Esmabased mõtted

Tänasesse päeva tõid vaheldust ja elevust kaks sündmust, millest esimene oli üks väljaskäik sihiga külastada tasapisi kunagise porilägase poolmuruplatsi asemel juba harjumuspäraseks muutuma hakkava Solarise klaaskiiskava keskuse Apollo raamatupoes toimuvat raamatuesitlust. Esitles raamatut Laari Mart, kelle puhul jääb vaid üle imestada tema töövõimet: isegi kui olud pole ehk kõige soodsamad ja kaasa aitavamad, suudab ta ikka produtseerida meeletus koguses huvitavat teksti. Sedakorda siis raamatu 2008. aasta Gruusia sõjast pealkirjaga "Impeeriumi vastulöök". Põgusalt sirvides jäi mulje, et tegu on vähemalt heal tasemel publitsistikaga, kui mitte parema ja väärikamagi teosega (nojah, päris ajalugu klassikalises ja teaduslikus mõttes on ehk nii värske sündmuse kohta isegi raske või vaat et võimatu kirjutada, aga tundus, et selle nimel on igatahes pingutatud). Siiski jäi samamoodi juba sel põgusal sirvimisel kurvastaval kombel silma mõningaid kirja- ja küljendusvigu (võib-olla ka kaheldavaid koha- ja isikunimede transkriptsioone, aga nende osas ei julge midagi täpsemalt arvata praegu). Igatahes on kindlasti tunnustamist väärt, et sellistest olulistest, kogu maailma puudutavatest sündmustest kirjutatakse ka maakeeli kohalike autorite poolt, mitte ei pea teavet nagu rosinaid saia seest mööda maailma ja võõrkeeli kokku ajama (millega ei taha ma sugugi öelda, et seda ei võiks teha, täienduseks näiteks ka parima tahtmise juures alati vaid teatavat osa võimalikust teabest sisaldavatele üksikteostele). Raamatusse autori pookstave küsides selgus vestluses, et Laari Mardi kirjutamistuhin pole kaugeltki möödas (mida olnuks ka põhjendamatu arvata) ja et tal on kavas kirjutada midagi ühel ka mulle väga põneval teemal (mida ma oma ajaveebiski olen õige põgusalt käsitlenud). Aga jäägu see siin sõnaselgelt välja ütlemata, eks see ole näha, kas see kavatsus teoks saab ja millal.

Muidugi ei olnud võimalik raamatukauplusse sattudes, et ma sealt ainult esitletava raamatuga välja tuleksin (ja ega ma seekord ka nii hirmsasti ei püüdnud seda tungi vaos ja all hoida), nii et olgu siin siis ka ära mainitud tänane täiendus kodusesse raamatukokku:

• M. Laar. Impeeriumi vastulöök
• Tallinna ajaloo lugemik. Dokumente 13.-20. sajandini
• Jalgpall. Sulgpall. Tennis. Võimleine. Seletus- ja neljakeelne tõlkesõnastik

Teine tänase päeva erutav sündmus oli peidus postkastis. Jah, ma ei mäletagi enam, millal - kui kõrvale jätta "personaalsed", otse mu korterile, kelle eestkostjana ma olen ennast juba lausa tundma hakanud, suunatud kirjad - sain otseselt mulle adresseeritud ja veel pealegi käsitsi kirjutatud kirja. Nojah, täpsemalt isegi postkaardi - ja see on veel haruldasem, viimane selline saabus vist poolteistkümmend aastat tagasi! Saatjaks üks tuttav inimene, kes parajasti Poolas viibib: nähtavasti on see just selline koht, kus saab pähe tulla nii hull mõte hakata postkaarti saatma :-) Igatahes olin ma selle üle üliväga rõõmus.


Loetud: M. Laar. Impeeriumi vastulöök
Vaadatud: Elavad surnud (Fox), Labürint (Sony Entertainment), Välisilm (ETV), Afganistan - kättemaksu hind (ETV), Elas kord Imedemaal (Sony Entertainment)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse lõi tubli augu väljaskäik. Selle esimene osa viis mind Toompeale, täpsemalt RKK ruumidesse, kus ootasid ees paar allkirja vajavat lepingut ja teadasaamine, et edaspidi pole nähtavasti vajagi sinna kõrgele ronida pookstaave jagama, sest mingi vormistamise asi muutub. Mis on ühelt poolt muidugi hea, aga teiselt poolt jälle halb, sest seal töötab ju ikka õige mitu vähem või rohkem tuttavat inimest, kelle füüsiline nägemine muutub seeläbi veel vähem tõenäoliseks ...

Väljaskäigu teine osa viis mind  - et kavandatud ürituseni oli veel omajagu aega - aeglasele jalutuskäigule läbi linna, mis paratamatult lõppes raamatukaupluses. Siiski tegin südame nii kõvaks, kui see vähegi suudab ilma pulseerimist lõpetamata minna, ja hoidusin kõigest väest raha kulutamisest ja tõenäoliselt õige tükiks ajaks horisontaali jäävate trükiteoste juurdehankimisest. See-eest nautisin RKK-st omandatud Diplomaatia ingliskeelse numbri - see iga-aastane eriväljaanne, pühendatud Lennart Meri konverentsile - lugemist arvatavasti Tallinna kõige mõnusamas kohvikus, mis asub Solarise Apollos. Nojah, eks mugavaid kohti ole muidugi veel ja ilmselt mugavuse mõttes lausa tunduvalt paremaidki, aga see ümbritsetus raamatutest ja mõnes mõttes täiesti ebakohviklikkus annavad talle omamoodi fluidumi, mida ma Eestis või isegi mujal vaid harva olen kohanud.

Siis aga jõudis kätte aeg enda asukohta mõne meetri võrra nihutada ja osaleda Möldri Andruse vastse raamatu "Riigita rahvad. Kaukaasia" esitlusel. Raamatut ennast olen ma jõudnud vaid sirvida, tundus olevat piisavalt huvitav, aga eks ma sellest jõuan kirjutada kunagi hiljem, kui see põhjalikumalt läbi töötatud, loodetavasti ... Esitlus oli nagu esitlused ikka: autor kisti-jäsutati  lavale ja päriti talt igasugu asju ja ta siis pidi vastama ja rääkima ... Huvitavalt rääkis muidugi. Usutavasti täidab ta lubaduse kirjutada veel selliseid raamatuid ja leiab neile ka avaldamisvõimaluse, sest teadmisi niisuguste rahvaste kohta ei ole eesti keeles kohe kindlasti üldse mitte liiga palju.


Loetud: Diplomaatia Special Edition, May 2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Doctor Who (Yle2), Pilvede all (Kanal2)

Reedesed mõtted

Peaaegu täielikult töövaba ehk lusti-och-lillepeoline päev, millest ma õige mitu tundi veetsin kirjandusfestivali HeadRead õhustikus. Ma olin küll kavatsenud minna kuulama juba lätlanna Ikstena Nora esinemistki, sest ei juhtu ju iga päev nägema elusat lätlast, seda enam veel sellist, kes on seotud niisuguse, tänaseks valdavalt muistse maailma ilminguga nagu liivlased, aga see oli siiski minu jaoks natuke liiga vara.

Sestap jõudsin üritustele just selleks ajaks, kui rahva ette astus julgelt Prantsuse neiu Kalda Katrina - või peaks ütlema "Eesti"? samas elab ta Prantsusmaal, nagu ma olen aru saanud, ja ilmselt on vähemalt suure osa edaspidisest elust ka selle maaga sidunud, nii et õige see ei tundu, olgu ta siis sündinud ja lapsepõlve algusosa veetnud kus tahes... Igal juhul oli tema eesti keel väga hea, nii et kui poleks teadnud, et ta on juba paarkümmend aastat välismaal elanud, siis ei ole ilmselt tähelegi pannud üksikuid hetki, mil ta justkui tundus otsivat (õiget) sõna - nojah, eelteadmine on kahjulik asi, paneb otsima pidepunkte, mis seda kinnitaksid :-) Igal juhul tema vestlus Tamme Marekiga jättis äärmiselt sümpaatse mulje, nagu ka ta ise terve oma olemisega, ja kõik see, mida ta kõneles oma loomeprotsessist (ja ühtlasi Prantsusmaa kirjastamispraktikast), tekitas kindla veendumuse, et tema raamat on üks esimesi, mida ma suve lõpu poole vaba aja tekkides käsile võtan.

Seejärel oli aeg vahetada senine asukoht Kirjanike Liidu majas uue positsioneeringu vastu Solarise Apollos, kus mõni aeg hiljem astus lavale teine mind huvitanud kirjanik Goodwini Jason (õieti tuleks küll öelda, et mind intrigeeris ta rohkem ajaloolasena, sest tema eriala on Bütsantsi ajalugu ja ka ma ise olen sellega mitmel ajal ja mitmeti üsna sügavuti kokku puutunud). Ka see oli esinemine, mis jättis väga hea mulje, kuigi võib ka kohe öelda, et kuivõrd ma olin äsja tõlkinud temaga tehtud intervjuu, siis oli teatav osa tema jutust juba tuttav. Aga ta oskas seda siiski vürtsitada rohkete lisadetailidega ja mõistagi ei piirdunud vestlus, mida väga napisõnaliselt, aga siiski kindlasuuliselt juhtis Kaera Krista, ainult nende teemadega, mis olid intervjuust läbi käinud. Paraku alustas Goodwin oma esinemist vastse raamatu katke ettelugemisega ja et kasutada oma häält võimalikult hästi, andes edasi erinevaid isikuid ja muud sellist, otsustas ta mikrofonist loobuda. Ja nii jätkaski ta kõnelemist ilma mikrofonita, mis Solarise Apollo niigi kesiseid kõlalisi omadusi arvesse võttes sundis kõrvu päris teraselt kikitama. Aga valdav osa jutust oli siiski kuuldav ja mõistetav, hea seegi.

Et see üritus toimus raamatukaupluses, tähendas paratamatult seda, et ma, nõrga iseloomuga, nagu ma olen, ei saanud sealt kuidagi lahkuda ilma riiulitest silmi üle laskmata, mis sama paratamatult tõi kaasa silmamisejärgse astumise kassa juurde... Olgu siin siis ka ära mainitud silmamise tulemused:

• V. Lillemäe. Vändra kandi antsakad lood
• Konfutsius (Hiina mõttevaramu 1)

Tänase päeva saaavutuste hulka kuulub veel ühe Mageia veebilehe tõlkimine, mis sedakorda on pühendatud huvilistele tutvustuseks, kuidas saaks ise panna õla alla Mageia muutmisele veel paremaks.

Kogu eelneva kultuurivirvarri taustal ei olnudki tänases Sirbis väga palju erutavat. Kalmo Hent oli kirjutanud Weberist tõukuvalt päris huvitavalt teadusest ja teadlastest ja nende kutsumusest ning päris huvitav oli ka vastremonditud Ajaloomuuseumi põgus tutvustus, aga lehe peamine tõmbenumber oli vähemalt minu jaoks vadjalastele ja vadja kultuurile ja keelele pühendatud topeltlehekülg. Mõneti on muidugi masendav lugeda lugu, mida on vaid napilt üle poole lehekülje ja milles mitte ainult ei suudeta üles lugeda kõiki veel elavaid vadja keele oskajaid, vaid neist kõigist isegi veidi pikemalt juttu teha - see on otsekui surivoodi juures seismine... aga eks samas ole see paratamatu elukäigu osa, et miski kunagi algab ja kunagi ka lõpeb... Seda etem oli samas lugeda, et kui ka vadjalaste väljasuremine on enam-vähem kindel, leidub siiski neid, kes tahavad selle pärandit säilitada kõigist raskustest hoolimata (see on ikka päris karm, kui külamuuseum, mis sellisena on lausa unikaalne, tervelt kaks korda maha põleb!). Teisele leheküljele oli koondatud kaks artiklit (esimene ja teine) samuti lõpetatud olekust, aga sedakorda mitte nii morbiidsest - nimelt sai mõne aja eest valmis "Vadja keele sõnaraamat". Mul on ka mõned algusköited olemas ja see on tõepoolest suur teos ja suurteos, mille uurimine on lausa põnev mitmesuguste seoste leidmise seisukohalt (vähemalt musugusele inimesele, kellele meeldib leida keeltest etümoloogilisi või ka pealiskaudseid paralleele).

Väikese rosinana olid samale topeltleheküljele ära mahutatud ka Emakeele Seltsi korraldatava keeleviktoriini küsimused. Õige kummaline: ma vaatasin ka ESi veebileheküljelt üle, aga seal polnud sõnakestki, et nad mingeid keeleviktoriine korraldaksid, samas jäi mulle nende teine, sootuks teistsuguste küsimustega keeleviktoriin silma ka Oma Keele värskest numbrist. Naljakas, et nad niimoodi suhteliselt nurgatagusena lausa kaht keeleviktoriini korraldavad... (võib-olla ka rohkem, aga need kaks on seni mulle silma jäänud).

Loetud: Sirp, 27.05.2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Vereringe (TV3), Kelgukoerad (Kanal2)

Kolmabased mõtted

Valdavalt tavaline tööpäev, mis aga oli lisaks raamatu tõlkimisele raamatutega seonduvast nii läbi imbunud, kui vähegi veel saab olla :-)

Algas see sellega, et avastasin postkastist kenakese maksikirja Apollolt - ja etskae, seal oligi sees kaua oodatud raamatuajakirja Lugu teine number koos auhinnaraamatuga, mis tabavalt kannab pealkirja "Raamat". Sellega lõppes korralik epopöa ajakirja tagaajamisega ja ma võin ainult kiita Apollo esindajaid, kes piinliku olukorra lahendasid ajakirja ja raamatut uuesti postitades. Ma väga loodan, et kuhu iganes algne saadetis ka ei kadunud, ei jäänud see lihtsalt kuhugi lumehange või prügikasti vedelema, vaid jõudis mõne inimese kätte, kellele ajakiri ja raamat ka muud naudingut suutsid pakkuda kui rõõmu kätte langenud tulehakatisest...

Aga vaevalt olin ma maksikirja sisu jõudnud kiigata, kui minu asukohta hakkas välja peilima Eesti Päevalehe kuller, kelle GPS kurvastaval kombel ei teadnud mu aadressist halli ega pulli, aga kes siiski üsna osavalt ja hoolimata sellest, et juhiseid mu juurde sõitmiseks suuliselt anda on kohe päris keeruline, suutis majaderägastikus üpris kiiresti õige ukseni jõuda. Kulleri pakike sisaldas EPL-i uue raamatusarja Eesti mälu avalööki Jaan Krossi mälestuste "Kallid kaasteelised" kujul ning mõistagi ka kenasti arvet, mille tasumisel saab hakata sarja raamatuid edaspidi saama :-)

Ja et küll küllata ei jääks, siis oli raamatuga seotud ka kolmas tänane põhitööväline sündmus, mis viis mind taas kodunt välja (hmm, ma olen viimasel ajal hakanud palju väljas käima... ilmselt on aastatega kogunenud väsimus tõesti nii suur juba, et sunnib välja minema... tuleb ikka kindlasti lähemal ajal puhata, et sellised tungid endas kindlamini maha suuta suruda...). Selleks oli kahe Mardi, nimelt Mart Laari ja Mart Juure etlemine Solarise Apollos, kus esitlemisele tuli esimese Mardi koostatud raamat "101 Eesti ajaloo sündmust". Lisaks parandamatule huvile ajaloo vastu oli mul tegelikult ka teine põhjus, miks sinna esitlusele kohale minna. Mõne aja eest esimest korda Solarises ja samuti just sealses Apollos käies pidin kurtma mõnetiste ebameeldivuste üle, mis seondusid igasuguste rasvaste toitude lõhnade levimisega raamatupoodi, kuhu need kohe üldse ei sobi. Nähtavasti pole päevad aga õed või siis on mu enda nina petlik asjapulk (tookord võis nina ära petta asjaolu, et muidu allapoole sõitev liikuvtrepike, mis ju esimesena ette jääb, vähemalt kui tulla trolli pealt, nagu mina olen tulnud, tookord ei töötanud, mispärast ma mööda seda üles kulgesin ja seetõttu neist ebaraamatupoelike lõhnadega toidulettidest möödusin, enne kui Apollosse sisse astuda), aga seekord kenasti ülespoole suunduvast liikuvtrepikesest raamatupoodi kulgedes ja seal viibides neid ninna ei jäänud.
Intervjuu-dialoogi kujul üles ehitatud esitlus oli oodatult nauditav, sest mida muud võikski arvata, kui kohal on kaks meest, kes oskavad kenasti etendada kroonilise mölarröa käes kannatavat isikut ja kel muidu ka jutt kenasti jookseb ning kes oskavad jutulõnga isegi mõtteid sisse põimida. Nende oma pooletunnine etteaste oli isegi nii huvitav, et tõrjus tagaplaanile pelguse ära lõhkuda publikule istumiseks mõeldud tool, mis vähemalt väliselt jättis küll mulje, et on mõeldud kuni 12-aastastele ja mitte raskematele :-)
Eriti esimene Mart esitas ka ühe huvipakkuva mõtte selle kohta, miks Eestis on õieti nii vähe persooniraamatuid, pidades siis silmas persoone, kes on tõepoolest väärt raamatut, mitte neid, kes panevad oma surematu eluloo kirja juba 21. eluaastal või nii (ja kelle puhul võib oletada, et see on tõepoolest nende viimane taks midagi sellist kirja panna, sest järgmisel kuuekümnel aastal nad vaevalt enam millegi nii skandaalsega välja suudavad tulla, et see vääriks märkimist rohkem kui kurioosumite rubriigis). Tema arvates peitub selle taga eestlastele omane hüperkriitilisus, mis ei lase sulgegi kätte võtta (või no tänapäeval siis klahvidele vajutada), kui peakski peast läbi käima mõte kirjutada midagi põhjapanevat mõne suurkuju kohta. Ehk mälu järgi osundades: "Käsi hakkab kohe värisema, kui tekib mõte kirjutada Konstantin Pätsi elulugu." See võib muidugi ka üks põhjuseid olla, kuigi ma usun, et pigem suurem põhjus võib peituda selles, et isegi kui näiteks Pätsi või mõne teise päris adekvaatse eluloo saaks kokku kirjutada ka juba olemasolevate trükiste pealt, ilma et oleks vaja võib-olla mõnda inimest hirmutavat istumist arhiivides, nõuab see ometi tublisti aega - ja kui nüüd arvestada, et intervjuu-elulugusid jõuaks selle aja jooksul kokku miksida õige mitu, siis tõotab ka suhteliselt vähem tulu. Niisiis, selline "pragmaatilisus" võib olla vahest tähtsamgi põhjus, vähemalt ma julgeks nii arvata.


Loetud: Tehnikamaailm 3/2010
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Stargate Universe (RTL2)

Reedesed mõtted

Üldiselt tavaline tööpäev, mida katkestas väike väljaskäik. Selle käigu esimene ots viis mind kesklinna uude ostukeskusse, tollesse seal Estonia vastas, millest nii palju on kõneldud. Arvestades, et seda on reklaamitud mingi kultuurikeskusena, jättis asi üpris ebameeldiva mulje, kuigi samas tüüpilise ostukeskusena kõigi teiste hüper-, super- ja megamarketite kõrval pole talle midagi ette heita: üsna tavaline või isegi keskmisest veidi kenam müügibokside kogum. Aga negatiivseks muutis asjaolu, et mul oli asja sealsesse Apollo raamatupoodi ja see oli tõesti halb kogemus. Ei, mitte poe enda või töötajate poolest - selles osas mul Eestis õieti negatiivsed kogemused puuduvad: ilmselt on raamatupoodidesse mingil arusaamatul põhjusel alati sattunud asjatundlikud töötajad, kes ka poe enda meeldivaks muudavad. Nii ka selles poes. Kui üldse miski poe enda juures veidi häiris, siis see, et riiulite teemasildid olid veidi kehvasti märgatavad ja pealegi püsti asetatud, s.t. kirjaga alt üles, mis sunnib pead kallutama. Aga see oli pisiasi poe asukoha kõrval, mis oligi ebameeldivuse põhjuseks. Ma usun, et see on tingitud raskest majanduslikust olukorrast, ja loodan, et kui ajad paremaks lähevad, muutub ka midagi selles osas. Ah et mis siis? Teekond Apollosse viis läbi mitmesuguste söögikohtade, mille lõhn jäi ninna veel tükiks ajaks ka poes endas. Mul ei ole midagi põhimõttelist burgerite ja vorstikeste ja teab mille muu toidu vastu ja ühte ostukeskusse nad ju päris sobivad, aga üks koht, kuhu nad kuidagi ei sobi, on raamatupood. Kohvi hõrk lõhn, vahest ka värskelt valminud saiakeste lõhnaviirudega tepitud - jah, aga kindlasti mitte mingite rasvaste-õliste toitude vine. Õnneks oli vähemalt pood ise nii suur, et tahapoole jõudes see vine veidi vaibus (väidetavalt pidada otse raamatupoe kõrval olema ka mingi kohvik, aga selle lõhnad miskipärast mu ninna ei jõudnud...), kuid tagasi ettepoole tüürides lõid need taas üle pea kokku. Kui ma õigesti aru sain, siis samal tasandil asuvad vist ka kino ja kontserdisaal. Ma väga loodan, et need on piisavalt hästi isoleeritud, et niisugused rõvedad lõhnad sinna ei jõua... sest ma ei suuda kuidagi ette kujutada näiteks tšeburekilõhnalist tšellokontserti - või õigemini suudan, aga ei taha...


Igatahes sain oma asjad seal siis kiiresti ära aetud ja käigu teine ots viis mind juba kodulähedasse kandekeskusse, kus ootas ees üks pisike raamatusaadetis Krisostomuselt:

• Juozas Luksa. Forest Brothers: The Account of an Anti-soviet Lithuanian Freedom Fighter, 1944-1948

 Käisin samuti läbi samas kõrval asuvast, mulle kõige lähemast suurest mõttetu-kauba-poest Koduextra, aga isegi teatava üllatusena ei suutnud ma sealt leida midagi, mida ma otsisin. Tuleb ilmselt külastada muid sarnase profiiliga kohti - kuskil peab ju olema ka see mõttetu jubin, mida ma otsin :-)


Arvutiga esineb ikka mingeid probleeme. Viimaste uuenduste järel tekkis KDE-ga raskusi, ei püsinud teine üle ööpäeva enam üleval, mingi dbus-daemoni nimeline asjandus läks lolliks ja sundis jõuga taaskäivitust tegema. Tegin siis veel kord tarkvara uuendamise läbi ja seejärel käivitasin lausa arvuti uuesti. Praegu tundub, et see võis lahendada dbus-daemoni probleemi ja panna üldse asjad paremini tööle, kuid eks igal asjal ole hind: taas puudub täielikult heli. Kohe üldse pole teist, mitte mingil kujul ega vormis, ning ka seni teadaolevad nipud ei paista aitavat. Paistab, et asi on mingites õigustes sedakorda, nii et ilmselt tuleb lihtsalt oodata, kuni selle kallal midagi ette võetakse - saaks ilmselt ka ise susida, aga minusugusele arvutivõhikule on see liiga hirmutav ettevõtmine...


Google teatas täna oma translitereerimismootori "turuletoomisest". See tundub olevat üsna kasulik asi: mul tuleb ikka aeg-ajalt ette sõnu (ingliskeelses tekstis), mille puhul tekib vajadus teada, milline on see originaalis, kas või juba seepärast, et nii mõnelgi juhul ei pruugi inglise ja eesti transliteratsioonid kokku langeda (hea näide on araabia keel, mille puhul on õige mitu transliteratsioonisüsteemi, aga sama probleemi võib esineda ka teiste keelte puhul) ja mõnikord on keeruline ise asja tagasi teisendada. Iseasi muidugi, kui palju see just igal konkreetsel juhul abiks on, aga vähemalt mingi võimalus siiski vähemalt lähemale jõuda algsõnale.




Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Meenutades tulevikku (FoxLife), NCIS: Kriminalistid (TV3)