Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks väike väljaskäik. Mitmesuguseid asju oli jälle tublisti kogunenud, nii et tuli ette võtta kulgemine linna. Kõigepealt Toompeale, kus hallide müüride varjus pesitsevas RKK-s ootasid ees paar lepingut, seejärel aga juba kirjastusse, kus ootas ees ähvardavalt punaste kaante vahele pistetud tõlge, millesse toimetaja oli oma pookstave teinud. Mitte ohtralt, väitis ta ise, ja võib-olla ka õigusega, aga siiski neid jagus.
Seoses sellega sain jälle targemaks: minu arusaamad sidekriipsu ja mõttekriipsu kasutamisest on olnud, selgus, kui mitte päris valed, siis vähemalt vildakad, nagu näitas mõningate algul imestust tekitanud paranduste ülekontrollimine eesti keele käsiraamatust (sidekriipsu kasutamine ja mõttekriipsu kasutamine): mul oli mingil põhjusel olnud arvamus, et näiteks Poola-Leedu või Molotovi-Ribbentropi tuleb kirjutada mõttekriipsuga, aga nüüd siis sain lõpuks teada, et peab hoopis sidekriipsuga... Inimene ja isegi Marek Laane õpib, kuni elab...
Sellega aga linnaskäik ei piirdunud: sain veel kokku ema ja ta poiss-sõbraga, kes soovisid kogu südamest mulle peatseks sünnipäevaks midagi vajalikku, kasulikku ja meeldivat kinkida. Ja sellega nad ka toime tulid, aga kuna tegemist on sünnipäevakingiga, siis sellest lähemalt juba sünnipäeva paiku.


Loetud: Akadeemia 9/2011
Vaadatud: Farscape (TV6), Ilvese jälgedes: New Jersey kutt (Kanal2), Kalevipojad (Kanal2), Karistaja: sõjatsoon (Kanal2)

Reedesed mõtted

Suhteliselt tavaline tööpäev, millest küll tubli tüki võttis raamatulaada väisamine Rahvusraamatukogus, kust ma muidugi vaarusin - ei, mitte ilma tõttu, see oli täiesti "normaalne", õnneks siiski vähemalt mõningase tuulega - tagasi pisukese raamatukoorma all. Aga nähtavasti on masu siiski mõjutanud tublisti ka kirjastusi või oli siis mu meeleolu miskipärast valel lainel või, mis kõige vähem usutavam, tunde- ja maitsemeel arenenud, aga igatahes jäi see aasta vähegi ihaldusväärseid raamatuid kohe hulka vähem silma kui varasematel aastatel. Ma olen ikka seadnud rahalati viie tuhande krooni peale, aga seekord õnnestus sellest ära kulutada vaid veidi üle poole. Tõsi, ostetud raamatuid polnudki ehk oluliselt vähem, aga tundus, et seekord said kotti enam-vähem kõik, mida ma oskasin soovida, erinevalt eelmistest aastatest, kus ma olen nii mõnegi raamatu jätnud mälupessa, olgu siis hinna tõttu või enamasti pigem seetõttu, et huvi selle vastu on suhteliselt leige. see tähendab, siiski olemas, aga mitte nii suur, et tingimata kodus asuvaid horisontaalis raamatute virnu kõrgendada... Aga olgu selle väikese kurtmise peale siis ka kohusetundlikult ära mainitud tänane saak:

• T. Paul. Seitse sabasulge
• B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
• Kilde Taani suhetest Eestiga
• Lübecki õiguse Tallinna koodeks 1282
• U. Liivaku. Väike soveti keele sõnaraamat
• M. Hodges. Lugu rahvarelvast
• M. Helme. Lembitu, eestlaste kroonimata kuningas
• Dionysios Fabricius. Liivimaa ajaloo lühiülevaade
• N, Gaiman. Tähetolm
• A. Beevor. D-päev. Normandia lahing
• R. Bessel. Saksamaa 1945. Sõjast rahuaega
• J. Rževskaja. Sõjaväetõlgi märkmed
• M, Kröönström. Kaptenite ja leitnantide sõda

Tänane Sirp oli taas suhteliselt lugemisvaene (karta on, et nii võib kulgeda valimisteni välja - nii tugev on ikka poliitikute ja poliitika jõud, et neile ei piisa üld(päeva)lehtedest, vaid nad on suutnud enda huvide teenistusse rakendada ka muidu kultuurile pühendet väljaande...), aga sisaldas siiski väga toredat juubeliintervjuud eesti vana kirjakeele nimeka uurija Kingisepa Valve-Liiviga.

Sattusin täna ühe vahva saidi peale, mis üritab kokku panna üleeuroopalist ajalugu ja just sellist sõna otseses mõttes üleeuroopalist, mis käsitleks rohkem ühiseid ja üldisi jooni kui konkreetseid riike või rahvaid. Praegu paistab see olevat üsna algusjärgus, aga sisaldab siiski päris palju huvitavat materjali juba (näiteks jäi silma ülevaade Euroopa raamatuturust).

Täna sain nähtavasti lahendatud ka ühe pisikese müsteeriumi, mis tegelikult juba aastaid oli vaevanud, nimelt küsimuse, miks mu tekstides sageli sõna "mõlemad" asendatakse sõnaga "kumbki". Mul oli mingil teadmata põhjusel arvamus, et "mõlemad" käib positiivse lause kohta (mõlemad tegid seda ja toda) ja "kumbki" negatiivse lause kohta (kumbki ei teinud seda ega teist), aga täna üht järjekordset niisugust parandust põrnitsedes tuli pähe mõte võtta kätte "Eesti keele käsiraamat" ja etskae, SÜ116 all oli kenasti öeldud, et "hulgaasesõna kumbki puhul vaadeldakse kaht asja eraldi, asesõna mõlemad puhul aga koos". Eks see nõuab natuke harjumist, et kirjutada näiteks "mõlemad ei soovinud vett juua" või "kumbki tahtis endale Družbat saada", aga ma püüan seda vähemalt meeles pidada...


Loetud: Sirp, 10.12.2010
Vaadatud: Ilus ja lõbus 2010 (Kanal2), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), Hyperioni langus (TV3)

Ilmunud tõlked:
V. Juškin. "Moskva embuses" (Euroopa tango, taktimõõt 4/4) (Diplomaatia 11/12 2010)
F. Lukjanov. Kiire dekoratsioonide vahetamine (Diplomaatia 11/12 2010)
E. Lucas. Vereurmas maa (Diplomaatia 11/12 2010)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest veidi aega kulus ühe artikli tõlkimisele Postimehe heaks.

Sattusin Economistist lugema huvitavat artiklit, mille võiks lühidalt kokku võtta nii: lugemisoskus on kahandanud inimeste ellujäämisvõimet. See on ehk väike liialdus, aga mitte päris vale: neuroloogide uuringutes selgunud, et ajus kasutavad sama piirkonda lugemisoskus ja iidne kunst samastada objekte nende peegelpildiga (mille inimese peal ehk tuntum näide on peegelkirja lugemise võime). See viimane on loomulikult ellujäämisstrateegias päris oluline, sest vaenlane ei pruugi ju rünnata ainult eest, vaid ka tagant ja siis on küll hea, kui oskad näiteks veepeegelduselt ära tunda, et üks seal nähtu oled sa ise ja teine, kes ennast ähvardavalt sinu kohale välja sirutab, tahab sind nahka pista... Lugemisoskus aga pidada seda omadust kahandama. Aga noh, teiselt poolt annab lugemisoskus ilmselt inimesele ka võimaluse välja töötada ellujäämisstrateegiaid, mis võimaldavad minimeerida kartust, et keegi võib selja tagant (või lausa üldse) rünnata...

Täna sain isikliku kogemuse, mis kinnitas, et euro tõesti tuleb - kuhu ta siis enam saab jääda, kui juba korteriühistu saadab välja arve, millele on juurde kritseldatud maksmisele kuuluv summa ka eurodes. Seda oli napilt alla 100 euro (täpsemalt poolteist eurot vähem). Nojah, need ajad vaevalt enam tagasi tulevad, kus suvekuudel see arve kroonides kolmekohaline oli, isegi kui ühistu võetud laenud peaksid imekombel korraga tasutud saama, aga ma olen aru saanud, et paljud kõnelevad arvetest, mis on lausa kolm-neli korda suuremad... Ilmselt olen õnneseen, et nii vähesega läbi saan ajada :-) Kuigi jah, suurte eeskujude kombel 5000 krooniga kuus läbiajamist ei julge ma enda kohta küll enam väita, ikka natuke rohkem kipub kuluma... :-)

Täna nägi siis lõpuks ilmavalgust ka kaua oodatud Mandriva Linux 2010.1 ehk "kevadväljaanne". Tegin selle kohta ka eraldi uudisnupukese. Loodetavasti on firma nüüd oma rahaasjad nii palju korda saanud (vt ka eilset sissekannet), et need ei hakka edaspidi mõjutama väljalasete ilmumist. Aga eks näeb, milline see uus tegevuskava üldse välja hakkab nägema: kulude kärpimine ja äsjane raske rahalise seis on igatahes juba viinud minema mitmed arendajad ja kui arvestada, et enne sedagi kurdeti tööjõunappuse üle, mis ei võimaldanud mitmeid asju õigeaegselt või üldse teha... Aga jah, öeldakse ju, et lootus pidada see viimane surija olema, nii et loodame siis parimat.

Sattusin täna üsna juhuslikult vaatama veebis paiknevat eesti keele käsiraamatut ja avastasin, et see on saanud uue välimuse. Mitte küll väga uue, sest navigeerimine on endiselt mitte just kõige kergem (pikk, nii pikk alajaotiste nimekiri vasakul, mida aina kerida ja kerida...), aga vähemalt nii-ütelda moodsama ja silmale kenama. Hea seegi, sest vana oli tõesti, kuidas seda öeldagi, väga vana väljanägemisega.


Loetud: [digi] juuli 2010; R. Kasik, Eesti keele sõnatuletus
Vaadatud: Aardekütt (TV11)