Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mille sisse mahtus taas kord ema külastamine. Seekord tähendas see lisaks tavapärasele kopsakale kõhutäiele ka erilist naudingut, alles äsja nopitud ploomidest valminud hõrgu mahla maitsmist ja ääretust mõnust suisa ägisemist.

Täna võis lugeda, et kevadised riigieksamid ajaloo vallas olid Eesti kokkuvõttes kõige paremini läinud mu keskkoolil, mis nüüd kannab nime Karlova gümnaasium. Oli kohutavalt hea meel tõdeda, et aastatega ei ole ajalooõpetuse tase seal järelikult sugugi langenud, vaid on endiselt kõrgel tasemel - isegi kui toona oli see kogu Eestis üks kahest koolist, kus oli ajaloo süvaõpe, ja praegu on selliseid, kus "ajaloomoodul" olemas, mu meelest üsna mitmeid. Seda kurvem on, et see keskkool/gümnaasium elab oma viimast aastat: juba järgmisest sügisest jääb alles vaid põhikool. Mis ühtlasi tähendab ka seda, et kui isegi lauluharidus, mis samuti selle kooli trumpala olnud, võib seal isegi säilida, siis süvendatud ajalooõpe, mis ju peamiselt ikkagi gümnaasiumiastme asi, kaob mõistagi täielikult ja põhjalikult. Miskipärast ma pisut kahtlen, et need ainsad Tartu gümnaasiumid, mis veel alles jäävad (Treffner, Härma, Poska, Tamme või ka Descartes'i, Kivilinna või Kommertsgümnaasium), kuidagi suudavad ajalooõppe lippu nii kõrgel kanda: neil pole ju hästi sellist traditsiooni (põhiliselt on kõik humanitaaria alal keele või kirjanduse kallakuga koolid olnud) ja isegi kui Karlova õpetajad peaksid osaliselt neisse üle kanduma, siis on see ikkagi otsekui tühja koha pealt (taas)alustamine. Aga eks ta ole, küllap ongi ajaloolasi liiga palju ...

Loetud: Imeline Ajalugu 9/2013
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), jalgpalli Meistrite liiga: Müncheni Bayern - TsSKA (TV6)

Laubased mõtted

Et ma öö läbi raamatut lugesin, põnevil, millega see lõpeb, oli tänane päev, mis sisaldas väljasõitu ja tähtsat kohtumist, üsna raske. Nojah, bussisõidu ajal Tartusse sai küll ka nii umbes 2x45 minutit magada - paraku on enamasti bussid sellised, mis ei võimalda kaht tundi järjest unne suikuda, vahepeal jääb sabaluu nii kangeks, et tahes-tahtmata ärkad üles ...

Aga Tartusse ma igatahes jõudsin ja pärast üürikest kokkupuutumist vennaga, kes nüüd ju jälle Tartus elab, sellele kohtumisele ka. Milleks oli siis klassikokkutulek, täpsemalt nende inimeste kokkusaamine, kes 1987. aastal lõpetasid toonase Tartu 7. keskkooli (nüüdse Karlova gümnaasiumi või kuidas seda ka praegu ei peaks nimetatama) 11B klassi. Kokkutulekukohaks oli päris kena Mesikamäe puhkemaja, kus oli nii ilus loodus kui ka piisavalt mõnusaid mugavusi, rääkimata Tarzani-radadest ja mesitarudest. Kokkutulekust endast mõistagi ei ole palju rääkida, ühelt poolt privaatsuskaalutlustel, teiselt poolt seetõttu, et mõnes mõttes on sellised kokkutulekud üsna ühesarnased ja kes on paaril käinud, võib hästi ette kujutada, milline see välja näeb. Kohal oli meid ligemale poole jagu tollasest klassist: osasid ei olnud võimalik olnud kätte saada, osad olid eri põhjustel ära ütelnud. Et mul oli see toonaste klassikaaslastega, kui väga üksikud erandid (keda ka kohal polnud, muidugi) välja jätta, esimene kohtumine veerandsaja aasta järel - teised olid osaliselt juba mitmel korral kokku saanud - , siis oli muidugi igasugust juttu ja taastutvumist piisavalt. Nojah, tegelikult seda viimast mitte nii väga, sest üllataval kombel olid kõik "hästi säilinud" ja täiesti meeles, ainult paari inimese puhul tekkis väike kahtlus nüüd oma silmaga nähtu ja mälus oleva või lausa olematu pildi vahel. Igatahes oma kümme tundi kestnud koosviibimine oli igati tore ja meelt lahutav - isegi sellest hoolimata, et veidi andis tunda nii väsimus kui ka ikka veel ebameeldivalt paistes põsesarn. Nüüd on siis sellega viimastel aastatel peaaegu täielik ring peale tehtud ja oma kunagiste klassi- või kursusekaaslastega taaskohtutud (välja arvatud ainult EHI esimene lend - huvitav, kas selle mõned liikmed on ka vahepeal mõne kohtumise pidanud?).


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna avaldati ja kõneldi palju järjekordsest koolide edetabelist, riigieksamite tulemuste põhjal siis. Muidu ei vääriks see ehk tähelepanugi, aga ma täheldasin, et mu vana keskkool, toona Tartu 7. keskkool ja nüüd Tartu Karlova gümnaasium, oli suutnud ennast (taas?) etteotsa rebida just ajalootulemuste põhjal. Siis, kui mina seal õppisin (1987. aasta lend), tegutses seal kui mitte päris ainuke, siis üks väga vähestest ajalooklassidest (ajaloo süvaõpe, nagu seda tollal nimetati). Ma ei tea, kas praegu on sellest midagi alles jäänud või on kool ainult muusikakallakuga veel, aga igatahes paistab midagi toonasest vaimust alles olevat, kui vähemalt ajaloo osas vabariigis esirinnas suudetakse olla. Kena.

Ajalooga oli seotud teinegi tänane uudis, nimelt ulmekirjanduse ühe tähtsama auhinna Hugo väljaandmine, mille pälvis üpris tuntud kirjanik Connie Willis. Ja seda mitte ainult mulle niigi südamelähedase teema ajarändude, vaid lisaks veel teoste eest, kus peaosades just nimelt ajaloolased - tema käsitluses siis "väliajaloolased", kes luusivad ajas ringi, et "oma silmaga" näha, kuidas kunagi asjad on tegelikult olnud. Nagu kirjeldusest paistab, on see diptühhon ilmselt eriliselt südamelähedane brittidele, võttes ette nende vähemalt lähiajaloo ühe tähtsama etapi, aga usutavasti kõlbab see lugeda ka neile, kellele Briti saared või Teine maailmasõda natuke kaugemaks jääb. Aga ma siiski natuke veel kaalutlen, kas see ja mõned teised tema teosed endale samuti hankida või mitte... võib-olla oleks otsus lihtsam e-lugeri olemasolu puhul :-)

Loetud: Akadeemia 8/2011
Vaadatud. Kübersilmad (TV6)