Esmabased mõtted

Päev, millele andis veidi värvi jälle ühe artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks. Temaatika on peatselt ilmuval kuukirjal huvitav, aga minu kätte jõudnud artiklite tõlkimine pole olnud kaugeltki lihtne, nõudes pigem selliseid teadmisi, mida mul kipub natuke nappima, paraku ... Aga eks ma püüan ...

Täna leidsin postkastist kirja Eesti Päevalehe peatoimetajahärralt Soonvaldi Urmolt isiklikult - ehkki selle "isikliku" kirja saajaid oli kahtlemata üle Eesti või lausa maailmagi veel rohkelt -, milles pakuti vaimustavat võimalust tellida taas EPLi üllitatavat sarja. Paraku selgus, et kui eelmiste, raamatuid sisaldanud sarjade ajal oli koostöö tõttu Akadeemiaga nende tellimine avatud ka minusugustele eluheidikutele, kes Eesti Päevalehe tellijate hulka ei kuulu, vaid eelistavad hoopis Akadeemia laadis nišiväljaandeid, siis seekordne sari, mis pakub usutavasti Eesti parimate hulka kuuluvaid filme DVD-del, on mõeldud ainult EPLi või siis ka Eesti Ekspressi või Maalehe tellijatele. Natuke kahju muidugi, aga nii kõrgelt ma ka filme, ei neid konkreetseid ega üldse, hinda, et selle nimel hakata postkasti ja lühemat aega ka kodu risustama mõne üldhuvi-ajalehe tellimisega ...


Loetud: Vikerkaar 3/2012; The Encounter of Eastern Christianity with Early Islam
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpis veidi sedakorda tänasele langenud ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Lisaks muule heale ja paremale tõi ema kaasa ka paar ristsõna, mis vähendasid nende lahkumise järel veel veidi tööaega. Lisaks oli postkasti täna pandud ka Eesti Päevaleht, milles samuti oli pisike ristsõna (kuigi ma eriti ei armasta neid tänapäeva Eesti ajalehtede ristsõnu - maru lihtsad ja igavad on nad enamasti). Paraku heitsin pilgu ka ülejäänud lehele, mis jättis ikka täiesti masendava mulje (ma ei ole paberil Päevalehte vist oma poolteist aastat näinud), meenutades halvimate aegade Reklaamilehte - sõna otseses mõttes: nägi välja täpselt nagu ajalehepaberisse ja veidi teise formaati valatud Rocca al Mare kaubanduskeskuse vihikuke, kus samuti on reklaamide vahele poetatud mõned veidi rohkem kui hinnalipiku lugemist nõudvad kirjatükid - ainuke erinevus oligi see, et polnud klantspaberil ja tublisti õhem oli ka...

Täna algas siis taas uus sõda, päris elevile ajav sündmus - kulus vaid kaks päeva pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni ning lennukeelutsooni "jõustajad" olidki Liibüa rannikul platsis ja asusid tegutsema. Võib-olla oleks isegi eile olnud, kui Gaddafi poleks üritanud tüüpilise äraehmatatud diktaatorina aega võita ja "relvarahu" välja kuulutaud. Eks saab näha, kuidas see "tsiviilelanike julgeoleku tagamise" operatsioon reaalselt välja hakkab nägema, sest osutatud resolutsioon keelab päris sõnaselgelt võõrjõudude Liibüa pinnale astumise, aga ainult õhust soovitud tulemuse saavutamine ei pruugi just lihtne olla (nojah, Kosova puhul ju sisuliselt see nii läks, aga olud on nende kahe juhtumi puhul ikka omajagu erinevad). Samas on ka selge, et pole just kuigi palju neid, kes üldse tahaksid sinna maajõude saata (ja mõned, kes ehk isegi tahaksid, aga keda ei taha jälle keegi teine...). Gaddafil pole muidugi just kuigi palju kas või praeguse vaid mõne riigi koalitsiooni jõudude vastu seada, vähemalt seni, kuni nad õhus püsivad, kuid maa peal on ta valikud ja võimalused siiski mõnevõrra suuremad, ehkki jõudude liigutamine riigisiseseltki võib tal päris keeruliseks minna. Vaevalt ta naljalt ise taanduda tahab (nojah, formaalselt täiesti õigesti on ta ju öelnud, et tal polegi kuskilt tagasi astuda - tõepoolest, ta on ametlikult ainult "revolutsiooni juht ja õpetaja" :-) ), nii et küsimus on pigem selles, kas riigi sees ja just tema seniste poolehoidjate seas leidub jõudu, mis talle vastu astuks. Enamasti võiks ju selliseks jõuks olla sõjavägi või ka politsei, aga need on Liibüas äärmiselt nõrgad, kehvalt varustatud ja logiseva juhtimisstruktuuriga just Gaddafi enda teadliku poliitika tõttu. Ja endale otseselt alluvaid erijõude, kes ühtepidi on ka sõjavägi, aga samas sõjaväe ülemjuhatusele ei allu (njah, absurdne, aga nii ta on...), on ta suutnud ränga raha ja meeleheaga ja mõistagi ka tubli traibalismiannusega päris korralikult lojaalsena hoida. Aga eks näeb, hõimuustavus on mitme otsaga asi...


Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Karate koer (TV3), Rückkehr aus anderen Welt (RTL2), Kelgukoerad (Kanal2)

Ilmunud tõlked: V. Juškin. Kohustuslik kirjandus "vana Euroopa" poliitikutele (Postimees, 19.03.2011)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema külaskäik, kes otsustas ühendada tänase poodlemisretke oma kõiksekallima poja külastamisega. Ühtlasi tõi ta ka ristsõnu lõpetada ning mõningase üllatusena jättis mulle ka tänase Päevalehe, mille oli ostnud uue raamatusarja avalöögi, Krossi Jaani mälestuste hankimiseks. Ma ei ole füüsilist Päevalehte näinud vist oma aasta, võib-olla isegi rohkem (viimane kord oli kindlasti rongiga Türile sõites aja surnukslöömiseks kaasa ostetud eksemplar, ainult ma ei ole kindel, millal...), sestap võtsin huviga kätte. Aga nojah, laupäev ju ja ilmselt sellepärast ei kulunud isegi viit minutit lehe läbimiseks: lugeda oli ainult Ivan Orava olukirjeldus teiselt poolt ja poliitikute arvamused seoses Iraagi sõjaga, võrdlevalt nii toonasest kui tänasest. Päevalehe suur ristsõna oli selles mõttes parem, et andis ajalehe läbimise ajale veel viis minutit juurde... Selles mõttes on ajalehtede RSS-voogu ikka palju parem jälgida: need tekitavad peaaegu nii ööpäevaringselt mulje, et seal leidub uudiseid ja muud lugemisväärset - aga kui võtta reaalne paberleht kätte, siis jah, üle viie minuti on ikka raske aega kulutada (kuigi kindlasti on ka erandlikke päevi...)

Eilse tõlkekriitika jutu jätkuks: täna leidsin üle mitme aja kriitikat ühe oma tõlke kohta. Nojah, päris tõlkekriitikaks seda nüüd pidada ei saa: see oli kirjutatud paberlehes ilmunud tõlke autori ajaveebis ilmunud originaali kommentaarina, poolanonüümsena (selles mõttes, et autori jälile jõudmine nõudis õige mitu sammu) ja piirdus napi tõdemusega, et

while the Estonian translation at Postimees.ee is not strictly horrible, it has also managed to do away with most of the wit, eloquence and aptness of phrase present in the original.

Ma küll päris kindel ei ole, kas see nüüd tõele vastab, aga teiselt poolt olen ma ju ka kritiseeritu, nii et kuigi erapooletu ma ju olla ei saa. Seda ma tean küll, et üks fraas oli originaalis kindlasti, mis eestikeelses tõlkes ei kõla nii hästi: ingliskeelsele going postal'ile ma lihtsalt ei osanud leida sama lühikest ja tabavat vastet ning pidin piirduma jutustavama "valimatu enda ümber tulistamisega". Aga ju ma pean edaspidi hoolikam olema, sest ilmselt siis ikka midagi selles tõlkes pidi leiduma, mis kommentaatorit (hmm, veidi pikantseks muudab kommentaari asjaolu, et see postitati loo alla, mis räägib internetikommentaaridest ja -kommentaatoritest :-) ) nii sundis ütlema.


Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Smallville (ETV), Cibe Zero (RTL2)

Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: kommud ja kommentaatorid (Postimees, 20.03.2010)
M. Jönsson. Mõtlemine rikub mõtlemise seadusi (Postimees, 20.03.2010; ilma viiteta, sest artikkel on mõeldud ainult "rikastele ja ilusatele")