Äärmiselt vähese töise panusega päev, mida põhjustas peamiselt pidev kodunt eemalviibimine. Algas see väljaskäiguga, mille siht oli kokku saada emaga, kel igal aastal umbes sel ajal aktiveerub tohutu soov valmistuda oma pojaraasukese sünnipäevaks millegi erakordse, aga mulle kindlasti vajaliku hankimisega. Eks selle retke tulemustest saab edaspidi sobival, see tähendab sünnipäevaga otseselt seonduval ajal kõnelda, aga praegu võib lisada nii palju, et retkele järgnes ka ema enda väisamine, mis, nagu ikka, tähendas kopsakat kõhutäit ja tõhusat peatäit, seda viimast ikka ristsõnavihikute kujul.
Ema juurest enda manu naastes nägin aga tänaval imetabast pilti. Keegi noormees (ma oletan= oli tulnud jalutama ... jajah, mitte koera või kassi või tuhkruga, vaid seaga! Tundus olevat üsna tavalise kodusea moodi, ei midagi eksootilist. Aga see selleks, parim asja juures oli situatsioon, millele ma parajasti peale sattusin. Noormees koos seaga jalutas kõnnitee ja aedade vahelisel alal, lastes lemmikoomal harjumuspäraselt mõnuga nuuskida kõike, mida rohu sees leida võib. Ühe aia juures oli aga teisel pool ees ootamas korralik suur koer, tubli kodukaitsja, kes juba eemalt valjul häälel endast teada andis. Kui aga noormees koos oma jalutatavaga tema vahetusse nägemisulatusse jõudis, läksid vaesel koeral sõna otseses mõttes silmad peas suureks kui tõllarattad - ju ta oli oodanud ehk lõhnagi järgi midagi erilist, mitte teist koera või kassi, aga siga oli nähtavasti tallegi midagi enneolematut. Haukumine vakatas kui lõigatult ja koer jäi soolasambana seisma. Ta küll kogus end ja tegi veel mõned lühikesed klähvimishood, aga need olid sama ebakindlad ja kõhklevad nagu vaese koera enda liikuminegi. Kõrvaltvaatajal oli nalja muidugi palju sellist kutsa kimbatust nähes :-)
Õhtupoolikusse jäi aga uue hooajaga alustanud Nõmme mälumängu esimene voor. Vahepeal tundus, et me oleme igasugused võimalused üldse vähegi head kohta saavutada täielikult minetanud, aga lõpuspurt tagas siiski kokkuvõttes 7. koha jagamise. Mis on meile täiesti normaalne tase, nii et võib rahule jääda. Mitte et edasipüüdmiseks ruumi poleks: ka seekord jäi lauda või pähe kinni mitu sellist asja, mille mitteteadmist tuleks selgelt lubamatuks pidada. Aga nojah, eks see elu ja mäletamine ole juba selline raske ja tänamatu ja krutskeid viskav asi ...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Madridi Real - Basel 1893 (TV6), Must nimekiri (Kanal2)
Ilmunud tõlked: O. Truvorova. Asukoht teist nädalat teadmata (Postimees, 16.09.2014; viidatud avaliku versiooni pealkiri on muudetud)
No comments:
Post a Comment