Tavaline tööpäev, millesse põimis end sisse ka ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6)
15.2.15
14.2.15
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev.
Nagu ma juba pelgama hakkasin, saigi täna tõeks see, et liiga kaua ikka kõike head ei saa: kui senised viis numbrit oli Sirp suutnud tõeliselt üllatada ja rohkelt lugemisväärset pakkuda, siis tänane number, nojah, sama hästi võinuks ka olemata olla. Ei, loomulikult, lugeda pikalt ja laialt ja igakülgselt sellest, mida valimisprogrammides ja -platvormides kultuuri heaks tervikuna või mõne selle komponendi heaks lubatakse teha ja kui realistlikuks võiks selliseid lubadusi pidada, võib ju ka omaette huvitav tegevus olla, aga no siiski ...
Nagu ma juba pelgama hakkasin, saigi täna tõeks see, et liiga kaua ikka kõike head ei saa: kui senised viis numbrit oli Sirp suutnud tõeliselt üllatada ja rohkelt lugemisväärset pakkuda, siis tänane number, nojah, sama hästi võinuks ka olemata olla. Ei, loomulikult, lugeda pikalt ja laialt ja igakülgselt sellest, mida valimisprogrammides ja -platvormides kultuuri heaks tervikuna või mõne selle komponendi heaks lubatakse teha ja kui realistlikuks võiks selliseid lubadusi pidada, võib ju ka omaette huvitav tegevus olla, aga no siiski ...
Ja jumal paraku, valimisteni on veel jupp jagu aega, nii et karta võib, et sellega asi ei piirdu. Kaugema Tambet võttis õigupoolest oma lookeses asja iva üsna hästi kokku: "Kui teid vaevavad unehäired ja te ei saa öösiti sõba silmale, soovitan soojalt, lugege erakondade valimisprogramme ja -platvorme – tunduvalt tõhusam kui lammaste lugemine (assotsiatsioon Kristiina Ojulandi pereparteiga on juhuslik ja meelevaldne). Loed ühe lehekülje ja Une-Mati virutaks otsekui kotiga piki pead (assotsiatsioon Mati Undiga on ka juhuslik ja meelevaldne)." Ma omalt poolt lisan, et sama kehtib neist kõnelevate lugude kohta.
Siiski, üks lugu vähemalt oli ka tänases Sirbis, mida võib küll soojalt soovitada lugeda. Formaalselt kunstinäitusele pühendatud tõlkelugu pakkus tegelikult v'ga põneva sissevaate inuitide maailma ja mitte ainult sellesse traditsioonilisse, millest ju vahest isegi mõnda teatakse, vaid just tänapäevasesse - näiteks sellesse, kuidas inuitid või vähemalt osa neist muudeti põhjapõdraküttidest põhjapõdrakasvatajateks (või vähemalt innustati muutuma - see ei pidanud tingimata olema sunduslik) ja kuidas vähemalt osa neist on leidnud tänaseks hoopis parema väljenduse kunstimaailmas. Väga huvitav, väga.
Loetud: Sirp, 13.02.2015
Vaadatud: Mis? Kus? Millal? (Kanal2), Elas kord ... (Fox), Head käed (TV3)
Siiski, üks lugu vähemalt oli ka tänases Sirbis, mida võib küll soojalt soovitada lugeda. Formaalselt kunstinäitusele pühendatud tõlkelugu pakkus tegelikult v'ga põneva sissevaate inuitide maailma ja mitte ainult sellesse traditsioonilisse, millest ju vahest isegi mõnda teatakse, vaid just tänapäevasesse - näiteks sellesse, kuidas inuitid või vähemalt osa neist muudeti põhjapõdraküttidest põhjapõdrakasvatajateks (või vähemalt innustati muutuma - see ei pidanud tingimata olema sunduslik) ja kuidas vähemalt osa neist on leidnud tänaseks hoopis parema väljenduse kunstimaailmas. Väga huvitav, väga.
Loetud: Sirp, 13.02.2015
Vaadatud: Mis? Kus? Millal? (Kanal2), Elas kord ... (Fox), Head käed (TV3)
13.2.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse täna kiilus end sisse tarvidus tõlkida kaks tõlkelugu Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Jaan Murumets. Hotel Kremlifornia (RKK ajaveeb)
Martin Hurt. Lääne relvad võivad taas sundida Kremlit ümber mõtlema (RKK ajaveeb)
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Jaan Murumets. Hotel Kremlifornia (RKK ajaveeb)
Martin Hurt. Lääne relvad võivad taas sundida Kremlit ümber mõtlema (RKK ajaveeb)
12.2.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille mahtu küll mõnevõrra kärpis tervelt kolme artikli tõlkimine Diplomaatia ja RKK hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Puudutus (TV3)
Loetud: Vikerkaar 1-2/2015
Vaadatud: Puudutus (TV3)
11.2.15
Teisibased mõtted
Suuresti väljaskäimis- ja -olemispäev, nii et põhitööks suurt ega õieti aega ei jagunudki. Algas see iga-aastase Postimehe arvamusliidrite lõunaga, kutse kuhu mind seniajani mõnevõrra hämmastab, aga noh, saab kord aastas eriti hõrkude Olümpia tippkokkade roogadega kõhtu rõõmustatud, hea seegi :-)
Siiski on sel lõunal tavapäraselt kavas paar loengulist ettekannet, mis enamasti on päris huvitavad. Nii ka seekord. Nii Villemsi Richardi kui ka Ehina Kristiina ettekanded olid - küll täiesti erimoodi - äärmiselt huvitavad ja neid võib soovitada lugeda kõigil (või ka (järel)kuulata, kui selline võimalus peaks olema), sestap ma piirdun siin ainult paari ääremärkusega, mis kuulamise ajal ja pärast seda pähe kargasid.
Esiteks see, et eriti Villemsi ettekandes tuli välja see, kuidas keel võib tõsiselt mõjutada mõtlemist. Ka tema oli hädas sellega, mis näiteks inglise keeles, mille baasil õieti kõik need nõndanimetatud soouuringud on tekkinud, tundub õige loomulik. Või kui täpsem olla, siis inglise keele baasil on üsna lihtne eristada ühelt poolt sex'i ja teiselt poolt gender'it ning siis aina ja üha uurida, kuidas need erinevad, mille poolest erinevad, kas peavad erinema ja mida kõike sellest järeldada võiks. Villems, vaeseke, kõneldes eesti keeles, pidi seevastu kasutama kohmakaid ümberütlemisi "soolised rollid" ja "soolised stereotüübid", sest tee mis sa teed, eesti keeles lihtsalt puudub eristus soo kui bioloogilise antuse ja soo kui enesemääratluse või kultuurilise olemi vahel. Või õigemini, see eristus on muidugi olemas, aga praktikas seda tegelikult ei kasutata: on võimalik öelda, et keegi on emane/isane ja keegi on naine/mees, aga sellega ka asi piirdub. Ning kui asi jõuab "soouuringuteni", siis tekib paljudes peades automaatselt segadus: see on ju anatoomia või noh, laiemalt bioloogia uurimisala, mida seal ikka nii väga uurida. Võib-olla oleks lausa vaja eraldi "sõnaust" ühe hea sõna leiutamiseks (jah, tõesti, just leiutamiseks, sest võtta ei paista seda kuskilt), mis tekitaks ka eesti keelde sellise sex/gender-eristuse? Kui seda muidugi üldse on vaja tekitada ...
Teiseks paar asja, üks mõlemas ettekandes, mis mulle esialgu tundusid kerge apsakana ja mis seda ilmselt ka on, kuigi võib-olla mitte just eksimused, vaid liigsed lihtsustused. Näiteks Villemsi jutus see koht, kus ta kõneleb amatsoonidest, kelle üks tunnus olevat olnud see, et neil juba lapsest peale rind ära lõigatud. Ent, nagu Villems osutab, kreeka vaasimaalijad polevat sellest midagi teadnud ja usinalt aga amatsoone korralikult rinnastatud isikutena kujutanud ... Nojah, see viimane on õige küll, ega ei kujutanud tõesti. Aga esimene enam päris õige ei ole: amatsoonide rinnalõikamise väide on ainult üks nende kohta käinud väidetest ja rohkem seotud rahvaetümoloogiaga nende nimetuse kohta kui millegi muuga (ehkki tõesti, see olla olnud antiikajal üks - aga siiski ainult üks - levinumaid seletusi), umbes nii nagu tänapäeval kiputakse arvama, et pikkusühik penikoorem tähendab vahemaad, mille taha koer suudab puhkuseta koormat vedada (eks ole, nii ilus ju), kuigi tegelikult on see hoopis vahemaa, mille tagant on koera haukumist kuulda. Kes need amatsoonid täpselt olid (kui üldse olid) ja mida nende nimetus tähendab, on muidugi seniajani täpselt teadmata ja jätkuvalt arutluste teema (vt nt lühidat, aga küllaltki ammendavat ülevaadet siit), aga selline vastandus, nagu tegi Villems, on natuke üle paisutatud: kreeka vaasimaalijad ja hilisemadki kunstnikud võisid rahumeeli amatsoone täisrinnastatult kujutada, sest arusaam, nagu nad juba lapsena eemaldaks väi kärvutaks-närvutaks rinna, oli kõigest üks, küll levinud, aga siiski mitte valitsev arusaam.
Kristiina ettekandes tekitas aga dissonantsi väide, et eesti regilaulude uurimisel paljastunud tema ees väga jäigalt patriarhaalne ühiskond, kus naine on selgelt allasurutud positsioonil. Millises väites ei ole mul muidugi põhjust sugugi kahelda. Aga kui samal ajal väidab teine folklorist, et "Samuti on vanemale folkloorile raske sobitada varasemaid feminismikäsitlusi, mis ei aita mõista meie rahvalauludes ja -juttudes kajastuvat sugudevaheliste suhete dünaamikat (nt on regilauludes õde aktiivsem ja iseseisvam vennaga võrreldes)" (vt paari numbri tagust Sirpi), siis võib küsimus tekkida küll: justkui ühel peaks õigus ja teisel mitteõigus olema? Tegelikult võib muidugi olla, et õigus on mõlemal - regilaulud ja folkloor üldse on teatavasti mitte ühe hetke, vaid tervete ajastute looming ja sestap on selles ka kihistusi, palju kihistusi kohe, milles avalduv taust, see tähendab ühiskondlikud olud, mõttelaad, kas või needsamad soolised stereotüübid, võivad kergesti erineda ajastupõhiselt. Sestap ma ei seaks küll tingimata kahtluse alla Kristiina arvamust, et "Tihti väidetakse, et meil, soomeugri rahvastel, olnud isegi omal kombel matriarhaat ja siinsete naiste elul pole olnud viga midagi. Rahvalaule uurides on sellele väitele raske kinnitust leida", aga lisaksin siiski, et selle kõrval on olemas ka teistsuguseid arvamusi, neidsamu "väiteid" (vt nt üht kättejuhtunud eestikeelset) ja et võib-olla ei ole kummalgi juhul põhjust liiga palju üldistada: varasemal ajal võis ju siin olla sugupoolte vahekord teistsugune, aga on ka ilmne, et Lääne-Euroopa tüüpi ühiskond juurutati siia piisavalt ammu, nii et sellegi kajastusi esineb rahvaluules palju, võib-olla isegi valdavalt, ning nende vanemate olude kajastusi juba palju vähem, lihtsalt aja kuludes on need hääbunud.
Siiski on sel lõunal tavapäraselt kavas paar loengulist ettekannet, mis enamasti on päris huvitavad. Nii ka seekord. Nii Villemsi Richardi kui ka Ehina Kristiina ettekanded olid - küll täiesti erimoodi - äärmiselt huvitavad ja neid võib soovitada lugeda kõigil (või ka (järel)kuulata, kui selline võimalus peaks olema), sestap ma piirdun siin ainult paari ääremärkusega, mis kuulamise ajal ja pärast seda pähe kargasid.
Esiteks see, et eriti Villemsi ettekandes tuli välja see, kuidas keel võib tõsiselt mõjutada mõtlemist. Ka tema oli hädas sellega, mis näiteks inglise keeles, mille baasil õieti kõik need nõndanimetatud soouuringud on tekkinud, tundub õige loomulik. Või kui täpsem olla, siis inglise keele baasil on üsna lihtne eristada ühelt poolt sex'i ja teiselt poolt gender'it ning siis aina ja üha uurida, kuidas need erinevad, mille poolest erinevad, kas peavad erinema ja mida kõike sellest järeldada võiks. Villems, vaeseke, kõneldes eesti keeles, pidi seevastu kasutama kohmakaid ümberütlemisi "soolised rollid" ja "soolised stereotüübid", sest tee mis sa teed, eesti keeles lihtsalt puudub eristus soo kui bioloogilise antuse ja soo kui enesemääratluse või kultuurilise olemi vahel. Või õigemini, see eristus on muidugi olemas, aga praktikas seda tegelikult ei kasutata: on võimalik öelda, et keegi on emane/isane ja keegi on naine/mees, aga sellega ka asi piirdub. Ning kui asi jõuab "soouuringuteni", siis tekib paljudes peades automaatselt segadus: see on ju anatoomia või noh, laiemalt bioloogia uurimisala, mida seal ikka nii väga uurida. Võib-olla oleks lausa vaja eraldi "sõnaust" ühe hea sõna leiutamiseks (jah, tõesti, just leiutamiseks, sest võtta ei paista seda kuskilt), mis tekitaks ka eesti keelde sellise sex/gender-eristuse? Kui seda muidugi üldse on vaja tekitada ...
Teiseks paar asja, üks mõlemas ettekandes, mis mulle esialgu tundusid kerge apsakana ja mis seda ilmselt ka on, kuigi võib-olla mitte just eksimused, vaid liigsed lihtsustused. Näiteks Villemsi jutus see koht, kus ta kõneleb amatsoonidest, kelle üks tunnus olevat olnud see, et neil juba lapsest peale rind ära lõigatud. Ent, nagu Villems osutab, kreeka vaasimaalijad polevat sellest midagi teadnud ja usinalt aga amatsoone korralikult rinnastatud isikutena kujutanud ... Nojah, see viimane on õige küll, ega ei kujutanud tõesti. Aga esimene enam päris õige ei ole: amatsoonide rinnalõikamise väide on ainult üks nende kohta käinud väidetest ja rohkem seotud rahvaetümoloogiaga nende nimetuse kohta kui millegi muuga (ehkki tõesti, see olla olnud antiikajal üks - aga siiski ainult üks - levinumaid seletusi), umbes nii nagu tänapäeval kiputakse arvama, et pikkusühik penikoorem tähendab vahemaad, mille taha koer suudab puhkuseta koormat vedada (eks ole, nii ilus ju), kuigi tegelikult on see hoopis vahemaa, mille tagant on koera haukumist kuulda. Kes need amatsoonid täpselt olid (kui üldse olid) ja mida nende nimetus tähendab, on muidugi seniajani täpselt teadmata ja jätkuvalt arutluste teema (vt nt lühidat, aga küllaltki ammendavat ülevaadet siit), aga selline vastandus, nagu tegi Villems, on natuke üle paisutatud: kreeka vaasimaalijad ja hilisemadki kunstnikud võisid rahumeeli amatsoone täisrinnastatult kujutada, sest arusaam, nagu nad juba lapsena eemaldaks väi kärvutaks-närvutaks rinna, oli kõigest üks, küll levinud, aga siiski mitte valitsev arusaam.
Kristiina ettekandes tekitas aga dissonantsi väide, et eesti regilaulude uurimisel paljastunud tema ees väga jäigalt patriarhaalne ühiskond, kus naine on selgelt allasurutud positsioonil. Millises väites ei ole mul muidugi põhjust sugugi kahelda. Aga kui samal ajal väidab teine folklorist, et "Samuti on vanemale folkloorile raske sobitada varasemaid feminismikäsitlusi, mis ei aita mõista meie rahvalauludes ja -juttudes kajastuvat sugudevaheliste suhete dünaamikat (nt on regilauludes õde aktiivsem ja iseseisvam vennaga võrreldes)" (vt paari numbri tagust Sirpi), siis võib küsimus tekkida küll: justkui ühel peaks õigus ja teisel mitteõigus olema? Tegelikult võib muidugi olla, et õigus on mõlemal - regilaulud ja folkloor üldse on teatavasti mitte ühe hetke, vaid tervete ajastute looming ja sestap on selles ka kihistusi, palju kihistusi kohe, milles avalduv taust, see tähendab ühiskondlikud olud, mõttelaad, kas või needsamad soolised stereotüübid, võivad kergesti erineda ajastupõhiselt. Sestap ma ei seaks küll tingimata kahtluse alla Kristiina arvamust, et "Tihti väidetakse, et meil, soomeugri rahvastel, olnud isegi omal kombel matriarhaat ja siinsete naiste elul pole olnud viga midagi. Rahvalaule uurides on sellele väitele raske kinnitust leida", aga lisaksin siiski, et selle kõrval on olemas ka teistsuguseid arvamusi, neidsamu "väiteid" (vt nt üht kättejuhtunud eestikeelset) ja et võib-olla ei ole kummalgi juhul põhjust liiga palju üldistada: varasemal ajal võis ju siin olla sugupoolte vahekord teistsugune, aga on ka ilmne, et Lääne-Euroopa tüüpi ühiskond juurutati siia piisavalt ammu, nii et sellegi kajastusi esineb rahvaluules palju, võib-olla isegi valdavalt, ning nende vanemate olude kajastusi juba palju vähem, lihtsalt aja kuludes on need hääbunud.
Aga veel kord: kui ma ka siin juhtisin tähelepanu ettekandeid kuulates mus tekkinud kahtlustes, siis tervikuna olid need ometi mõlemad head ja mõtlemapanevad ning nende paari pisut kaheldava seisukoha esinemine ei vähenda sugugi ülejäänud jutu väärtust.
Ent vaevalt oli see üritus läbi ja ma korraks taas koju jõudnud, kui tuli uuesti välja minna, nüüd juba sellekuisele Nõmme mälumängule. Kus me olime asjaolude sunnil natuke teises koosseisus kui tavaliselt ja kas just, aga võib-olla ka seetõttu saime täna kindla kuuenda koha. Mis ei olnud üldse halb tulemus, isegi ehk pisut parem kui meil tavaliselt.
Loetud: Tutulus 2014
Vaadatud: Vice: Heroiinisõda; Kõige külmem sõda (Kanal2), Must nimekiri (Kanal2), Jonah Hex (Kanal2), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Edward Lucas: kõnelused allaandmise üle (Postimees, 10.02.2015)
10.2.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi pisikese katkestuse ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Tutulus 2014
Vaadatud: Välisilm (ETV), Frankenstein (ETV2), Elavad surnud (Fox)
Loetud: Tutulus 2014
Vaadatud: Välisilm (ETV), Frankenstein (ETV2), Elavad surnud (Fox)
9.2.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi traditsioonilise katkestuse ema külastamine. Mis samamoodi tavapäraselt tähendas kopsakat kõhutäit ja parajat peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul. Ahjaa, ilm oli õige mõnus täna, lahe tuuleke puhus (mida mõned miskipärast tahtsid tormiks nimetada, aga no seda see ikka ei olnud, kaugeltki mitte, vähemalt sel kujul, nagu ma seda kogesin).
Loetud: Horisont 1/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Miljonäri linnatuur (Sony Turbo)
Loetud: Horisont 1/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Miljonäri linnatuur (Sony Turbo)
Subscribe to:
Posts (Atom)