvõsaraamatu, täpsemalt küll selle vormistamise üle.

Reedese Sirbi lugemiseni jõudsin küll juba eile, aga ei tundnud siis veel enda sõrmedes nii palju jõudu, et sellest ka mõned mõtted ajaveebi kirja panna, nii et olgu siis nüüd mõningase hilisemisega seegi ülesanne ära tehtud. Peatoimetaja oli sedakorda õige suurelt ette võtnud taas arutlemise raha teemal, millega tal paistab olevat selline ambivalentne suhe: ühelt poolt justkui poleks see oluline, sest on ju ainult ekvivalent ja sedagi võib-olla mitte enam kauaks, aga teiselt poolt on see üks tähtsamaid asju, mille puudumise või arvatava mitteotstarbeka kasutamise üle pidevalt nuriseda ja õiendada. Igatahes täna oli see päev, kus raha jälle polnud oluline, seda ei juhtkirjas ega ka pikas, üle kahe lehe ulatuvas mõttearenduses tööjõu, maksustamise ja raha üle. Viimase üks köitvamaid, alapealkirjaga välja toodud mõte oli: "Kui inimeste asemel on tööjõuks saanud masinad, peab just masinad ka tööjõumaksuga koormama" - mis tekitas kohe kujutluspildi, kuidas edaspidi hakkavad maksuametnikud treipinkidelt raha välja nõudma ... Nojah, artiklis muidugi selliste piltideni ei laskutud, see oli ikka, kuidas öelda, inimpõhine ... Aga lugemist vääris siiski.

Nagu vääris ja veel rohkemgi Kangro Maarja samuti pikk lugu Augé Marci kohtadest ja mittekohtadest, seotud eelkõige äsja eesti keeles ilmunud raamatu ja autori külaskäiguga Eestisse. Selles oli üks huvitav, küll pikema arenduseta jäänud mõte kogu selle suure teooria kohta: kui võib ka nõus olla, et näituseks lennujaam või kaubanduskeskus on üldjuhul mittekoht, siis kuidas on lood nende eluheidikutega, kes ometi neist kohtades elavad? Kas nad muudavad mittekoha kohaks või on see koht ainult kitsalt neile? Augé on kahtlemata tabanud midagi olulist tänapäeva maailma põhikoes ja inimeste suhtumises sellesse ning Kangro Maarja on osanud seda huvitavalt artiklimahtu teisendada-tõlgendada.

Tavaliselt mult vaid põgusa pilgu pälvivad kunstileheküljed pakkusid seekord hea elamuse artiklite kujul hiljutisest KUMU sügiskonverentsist, eriti aga Ristheina Helena lugu sellest, kuidas külma sõja ajal ideoloogiarindel võideldi muu hulgas ka raamatutega. Ma olen üht-teist kuulnud sellest, aga see oli küll hämmastav, et läänest itta saadeti lausa üle kümne miljoni raamatu, kõik muidugi eelkõige Nõukogude süsteemi õõnestamiseks, aga sugugi mitte otseselt propagandakirjandus, vaid pigem lääne "pehme jõu" (iseenesest niigi selge) üleoleku väljendus. Igatahes sai loost kõrva taha pandud, et ühe programmi peategelase Reischi Alfredi sulest on peagi ilmumas vastavateemaline raamat, mis kindlasti on põnev lugeda.

Teaduslehekülgedele oli sedakorda mahutatud üks kummaline (tõlke)artikkel, mis kõneles "müütilisest konfliktist teaduse ja religiooni vahel". Kummaline eelkõige seetõttu, et nagu artikliski öeldakse, on see konflikt ammu ajalukku vajunud - aga miskipärast peavad siis mõned ikka vajalikuks sellest veel nii-ütelda olevana kõnelda ... Aga võib-olla siis polnud neid lehekülgi millegi paremaga täita.

Siiski oli sinna ära mahtunud ka Veldre Anto väga teravmeelne mõttekild tõelisest "Eesti Nokiast" ehk, nagu ta teaduslikumalt väljendudes ütleb, distribueeritud otsustusmehhanismist. Kas seda nüüd võtta tõe pähe või "soolakilluga", on juba igaühe enda otsustada, aga nauditavalt kirja pandud oli see igatahes.

Ja viimaks: kuulutustekülgedelt selgus, et kui ka Eestis on ehk üleloomulike olenditega lood kesised, isegi Süvahavval nähakse teisi vaid videoülesvõtetes, siis Lätis on haldjad täiesti olemas ja üks neist, kandlehaldjas Laima Jansone, väisavat lausa Eestitki!


Loetud: Akadeemia 11/2012
Vaadatud: 8 1/2 (ETV2), SAlajane ladu 13 (TV6), Ajavaod: Riigimees Jüri Uluots (ETV), Faktuaalne kaamera (TV3), Minu ENSV (ETV), Harju 1-50: ASta Põldmäe (ETV), Suletud saar (Kanal2)

Pühabased mõtted

Täna kulges KDE mängude käsiraamatute tõlkimine vaat et tõusvas joones, ehkki osa aega võttis ära ema külaskäik. Üheksa mängu (või õigemini kaheksa, sest ühe kohta on kaks eraldi faili) käsiraamatut ongi veel jäänud. Eks näis, kuidas homme jõuab. Natuke kahtleks, et päris kõigega valmis saab, sest homme ootab ees ka üks tõlge Postimehele. Samas on Postimehe tõlked enamasti ju suhteliselt pisikesed ega nõua väga palju aega (võrreldavad näiteks ema külaskäiguga - aja mõttes siis muidugi :-) ).

Loodetavasti ei sõida Diplomaatia just homme oma soovidega sisse - aega ju ilmumiseni veel on, nii et deadline pole käes ja ega siis üks lugupeetav ajakirjandusväljaanne ei hakka enne ruumi täitmise pärast muretsema, kui tõesti viimane hetk käes või möödas... (nojah, see teeb nüüd tegelikult Diplomaatiale liiga, sest kuigi neiltki tuleb mõnikord ikka päris viimse hetke asju, siis tavaliselt on nad suhteliselt hästi graafikus (vähemalt tõlgete osas, muust ma ju kuigi palju ei tea) - nagu ka seekord, kus tegelikult juba kaks asja ees ootamas, mida ma lihtsalt loomupärasest laiskusest ei ole jõudnud veel ära teha...)

Ema külaskäik oli selles mõttes hea, et koos tema ja Raivoga sai kenasti teist tuba täitvatest kõikvõimalikest kogunenud pappkastidest lahti. (Kunagised kogemused kolimisega näitasid, kui oluline on omada mingitki kastide tagavara... :-) ) Muidu vahest polekski midagi, aga järgmine nädal seisab eest asi, mida uhke nimetusega kutsutakse "küttesüsteemi rekonstrueerimiseks" ehk siis radiaatorite ja torude ja värkide väljavahetamine ja selle eel on kurjad kirjad seinal, mis kohustavad nii enam-vähem pool korterit tühjaks tegema, et töömehed saaksid end mõnusalt ja vabalt laiutada, et siis usinalt askeldama ja meie põlve paremaks muutma asuda.

Et osa pappkaste sai keldrisse viia, siis selgus, et vahepeal (ma vist viimati käisin oma boksi uudistamas nii poolteist aastat tagasi...) oli keegi pidanud heaks tabaluku lihtsalt läbi hammustada ja mingit imelikku tavaari sinna sisse toimetada, õnneks suhteliselt väikeses koguses, paar kotitäit midagi, mis võib-olla on rämps, aga võib-olla ka kellelegi vajalik kraam, mine tea. Igatahes peaks uue luku hankima, sest isegi kui ma oma latrit just aktiivselt ei "kasuta", ei meeldi mulle siiski, et seda teeb keegi teine. See eestlaslik kadedus - ise ei tee, aga teisele ka ei anna - istub ikka nii tugevasti sees :-)

Loetud: Akadeemia 5/2009
Vaadatud: Majavalvur (TV3), Dekameron (PBK), Spawn (Kanal2)

Neljabased mõtted

Täna siis jälle tagasi mundaanse tõlkimise juures. Nagu ikka pärast süüvimist tarkvara tõlkimisse, oli üleminek raskevõitu, aga päeva lõpuks õnnestus siiski päris hea tulemus saavutada, ligikaudu 15000 tähemärki :-) Mis on õieti hea, sest kuigi praegu ei ole vahest kõige pingelisem aeg, ei oleks kirjastajad nüüd ka kindlasti suures vaimustuses, kui ma pikemaks nende lainelt eemale eemale jääksin...
Aga rajust tõlkimisest hoolimata vaatasin mõningate suunavate viidete peale ära ka kaks Youtube'i videot. See on ikka päris hea koht, aga sealt millegi ülesleidmine omal käel nõuab vist küll suurt pühendumust...
Esimene video oli kellegi saksa tüdruku Eesti eurolaulu karaoke-esitus. Väidetavalt oli ta seda laulu näinud-kuulnud vaid päev varem. Ja ometi oli sõnaline pool täiesti arusaadav. Aktsent muidugi, aga täiesti talutav. Ütle siis veel, et see eesti keel on nii raske, et aastakümnetegagi selgeks ei saa :-)
Teine oli veel parem: eestlase arusaam Euroopast. Tõeliselt hea irvega tehtud: Norra - see on maa, kus nad suusatavad väga hästi, peaaegu sama hästi nagu eestlased; Hollandist saab kanepit ja Taanist tuult, muud seal ju ei ole jne jne. Eneseiroonia on igati tasemel ja vastab ilmselt ka tegelikult üsna paljude eestlaste lihtsustatud arusaamale välismaailmast :-)

Loetud: Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Tähekütt (TV6)

Pühabased mõtted

Tänane päev möödus tavapärase pühapäeva rütmis: valdavalt tõlkimine, mida katkestas sama tavapärane ema külaskäik. Sedakorda oli see küll sellevõrra erilisem, et ta oli äsja Kunglast tulnud, tubli imesena ikka kündnud ja külvanud usinasti seal (kartul ja hernes ja teab mis veel olevat maas nüüd) - ja ilmselt suurest erutusest nii varakult tegutsema asunud, et oli mul ukse taga juba veidi pärast kella ühte. Teisisõnu ajal, mil ma olin silmad küll juba lahti saanud, aga ei osanud veel aad ega ood oodata ega öelda :-) Aga igatahes üle ma selle jalustrabavalt varajase külaskäigu elasin ja olen endiselt täie elu ja tervise juures...
Emale mu uus uks päris meeldis või vähemalt ei öelnud ta ühtegi halba sõna, vaid oli rõõmus. Kutsus ühtlasi mind peatselt endale Tallinnat tutvustama - ta seal uues kohas Liivalaias ei tunne ümbrust üldse, mina aga töötasin omal ajal Postimehes nii ühel pool (Tatari tn) kui teisel pool (Maakri tn) tema praegust töökohta. Vaatab, millal täpselt selleks aega leiab või õigemini, millal meie graafikud kenasti kokku jooksevad.

Ühe laheda tembu tegin täna ka: võtsin Facebookis ette mingi ankeedi, mis pidi välja selgitama, kas ma ikka olen tõeline eestlane. Päris andekad küsimused olid ja, oh imet, selgus, et ma ikka olengi eht eestlane :-)