Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mis kulges endiselt kergelt tasakaaluseisundi ümber võnkleva tervise saatel - justkui oleks nohu kohe hakkamas, aga samas ei ole ka... keeruline... loodetavasti võngub ja loksub õige pea õigesse kohta pärale, kus see siis ka ei asuks (loodetavasti ikka Luke'i ja väe poolel...)

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Koletised tulnukate vastu (TV3), Farscape (TV6), Aastalõpu intervjuu peaministriga (ETV), Ben, der Zauberlehrling (RTL2)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegin väikese pausi elukohajärgse kaupluse külastamise kujul koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil. Väljas on praegu imeilus ilm, kuigi mu enda konditsioon on selline, mis ei luba seda ehk täiel rinnal nautida. Meeteest on vaieldamatult kasu olnud ja täna oli tunduvalt parem kui eile, aga see üleannetu külmetusetirts, kes ei suutnud küll mulle hinge pugeda, mistõttu piirdus kurgu ja muude hingamisteede juppidega, paistab veel kaaluvat, kas minna üle ninavooluste vallandamisele või mitte...

Tänast päeva alustas siiski telefonikõne, millele mõni aeg hiljem järgnes postikulleri külaskäik, kes taris kohale selle aasta viimase Varraku/SERK-i raamatupaki. Milles aastalõpule juba iseloomulikult oli ka väike kink, seekord siis raamatuklubi kirjadega seinakalender. Mis oli väga tore ja meeldiv, ehkki tekitas mõningase peataoleku ja kogu korterit hõlmava otsingu kalendrile sobiva seinast eenduva kumeruse järele. Mille ma lõpuks, hinnates, et vannitoas saab hakkama ka vähema kui kolme ülesriputatud rätikuga, leidsingi nimetatud vannitoast. Nüüd peab ainult meeles pidama iga kuu käia seda seal keeramas, et ikka värske ajapilt kalendrilehelt vastu ilutseks. Aga olgu siinkohal ka ära mainitud paki ülejäänud sisu:

• G. F. Sander. Lahing Soome pärast 1939-1940
• Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal
• S. Westerfeld. Ilusad
• T. H. Ilves. Suurem Eesti
• A. Ivanov. Peotäis põrmu
• K. Aareleid. Vene veri

Mainitule lisandus täna veel üks telefonikõne, sedakorda siis selline, millega küsiti üle kinnitus ja pandi mind kirja mõne nädala pärast toimuvatele Eesti meistrivõistlustele ristsõnade lahendamises.

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: 2012 - Das Jahr in dem die Erde gefiert (RTL2), Farscape (TV6), Ilus ja lõbus 2011 (Kanal2), Harold ja Kumar: põgenemine Guantanamo Bayst (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Andrei Anissimov: valge roos - solvumise sümbol (Postimees, 29.12.2011)

Kolmabased mõtted

Jah, villased sokid ja meetee on raudselt toimepõhised ravimid - järele proovitud ja toimivad leitud -, öelgu mingid skeptikud mida tahes :-) Sõnaga, tavaline tööpäev, mida vürtsitas ohtra meetee joomine, mis tunduvalt leevendas kurgus olevat kipitsemist ja krabisemist. Nojah, tõe huvides olgu öeldud, et see, et ma puhkuse lõpetasin, on ilmselt ka kenasti teisteni jõudnud - kui puhkuse ajal ei pidanud ma peaaegu üldse "välja" tõlkima, siis täna tuli juba jälle üks töö Postimehe hüvanguks ette võtta...

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Farscape (TV6), intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega (ETV)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Esimene siis, üle tüki aja, koos kõigi sellega kaasnevate vaevustega - ikka ei ole veel mingi tõlkimise juures vajalik teatmematerjal käeulatuses või asub vales kohas, kuhu käsi automaatselt ei sirutu ja nii edasi ja nii edasi. Aga ettenähtud kogus tõlgitud siiski sai, isegi kui kurgus tekkis samal ajal süvenev kriipimise tunne - nähtavasti üks neist väljaskäikudest oli natuke liiast ja tuleb taas hakata kõripaelu meega pehmendama...

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud. Farscape (TV6)

Esmabased mõtted

Niisiis, puhkuse viimne päev. Jäi teine natuke lühikeseks, lühemaks, kui oleksin tahtnud, aga eks ma olen eelkõige ise süüdi, sest lõpp oli siiakanti kavandatud, aga algust suutsin ma puhtast suutmatusest ja võimetusest tubli kuu aega edasi lükata... Igatahes oli lõpp vääriline: ihu rõõmustas ja ägas jõululaua rikkalikkusest, hing hõiskas, et KDE tõlkimisega järje peale sai ja raamatuid korralikult loetud, ning vaim sai veel viimasel päeval raamatutest võimsa (ja tänu konkreetsele lugemisvarale tugevasti nostalgiahõngulise) laengu. Nii et pole midagi muud kui uute võidukate tõlkekõrguste poole rühkida!

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur; Tuna 4/2011; A. Hvostov. Sillamäe passioon
Vaadatud: Farscape (TV6)

Pühabased mõtted

Tänase päeva sisse jäi veelkordne ema külastamine eesmärgi ja sihiga jätkata hävitustööd lookas jõululaua kallal, mis ka osaliselt õnnestus, ent laud oli endiselt kuhjas täis maitsvaid palasid ja suutäisi, isegi kui organism keeldus rohkem vastu võtmast. Oh, õnnestav jõuluaeg! Nende paari viimase päevaga on ema käest mu kätte jõudnud ka õige mitu ristsõnavihikut, mis samuti on pakkunud lisaks kõhuorjamisele ka nauditavat võimalust ajuorjamisega tegelda - tuues ent ühtlasi meelde mitte nii rõõmustava teadmusjupatsi, et kohe jõuab ka kätte see kole aeg, mil tuleb hakata hoolikalt tegelema lõikumise ja kleepimisega, et nonde vihikute aastaauhinna kupongid ikka ära saata...

Samal ajal sai täna kriips alla tõmmatus selle nädala tarkvara tõlkimise maratonile - viimaseks jäi kontoritööpaketi Calligra kallal vaeva nägemine, mis samuti peagi asutab enda esimest väljalaset ilmale tooma. Valdavalt sai see ka valmis, kuigi joonistamisrakenduse Krita arvukad uued omadused ja eriti (voo)skeemide rakenduse Flow veel arvukamate uute trafarettide kõikvõimalikud krüptilised nimetused vajavad nähtavasti veel vähemalt tervet päeva läbipusimiseks. Igatahes on arendajad päris eduliselt tegutsenud tekstitöötluse (rakendus Words) kallal, mis tundus mu silmale nüüd olevat juba isegi enam-vähem kasutamiskõlblik alternatiiv (ehkki ma usun, et veel tükk aega jääb LibreOffice siiski mu kindlalt esmaseks töövahendiks), kuigi tõlkimise käigus igasugu asju järele proovides õnnestus mul see paar korda ka kenasti kokku jooksutada :-)

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur; Tuna 4/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Jõululaubased mõtted

Tänase päeva mõistagi suurim sündmus oli pidulik ja hubane koosviibimine pereringis ema juures. Eile korraks maha laotatud õhuke säbruline valge linikuke oli küll tänaseks juba ära korjatud paraku, nii et see lõi kodunt välja astudes esimese hooga pahviks, aga see-eest ema juurde jõudes eest leitud rikkalik pidulaud, kust mulle kui lihasööjale äärmiselt meelt mööda ei puudunud korralik hunnik maitsvalt valmistatud liha, ning veel enam toas paiknev kuuselaadne ese ja eriti selle alla poetatud kotikesed ja muud pakendid, mis õhtu jooksul leidsid oma väärika ja kohase avaja ja sissekiikaja, ei jätnud enam sugugi kahtlust, et aasta ainuke tõsiselt võetav ja seda nime vääriv püha on järjekordselt kätte jõudnud ja ajakerale ring peale keeratud uue ja säravama aasta lootuses ja ootuses, mida meie traditsiooniline kokkusaamine sel õhtul ainult kinnitas, olgugi et ilmastikust või millestki muust tingitud hädad ja tõved ei olnud meie pereringistki kauge kaarega mööda läinud, vaid lausa mõne liikme oma koha leidnud ning mõningaid vaevusi tekitanud, mis aga siiski ülevast meeleolust kihutatuna tagaplaanile tõrjuti. Sõnaga, jõuluõhtu nagu ikka, tore ja mõnus.

Lisaks sellele kardinaalüritusele leidsin ülejäänud päeva jooksul natuke aega veel edasi toksida KDE tõlkeid, sedakorda siis nonde extrageari rakenduste osas. Väga palju just ära ei saanud teha, eelkõige mainitud kardinaalüritusest seatud ajapiirangute tõttu, aga üht-teist siiski, mis loodetavasti ka nende rakenduste kasutajaid edaspidi rõõmustab.

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur; P. Oja 17x4
Vaadatud: mitte muhvigi

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Reedesed mõtted

Niisiis, kuigi täna oli natuke segane päev mitmesuguste takistavate elementidega - eelkõige seotult homme ees seisva aastavahetusega, selle ainsa aastaringis tähistamist vääriva püha ja tähtpäevaga - , kulges osa sellest endiselt KDE tõlkimise tähe all ja nüüd võib julgelt ja lõplikult öelda, et KDE 4.8 tulekuks jaanuari teisel poolel on kõik valmis! Nii kasutajaliides kui ka käsiraamatud on täies mahus tõlgitud (eile mainitud vajakud maha arvatud) ja nagu ikka, paljastas ülevaatamine ja kõpitsemine mõningaidki varasemaid kirjavigu ja muid kohmakusi - aga mul pole ka kahtlust, et käesolevas täiendusvoorus õnnestus neid kindlasti ka juurde tekitada... See ei tähenda loomulikult, et KDE-ga kõik nüüd korras oleks - terve posu extrageari ja ka playgroundi asju tahab veel täiendamist (või on üksikjuhtudel täiesti tõlkimata), aga need on üldiselt vähema ajalise painega ja nagunii veidi teiseplaanilised asjad, mida saab ehk juba tavapärase nädalas ühe päeva eraldamisega tasapisi paremasse korda seada.

Tänane aastalõpu-Sirp sisaldas üllatavalt palju lugemist, alustades juba Lobjaka Ahto vist esimese mu silmis hoolika lugemise väärseks kerkinud kirjatükiga Eesti väidetavast orientatsioonimuutusest ja Euroopa väidetavalt ohtlikest arengutest. Ma küll veidi kahtleksin tema väites, nagu hakkaks "meie lähem maailm üha enam häirivalt meenutama kolmekümnendaid" - selleks on päris paljud asjad teistmoodi ja nagu ka vanatarkus nendib, ajalugu ei ilmuta kordumise tendentsi... (Ja ei saa muidugi märkimata jätta, et mõnevõrra kahandas usku selle artikli originaalsusse ja sügavusse üks leitud räme otsetõlge, nimelt "muusikalised toolid".) Aga igatahes mõtlemapanevat oli selles loos küll ja rohkem.

Mõistagi oli musugusele inimesele eredaks lugemiselamuseks topeltlehekülg, mille teemaks oli Läti Henriku kroonika ja selle uurimine (kaks artiklit: esimene ja teine), ajendatuna hiljuti ilmavalgust näinud suurest (ingliskeelsest) koguteosest. Ei saa küll öelda, et seal palju midagi uut oleks olnud, aga kahtlemata on vähegi uuemate ajaloouurimise meetodite ja käsitluste tutvustamine laiemale lugejaskonnale mõeldud ajalehes väga tänuväärne tegu, isegi kui tõenäoliselt suurem osa nende artiklite lugejatest ei võta kunagi kätte võib-olla isegi Henriku kroonikat, kõnelemata juba mainitud koguteosest (mille hinnapoliitika on tõepoolest müstiline: sellest saab veel aru, et kõvaköites teos maksab ligi 100 eurot, aga miks ometi maksab e-raamat sama palju, õigupoolest isegi ligemale euro rohkem?)

Omamoodi huvitav oli ka ennast pooleldi detektiivi rolli pannud Remsu Olevi kirjutis meedias ennast tuntuks kirjutanud anarhistlike kalduvustega Roy Strideri viimase raamatu kohta - Remsut on mõistagi peaaegu alati hea ja nauditav lugeda, see kirjatükk aga oli kirjutatud vähemalt näiliselt põlvkonnalõhest lähtuvalt, mis andis oma lisavindi juurde...

Loetud: Sirp, 23.12.2011; L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud. Farscape (TV6), Vana daami visiit (ETV)

Ilmunud tõlked: Vello Vikekaar: Vikerkaare aašram (Postimees, 23.12.2011)

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Neljabased mõtted

Ja veel üks päev KDE tõlkimise saatel. Peamiselt siis, nagu lubatud, dokumentatsiooni kallal ragistades, kuigi, nagu ikka juhtub siis, kui täielik "külmutamine" juba kehtib, ilmus mõningaid uusi stringe ka kasutajaliidesesse. Igatahes tunne on hea - eile veel paistis, et dokumentatsiooni on päris palju, aga tänaseks õhtuks oli selge, et KDE 4.8 tuleb taas sisuliselt 100% eestindatud nii kasutajaliidese kui ka käsiraamatute poole pealt (tavapärased puudujäägid maha arvata - see üks õnnetu string kasutajaliidese poole pealt, mis tegelikult tähendab, et pole head vabatahtlikku, kes kena ja kõlava häälega Kartulimehe mängule igasuguste asjade nimetused sisse loeks, ja siis muidugi need käsiraamatute "eestindamata" pildid...). Nojah, natuke tuleb see dokumentatsiooni kallal vaeva näha, aga lõppeks on ju ees veel nii homne päev kui ka pärast seda oma kolm nädalat, nii et erilist kahtlust valmissaamise osas ei teki.

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Farscape (TV6), Ilus ja lõbus 2011 (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu: esimene ja teine

Kolmabased mõtted

Veel üks KDE tõlkimisele kulunud päev ja nüüd võib öelda, et KDE 4.8 kasutajaliides on praktiliselt tõlgitud. Veidi nipet-näpet jäi siiski veel tegemata ja et ka dokumentatsioon vajab kõpitsemist või isegi rohkem vaeva nägemist (kuigi eriti dokumentatsiooni tõlkimine tekitab sageli masendava tunde - sest kui ma ka olen aastate jooksul saanud mõningat tagasisidet kasutajaliidese tõlkimise kohta, siis käsiraamatud oleksid justkui olemata ja kui nad ka üldse jutuks tulevad, pigem imestatakse, et ahsoo, need on ka olemas...), läheb nähtavasti ka homne päev veel tarkvara tõlkimise tähe all. Või ka ülehomne, eks vaatab, kuidas tuju ja ilm ja seapõrn parajasti on...

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Farscape (TV6), Tallinna kilud (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu

Teisibased mõtted

Niisiis, jätkus KDE tõlkimine, täna juba arendusharus ehk selles osas, millest vähem kui kuu aja pärast saab KDE 4.8. Kõige peamisemad asjad said ära tehtud, see tähendab kdelibs ja kdebase* ehk see, millega enam-vähem kindlasti puutuvad kokku kõik KDE kasutajad, samuti veel üht-teist, aga ka homseks ja võib-olla isegi enamaks jäi päris ja üsna palju ära teha kasutajaliidese poole pealt - ning dokumentatsiooni juurde ma ei olegi veel jõudnud, aga sealgi on mõnevõrra kõpitsemist vaja. Aga noh, puhkuseaeg kestab endiselt ja miks mitte kulutada seda südamelähedase asja peale...

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Farscape (TV6), Taevasina (ETV), Vaclav Havel, Praha linnus (ETV2)

Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: Suurbritannia astub sõtta (Postimees,20.12.2011)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu: esimene ja teine

Esmabased mõtted

Säilitamaks esmaspäevale langenud traditsiooni, aga ka ja isegi eriti sellepärast, et KDE 4.8 väljatulek hakkab jõudma ähvardavalt lähedale, olles veel vaid vähem kui kuu kaugusel, otsustasin tänase ja nii palju kui vaja järgimisi päevi pühendada tarkvara tõlkimisele (lisaks KDE-le on mõningaid, kuigi väga väheseid tegemisi (või kui teise pilguga vaadata, siis tegematajätmisi) ka Mageia ja Mandriva rindel). Tõsi, tänase päeva veetsin hoopis KDE stabiilset haru viimistledes, aga et seal oli peamiselt teha veel vaid käsiraamatute pool, siis kandus peaaegu täies mahus automaagiliselt üle ka vajalikku tüvve elik arendusharru, mille kallal nokitsemine jääbki siis homse (ja võib-olla ülehomse) varna.

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Taevasambad (ETV), Farscape (TV6), Välisilm (ETV), Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Pööripäeva saar (Showtime)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru: esimene, teine ja kolmas sissekanne
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Taas mõnus lugemispäev, kuigi see algas (logistiliste vektorite väga erisuunalise kulgemise ja kooskõlastamisraskuste tõttu) maruvarajase külaskäiguga ema ja ta poiss-sõbra juurde. Samas, hoolimata varajasusest, sai siiski seal kõhu täis ja meele heaks, nii et see käik läks täiega asja ette.

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Ajavaod: Süüdi: oli linnapea! (ETV), Ärapanija (Kanal2), Tippkohtumine (ETV)

Laubased mõtted

Puhtalt nautimisväärne lugemispäev.

Loetud: D. Webb. Medieval European Pilgrimage; J. ja L. Erickson. Idarinne fotodel 1941-1945; L- Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud. Taevasina (ETV), Kuldne kompass (Kanal2), Peeglid (TV6)

Reedesed mõtted

Veel üks mõnus lugemispäev, millesse tegin väikese katkestuse elukohajärgse kaupluse külastamiseks koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil - imeilusa ilma tingimustes: just täpselt paras temperatuur, nii kraad-paar üle nulli, kerge tuuleriibe, pilved, mis muudavad ilma imeliselt halliks - no mida veel võiks hing ihaldada?!

Erinevalt eelmisest nädalast oli sellenädalases Sirbis omajagu lugemist. Isegi tavaliselt uduteemadele pühendatud kolmas lehekülg sisaldas seekord Mülleri Madise päris head kirjutist Euroopa Liitu praegu vaevavast võlakriisist ja selle võimalikest lahendustest - mis ei ole mõistagi ühestki otsast head, aga mille seast mõned on siiski veidigi etemad kui teised. Tänuväärne lugemine igatahes.

Kena mälestusehõnguline kirjatükk Udami Haljandi suure töö, Türgit käsitleva raamatu kohta oli pärit Schvaki Toomase sulest. Eks see muidugi paraku suhteliselt väike raamat on, aga et Türgi on vähemalt eestikeelsele lugejale ikka seniajani väga tume maa (ja tegelikult ilmselt ka valdavale enamikule neist, kes suudavad lugeda nii eesti kui ka mõnes teises keeles), on sellisegi teose ilmumine üpris suure tähtsusega - lõppeks on ju ikkagi tegemist riigiga, mis parimatel möödaniku aegadel andis tõsiselt tooni kogu Euroopas (see päris Põhja-Euroopa, kus meiegi asume, ehk välja arvatud, kuigi kõikvõimalikke mõjutusi on jõudnud siiagi) ning on mõjutanud eurooplaste teadvust nii varasematel aegadel kui ka mõjutab praegu. Ja võib-olla ongi parem, kui tutvust Türgi taustadega alustada raamatust, mille on kirjutanud suhteliselt kõrvalseisja, nagu eestlased seda olla saavad - minu kogemused on näidanud, et vene- ja saksakeelsed teosed on reeglina äärmiselt tugeva (ideologiseeritud) kallakuga ja isegi ingliskeelsed sageli omajagu selgeltnähtavalt tendentslikud.

Sellesama tendentslikkuse heaks näiteks on samal leheküljel avaldatud Mateo Durandi Ricardo artikkel Peruu kohta, ajendatuna ühest üsna süütust reisifirma reklaamist, mis usutavasti oli koostatud parimas usus, aga mis ometi ilmselgelt teeb liiga nii Peruu enda minevikule kui ka selle "avastajatele" (s.t. eurooplastele/põhjaameeriklastele).

Äärmiselt huvitav oli lugeda teiste tõlkijate tegemistest, sedakorda küll mitte nendest, kes tõlgivad eesti keelde, vaid just nendest, kelle tõlkesuund on vastupidine, see tähendab eesti keelest mõnda muusse keelde, ja kes seeläbi teevad tänuväärset tööd selle väikese Läänemere-äärse maalapi tutvustamisel ülejäänud maailmale. Üllatav ja rõõmustav oli näiteks lugeda, et "Kristiina Ehini luule on inglise keeleruumis nüüdseks juba niisama tuntud nagu hästi tuntud inglise ja iiri luuletajate looming" - isegi kui mina ei pea luulet õieti kirjanduseks, tean ma siiski, et väga paljude meelest on luule enam-vähem "pilk rahva hinge" või midagi sellist (millega ma tegelikult ka ise üsna nõus olen). Sama huvitav oli lugeda ülevaadet nende tõlkijate enda arvamustest, milles mind veidi üllatas väide, et muus maailmas tuntakse üpris loomuliku (tõlke)klassika kõrval huvi just (tõlke)nüüdisproosa vastu. Huvitav, kas see on kirjastajate huvi, kes üritavad lisaks kodumaisele ja seeläbi mõneti ennustavale proosale leida midagi välismaalt, et läbi lüüa? Mu enda mõningad (loomulikult subjektiivsed ja mitte väga arvukad) selleteemalised vestlused teiskeelsete kultuuride esindajatega on jätnud küll mulje, et isegi kui nad tunnevad "välismaa" vastu huvi, siis eelkõige omakultuurses "soustis", olgu siis reisikirjana või kodumaise kirjaniku välismaale kantud tegevusena, aga mitte niivõrd "võõra" kultuuri esindaja pilgu läbi (viimasel on pigem rohkem läbilööki oodata siis, kui ta "kodumaad" puudutab...) Aga küllap nood tõlkijad teavad paremini.

Huvitava arvustusliku ülevaate oli naaberrahva esindaja Ikstena Nora hiljuti eesti keeli ilmunud romaani kohta kirjutanud Viitoli Livia. Tegelikult oli see romaan mul juba pandud sellesse lugemistühjade aastatega paraku päris kopsakaks kerkinud esimeses järjekorra läbilugemist vajavate raamatute kuhilasse, aga see ülevaade ajendas seda natuke ettepoole tõstma.

Ja last but not least - alati tasub hoolikalt vaadata ka reklaamilehekülgi, sest muidu ma polekski ehk niipea teada saanud, et on olemas selline asi nagu Eesti Kultuuri Koda ja et sel on kavas korraldada selline mõneti naljakas, aga teiselt poolt kohe äärmiselt ja väga tänuväärne ettevõtmine nagu Elamusaasta.

Loetud: Sirp, 16,12.2011; Imeline Ajalugu 3/2011; D. Webb. Medieval European Pilgrimage
Vaadatud. Farscape (TV6)

Mageia 2 Alpha 2 väljas

Väikese viperuse tõttu ilmus eile ühepäevase viivitusega tulevase Mageia 2 teine alfaväljalase. Nagu esimesegi alfaväljalaske puhul, ei ole väliselt näha erilist mainimisväärset vahet ei Mageia 1 ega ka mainitud esimese alfaga. Mis muidugi ei tähenda, et väiksemaid muudatusi siiski ei oleks - eelkõige jätkuv systemd ehk algkäivituse faasis teenuste käivitamise eest vastutava jupstüki integreerimine. Loomulikult on ka tarkvara mõnevõrra uuem, näiteks KDE 4.7.4 ja GNOME 3.3.3. Nii et jätkuvalt oodatud inimesed, kes prooviksid eelväljalaskeid ja annaksid teada võimalikest puudustest, et need oleks võimalik lõppväljalaske ajaks kõrvaldada.

Väljalasketeade Mageia ajaveebis
Alpha 2 väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimisvõimalus (nagu varemgi, on eesti keelt sisaldav Live CD ISO nimetusega "Europe 2")

Neljabased mõtted

Taas üks mõnus, lõpuks ka hingekosutavalt ja meeliülendavalt halliks ja vihmakrabisevaks muutunud lugemispäev, millesse küll tegi oma pisikese katkestuse sisse kirjastuse väisamine, kust sain kätte nii oma äsja ilmunud tõlkeraamatu "autorieksemplarid" kui ka peatselt ees seisva uueks tööks vajaliku ingliskeelse raamatu. Lihtne see uus töö ei tule, maru palju sellist terminoloogiat terendab silme ees, mis, pole välistatud, tuleb osaliselt ise välja mõelda, kuidas see eesti keeles just täpselt kõlama peaks, aga sellevõrra muidugi ka põnevam. Aga selle kätte- ja ettevõtmiseni on siiski veel natuke aega...

Täna nägi ka ilmavalgust tulevase Mageia 2 teine alfaväljalase, aga sellest kirjutan ehk homme eraldi ja pikemalt, kui olen saanud ise järele proovida ja üle vaadata, milline see välja näeb ja tundub.

Loetud: R. Kaplan. Monsoon; D. Webb. Medieval European Pilgrimage
Vaadatud: Farscape (TV6)

Kolmabased mõtted

Njah, pole ka õndsa puhkuse ajal tööst väga pääsu: tänase kerge kudemise päeva kaukasse jääb ka kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks... Aga selle kõrval oli siiski vägadema mõnus lugeda, lugeda. lugeda...

Loetud: Arvutimaailm 12/2011; G. R. R. Martin. Mõõkade maru. Teine osa: Veri ja kuld
Vaadatud: Farscape (TV6), Farscape (TV6)

Teisibased mõtted

Eriülesandelt tagasi kodus, aga peab tunnistama, et enne päeva tähtsündmust möödus valdav osa sellest paari päeva jooksul kogunenud väsimuse väljamagamise tähe all. Mainitud päeva tähtsundmuseks oli seekord RKK ja Diplomaatia juubel - esimesel täitus viis tegutsemisaastat, teine jõudis välja 100. numbrini. Pidu kui selline oli nagu ikka suurepärane, palju toredaid inimesi ja palju toredaid vestlusi ja nii edasi - suurem osa muidugi sellised, mida siinkohal ei ole põhjust ega vajadust ja võib-olla isegi mitte õigust kajastada, aga mis sellest hoolimata jätsid hea enesetunde ja sisaldasid teatud tulevikupotentsiaali, võib-olla mitte väga suurt, aga siiski (nagu vanatargad juba ütlesid, sureb lootus viimse laibana...). Igatahes sai ka siinkirjutanu pisukese autasu oma pikaajalise panuse eest Diplomaatia ilmumisse, mis on väljendunud küll eelkõige muukeelsete mõtete eestikeelseks muundamises (seda autasu, sedakorda üsna ja päris materiaalset, võib näha alloleval pildil).

Siiski tasub ehk samuti ära mainida ka veel enne mainitud tähtsündmust koju kätte jõudnud samuti teatavas mõttes autasuraamat, see küll sedakorda ühe ajakirja tellimuse eest:

• M. Õun. Merelahingud läbi aegade

Loetud: G. R. R. Martin. Kuningate heitlus. Teine raamat
Vaadatud: mitte muhvigi

Esmabased mõtted

Jätkuvalt eriülesandel.

Loetud: G. R. R. Martin. Mõõkade maru. Teine osa: Veri ja kuld; G. R. R. Martin. Kuningate heitlus. Esimene raamat
Vaadatud: Taevasambad (ETV), Farscape (TV6), Välisilm (ETV), Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Kaks ja pool meest (Kanal2)

Pühabased mõtted

Suurem osa päevast möödus kodunt eemalt omamoodi eriülesannet täitmas, mille täpsem sisu jääb küll siinkohal lahti kirjutamata.

Loetud: G. R. R. Martin. Mõõkade maru. Esimene osa: Teras ja lumi
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Uppunud Eestis (ETV), Ärapanija (Kanal2)

Laubased mõtted

Üks tavaline mõnus ja õdus lugemispäev.

Loetud: R. Kaplan. Monsoon
Vaadatud: Taevasina (ETV), Sookurat (TV12)

Reedesed mõtted

Hoolimata päeva peale vaimustavalt tuuliseks ja peaaegu vaat et tormiseks kiskunud ilmast ning kahest väljaskäigust siiski kuidagi tühjavõitu päev. Kui kaupluse väisamise koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil ja sihil võib hinnata täidetuks vähemalt moonakoti mõttes, siis iseenesest päeva peasündmuseks olema pidanud kirjastuste jõulumüügi külastamine Rahvusraamatukogus kandus paraku sellele tühjale poolele. Ma ei tea, äkki ma olen viimase aasta jooksul tõesti nii hoolikalt oma kodust raamatukogu täiendanud või oli täna siis ikka täiega ja eriliselt tühi päev, aga palju ei puudunud, et ma oleksin sealt päris puupaljaste pihkudega lahkunud. Päris viimsel hetkel jõudsin siiski Tallinna ülikooli kirjastuse leti juurde, kus sooritatud ost lubas siiski suurest uhkest hoonest ja suurelt uhkelt väljamüügilt lahkuda vähemalt pisukese kompsuga käe otsas. Olgu see napp saak siis ka siin ära mainitud:

• Ptahhotepi elutarkus
• G. Sallustius Crispus. Catilina vandenõu

Päeva tühjust rõhutas teinegi erakordsete sekka liigitada sobiv tõik. Seda pole vist enam aastaid, kohe palju aastaid ette tulnud, et ma olen pidanud tõdema, et Sirp ei sisalda mitte midagi lugemisväärset, kohe üldse mitte midagi. Ma olen küll siin ajaveebiski märkinud mõnel korral, et ajaleht on olnud "haruldaselt tühi", aga siiski on seal ikka olnud üks, isegi kaks artiklit, mis on siiski silma nii palju köitnud, et ma olen vähemalt pilgu algusest lõpuni üle lasknud, kui mitte ka süvenenult lugenud. Aga täna - ei miskit. Tõsi, seda kompenseeris mõnevõrra Sirbi vahele pistetud Diplomaatia, mis juubelinumbrile (100.) kohaselt sisaldas eriti ohtralt huvitavat lugemist (ja mitte ainult mu enda tõlgitud artiklite kujul, vaid ikka ja eelkõige teiste tarkade inimeste sulest).

Loetud: Sirp, 09.12.2011; Diplomaatia 12/2011; Akadeemia 12/2011
Vaadatud. Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Kelgukoerad (Kanal2), Limitless (TV3+)

Ilmunud tõlked:
Lucas: kui kõik oleksid nagu Eesti, poleks mingit kriisi (Postimees, 09.12.2011)
T. H. Ilves. Wimpy hamburger (Diplomaatia 12/2011)
E. Lucas. Tere tulemast kõlbelisele pjedestaalile. Aga edasi? (Diplomaatia 12/2011)
K. von Eggert. Pilk idast (Diplomaatia 12/2011)

Neljabased mõtted

Suhteliselt vähese lugemisega päev, millest haukasid kopsaka tüki esiteks ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja teiseks Eesti Mageia kasutajate ühingu koosolek. Nojah, ühing ise on ikka veel reaalselt ehk teisisõnu ametlikult asutamata, aga vähemalt mingid igakuised koosistumised, mille kõige üldisemaks nimetajaks võiks pidada just Mageiat, vähemalt selles mõttes, et kõik koosistujad seda vähemal või pigem suuremal määral kasutavad ja sellest ka vähem või pigem rohkem koosistumise käigus kõneldakse, on siiski seni aset leidnud. Nagu ka täna. Millest küll palju rohkemat üldkasulikku ja üldharivat pole öelda peale selle, et järgmiselgi kuul kokku tullakse.

Loetud: Oma Keel 2/2011; Akadeemia 12/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Kolmabased mõtted

Üks tavaline mõnusa lugemise päev.

Loetud: R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost; R. Kaplan. Monsoon
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Pilvede all (Kanal2), jalgpalli UEFA Meistrite liiga: Basel - Manchester United (TV6)

Teisibased mõtted

Sellisele suurüritusele nagu eilne kohaselt järgnevalt oli tänase päeva üks suuremaid tegemisi, mis tundus kõigiti jõukohane olevat, arvukate kogunenud ristsõnavihikute vinjettide väljalõikamine ja ettenähtud kohtadesse kleepimine... Tõsi, päeva lõpu poole kogunes juba jaksu ja rammu isegi raamatu kättevõtmiseks...
Ja mõningase üllatusena võttis ühendust alles päris hiljaaegu kirjastusele üle antud tõlke toimetaja. Mis oli äärmiselt kena, sest nii saab mõnedki asjad enne selgeks rääkida, kui need (tema jaoks) tõlkest välja ei paista või mu enda jaoks korralikult lahti mõtlemata on jäänud.

Loetud: R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost; R. Kaplan. Monsoon
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Välisilm (ETV), Farscape (TV6), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), jalgpalli UEFA Meistrite liiga: Chelsea - Valencia (TV6)

Esmabased mõtted

Väikese lugemise järel oligi käes päeva tippsündmus elik Varraku tõlkijate jõulueelne pidusöömaaeg ja koosviibimine. Sedakorda taas mulle päris võõras kohas, mil nimeks Von Krahl, aga täiesti sümpaatne kohake oli igatahes. Nagu mõistagi ka üritus ise täiega ja tervenisti, nii seltskonna kui terviku kui ka kõige selle seltskonna sees kõneldava ja suheldava osas. Kuigi, loomulikult, nagu samuti ikka ja jälle, valgus tublisti üle ettenähtud aja ja jätkus muudes heades ja veel paremates kohtades. Ehk siis lõpu võib asetada julgelt teisibasse päeva...

Loetud: R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost
Vaadatud: mitte muhvigi

Pühabased mõtted

Et laupäev ja pühapäev sulasid üsna kokku, ei hakka eraldi päevasissekandeid tegema - piisab, kui öelda, et mõlemast päevast langes suur osa iseäralikel aegadel ja iseäralike intervallidega magamise peale, aga see vahepealne, siduv osa möödus külasviibimise tähe all väga meeldivas õhkkonnas, väga meeldiva vestluse ja väga maitsvalt täidetud korraliku suurusega nämma havi saatel.
Pühaba õhtusse jäi veel ka ühe väiksemat laadi artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks. Samuti jäi pühaba peale ema ja ta poiss-sõbra külastamine. Ja no kui aus olla, siis natuke langes nende kahe päeva peale ka lihtsalt mõnuga lugemist ja (emalt saadud, muidugi) ristsõnavihiku lahendamist...

Loetud: [digi] 80, detsember 2011; R. Kasik. Stahli mantlipärijad; R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost
Vaadatud: Ajavaod (ETV), Taevasambad (ETV), Ärapanija (Kanal2)

Ilmunud tõlked:
Jelena Skulskaja:  meie inimesed jõululaadal (Postimees, 03.12.2011)

Reedesed mõtted

Liigagi pikale läinud tõlkepalangu järel oli täna siis selle nädala esimene päev, mis õnnestus enam-vähem täielikult lugemisele pühendada, kuigi ka üht-teist muud kippus ikka vahele tulema - aga eks see ole ilmselt juba elu enda paradoks, et püüa sa olla nii kitsarinnaline kui tahad, ikka puhub elu ise selle rinna nii laiaks, nii laiaks...

Tänases Sirbis oli järjekordselt masendava (vähemalt minu anarhistliku maailmavaate kandja seisukohalt) juhtkirja kõrval ometi ka nii-ütelda sotsiaalia rubriigis lugeda päris huvitav kirjutis Kaljulaiu Kersti sulest, teemaks euro, Euroopa Liit, olevik ja tulevik. Võib-olla sellepärast, et ma äsja olin tõlkinud just samateemalise artikli, küll tunduvalt teistsuguse käsitlusega (võiks veidi liialdades ehk öelda, et antud juhul "tehnokraat" versus "poliitik"), aga siiski samamoodi euro ja Euroopa Liidu olevikuseisu ja tulevikuväljavaateid vaagiva teksti. Seda Kaljulaiu teksti ei ole mõtet siin ümber jutustada ega isegi kommenteerida, aga kahtlemata tasub seda lugeda isegi siis, kui antud temaatika ka muidu võõras pole.

Üle tüki aja võis kohata põrmustavat raamatuarvustust, mis vähemalt ajalehe/ajakirjaveergudel (erinevalt näituseks ajaveebidest või ka lihtsalt nina nokkivatest internetikommentaatoritest mõne veebiloo sabas) polegi kuigi levinud. Sedakorda oli siis ette võetud mõne aja eest ilmunud tõlgitud propagandaantoloogia, mis arvustaja sõnul on ebaõnnestunud, iganenud ja üldse läbi kukkunud nii sisult kui ka tõlkelt (kuigi vähemalt ühe näiteks toodud koha tõlgendus paistab olevat arvustajal käest läinud...)

Kunagise tšuktši muinasjutukogu "Unesnõiduja" andunud lugejana pakkusid mõistagi ka huvi nüüd siis eesti autori sule alt ilmunud samanimelise üllitise kohta käivad sõnad, millega oli kaetud lausa terve lehekülg (täpsemalt kaks ühikut: see ja see). Tõsi, targemaks need mind just selle vastse raamatu osas ei teinud, küll aga tugevdasid arvamust, et tegemist on asjaga, mida tasub lugeda - kui mitte naudingu saamiseks, mille kohta ei oska ju ette midagi öelda, siis vähemalt selleks, et saada lahti rahutust tundest, mis jääks kripeldama, kui ma seda ei loeks...

Omamoodi mõtlemapanev oli Afanasjevi Vahuri kirjutis e-raamatute teemal, mis suurel määral peegeldas mujalgi ajakirjanduses kergelt kajastust leidnud kuutagust arutelu Tallinna ülikoolis, aga ka veidi laiendas seda isikupäraselt. Loomulikult oli siin rohkem küsimusi ja õhku visatud probleeme, aga igal juhul oli seal vähemalt üks väga huvitav lahendusepake: "kui kas või sümboolse tasu, näiteks kümne euro eest anda lugejale aastane ligipääs raamatukogu e-varamule, tähendaks see Eestis ainuüksi ühe suure raamatukogu pealt mitu korda suuremat summat kui praegu autorihüvitisfondi jagatav kokku." Kõrvale muidugi mainiti, et juriidiliste probleemide sasipundar on samas seni lahti harutamata ja arutamata, aga mõttena on see igatahes huvitav.

Keeleküsimustega tihedalt kokku puutuva isikuna ei saanud ma muidugi lugemata jätta ka viimseküljelugu Künstleri Aili sulest, kes vihaselt võitles ingliskeelestumise vastu. Eks ta ole, kohati tundub ja viib suisa masendusse, et see võitlus on juba ammu kaotatud ja ingliskeelsus võidab üha rohkem pinda nii kõneldavas kui ka kirjutavas keeles. Samas ma usun, et võib ka päris õigustatult väita, et eesti keele seisukohalt on praegune aeg võib-olla läbi ajaloo parim. Nojah, seda võib nähtavasti tõlgendada ka viimse surmaeelse kirepalanguna, mida ma miskipärast siiski uskuda ei taha...

Suuresti sama teemat jätkas ka Sirbi vahele pistetud Keele Infoleht, kuid selle trükise ehk silmajäävaim nupp oli hoopis rahvakirjaniku Remsu Olevi sõnaloomepakkumine: kergliiklustee asemele (juba tugevasti unarule vajunud) tanum. Nojah, need pikad ja lohisevad kergliiklusteed on küll rohkem linnade värk ja tanum seostub ilmselt vähemalt neil, kes seda sõna üldse on kuulnud, ikka eelkõige külaga, aga teiselt poolt, mis need linnad siis ikka muud on kui ühed üle ääre podisenud külad... Igal juhul huvitav pakkumine, isegi kui ma kahtlen, et sel oleks suurt lootust sel kujul ja ses tähenduses käibele jõuda...


Loetud: Sirp, 02.12.2011; Tehnikamaailm 12/2011; TM Kodu ja ehitus 10/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Kelgukoerad (Kanal2), Jüri Üdi klubi (ETV2)

Neljabased mõtted

Õieti oleks ma seda võinud ette arvata, kui pidada silmas Diplomaatia tsüklit, ja oli ju ka isegi öeldud, et lugusid on veel tulemas, aga nii või teisiti läks ka tänasest suur osa just Diplomaatia hüvanguks tõlkimisele - mõistagi oli lugu küll pikk, aga siiski huvitav ja väärikas.

Seda ajutist tagasilööki oma lugemisjanu rahuldamise tungis aitas veidi leevendada kahjurõõmuga piirnev teadmine ja muidu õnnetunne, et samal ajal läks korda rikkuda arvatavasti mõne teise inimese lugemisplaane - nimelt nägi ilmavalgust järjekordne raamatukaante vahele ja raamatulettide peale jõudnud tõlketöö, täpsemalt siis Kasekambi Andrese "Balti riikide ajalugu". Loodetavasti tõlge õnnestus, vähemalt nii paljutki, et arvustajad väga ei hakka tümitama...

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Idatuuled vinguvad (ETV2), Fedja (ETV2)

Ilmunud raamatud: Andres Kasekamp. Balti riikide ajalugu

Kolmabased mõtted

Õigesti öeldakse, et ega kaks kolmandata jää. Ja nii läkski, et kui ma olin kaks päeva (tarkvara) tõlkimisega tegelnud ning kavatsesin täna õndsalt jälle lugemiskirele anduda, siis ometi tuli kolmandatki päeva tõlkimisega tegelda ja samusele lugemisele jäi õige vähe aega. Sedakorda siis üks tõlkeühik Postimehe ja teine Diplomaatia hüvanguks.
Ühtlasi sain teada, et kirjastus pole nähtavasti mind siiski veel lõplikult maha kandnud, vähemalt pakuti võimalust end ühe väiksema tõlkega rehabiliteerida, nii et kavandatud mitmekuine (lugemis)puhkus jääb nähtavasti juba eeldama hakatust mõnevõrra lühemaks. Aga ma siiski püüan võimalikult paljud kodust põrandapinda täitvad raamatud horisontaalsest asendist vertikaalsesse saada...

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Pilvede all (Kanal2)