Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida omajagu kärpisid veel ühe, tõenäoliselt viimase artikli tõlkimine välisministeeriumile ja teise, suhteliselt pika, aga huvitava artikli tõlkimine Diplomaatiale.

Õhtupoolikul võttis mõnevõrra aega ka Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumine, kus ma võisin taas raporteerida, et nii palju kui praeguseks on võimalik olnud tõlkida, on valdavalt ka kõik tõlgitud. See hõlmab siis eelkõige Mageia veebilehekülge ning veebihääletuskeskkonda Epoll (paraku oli selle eestikeelne liides viimati, kui ma vaatasin, endiselt inkorporeerimata...). Räägiti ka ajaveebi tõlkimisest, aga vähemalt minul ei ole soovi ega tahtmist sellega enne tegelda, kui Mageia jõuab oma esimese väljalaskeni - siis saavad inimesed ka näha, mis imeloom see selline on ja võib-olla tekib siis ka ajaveebihuvilisi, praegu ma tugevasti kahtlen, kas kellelgi peale mu enda oleks üldse huvi alles loodava distributsiooni sünnitusvalude vastu... (muidugi, kui selguks, et keegi selle vastu huvi tunneb, siis mul poleks kindlasti midagi selle vastu, kui keegi seda ajaveebiasja vedama hakkaks).
Üks mõte jäi siiski kõlama, mis annab ka veidi praktilisemat tööd - nimelt Mandriva raames tarkvarapakettide lühikirjelduste tõlkimine, mille Mageia siis saaks üle võtta. Ega seegi ei ole just väga suur asi (ma mõtlen rohkem praktilise tähenduse kui tõlkimise mõttes - viimases mõttes on see kindlasti päris suur asi, sest tarkvarapakette ja seeläbi ka nende kirjeldusi on igal juhul väga palju...), aga nagunii on see olnud mul ka Mandriva raames plaanis millalgi lõpule viia, nii et nüüd sai see plaan siis ühe täiendava tõuke. Kokkuvõtet kogu kohtumisest võib vaadata siit ja täielikku logi siit.

Ma üldiselt eelistan mitte puutuda eriti kohalikku, Eesti poliitikat, aga sedakorda võib teha väikese erandi - sattusin täna üsna juhuslikult kohatud viite peale nägema koolivenna Kunnase Leo veebilehekülge, mis on päris hästi üles ehitatud (ja visuaalseltki täiesti nauditav) ja kus leiab ka märksa rohkem teavet kui ainult lähenevate valimistega seonduv, ka tema sõjanduslike mõtete ja ilukirjandusliku tegevuse kohta.


Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud. Grace'i päästmine (TV3)

Teisibased mõtted

Jällegi tahaks öelda, et tavaline esmaspäev, sest eilse hektilise päeva tõttu lükkus tarkvara tõlkimine selgi nädalal päeva võrra edasi. Kuigi, ega ka tänane päev palju vähem hektiline polnud, seda eelkõige tubli tüki hauganud linnaskäigu tõttu. Käimine ise oli üpris masendav tänasel päeval, sest ilm oli täiega sulale keeranud ja kõikjal vedelesid koletud lombid ja lirtsus ja puha. Ilmselt oli ka libe, vähemalt võis sellest lugeda. Ma ise küll seda kogeda ei saanud, sest mu vanad ustavad austerlased on nii maalähedased ning nii libisemis- ja kukkumispelglikud, et kõigi nende aastate jooksul on mul tulnud kogu tahtejõudu pingutada, et vähemalt korra talve jooksul ikka üks kukkumine kirja saada (palju hõlpsam on see näituseks külma aja algus- või lõpupurtsatuse ajal kingi jalga pannes, mis ongi andnud mulle hea võimaluse tunda ennast teiste inimestega võrdväärsena...) Aga ega täna polnudki kuigi hea kukkumispäev just selle vastiku vesisuse ja lirtsa-lörtsa tõttu.

Tegelikult oli mul kavas linna minnes eelkõige suunduda kuulama, mida kõneldakse Waltari Mika "Sinuhest". Aga nagu ikka, üritan ma harva linnas liikudes hästi palju asju ühekorraga ära ajada (mille seast täna ehk tähtsaim oli tõlkelepingu allakirjutamine välisministeeriumiga) ja nii selgus, et mul jääb omajagu vaba aega. Õnnekombel olin hommikul näinud, et Kunnase Leo on täna linna keskraamatukogus oma suurteosest kõnelemas just sobival ajal ja nii ma vist küll esimest korda elus (või käisin ma seal kunagi ammu-ammu, veel päris pisikesena? ei mäleta, tee või tina) ka sellesse hoonesse sisse astusin. Seda enam, et ma pole Leod õieti pärast Humanitaarinstituuti näinudki, kui välja jätta üks põgusam kokkupuutumine lõunalauas ja paar juhuslikku silmamist tänaval. Nähtavasti vähese reklaami või veel teab mille tõttu oli igal juhul teda kuulama kogunenud päris vähe inimesi, ma usun, et umbes kaheksa või nii, enamik neist vanainimesed, kes kohe algul tunnistasid, et ega ulme neid ei huvita, aga las kirjanikuisand räägib :-) Ja rääkida Leo muidugi mõistab, sellisel omapärasel köitval viisil. Kohe nii oskab, et kui ta lõpuks lõpetas - rohkem sunnitult, sest raamatukogu pandi lihtsalt kinni -, olles ka üsna paljudele küsimustele vastanud (mis küll valdavalt uurisid kõike muud kui raamatuga seotut), veenis pilk kellale mind selles, et hilja on juba teisele üritusele minna. Kuigi Leo on nüüd seadnud sammud poliitikarajale, ütles ta, et tal on siiski ka kirjanduslikke ambitsioone edaspidigi. Ja sealjuures päris huvitavaid - nagu ta mainis, mõlgub tal mõttes Põhjasõjaga seonduv ajalooline romaan. Arvestades tema jutustamisoskust ja militaarse lähenemise (meeldivat) eripära, on see kindlasti asi, mida oodata (looda kas või, et tema valimiskampaania edu ei too :-) ). Sest kuigi Põhjasõda on üsna pöördelise tähtsusega sündmus Eesti (ja muidugi mitte ainult Eesti) ajaloos ning sellest suhteliselt palju kõneldakse (eriti potentsiaalse eestlaste väljasuremise hetkena) ja isegi uuritakse, ei ole seda ilukirjanduses peaaegu üldse kajastatud. Esimese hooga meenuvad Mälk, Kippel ja Sinkel - ja ongi vist kõik...

Tarkvara tõlkimine kulges endiselt KDE radadel. Peotäis uuendusi oli tekkinud stabiilsesse harru, aga selle kõrval jõudsin ka omajagu ära teha arendusharus, nii kasutajaliidese poole pealt kui ka dokumentatsiooni osas, Kui tasakesi punnitada ja kui KDE SC-s väga palju uuendusi tõlkimise mõttes ette ei võeta, siis võib ehk isegi arendusharus jõuda suveks mitte ilmselt küll 100% lähedale nagu stabiilses harus, aga vähemalt sinnamaale, et tegemata oleks nii kasutajaliidese kui ka dokumentatsiooni poole pealt vaid mõned suuremad asjad, mis nõuavad põhjalikumat ettevõtmist (see puudutab peamiselt kaht suurt finantsrakendust KMyMoney ja Skrooge). Aga eks seda näeb.

Täna tuli ka üks uudis Mandrivast, nimelt on nad käed löönud õppetarkvara (õigemini küll vist rohkem õpetajate tarkvara) tootja Mythware'iga ning pakuvad nüüd eelkõige koolidele suunatult Mandriva+Mythware väikesülearvutitele sobilikku kooslust. Kui arvestada, et nii Brasiilias, kus Mandrival on ilmselt praegu tugevaimad positsioonid, kui ka potentsiaalselt Venemaal (läbi möödunudsuviste investorite ja võib-olla ka Venemaal kasutusele võetava uue, Linuxil põhineva "rahvusliku" distributsiooni), on just haridussektor see, kus tarkvaratootjad kõige enam kasu võivad loota, siis on see uudis igatahes lootusi kergitav.

Täna võis teada saada ka Eesti kirjastuste möödunudaastase müügiedetabeli tulemused. Väga palju üllatavat seal ei olnud, aga mõnda siiski. Et aimeraamatute seas on nõnda-ütelda kodundusraamatud esirinnas, ei üllatanud, küll mõnevõrra üllatas, et esikümnesse ei mahtunud ühtegi eneseabiraamatut (kas tõesti on elu nii heaks muutunud? :-) ), ja seegi, et üks ajalooteos oli suutnud ennast lausa teisele kohale välja võidelda. Tõsiselt aga pani mõtlema see, mida pakuti välja ilukirjanduse edetabelina. Pooled esikümne teostest olid sellised, mida liigitatakse elulookirjanduse alla, ja ma poleks küll väga kindel, et on hea mõte neid ilukirjanduse alla majutada. Eks neid ole ju igasuguseid, aga üldiselt peaks üks elulooraamat olema enam-vähem dokumentaalne pajatus konkreetse isiku (või ka isikute) möödanikust ning sellisena kuuluma ajalookirjanduse alamkategooriasse, seega siis selle tabeli jaotuse kohaselt aimekirjanduse alla. Veel vähem tundus sinna sobivat raamat "Hingele pai", mis vähemalt selle põhjal, mida ma olen sellest kuulnud (kahjuks pole ise lugenud), ei ole üldse ilukirjandus kohe mingis mõttes, pigem just see aimekirjanduse alt puuduv eneseabi - aga eks ma võin ka eksida selles osas, sest, nagu öeldud, oma silmaga kaenud ei ole... Muidugi pidin kurbdusega tõdema, et ma ise olen ikka nähtavasti väga valesid asju tõlkima sattunud, igal juhul selliseid, mis müügiedetabelist kindlalt välja jäävad... Täielikku tabelit võib uurida siit.


Loetud. Horisont 1/2011
Vaadatud. Eureka (TV6)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon

Esmabased mõtted

Jalgpalli MM-i ajale kohaselt tavaline poolik tööpäev. Otsustasin ka sel nädalal jätta tarkvara tõlkimise päeva vahele, sest otse silme ees terendab ühe suure mure elik tõlketöö kaelast ärasaamine ja seda oleks hädasti vaja: mul on endiselt korraga kaelas kaks tõlkeraamatut ja nüüd MM ka - kolme asja ikka enam minu vanuses korraga teha ei jõua, multiteguminimese jaoks läheb vaja noorusenergiat...

Tarkvara tõlkimise vallast tõi tänane päev siiski ühe uudise. Pärast tükk aega kestnud mediteerimist kanti lõpuks gitti sisse Mandriva Seedi tarbeks tehtud tõlge. Lootuste kohaselt tähendab see, et kui millalgi juba päris pikale veninud ootus otsa saab ja Mandriva Linux 2010 Spring lõpuks ilmub, siis saab seda mälupulgale paigaldada juba eestikeelse kasutajaliidese abil. Väike saavutus seegi.

Kunnase Leo oli kirjutanud Eesti Päevalehte ühe mõistliku arvamuse selle kohta, milleks Eestil võiks olla vaja tanke. Maru halenaljakas oli ("meelsusejälgijana", nagu na olen) näha pärast seda, kui tankihanke kava välja käidi, kuidas internetikommentaarides tekkis suur kisa ja kära à la "no milleks neid meile, kui rahvas nälgib ja kerjab". Stiili järgi tundus, et nii mõnedki halajad olid samad, kes varasemates kommentaarides on materdanud kaitseväge, kaitseministeeriumi ja kõiki eestlasi ühekorraga selle eest, et lausa kuritegelikult on Eesti jäetud ilma tankide võimsast kaitsekilbist... :-) Aga noh, Leo arvamus on mõistagi märksa asjatundlikum kui internetikommentaatoritest keenjuste oma kokku...

Jalgpalli MM pakkus tänase päeva alustuseks päris hõrgu maiuspala Hollandi ja Taani mängu kujul. Ma olin eelnevalt arvanud, et küllap Holland võidab ja nii ka läks, koguni tulemusega 2:0. Selle olid hollandlased ka kuhjaga ära teeninud, isegi kui nad ise suutsid vaid ühe värava lüüa :-) - taanlased lihtsalt olid täna kehvemad ja ka õnn ei saatnud neid sugugi (omavärav on ikka asi, mis mängulusti räigelt maha kisub).

Teine mäng Jaapani ja Kameruni vahel lõppes 1:0 ja jaapanlased olid võidu ära teeninud, aga mäng ise ei pakkunud just kuigi palju silmailu. Selle MM-i pallist ja tema imelistest omadustest on palju kõneldud, aga mu meelest näitab teataval määral klassivahet ka see, et on meeskondi, kellele see pall ei valmista erilisi raskusi, ja on meeskondi, kelle jaoks see paistab seniajani olevat nii uus asi, et nad ei oska sellega midagi mõistlikku peale hakata. Nii ka selles mängus, kus valesööte või täpsemalt söödu vastuvõtmise nurjumisi oli nii masendavalt palju, et selleks vist pole õiget arvugi välja mõeldud, kui mustmiljon kõrvale jätta...

Aga seda kibedama maiguga vahepala tasakaalustas õhtune Itaalia-Paraguay kohtumine, mida väikese liialdusega võib pidada käesoleva turniiri esimeseks "gigantide" kokkupõrkeks. Noh, tegelikult ehk päris sinna välja ei jõutud, aga äärmiselt korralik ja ilus mäng oli kohe kindlasti. Itaallased on reeglina alati väga tugevad ja sageli ka mängivad, nii et silmal ilus vaadata (muidugi mitte alati, nad oskavad väga hästi ka mängida nii, et igasugune ilu on tapetud - tavaliselt muidugi koos vastase mänguga :-) ), ning paraguailased on ka juba aastaid väga hästi mänginud, ehk küll veidi suurte naabrite Brasiilia ja Argentina varjus, aga vähemalt otse nende kannul (ja valikmängudes isegi Argentinast paremini). Kõike seda ilu oli ka õhtul näha. Ehk viimane veerandtund oli veidi lahjem, kui itaallased peaaegu loobusid oma senisest mängust ja lasid paraguailastel vabamalt möllata, aga selleks ajaks oli ka üsna selge, et 1:1 peaaegu kindlasti ka jääb lõppskooriks. Viik oligi tegelikult hea, sest mõlemad meeskonnad olid sellised, millest kummalegi poleks kaotust tahtnud.


Loetud: Akadeemia 6/2010
Vaadatud: JMM: Holland-Taani (ETV), JMM: Jaapan-Kamerun (ETV), JMM: Itaalia-Paraguay (ETV), Aardekütt (TV11), Kaks ja pool meest (Kanal2)