Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mis kulges endiselt kergelt tasakaaluseisundi ümber võnkleva tervise saatel - justkui oleks nohu kohe hakkamas, aga samas ei ole ka... keeruline... loodetavasti võngub ja loksub õige pea õigesse kohta pärale, kus see siis ka ei asuks (loodetavasti ikka Luke'i ja väe poolel...)

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Koletised tulnukate vastu (TV3), Farscape (TV6), Aastalõpu intervjuu peaministriga (ETV), Ben, der Zauberlehrling (RTL2)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegin väikese pausi elukohajärgse kaupluse külastamise kujul koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil. Väljas on praegu imeilus ilm, kuigi mu enda konditsioon on selline, mis ei luba seda ehk täiel rinnal nautida. Meeteest on vaieldamatult kasu olnud ja täna oli tunduvalt parem kui eile, aga see üleannetu külmetusetirts, kes ei suutnud küll mulle hinge pugeda, mistõttu piirdus kurgu ja muude hingamisteede juppidega, paistab veel kaaluvat, kas minna üle ninavooluste vallandamisele või mitte...

Tänast päeva alustas siiski telefonikõne, millele mõni aeg hiljem järgnes postikulleri külaskäik, kes taris kohale selle aasta viimase Varraku/SERK-i raamatupaki. Milles aastalõpule juba iseloomulikult oli ka väike kink, seekord siis raamatuklubi kirjadega seinakalender. Mis oli väga tore ja meeldiv, ehkki tekitas mõningase peataoleku ja kogu korterit hõlmava otsingu kalendrile sobiva seinast eenduva kumeruse järele. Mille ma lõpuks, hinnates, et vannitoas saab hakkama ka vähema kui kolme ülesriputatud rätikuga, leidsingi nimetatud vannitoast. Nüüd peab ainult meeles pidama iga kuu käia seda seal keeramas, et ikka värske ajapilt kalendrilehelt vastu ilutseks. Aga olgu siinkohal ka ära mainitud paki ülejäänud sisu:

• G. F. Sander. Lahing Soome pärast 1939-1940
• Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal
• S. Westerfeld. Ilusad
• T. H. Ilves. Suurem Eesti
• A. Ivanov. Peotäis põrmu
• K. Aareleid. Vene veri

Mainitule lisandus täna veel üks telefonikõne, sedakorda siis selline, millega küsiti üle kinnitus ja pandi mind kirja mõne nädala pärast toimuvatele Eesti meistrivõistlustele ristsõnade lahendamises.

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: 2012 - Das Jahr in dem die Erde gefiert (RTL2), Farscape (TV6), Ilus ja lõbus 2011 (Kanal2), Harold ja Kumar: põgenemine Guantanamo Bayst (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Andrei Anissimov: valge roos - solvumise sümbol (Postimees, 29.12.2011)

Kolmabased mõtted

Jah, villased sokid ja meetee on raudselt toimepõhised ravimid - järele proovitud ja toimivad leitud -, öelgu mingid skeptikud mida tahes :-) Sõnaga, tavaline tööpäev, mida vürtsitas ohtra meetee joomine, mis tunduvalt leevendas kurgus olevat kipitsemist ja krabisemist. Nojah, tõe huvides olgu öeldud, et see, et ma puhkuse lõpetasin, on ilmselt ka kenasti teisteni jõudnud - kui puhkuse ajal ei pidanud ma peaaegu üldse "välja" tõlkima, siis täna tuli juba jälle üks töö Postimehe hüvanguks ette võtta...

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Farscape (TV6), intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega (ETV)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Esimene siis, üle tüki aja, koos kõigi sellega kaasnevate vaevustega - ikka ei ole veel mingi tõlkimise juures vajalik teatmematerjal käeulatuses või asub vales kohas, kuhu käsi automaatselt ei sirutu ja nii edasi ja nii edasi. Aga ettenähtud kogus tõlgitud siiski sai, isegi kui kurgus tekkis samal ajal süvenev kriipimise tunne - nähtavasti üks neist väljaskäikudest oli natuke liiast ja tuleb taas hakata kõripaelu meega pehmendama...

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud. Farscape (TV6)

Esmabased mõtted

Niisiis, puhkuse viimne päev. Jäi teine natuke lühikeseks, lühemaks, kui oleksin tahtnud, aga eks ma olen eelkõige ise süüdi, sest lõpp oli siiakanti kavandatud, aga algust suutsin ma puhtast suutmatusest ja võimetusest tubli kuu aega edasi lükata... Igatahes oli lõpp vääriline: ihu rõõmustas ja ägas jõululaua rikkalikkusest, hing hõiskas, et KDE tõlkimisega järje peale sai ja raamatuid korralikult loetud, ning vaim sai veel viimasel päeval raamatutest võimsa (ja tänu konkreetsele lugemisvarale tugevasti nostalgiahõngulise) laengu. Nii et pole midagi muud kui uute võidukate tõlkekõrguste poole rühkida!

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur; Tuna 4/2011; A. Hvostov. Sillamäe passioon
Vaadatud: Farscape (TV6)

Pühabased mõtted

Tänase päeva sisse jäi veelkordne ema külastamine eesmärgi ja sihiga jätkata hävitustööd lookas jõululaua kallal, mis ka osaliselt õnnestus, ent laud oli endiselt kuhjas täis maitsvaid palasid ja suutäisi, isegi kui organism keeldus rohkem vastu võtmast. Oh, õnnestav jõuluaeg! Nende paari viimase päevaga on ema käest mu kätte jõudnud ka õige mitu ristsõnavihikut, mis samuti on pakkunud lisaks kõhuorjamisele ka nauditavat võimalust ajuorjamisega tegelda - tuues ent ühtlasi meelde mitte nii rõõmustava teadmusjupatsi, et kohe jõuab ka kätte see kole aeg, mil tuleb hakata hoolikalt tegelema lõikumise ja kleepimisega, et nonde vihikute aastaauhinna kupongid ikka ära saata...

Samal ajal sai täna kriips alla tõmmatus selle nädala tarkvara tõlkimise maratonile - viimaseks jäi kontoritööpaketi Calligra kallal vaeva nägemine, mis samuti peagi asutab enda esimest väljalaset ilmale tooma. Valdavalt sai see ka valmis, kuigi joonistamisrakenduse Krita arvukad uued omadused ja eriti (voo)skeemide rakenduse Flow veel arvukamate uute trafarettide kõikvõimalikud krüptilised nimetused vajavad nähtavasti veel vähemalt tervet päeva läbipusimiseks. Igatahes on arendajad päris eduliselt tegutsenud tekstitöötluse (rakendus Words) kallal, mis tundus mu silmale nüüd olevat juba isegi enam-vähem kasutamiskõlblik alternatiiv (ehkki ma usun, et veel tükk aega jääb LibreOffice siiski mu kindlalt esmaseks töövahendiks), kuigi tõlkimise käigus igasugu asju järele proovides õnnestus mul see paar korda ka kenasti kokku jooksutada :-)

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur; Tuna 4/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Jõululaubased mõtted

Tänase päeva mõistagi suurim sündmus oli pidulik ja hubane koosviibimine pereringis ema juures. Eile korraks maha laotatud õhuke säbruline valge linikuke oli küll tänaseks juba ära korjatud paraku, nii et see lõi kodunt välja astudes esimese hooga pahviks, aga see-eest ema juurde jõudes eest leitud rikkalik pidulaud, kust mulle kui lihasööjale äärmiselt meelt mööda ei puudunud korralik hunnik maitsvalt valmistatud liha, ning veel enam toas paiknev kuuselaadne ese ja eriti selle alla poetatud kotikesed ja muud pakendid, mis õhtu jooksul leidsid oma väärika ja kohase avaja ja sissekiikaja, ei jätnud enam sugugi kahtlust, et aasta ainuke tõsiselt võetav ja seda nime vääriv püha on järjekordselt kätte jõudnud ja ajakerale ring peale keeratud uue ja säravama aasta lootuses ja ootuses, mida meie traditsiooniline kokkusaamine sel õhtul ainult kinnitas, olgugi et ilmastikust või millestki muust tingitud hädad ja tõved ei olnud meie pereringistki kauge kaarega mööda läinud, vaid lausa mõne liikme oma koha leidnud ning mõningaid vaevusi tekitanud, mis aga siiski ülevast meeleolust kihutatuna tagaplaanile tõrjuti. Sõnaga, jõuluõhtu nagu ikka, tore ja mõnus.

Lisaks sellele kardinaalüritusele leidsin ülejäänud päeva jooksul natuke aega veel edasi toksida KDE tõlkeid, sedakorda siis nonde extrageari rakenduste osas. Väga palju just ära ei saanud teha, eelkõige mainitud kardinaalüritusest seatud ajapiirangute tõttu, aga üht-teist siiski, mis loodetavasti ka nende rakenduste kasutajaid edaspidi rõõmustab.

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur; P. Oja 17x4
Vaadatud: mitte muhvigi

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Reedesed mõtted

Niisiis, kuigi täna oli natuke segane päev mitmesuguste takistavate elementidega - eelkõige seotult homme ees seisva aastavahetusega, selle ainsa aastaringis tähistamist vääriva püha ja tähtpäevaga - , kulges osa sellest endiselt KDE tõlkimise tähe all ja nüüd võib julgelt ja lõplikult öelda, et KDE 4.8 tulekuks jaanuari teisel poolel on kõik valmis! Nii kasutajaliides kui ka käsiraamatud on täies mahus tõlgitud (eile mainitud vajakud maha arvatud) ja nagu ikka, paljastas ülevaatamine ja kõpitsemine mõningaidki varasemaid kirjavigu ja muid kohmakusi - aga mul pole ka kahtlust, et käesolevas täiendusvoorus õnnestus neid kindlasti ka juurde tekitada... See ei tähenda loomulikult, et KDE-ga kõik nüüd korras oleks - terve posu extrageari ja ka playgroundi asju tahab veel täiendamist (või on üksikjuhtudel täiesti tõlkimata), aga need on üldiselt vähema ajalise painega ja nagunii veidi teiseplaanilised asjad, mida saab ehk juba tavapärase nädalas ühe päeva eraldamisega tasapisi paremasse korda seada.

Tänane aastalõpu-Sirp sisaldas üllatavalt palju lugemist, alustades juba Lobjaka Ahto vist esimese mu silmis hoolika lugemise väärseks kerkinud kirjatükiga Eesti väidetavast orientatsioonimuutusest ja Euroopa väidetavalt ohtlikest arengutest. Ma küll veidi kahtleksin tema väites, nagu hakkaks "meie lähem maailm üha enam häirivalt meenutama kolmekümnendaid" - selleks on päris paljud asjad teistmoodi ja nagu ka vanatarkus nendib, ajalugu ei ilmuta kordumise tendentsi... (Ja ei saa muidugi märkimata jätta, et mõnevõrra kahandas usku selle artikli originaalsusse ja sügavusse üks leitud räme otsetõlge, nimelt "muusikalised toolid".) Aga igatahes mõtlemapanevat oli selles loos küll ja rohkem.

Mõistagi oli musugusele inimesele eredaks lugemiselamuseks topeltlehekülg, mille teemaks oli Läti Henriku kroonika ja selle uurimine (kaks artiklit: esimene ja teine), ajendatuna hiljuti ilmavalgust näinud suurest (ingliskeelsest) koguteosest. Ei saa küll öelda, et seal palju midagi uut oleks olnud, aga kahtlemata on vähegi uuemate ajaloouurimise meetodite ja käsitluste tutvustamine laiemale lugejaskonnale mõeldud ajalehes väga tänuväärne tegu, isegi kui tõenäoliselt suurem osa nende artiklite lugejatest ei võta kunagi kätte võib-olla isegi Henriku kroonikat, kõnelemata juba mainitud koguteosest (mille hinnapoliitika on tõepoolest müstiline: sellest saab veel aru, et kõvaköites teos maksab ligi 100 eurot, aga miks ometi maksab e-raamat sama palju, õigupoolest isegi ligemale euro rohkem?)

Omamoodi huvitav oli ka ennast pooleldi detektiivi rolli pannud Remsu Olevi kirjutis meedias ennast tuntuks kirjutanud anarhistlike kalduvustega Roy Strideri viimase raamatu kohta - Remsut on mõistagi peaaegu alati hea ja nauditav lugeda, see kirjatükk aga oli kirjutatud vähemalt näiliselt põlvkonnalõhest lähtuvalt, mis andis oma lisavindi juurde...

Loetud: Sirp, 23.12.2011; L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud. Farscape (TV6), Vana daami visiit (ETV)

Ilmunud tõlked: Vello Vikekaar: Vikerkaare aašram (Postimees, 23.12.2011)

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Neljabased mõtted

Ja veel üks päev KDE tõlkimise saatel. Peamiselt siis, nagu lubatud, dokumentatsiooni kallal ragistades, kuigi, nagu ikka juhtub siis, kui täielik "külmutamine" juba kehtib, ilmus mõningaid uusi stringe ka kasutajaliidesesse. Igatahes tunne on hea - eile veel paistis, et dokumentatsiooni on päris palju, aga tänaseks õhtuks oli selge, et KDE 4.8 tuleb taas sisuliselt 100% eestindatud nii kasutajaliidese kui ka käsiraamatute poole pealt (tavapärased puudujäägid maha arvata - see üks õnnetu string kasutajaliidese poole pealt, mis tegelikult tähendab, et pole head vabatahtlikku, kes kena ja kõlava häälega Kartulimehe mängule igasuguste asjade nimetused sisse loeks, ja siis muidugi need käsiraamatute "eestindamata" pildid...). Nojah, natuke tuleb see dokumentatsiooni kallal vaeva näha, aga lõppeks on ju ees veel nii homne päev kui ka pärast seda oma kolm nädalat, nii et erilist kahtlust valmissaamise osas ei teki.

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Farscape (TV6), Ilus ja lõbus 2011 (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu: esimene ja teine

Kolmabased mõtted

Veel üks KDE tõlkimisele kulunud päev ja nüüd võib öelda, et KDE 4.8 kasutajaliides on praktiliselt tõlgitud. Veidi nipet-näpet jäi siiski veel tegemata ja et ka dokumentatsioon vajab kõpitsemist või isegi rohkem vaeva nägemist (kuigi eriti dokumentatsiooni tõlkimine tekitab sageli masendava tunde - sest kui ma ka olen aastate jooksul saanud mõningat tagasisidet kasutajaliidese tõlkimise kohta, siis käsiraamatud oleksid justkui olemata ja kui nad ka üldse jutuks tulevad, pigem imestatakse, et ahsoo, need on ka olemas...), läheb nähtavasti ka homne päev veel tarkvara tõlkimise tähe all. Või ka ülehomne, eks vaatab, kuidas tuju ja ilm ja seapõrn parajasti on...

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Farscape (TV6), Tallinna kilud (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu

Teisibased mõtted

Niisiis, jätkus KDE tõlkimine, täna juba arendusharus ehk selles osas, millest vähem kui kuu aja pärast saab KDE 4.8. Kõige peamisemad asjad said ära tehtud, see tähendab kdelibs ja kdebase* ehk see, millega enam-vähem kindlasti puutuvad kokku kõik KDE kasutajad, samuti veel üht-teist, aga ka homseks ja võib-olla isegi enamaks jäi päris ja üsna palju ära teha kasutajaliidese poole pealt - ning dokumentatsiooni juurde ma ei olegi veel jõudnud, aga sealgi on mõnevõrra kõpitsemist vaja. Aga noh, puhkuseaeg kestab endiselt ja miks mitte kulutada seda südamelähedase asja peale...

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Farscape (TV6), Taevasina (ETV), Vaclav Havel, Praha linnus (ETV2)

Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: Suurbritannia astub sõtta (Postimees,20.12.2011)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu: esimene ja teine

Esmabased mõtted

Säilitamaks esmaspäevale langenud traditsiooni, aga ka ja isegi eriti sellepärast, et KDE 4.8 väljatulek hakkab jõudma ähvardavalt lähedale, olles veel vaid vähem kui kuu kaugusel, otsustasin tänase ja nii palju kui vaja järgimisi päevi pühendada tarkvara tõlkimisele (lisaks KDE-le on mõningaid, kuigi väga väheseid tegemisi (või kui teise pilguga vaadata, siis tegematajätmisi) ka Mageia ja Mandriva rindel). Tõsi, tänase päeva veetsin hoopis KDE stabiilset haru viimistledes, aga et seal oli peamiselt teha veel vaid käsiraamatute pool, siis kandus peaaegu täies mahus automaagiliselt üle ka vajalikku tüvve elik arendusharru, mille kallal nokitsemine jääbki siis homse (ja võib-olla ülehomse) varna.

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Taevasambad (ETV), Farscape (TV6), Välisilm (ETV), Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Pööripäeva saar (Showtime)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru: esimene, teine ja kolmas sissekanne
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Taas mõnus lugemispäev, kuigi see algas (logistiliste vektorite väga erisuunalise kulgemise ja kooskõlastamisraskuste tõttu) maruvarajase külaskäiguga ema ja ta poiss-sõbra juurde. Samas, hoolimata varajasusest, sai siiski seal kõhu täis ja meele heaks, nii et see käik läks täiega asja ette.

Loetud: L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud: Ajavaod: Süüdi: oli linnapea! (ETV), Ärapanija (Kanal2), Tippkohtumine (ETV)

Laubased mõtted

Puhtalt nautimisväärne lugemispäev.

Loetud: D. Webb. Medieval European Pilgrimage; J. ja L. Erickson. Idarinne fotodel 1941-1945; L- Bréhier. Bütsantsi kultuur
Vaadatud. Taevasina (ETV), Kuldne kompass (Kanal2), Peeglid (TV6)

Reedesed mõtted

Veel üks mõnus lugemispäev, millesse tegin väikese katkestuse elukohajärgse kaupluse külastamiseks koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil - imeilusa ilma tingimustes: just täpselt paras temperatuur, nii kraad-paar üle nulli, kerge tuuleriibe, pilved, mis muudavad ilma imeliselt halliks - no mida veel võiks hing ihaldada?!

Erinevalt eelmisest nädalast oli sellenädalases Sirbis omajagu lugemist. Isegi tavaliselt uduteemadele pühendatud kolmas lehekülg sisaldas seekord Mülleri Madise päris head kirjutist Euroopa Liitu praegu vaevavast võlakriisist ja selle võimalikest lahendustest - mis ei ole mõistagi ühestki otsast head, aga mille seast mõned on siiski veidigi etemad kui teised. Tänuväärne lugemine igatahes.

Kena mälestusehõnguline kirjatükk Udami Haljandi suure töö, Türgit käsitleva raamatu kohta oli pärit Schvaki Toomase sulest. Eks see muidugi paraku suhteliselt väike raamat on, aga et Türgi on vähemalt eestikeelsele lugejale ikka seniajani väga tume maa (ja tegelikult ilmselt ka valdavale enamikule neist, kes suudavad lugeda nii eesti kui ka mõnes teises keeles), on sellisegi teose ilmumine üpris suure tähtsusega - lõppeks on ju ikkagi tegemist riigiga, mis parimatel möödaniku aegadel andis tõsiselt tooni kogu Euroopas (see päris Põhja-Euroopa, kus meiegi asume, ehk välja arvatud, kuigi kõikvõimalikke mõjutusi on jõudnud siiagi) ning on mõjutanud eurooplaste teadvust nii varasematel aegadel kui ka mõjutab praegu. Ja võib-olla ongi parem, kui tutvust Türgi taustadega alustada raamatust, mille on kirjutanud suhteliselt kõrvalseisja, nagu eestlased seda olla saavad - minu kogemused on näidanud, et vene- ja saksakeelsed teosed on reeglina äärmiselt tugeva (ideologiseeritud) kallakuga ja isegi ingliskeelsed sageli omajagu selgeltnähtavalt tendentslikud.

Sellesama tendentslikkuse heaks näiteks on samal leheküljel avaldatud Mateo Durandi Ricardo artikkel Peruu kohta, ajendatuna ühest üsna süütust reisifirma reklaamist, mis usutavasti oli koostatud parimas usus, aga mis ometi ilmselgelt teeb liiga nii Peruu enda minevikule kui ka selle "avastajatele" (s.t. eurooplastele/põhjaameeriklastele).

Äärmiselt huvitav oli lugeda teiste tõlkijate tegemistest, sedakorda küll mitte nendest, kes tõlgivad eesti keelde, vaid just nendest, kelle tõlkesuund on vastupidine, see tähendab eesti keelest mõnda muusse keelde, ja kes seeläbi teevad tänuväärset tööd selle väikese Läänemere-äärse maalapi tutvustamisel ülejäänud maailmale. Üllatav ja rõõmustav oli näiteks lugeda, et "Kristiina Ehini luule on inglise keeleruumis nüüdseks juba niisama tuntud nagu hästi tuntud inglise ja iiri luuletajate looming" - isegi kui mina ei pea luulet õieti kirjanduseks, tean ma siiski, et väga paljude meelest on luule enam-vähem "pilk rahva hinge" või midagi sellist (millega ma tegelikult ka ise üsna nõus olen). Sama huvitav oli lugeda ülevaadet nende tõlkijate enda arvamustest, milles mind veidi üllatas väide, et muus maailmas tuntakse üpris loomuliku (tõlke)klassika kõrval huvi just (tõlke)nüüdisproosa vastu. Huvitav, kas see on kirjastajate huvi, kes üritavad lisaks kodumaisele ja seeläbi mõneti ennustavale proosale leida midagi välismaalt, et läbi lüüa? Mu enda mõningad (loomulikult subjektiivsed ja mitte väga arvukad) selleteemalised vestlused teiskeelsete kultuuride esindajatega on jätnud küll mulje, et isegi kui nad tunnevad "välismaa" vastu huvi, siis eelkõige omakultuurses "soustis", olgu siis reisikirjana või kodumaise kirjaniku välismaale kantud tegevusena, aga mitte niivõrd "võõra" kultuuri esindaja pilgu läbi (viimasel on pigem rohkem läbilööki oodata siis, kui ta "kodumaad" puudutab...) Aga küllap nood tõlkijad teavad paremini.

Huvitava arvustusliku ülevaate oli naaberrahva esindaja Ikstena Nora hiljuti eesti keeli ilmunud romaani kohta kirjutanud Viitoli Livia. Tegelikult oli see romaan mul juba pandud sellesse lugemistühjade aastatega paraku päris kopsakaks kerkinud esimeses järjekorra läbilugemist vajavate raamatute kuhilasse, aga see ülevaade ajendas seda natuke ettepoole tõstma.

Ja last but not least - alati tasub hoolikalt vaadata ka reklaamilehekülgi, sest muidu ma polekski ehk niipea teada saanud, et on olemas selline asi nagu Eesti Kultuuri Koda ja et sel on kavas korraldada selline mõneti naljakas, aga teiselt poolt kohe äärmiselt ja väga tänuväärne ettevõtmine nagu Elamusaasta.

Loetud: Sirp, 16,12.2011; Imeline Ajalugu 3/2011; D. Webb. Medieval European Pilgrimage
Vaadatud. Farscape (TV6)

Mageia 2 Alpha 2 väljas

Väikese viperuse tõttu ilmus eile ühepäevase viivitusega tulevase Mageia 2 teine alfaväljalase. Nagu esimesegi alfaväljalaske puhul, ei ole väliselt näha erilist mainimisväärset vahet ei Mageia 1 ega ka mainitud esimese alfaga. Mis muidugi ei tähenda, et väiksemaid muudatusi siiski ei oleks - eelkõige jätkuv systemd ehk algkäivituse faasis teenuste käivitamise eest vastutava jupstüki integreerimine. Loomulikult on ka tarkvara mõnevõrra uuem, näiteks KDE 4.7.4 ja GNOME 3.3.3. Nii et jätkuvalt oodatud inimesed, kes prooviksid eelväljalaskeid ja annaksid teada võimalikest puudustest, et need oleks võimalik lõppväljalaske ajaks kõrvaldada.

Väljalasketeade Mageia ajaveebis
Alpha 2 väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimisvõimalus (nagu varemgi, on eesti keelt sisaldav Live CD ISO nimetusega "Europe 2")

Neljabased mõtted

Taas üks mõnus, lõpuks ka hingekosutavalt ja meeliülendavalt halliks ja vihmakrabisevaks muutunud lugemispäev, millesse küll tegi oma pisikese katkestuse sisse kirjastuse väisamine, kust sain kätte nii oma äsja ilmunud tõlkeraamatu "autorieksemplarid" kui ka peatselt ees seisva uueks tööks vajaliku ingliskeelse raamatu. Lihtne see uus töö ei tule, maru palju sellist terminoloogiat terendab silme ees, mis, pole välistatud, tuleb osaliselt ise välja mõelda, kuidas see eesti keeles just täpselt kõlama peaks, aga sellevõrra muidugi ka põnevam. Aga selle kätte- ja ettevõtmiseni on siiski veel natuke aega...

Täna nägi ka ilmavalgust tulevase Mageia 2 teine alfaväljalase, aga sellest kirjutan ehk homme eraldi ja pikemalt, kui olen saanud ise järele proovida ja üle vaadata, milline see välja näeb ja tundub.

Loetud: R. Kaplan. Monsoon; D. Webb. Medieval European Pilgrimage
Vaadatud: Farscape (TV6)

Kolmabased mõtted

Njah, pole ka õndsa puhkuse ajal tööst väga pääsu: tänase kerge kudemise päeva kaukasse jääb ka kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks... Aga selle kõrval oli siiski vägadema mõnus lugeda, lugeda. lugeda...

Loetud: Arvutimaailm 12/2011; G. R. R. Martin. Mõõkade maru. Teine osa: Veri ja kuld
Vaadatud: Farscape (TV6), Farscape (TV6)

Teisibased mõtted

Eriülesandelt tagasi kodus, aga peab tunnistama, et enne päeva tähtsündmust möödus valdav osa sellest paari päeva jooksul kogunenud väsimuse väljamagamise tähe all. Mainitud päeva tähtsundmuseks oli seekord RKK ja Diplomaatia juubel - esimesel täitus viis tegutsemisaastat, teine jõudis välja 100. numbrini. Pidu kui selline oli nagu ikka suurepärane, palju toredaid inimesi ja palju toredaid vestlusi ja nii edasi - suurem osa muidugi sellised, mida siinkohal ei ole põhjust ega vajadust ja võib-olla isegi mitte õigust kajastada, aga mis sellest hoolimata jätsid hea enesetunde ja sisaldasid teatud tulevikupotentsiaali, võib-olla mitte väga suurt, aga siiski (nagu vanatargad juba ütlesid, sureb lootus viimse laibana...). Igatahes sai ka siinkirjutanu pisukese autasu oma pikaajalise panuse eest Diplomaatia ilmumisse, mis on väljendunud küll eelkõige muukeelsete mõtete eestikeelseks muundamises (seda autasu, sedakorda üsna ja päris materiaalset, võib näha alloleval pildil).

Siiski tasub ehk samuti ära mainida ka veel enne mainitud tähtsündmust koju kätte jõudnud samuti teatavas mõttes autasuraamat, see küll sedakorda ühe ajakirja tellimuse eest:

• M. Õun. Merelahingud läbi aegade

Loetud: G. R. R. Martin. Kuningate heitlus. Teine raamat
Vaadatud: mitte muhvigi

Esmabased mõtted

Jätkuvalt eriülesandel.

Loetud: G. R. R. Martin. Mõõkade maru. Teine osa: Veri ja kuld; G. R. R. Martin. Kuningate heitlus. Esimene raamat
Vaadatud: Taevasambad (ETV), Farscape (TV6), Välisilm (ETV), Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Kaks ja pool meest (Kanal2)

Pühabased mõtted

Suurem osa päevast möödus kodunt eemalt omamoodi eriülesannet täitmas, mille täpsem sisu jääb küll siinkohal lahti kirjutamata.

Loetud: G. R. R. Martin. Mõõkade maru. Esimene osa: Teras ja lumi
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Uppunud Eestis (ETV), Ärapanija (Kanal2)

Laubased mõtted

Üks tavaline mõnus ja õdus lugemispäev.

Loetud: R. Kaplan. Monsoon
Vaadatud: Taevasina (ETV), Sookurat (TV12)

Reedesed mõtted

Hoolimata päeva peale vaimustavalt tuuliseks ja peaaegu vaat et tormiseks kiskunud ilmast ning kahest väljaskäigust siiski kuidagi tühjavõitu päev. Kui kaupluse väisamise koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil ja sihil võib hinnata täidetuks vähemalt moonakoti mõttes, siis iseenesest päeva peasündmuseks olema pidanud kirjastuste jõulumüügi külastamine Rahvusraamatukogus kandus paraku sellele tühjale poolele. Ma ei tea, äkki ma olen viimase aasta jooksul tõesti nii hoolikalt oma kodust raamatukogu täiendanud või oli täna siis ikka täiega ja eriliselt tühi päev, aga palju ei puudunud, et ma oleksin sealt päris puupaljaste pihkudega lahkunud. Päris viimsel hetkel jõudsin siiski Tallinna ülikooli kirjastuse leti juurde, kus sooritatud ost lubas siiski suurest uhkest hoonest ja suurelt uhkelt väljamüügilt lahkuda vähemalt pisukese kompsuga käe otsas. Olgu see napp saak siis ka siin ära mainitud:

• Ptahhotepi elutarkus
• G. Sallustius Crispus. Catilina vandenõu

Päeva tühjust rõhutas teinegi erakordsete sekka liigitada sobiv tõik. Seda pole vist enam aastaid, kohe palju aastaid ette tulnud, et ma olen pidanud tõdema, et Sirp ei sisalda mitte midagi lugemisväärset, kohe üldse mitte midagi. Ma olen küll siin ajaveebiski märkinud mõnel korral, et ajaleht on olnud "haruldaselt tühi", aga siiski on seal ikka olnud üks, isegi kaks artiklit, mis on siiski silma nii palju köitnud, et ma olen vähemalt pilgu algusest lõpuni üle lasknud, kui mitte ka süvenenult lugenud. Aga täna - ei miskit. Tõsi, seda kompenseeris mõnevõrra Sirbi vahele pistetud Diplomaatia, mis juubelinumbrile (100.) kohaselt sisaldas eriti ohtralt huvitavat lugemist (ja mitte ainult mu enda tõlgitud artiklite kujul, vaid ikka ja eelkõige teiste tarkade inimeste sulest).

Loetud: Sirp, 09.12.2011; Diplomaatia 12/2011; Akadeemia 12/2011
Vaadatud. Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Kelgukoerad (Kanal2), Limitless (TV3+)

Ilmunud tõlked:
Lucas: kui kõik oleksid nagu Eesti, poleks mingit kriisi (Postimees, 09.12.2011)
T. H. Ilves. Wimpy hamburger (Diplomaatia 12/2011)
E. Lucas. Tere tulemast kõlbelisele pjedestaalile. Aga edasi? (Diplomaatia 12/2011)
K. von Eggert. Pilk idast (Diplomaatia 12/2011)

Neljabased mõtted

Suhteliselt vähese lugemisega päev, millest haukasid kopsaka tüki esiteks ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja teiseks Eesti Mageia kasutajate ühingu koosolek. Nojah, ühing ise on ikka veel reaalselt ehk teisisõnu ametlikult asutamata, aga vähemalt mingid igakuised koosistumised, mille kõige üldisemaks nimetajaks võiks pidada just Mageiat, vähemalt selles mõttes, et kõik koosistujad seda vähemal või pigem suuremal määral kasutavad ja sellest ka vähem või pigem rohkem koosistumise käigus kõneldakse, on siiski seni aset leidnud. Nagu ka täna. Millest küll palju rohkemat üldkasulikku ja üldharivat pole öelda peale selle, et järgmiselgi kuul kokku tullakse.

Loetud: Oma Keel 2/2011; Akadeemia 12/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Kolmabased mõtted

Üks tavaline mõnusa lugemise päev.

Loetud: R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost; R. Kaplan. Monsoon
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Pilvede all (Kanal2), jalgpalli UEFA Meistrite liiga: Basel - Manchester United (TV6)

Teisibased mõtted

Sellisele suurüritusele nagu eilne kohaselt järgnevalt oli tänase päeva üks suuremaid tegemisi, mis tundus kõigiti jõukohane olevat, arvukate kogunenud ristsõnavihikute vinjettide väljalõikamine ja ettenähtud kohtadesse kleepimine... Tõsi, päeva lõpu poole kogunes juba jaksu ja rammu isegi raamatu kättevõtmiseks...
Ja mõningase üllatusena võttis ühendust alles päris hiljaaegu kirjastusele üle antud tõlke toimetaja. Mis oli äärmiselt kena, sest nii saab mõnedki asjad enne selgeks rääkida, kui need (tema jaoks) tõlkest välja ei paista või mu enda jaoks korralikult lahti mõtlemata on jäänud.

Loetud: R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost; R. Kaplan. Monsoon
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Välisilm (ETV), Farscape (TV6), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), jalgpalli UEFA Meistrite liiga: Chelsea - Valencia (TV6)

Esmabased mõtted

Väikese lugemise järel oligi käes päeva tippsündmus elik Varraku tõlkijate jõulueelne pidusöömaaeg ja koosviibimine. Sedakorda taas mulle päris võõras kohas, mil nimeks Von Krahl, aga täiesti sümpaatne kohake oli igatahes. Nagu mõistagi ka üritus ise täiega ja tervenisti, nii seltskonna kui terviku kui ka kõige selle seltskonna sees kõneldava ja suheldava osas. Kuigi, loomulikult, nagu samuti ikka ja jälle, valgus tublisti üle ettenähtud aja ja jätkus muudes heades ja veel paremates kohtades. Ehk siis lõpu võib asetada julgelt teisibasse päeva...

Loetud: R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost
Vaadatud: mitte muhvigi

Pühabased mõtted

Et laupäev ja pühapäev sulasid üsna kokku, ei hakka eraldi päevasissekandeid tegema - piisab, kui öelda, et mõlemast päevast langes suur osa iseäralikel aegadel ja iseäralike intervallidega magamise peale, aga see vahepealne, siduv osa möödus külasviibimise tähe all väga meeldivas õhkkonnas, väga meeldiva vestluse ja väga maitsvalt täidetud korraliku suurusega nämma havi saatel.
Pühaba õhtusse jäi veel ka ühe väiksemat laadi artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks. Samuti jäi pühaba peale ema ja ta poiss-sõbra külastamine. Ja no kui aus olla, siis natuke langes nende kahe päeva peale ka lihtsalt mõnuga lugemist ja (emalt saadud, muidugi) ristsõnavihiku lahendamist...

Loetud: [digi] 80, detsember 2011; R. Kasik. Stahli mantlipärijad; R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost
Vaadatud: Ajavaod (ETV), Taevasambad (ETV), Ärapanija (Kanal2)

Ilmunud tõlked:
Jelena Skulskaja:  meie inimesed jõululaadal (Postimees, 03.12.2011)

Reedesed mõtted

Liigagi pikale läinud tõlkepalangu järel oli täna siis selle nädala esimene päev, mis õnnestus enam-vähem täielikult lugemisele pühendada, kuigi ka üht-teist muud kippus ikka vahele tulema - aga eks see ole ilmselt juba elu enda paradoks, et püüa sa olla nii kitsarinnaline kui tahad, ikka puhub elu ise selle rinna nii laiaks, nii laiaks...

Tänases Sirbis oli järjekordselt masendava (vähemalt minu anarhistliku maailmavaate kandja seisukohalt) juhtkirja kõrval ometi ka nii-ütelda sotsiaalia rubriigis lugeda päris huvitav kirjutis Kaljulaiu Kersti sulest, teemaks euro, Euroopa Liit, olevik ja tulevik. Võib-olla sellepärast, et ma äsja olin tõlkinud just samateemalise artikli, küll tunduvalt teistsuguse käsitlusega (võiks veidi liialdades ehk öelda, et antud juhul "tehnokraat" versus "poliitik"), aga siiski samamoodi euro ja Euroopa Liidu olevikuseisu ja tulevikuväljavaateid vaagiva teksti. Seda Kaljulaiu teksti ei ole mõtet siin ümber jutustada ega isegi kommenteerida, aga kahtlemata tasub seda lugeda isegi siis, kui antud temaatika ka muidu võõras pole.

Üle tüki aja võis kohata põrmustavat raamatuarvustust, mis vähemalt ajalehe/ajakirjaveergudel (erinevalt näituseks ajaveebidest või ka lihtsalt nina nokkivatest internetikommentaatoritest mõne veebiloo sabas) polegi kuigi levinud. Sedakorda oli siis ette võetud mõne aja eest ilmunud tõlgitud propagandaantoloogia, mis arvustaja sõnul on ebaõnnestunud, iganenud ja üldse läbi kukkunud nii sisult kui ka tõlkelt (kuigi vähemalt ühe näiteks toodud koha tõlgendus paistab olevat arvustajal käest läinud...)

Kunagise tšuktši muinasjutukogu "Unesnõiduja" andunud lugejana pakkusid mõistagi ka huvi nüüd siis eesti autori sule alt ilmunud samanimelise üllitise kohta käivad sõnad, millega oli kaetud lausa terve lehekülg (täpsemalt kaks ühikut: see ja see). Tõsi, targemaks need mind just selle vastse raamatu osas ei teinud, küll aga tugevdasid arvamust, et tegemist on asjaga, mida tasub lugeda - kui mitte naudingu saamiseks, mille kohta ei oska ju ette midagi öelda, siis vähemalt selleks, et saada lahti rahutust tundest, mis jääks kripeldama, kui ma seda ei loeks...

Omamoodi mõtlemapanev oli Afanasjevi Vahuri kirjutis e-raamatute teemal, mis suurel määral peegeldas mujalgi ajakirjanduses kergelt kajastust leidnud kuutagust arutelu Tallinna ülikoolis, aga ka veidi laiendas seda isikupäraselt. Loomulikult oli siin rohkem küsimusi ja õhku visatud probleeme, aga igal juhul oli seal vähemalt üks väga huvitav lahendusepake: "kui kas või sümboolse tasu, näiteks kümne euro eest anda lugejale aastane ligipääs raamatukogu e-varamule, tähendaks see Eestis ainuüksi ühe suure raamatukogu pealt mitu korda suuremat summat kui praegu autorihüvitisfondi jagatav kokku." Kõrvale muidugi mainiti, et juriidiliste probleemide sasipundar on samas seni lahti harutamata ja arutamata, aga mõttena on see igatahes huvitav.

Keeleküsimustega tihedalt kokku puutuva isikuna ei saanud ma muidugi lugemata jätta ka viimseküljelugu Künstleri Aili sulest, kes vihaselt võitles ingliskeelestumise vastu. Eks ta ole, kohati tundub ja viib suisa masendusse, et see võitlus on juba ammu kaotatud ja ingliskeelsus võidab üha rohkem pinda nii kõneldavas kui ka kirjutavas keeles. Samas ma usun, et võib ka päris õigustatult väita, et eesti keele seisukohalt on praegune aeg võib-olla läbi ajaloo parim. Nojah, seda võib nähtavasti tõlgendada ka viimse surmaeelse kirepalanguna, mida ma miskipärast siiski uskuda ei taha...

Suuresti sama teemat jätkas ka Sirbi vahele pistetud Keele Infoleht, kuid selle trükise ehk silmajäävaim nupp oli hoopis rahvakirjaniku Remsu Olevi sõnaloomepakkumine: kergliiklustee asemele (juba tugevasti unarule vajunud) tanum. Nojah, need pikad ja lohisevad kergliiklusteed on küll rohkem linnade värk ja tanum seostub ilmselt vähemalt neil, kes seda sõna üldse on kuulnud, ikka eelkõige külaga, aga teiselt poolt, mis need linnad siis ikka muud on kui ühed üle ääre podisenud külad... Igal juhul huvitav pakkumine, isegi kui ma kahtlen, et sel oleks suurt lootust sel kujul ja ses tähenduses käibele jõuda...


Loetud: Sirp, 02.12.2011; Tehnikamaailm 12/2011; TM Kodu ja ehitus 10/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Kelgukoerad (Kanal2), Jüri Üdi klubi (ETV2)

Neljabased mõtted

Õieti oleks ma seda võinud ette arvata, kui pidada silmas Diplomaatia tsüklit, ja oli ju ka isegi öeldud, et lugusid on veel tulemas, aga nii või teisiti läks ka tänasest suur osa just Diplomaatia hüvanguks tõlkimisele - mõistagi oli lugu küll pikk, aga siiski huvitav ja väärikas.

Seda ajutist tagasilööki oma lugemisjanu rahuldamise tungis aitas veidi leevendada kahjurõõmuga piirnev teadmine ja muidu õnnetunne, et samal ajal läks korda rikkuda arvatavasti mõne teise inimese lugemisplaane - nimelt nägi ilmavalgust järjekordne raamatukaante vahele ja raamatulettide peale jõudnud tõlketöö, täpsemalt siis Kasekambi Andrese "Balti riikide ajalugu". Loodetavasti tõlge õnnestus, vähemalt nii paljutki, et arvustajad väga ei hakka tümitama...

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Idatuuled vinguvad (ETV2), Fedja (ETV2)

Ilmunud raamatud: Andres Kasekamp. Balti riikide ajalugu

Kolmabased mõtted

Õigesti öeldakse, et ega kaks kolmandata jää. Ja nii läkski, et kui ma olin kaks päeva (tarkvara) tõlkimisega tegelnud ning kavatsesin täna õndsalt jälle lugemiskirele anduda, siis ometi tuli kolmandatki päeva tõlkimisega tegelda ja samusele lugemisele jäi õige vähe aega. Sedakorda siis üks tõlkeühik Postimehe ja teine Diplomaatia hüvanguks.
Ühtlasi sain teada, et kirjastus pole nähtavasti mind siiski veel lõplikult maha kandnud, vähemalt pakuti võimalust end ühe väiksema tõlkega rehabiliteerida, nii et kavandatud mitmekuine (lugemis)puhkus jääb nähtavasti juba eeldama hakatust mõnevõrra lühemaks. Aga ma siiski püüan võimalikult paljud kodust põrandapinda täitvad raamatud horisontaalsest asendist vertikaalsesse saada...

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Pilvede all (Kanal2)

Teisibased mõtted

Niisiis, teine päev jutti KDE tõlkimise kallal ja tunne on endiselt mõnus. Tarkvara tõlkimisel on mingi eriline köitvus, vähemalt minu jaoks, mis erineb omajagu muust tõlketegevusest - ja asi ei ole ainult selles, et valdav osa sellest muust on "töö", raha eest tehtav asi. Ei, isegi seda arvestades on tarkvara tõlkimisel see vahetus, et põhimõtteliselt on võimalik oma töö vilju otsekohe, ilma igasuguse viivituseta näha, kuidagi teistsugune. Aga see selleks. Tänane päev kulus siis arvatult eelkõige stabiilse haru dokumentatsiooni kallal (mis muidugi sünkroonimise kaudu kandus ka arendusharru edasi, dokumentatsiooni eripära arvestades erinevalt kasutajaliidese tõlgetest peaaegu täies mahus). Päris valmis ma ei saanud ja õieti ma seda ei lootnudki, nii et järgmisel nädalal jagub veel samuti jätkuvalt tegevust käsiraamatute kallal, aga päris kopsakas osa õnnestus siiski maha ja ära saada.

Lisaks tõlketööle ilmestas päeva veel postikulleri külaskäik, kes taris kohale järjekordse SERK-i/Varraku raamatupakikese, mille sisu olgu siinkohal ka ära toodud:

• T. Aleksejev. Kindel linn
• M. Hodorkovski. Kirjad vanglast
• R. Jenkins. Churchill

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Välisilm (ETV), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Taevasina (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Esmabased mõtted

Niisiis, üle väga pika aja "tavaline esmaspäev" ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Vaatasin järele: viimane sissekanne oli 9. augustist, seega tõesti päris pikk vahe. (Ja ega kogu aeg ei saa ka lugeda, peab tööd ka ikka tegema, eriti kui see on veel vabatahtlik :-) )
Stabiilses harus sai kasutajaliidese poole pealt põhimõtteliselt kõik korda, välja arvatud hiigelsuur KMyMoney, mis nõuab nähtavasti eraldi pühendumist. Et on puhkuse aeg ja ükski kohustus kuskilt ei suru ning miski kuskil ei põle, vähemalt hetkel, siis pühendan ka homse veel tarkvara tõlkimisele, saab ehk ka stabiilses harus dokumentatsiooni korda või vähemalt paremasse korda. (See tähendab, nagu tänanegi töö, tänu Lokalize imetabasele sünkroniseerimisvõimaluse mõistagi ka seda, et arendusharus lähevad asjad samuti veidi edenemise poole, kuigi loomulikult on seal terve hulk sootuks uusi stringe, mis vajavad edaspidist tähelepanu.)

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Elavad surnud (FoxCrime), Aeg on käes... (TV3)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Ei mingeid mõtteid, ainult puhas ja nauditav lugemine.

Loetud: Järvamaa mõisad; R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: maareform - 20 (ETV), Taevasambad (ETV)

Mageia 2 Alpha 1 väljas

Reede, 25. novembri viimastel tundidel nägi ilmavalgust kevadel ilmuva Mageia 2 esimene pääsuke - esimene alfaväljaslase. Nagu uue tsükli alfaväljalasetele iseloomulik, on sel suhteliselt vähe erinevusi viimasest stabiilsest väljalaskest ehk siis Mageia 1-st, eriti visuaalselt. Seepärast piirdun siin vaid mõningate asjade märkimisega, mida selle juures võiks tähele panna.

Tarkvaraversioonid:
kernel 3.1.2
glibc 2.14.1
KDE 4.7.3
GNOME 3.3.2

Vahest kõige tähtsam muudatus, mis võib, aga ei pruugi kasutajale silma jääda, on senise alglaadimisel teenuseid laadinud sysvinit asemel systemd kasutamine. Siinkirjutajal ei tekitanud see vahetus mingeid probleeme, samas on üleminek alles pooleli ja väidetavalt on nii mõnedelgi mõned seni lahendamata kitsaskohad raskusi tekitanud. Nii et seda tasub ehk tähele panna.

Samuti peaks nüüd olema mõnevõrra etem WiFi-ühendus(t)ega majandamine, olgu siis NetworkManageri või Mageia/Mandriva enda net-appleti vahendusel (seda ei ole siinkirjutaja saanud siiski omal käel vastava riistvara puudumise tõttu järele proovida).

Loomulikult on päris palju tööd tehtud sellist, mida kasutaja naljalt ei näe, nii-ütelda taustal. Muu hulgas peaks olema mõnevõrra vähenenud minimaalse paigalduse maht tänu tarbetute sõltuvuste ärakorjamisele (see puudutab teataval määral ka "suuremaid" paigaldusi).

Veel üks asi, mis siinkirjutaja lemmiktöölauda KDE-d paigaldades silma torkas, on uue kiirsuhtlusraamistiku Telepathy väljatoomine - vastav ikoon asub otse süsteemisalves (või teatealal, nagu võib-olla tänapäeval täpsem on öelda - igal juhul see reeglina ekraani all paremas servas asuv paneeli osa).

Mageia 2 Alpha 1 tõmmiseid (ISO) pakutakse väga mitmele maitsele, nii Live-CD-na kui ka DVD-na kui ka väikesemahulise Boot-CD-na, mis võimaldab paigaldada üle võrgu. Tasub tähele panna, et eestindatud töökeskkonda sisaldav Live-CD kannab nimetust Europe 2.

Väljalasketeade Mageia ajaveebis
Väljalaskemärkmed Mageia wikis
Allalaadimislehekülg

Laubased mõtted

Järjekordne puhtalt lugemisele pühendatud päev. Ma ei hakka läbiloetust neis päevakokkuvõtetes pikemalt rääkima (kuigi erandeid ei saa ega taha välistada), sest mul on üsna kindel kavatsus iga või vähemalt peaaegu iga läbiloetud raamatu kohta eraldi väike arvustus või arvamus või midagi kirjutada. (Vähemalt kavatsus on, eks näeb, kuidas see teostub - laiskus on ju mu põhiomadus...)

Loetud: Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1/2011; Järvamaa mõisad
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Taevasina (ETV), Valge laev (ETV2), Professor Viitso liivlased (ETV2), Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: võimu sabas (Postimees, 26.11.2011)
Vladimir Juškin: Venemaa meistrivõistlused valimistes, poolfinaal (Postimees, 26.11.2011)

Reedesed mõtted

Ah, kui hea on kogu päev aint lugeda ja lugeda ja ei midagi muud teha! See annab aimu eesseisvate nädalate ja võib-olla kuudegi naudingust, kus võib võtta kõrguvatest hunnikutest just selle raamatu, mis parajasti hea ja mõnus tundub ja sellesse süüvida ja kõik muu unustada... (või, noh, peaaegu unustada, sest too vastik "reaalelu" kipub aeg-ajalt ikka sisse sõitma...)

Vastu õhtut anti teada ka tulevase Mageia 2 esimese alfaväljalaske ilmumisest, aga sellest kirjutan ma pisut pikemalt eraldi.

Tänases Sirbis oli suhteliselt palju huvitavat lugemist, seda eelkõige tänu ikka veel ülalpüsivale debatile rahvaraamatukogude üle ja ümber. Nende kõrval oli siiski päris hea ka Puumeistri Oti lugu liikumisest "Okupeerime Wall Streeti" (mis küll tänaseks on tunduvalt Wall Streetist kaugemale laienenud). See jäi silma eelkõige seetõttu, et esimesed sõnad, mida mu pilk artiklist tabas, olid "korrastatud anarhism", mis oma absurdsusega (korrastamata anarhismi, vähemalt poliitilises mõttes, pole ju lihtsalt olemas...) kohe tähelepanu köitis. Sellest hoolimata tundus lugu olevat siiski päris hea, kuigi paraku üsna lühike "okupeerijate" kirjeldus ja ka tõstatatud probleemid olid üsna kenasti esitatud. Võib-olla veidi küsitav on siiski "okupeerijate" samastamine anarhismiga, kuigi üldisemas plaanis on mõistagi kõik iseorganiseeruvad inimkooslused anarhistlikud. Et aga praegusel ajajärgul tahes-tahtmata toimivad nii "okupeerijad" kui ka muud "riigitud" inimkooslused riiklusest läbiimbunud maailmas, võiks ehk pigem nimetada seda (kuigi tubli avansina) anarhistliku maailma eelmänguks, eelanarhismiks. Selliseid katseid on ju eriti siin Ida-Euroopas (aga mõistagi ka ingliskeelsetes maades, kus selleks sootuks paremad eeltingimused) aeg-ajalt ikka ette võetud (kohe meenub näituseks Mahno "vaba riik"), aga seniajani on nad paraku mingi aja jooksul hääbunud, täpsemalt küll samusest riiklusest läbiimbunud maailma eestvedamisel hääbuma sunnitud. Kuhu praegune "okupeerijate" algatatud laine välja viib ja kas see suudab tõepoolest kujuneda mingiks riikluse alternatiiviks, organiseerida inimesi teisel kui puhthierarhilisel tasandil, saab veel näha - olud selleks on (suuresti just "infoplahvatuse" ja sellega seotud üleilmastumise tõttu) ehk veidi soodsamad kui anarhistlike kogukondade eelmiste lainete ajal nii umbes 40 ja 90 aasta eest, samas on ka vertikaalsüsteemid ilmutanud ikka ja jälle üpris suurt paindlikkust ja vastupidavust...

Raamatukogude küsimuse osas oli päris õpetlik lugeda Lotmani Pireti meenutust, kuidas praegu välja pakutud komplekteerimiskomisjon pole kaugeltki esimene sessinases lühikeses Eesti ajaloos ja kuidas varasem kogemus näitas teravalt selle kitsaskohti, mis tegelikult on ka praegu selgelt ette näha, olgu "komplekteerijate" nimekirjad siis soovituslikud või kohustuslikud: eelkõige asjaolu, et valik on alati valik ja tekitab rahulolematust mittevalitutes, millele liitub tõik, et kaugeltki alati ei ole võimalik kohe ära tunda raamatu "häädust", seda eriti ilukirjanduse puhul. Kõige kõnekam vahest oli aga tema lühikese mõttearenduse lõpp, mis väärib kohe eraldi tsiteerimist:

Autoritaarsele ühiskonnale ei sobi liberaalne raamatukogunduspoliitika, kuid sama õige on ka vastupidine tees: vaba ühiskond vajab raamatukogusid, kus lugeja saab vabalt valida talle vajalikku kirjandust. Lugeja usaldamine või umbusaldamine ei ole sugugi teisejärguline küsimus, vaid tuleneb otseselt ühiskonna olemusest.

Raamatukogude teemal jätkas Tallinna Keskraamatukogu direktor Holmi Kaie, kelle kirjutis võtab päris kenasti kokku kogu praegusel hetkel "kuuma" problemaatika, pakkudes ka mitmesuguseid võimalusi, kuidas neid probleeme võiks lahendada. Kahtlemata selle temaatika vastu huvi tundjatele lausa kohustuslik lugemine.

Lugeda tasus veel Laidre Mikaeli lühikest arvustust Fukuyama Francise suhteliselt hiljutisele teosele "poliitika algetest".

Päris mõnus oli lugeda asjadest, mis mulle samamoodi nagu raamatukogud on väga hingelähedased, nimelt raamatupoodidest. Konkreetsemalt siis Rahvusraamatukogus avatud (uuest) raamatupoest Muusa, aga samas ka sisearhitektide pilgu läbi raamatupoodide kujundamisest üldisemalt.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2011; Sirp, 25.11.2011; Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), NCIS kriminalistid (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV2)

Neljabased mõtted

Mõneti ikka hea, et vend senini Tallinnas viibib ja veel oma elamist ei ole hankinud- saab teda kui põhimõttelist automobiilset liikujat armutult omakasupüüdlikult ekspluateerida. Nagu täna näituseks lasta ennast vedada algul kandekeskusse, kus ootas ees vastse ajakirja "Imeline ajalugu" tellijatele saadetud kingitus, milleks oli "peakoka nuga" - tõepoolest uhke välimusega, kuigi paraku tootja märketa lõikeriist (sest ma kuidagi ei usu, et Äripäev või lausa Imeline Ajalugu ise oleksid noatootjate ridadesse asunud...), mille kasutamisvalla ma pean veel välja mõtlema, aga küllap see millalgi tekib -, seejärel aga kirjastusse, kus pikisilmi oodati äsja lõpuks ometi lõpule jõudnud suurtõlke originaalraamatut, et ka teised saaksid kontrollida, kui mööda või pihta ma olen osanud oma tõlketekstiga panna... Selgus, et korraks jutuks olnud järgmine suurteos, mis tundus päris huvitav, on mu hilinemise tõttu küll juba teise tõlkija leidnud, aga paistab, et hoolimata mu tohututest ajaületustest ei ole nad siiski veel mind lõplikult maha kandnud, vähemalt anti lootust, et millalgi lähitulevikus ootab ees üks hetkel veel originaaliski ilmumata teos... Ja et linnale ikka korralik ring peale teha, viis meie tee enne kojujõudmist veel läbi ema juurest, kus lisaks iginälgivate poegade kõhtude täitmisele ja muidu nauditavale ajaveetmisele sain kaasa ka ühe ristsõnavihiku. Sedakorda Meistriristiku, mis oli tõepoolest lati päris kõrgele seadnud ja õige rasket puremist pakkuv - ma ei ole päris kindel, aga tundub küll, et varem pole olnud vajadust tervelt seitsme ristsõna juures välist abi kasutada (jah, tõepoolest polnud kuulnud, et Sichuani provintsis asub Pi maakond ja et USA-s tegutseb poliitik perenimega Aull). Või siis olen lihtsalt vanaks ja vaimunõdraks jäänud, ka võimalik. Igatahes võttis see vihik õige mitu tundi, mistõttu lugemispanus jäi täna suhteliselt kesiseks.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2011, Imeline Ajalugu 2/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Theodori lugu (ETV2), Leipzigisse (ETV2), Kättemaksukontor (TV3)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: ellu jäävad vaid parimad (Postimees, 23.11.2011)

Kolmabased mõtted

Esimene juba ainult lugemisele pühendet päev. Tõsi, ühegi raamatu juurde veel ei jõudnud, aga viimastel kuudel masendavalt kõrgeks kogunenud ajakirjade hunnik see-eest kahanes jõudsalt. Sealhulgas läbisin ka äsja ilmuma hakanud "Imelise Ajaloo" esimese numbri, mis oli populaarteadusliku väljaande kohta päris normaalne, kuigi mõningate (tõlke)vigadega - aga võib-olla ma kirjutan sellest pikemalt homme, kui olen ka teise numbri läbinud.

Loetud: Akadeemia 11/2011, Vikerkaar 10-11/2011, Diplomaatia 11/2011, Imeline Ajalugu 1/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), UEFA Meistrite liiga: Milano - Barcelona

Teisibased mõtted

Ja veel üks logelemise päev, mida aitasid sisustada taas ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, juba vähenemise tendentsi ilmutavad musttuhat viimastel kuudel hooletusse jäänud asja ja lihtsalt magamine, mida tuli paar päeva kestnud väsimuse järel kohe päris palju, ütleme nii, et kui tavaliselt jaguneb mu ööpäev umbes ärkveloleku 17-18 ja magamise 6-7 tunniks, siis viimane ööpäev oli see vahekord ehk isegi napilt magamise kasuks... Aga noh, hea, et juba kolmandal päeval pärast suure töö lõpetamise järgset pingelangust saabus väljamagamise hetk, see on päris kiire üleminek, peaks ütlema...

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), UEFA Meistrite liiga: Napoli - Manchester City (TV6)

Esmabased mõtted

Niisama logelemine elik päeva ärapuhkamine jätkus. Väsimus, see tohutu tühjaksimetud käsna tunne oli endiselt sees, võib-olla isegi tugevamalt kui eile, aga tuju see siiski ei morjendanud. Jummel, kui palju oli eriti viimase kahe kuuga kogunenud igasuguseid pooleliolevaid asju: äramaksmata arved, muud tähelepanu vajavad formularid ja värgid, kas või ristsõnavihikutelt vinjettide väljalõikamine... Tegelikult alustasin nende igasugu pisiasjadega juba eile, aga alles täna hakkas töölaud taas võtma sellist puhtamat ja kenamat ilmet, kus pooleliolevaid toimetusi eriti enam ees ei oota, vaid pigem valmisolek järgmiseks suurtööks (mis õnneks seisab siiski veel mõnevõrra kaugemas lähitulevikus). Siiski jääb tänasesse ka kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, nii et teataval määral võib seda ka tööpäevaks pidada.

Loetud: Horisont 6/2011, Tehnikamaailm 11/2011, TM Kodu ja ehitus 9/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Elavad surnud (FoxCrime), Meie parim vaenlane Gaddafu (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Nukumaja (TV3)

Pühabased mõtted

Esimene päev pärast suure töö lõpetamist ja üldse esimene korralikult vaba päev peaaegu viis aastat järjest kestnud tõlkimise järel... No ütleme, et puhkasin selle päeva täiega ära :-) Ainuke märkimisväärne sündmus oli ema ja ta poiss-sõbra külastamine, kes ise on praegu mõningatel põhjustel suhteliselt väheliikuvad, sestap on poja kohus käia vanaimestel külas... Ema oli valmistanud väga vahva mapi igasuguste materjalidega suguvõsa kohta, mida oli maru huvitav uurida, eriti just kaarti, mis näitab selgelt, kui vähe liikusid omal ajal inimesed - aga nad siiski pidevalt liikusid, olgugi et naaberkülla või ka napilt üle piiri naaberkihelkonda. Ema andis kaasa ka paar ristsõna, mis aitasid päeva veel paremini "ära puhata" :-)

Loetud: [digi] november 2011, Arvutimaailm 11/2011, Horisont 6/2011
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Petserist ja pritsimeestest (ETV), Taevasambad (ETV), Ärapanija (Kanal2)

Laubased mõtted

Niisiis, tänase päevaga saigi punkt pandud! Ma ei hakka parem ütlema, kui palju seekordne tõlge üle tähtaja läks, nõrgemanärvilised võivad minestada, nagu ilmselt kirjastuses kõik juba ongi, aga igal juhul vudisid ligemale kaks miljonit tähemärki rahulolevalt naeratades nüüd just sinna kirjastuse poole, nii et loodetavasti äratab see neid nüüd siis minestusolekust üles... (ja saadab mulle kukile toimetaja, loodetavasti mitte hirmkurja...)

Eilne Sirp, mille lugemiseni ma järjekordselt alles täna jõudsin, sisaldas vähemalt kaks, võib-olla isegi kolm väga head ja tuumakat lugu. Esimene oli Trummali Mardi sulest ja formaalselt Eesti mõtteloo sarja juubelile (100 ilmunud teost) pühendatud, aga mõneti ootamatultki kaldus ta seal mõtisklema kohe palju-palju laiemalt, sealhulgas tõlkimise teemal, mis ju ka otsapidi mõistagi on seotud nii välis- kui sisemaise mõtlemisega ja seeläbi ka mõttelooga. Selles oli õige mitu ka mulle südamelähedast mõtet. Näiteks: "Ei aita siin jutt kuvandist, kujundist, kujutisest ja muudest paslikest võimalustest – kui nende kõrval ei saa mööda imidžist, mida justkui ükski teine sõna eesti keeles ikka päris targalt ei väljenda, siis ongi nii, me ei ole asjale pihta saanud."  Või: "Tarbetud, vahel võikad toorlaenud ei ole keele häda, see on mõtlemise häda." Aga loomulikult polnud tõlkimine kõige kandvam mõte selles loos ja neid teisi, häid või paremaid, oli seal veel hulgi, nii et kahtlemata oli ja on tegemist kultuuri-( ja ka keele-)tundlikule inimesele väga tummise ja kaasa mõtlema ja edasi mõtlema kutsuva lugemisega.

Teine lugu, mis kohe kutsus lugema, seda küll rohkem "objekti", keda ma teataval määral tunnen, kui kirjutava "subjekti" pärast, keda ma vähemalt enda teadmist ja mäletamist mööda ei tunne. "Objektiks" oli siis Hvostovi Ants ja tema raamatu "Sillamäe passioon", "subjektiks" Afanasjevi Vahur. Aga kirjutatud oli hästi ja tundega, ehkki tegemist peaks olema minustki pool põlvkonda, Antsust aga veelgi enam noorema inimesega. Igatahes paistab, et mäletab nõukaaega, nagu seda tänapäeva slängis hellitavalt kutsuma on kiputud, päris hästi või vähemalt oskab enda mälestusi kenasti projitseerida ja seostada selle varasemaga, mida ta ju iseenesest tundma ei peaks (Antsu raamat - mida ma paraku ei ole jõudnud peale põgusa sirvimise lugeda, aga mis mul siiski kavas on millalgi ette võtta - peaks ju lõppema umbes sel ajal, kui arvustaja esimese laksu peale või ka iseomase algatusel esimese häälepaelte katsetuse sessinases maailmas valla laskis ja kuuldavale tõi). Äärmiselt tuttavaid tundeid tekitasid näituseks laused "Iga kannuga kasvab proletaarse nooruki hämming, et kuidas raamatuid lugev tüüp õlut joob, ja veel kõvasti?" või "...ütleb Hvostov Berliini vanapapile, kes ettevaatlikult mainib kuulumist Hitlerjugendisse, et kõik korras, kuulusin ise komsomoli". Väga hea arvustus nii või teisiti, kindlasti ka neile, kes sellest raamatust juhtumisi seniajani midagi ei peaks olema kuulnud.

Kolmas, rohkem huvitava kui "väga hea ja tuumaka" liigituse alla kuuluv lugu oli pärit Friedenthali Meelise sulest ja käsitles aeg-ajalt ikka ka Sirbi veergudele jõudnud igivana probleemi - kas uskuda või teada? Ega see muud erilist tõdemust ei sisaldanud kui see, et inimeste teadmistepagas on ka parimal juhul piiratud ja enamiku asjade puhul tuleb siiski tugineda usule - usule sellesse, et keegi teab ja et seda kedagi tasub uskuda. Mis pole muidugi uus mõte, aga nähtavasti vajab aeg-ajalt ülekordamist, sest ikka ja jälle ilmub esile nii neid, kelle meelest teadus ja "tõsiteaduslik" teadmine on üldse väär igas mõttes ja läbinisti ja üdini, kui ka selliseid "skeptikuid", kelle "empirism" liugleb mingil hoovamatul rajal, mille piirideks paistavad olema parimal juhul kooliõpikud.

Loetud: Sirp, 18.11.2011
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked:
Dario Martinelli: ärge kartke Berlusconit ennast, vaid Berlusconit enda sees (Postimees, 19.11.2011)
Hernando de Soto: majandussurutis on kinni teadmistes (Postimees, 19.11.2011)

Reedesed mõtted

Neetud, 800+-leheküljelise raamatu puhul võtab isegi otste kokkusõlmimine neetult palju aega. Nii et täna ei jõudnudki veel päris valmis, sest ikka veel selgus paar tõsiasja, mis vajasid ülekontrollimist, ja ka lihtsalt äsjase ülelugemise käigus tehtud paranduste sissekandmine kulges arvatust aeglasemalt. Nojah, tõenäoliselt olen lihtsalt vanakeseks jäänud...
Küll sain täna külas käidud raamatukogul, täpsemalt Rahvusraamatukogul siis. Nagu laenutuste ajalugu näitas, peaaegu täpselt neli aastat pärast viimast korda... Nojah, tegelikult olen ma ka vahepealse aja jooksul siiski raamatukogudesse jõudnud, tervelt kahel korral, kui ma õigesti mäletan, aga need korrad pole olnud seotud raamatukogude "primaarfunktsiooniga" siiski. Selle primaarfunktsiooni kasutamine tekitab muidugi iga kord kerget masendust, sest rõhutab seda, et mu kodune raamatukogu pole tasemel... Ometi on ka teistes raamatukogudes käimine omamoodi vahva - kuigi RRi saalid pole just mu lemmikud, kuidagi natuke liiga modernsed ja õhulised, valitseb raamatukogus ikka selline vaoshoitud vaikus ja rahu, mis on mulle igati meele järele. Nii et seda pool- või kolmveerandtundi võib ikka kindlalt positiivsete elamuste kontosse kanda - erinevalt järgnenud "hüpermarketi" külastusest, mille kassajärjekorras tuli ennast väga vaos hoida, et mitte füüsiliseks minna tagaseisja suhtes, kelle arvates kahe inimese vahel ei oleks tohtinud ühtegi kuupsentimeetrit tühja ruumi olla...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6)

Neljabased mõtted

Niisiis, otste kokkusõlmimise päev. Paraku veel mitte viimane, sest nagu ikka, selgus, et raamatus esineb veel mõningaid tsitaate ja osundusi teostest/teostele, mis on eesti keelde tõlgitud ja mida mul kodus (või vähemalt praegu ja siin käepärast) pole, mistõttu homme tuleb ette võtta retk harjumatusse ja ebatavalisse kohta, nimelt raamatukokku...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6)

Kolmabased mõtted

Niisiis, 800+ lehekülge on läbi näritud ja loodetavasti umbes selliseks saanud, nagu ma seda julgen kirjastusele esitada. Kulub ilmselt veel päev või paar, et kõik vajalikud muudatused faili sisse kanda ning viimased erinevused eri osades maha lihvida ja ühtlustada, aga tagasihoidliku väsinud hurraa võib juba välja käia...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6)

Teisibased mõtted

Veel üks, nähtavasti eelviimane päev tegelda tõlke ülelugemise ja esmase korrektuuriga. Ohh, küll on see raske! Aga see-eest lõpp on lähedal, nii et natuke juba magusat tunnet ka...

Õhtul pakkus rõõmustavat ka Eesti meeste jalgsi palli mängiv koondis, mis iirlastega uuesti kohtumiseks oli ennast kokku võtnud ja esitas enam-vähem mängu, mida neilt viimasel ajal on oodatud. Iirlased olid seegi kord valdavalt klass või pool paremad, aga 1:1 viik kajastas siiski küllaltki hästi tegelikku mängupilti. Nii et lausa kahju, et möödunud reedel nii võimsalt igasuguste lattide alt läbi joosti... Teisest küljest võib-olla isegi hea: annab tugevama motivatsiooni järgmisel aastal algavaks MM-valiktsükliks, kus laias laastus on alagrupis küllaltki sarnane olukord äsja lõppenud EM-valiktsükliga (üks üsna kindel liider (Holland) ja siis veel mitu küllaltki tugevat (Türgi, ka Ungari ja Rumeenia), kellega aga heal juhul on võimalik täiesti võrdselt mängida).

Tegelikult mitte küll õhtuse mängu puhuks, vaid rohkem praktilistest kaalutlustest (pelmeenipakk ei tahtnud kohe kuidagi ära mahtuda) sai samal ajal ära lahendatud üks juubelihõnguline asi, nimelt kunagisest korterikaaslasest vististi peaaegu täpselt kümne aasta eest külmakambrisse jäänud viinapudeli pära :-) Selline tunne oli lausa, et see viin on nagu vein - muutunud kümne aastaga veel kangemaks... või siis on olnud viinajoomises nii pikk vahe, et kohe esimene lonks lõi täiega latva :-) Igatahes valitseb nüüd külmakambris puhtam ja kuivem tunne...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Babylon 5: Vahtide legend (Showtime), Välisilm (ETV), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), jalgpalli EM valimäng Iirimaa - Eesti (ETV)

Esmabased mõtted

Veel üks ülelugemis/korrektuuripäev. Pagan, 800+ lehekülge ei lähe ikka nii kiiresti, kui sooviks - eriti arvestades seda, et tõlkinud on teksti ju täieline moroon, kel on ikka õigekirjast ja üldse väljendusoskusest väga hägune arusaam...

Täna tuli ka Mageia rindelt uudis, et lõpuks on üles seatud senise ajutise asemel juba püsiv Wiki. Nüüd jääb üle veel oodata, et ka Eestist või eestikeelsete inimeste seast ilmuks keegi, kes tunneb huvi selle maakeelde panemise vastu...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Elavad surnud (FoxCrime), Kissinger (ETV), Nukumaja (TV3)

Pühabased mõtted

Samuti tavaline ülelugemis/korrektuuripäev, millesse tõi pisut ja rohkemgi vaheldust külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde - jajah, sedakorda just niipidi. Osaliselt oli see seotud ka selle uuelaadse pühaga, mida isadepäevaks nimetatakse - kohal oli ka terve portsjon Raivo lapsi ja lapselapsi ja muid asjakohaseid isikuid. Nii et väike püha- ja isadepäevane pidu või miskit, rohke sebimise ja jutuvadaga ja puha, nagu olema peabki. Äraminekuks elik tagasitulekuks sokutas ema kaasa ka ühe ristsõna, mis võttis samuti natuke aega lugemistegevuselt vähemaks, aga pakkus samamoodi kena intellektuaalset naudingut, seda enam isegi, et kuigi tegemist oli tolle tavalise Ristikuga, olid seal sedakorda sees juba järgmise ristsõnade lahendamise meistrivõistluste kvalifikatsioonitööd, mis pakuvad enamasti omajagu rohkem pusimist kui nood tavalisemad mõistatused.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Artur Sirk ja hõimuvelled (ETV), Tippkohtumine (ETV), Ärapanija (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2)

Laubased mõtted

Tavapärane ülelugemis-korrektuuripäev, mis sisaldas lugemist, lugemist ja veel kord lugemist ning aina vihastamist selle totaka peale, kes on suutnud tõlkesse teha nii totraid õigekirja-ja lausestusvigu, stiiliga mööda pannud, olnud võimetu eri lehekülgedel üht ja sama nime ühtmoodi kirjutama ja nii edasi ja nii edasi. Sõnaga, mõnus ja närviline...

Eilse asemel alles täna lugemiseni jõudnud Sirp sisaldas nii mõndagi huvitavat lugemist. Üle tüki aja võib taas kõnelda juhtkirjast - tavaliselt lasen ma sellest lihtsalt silmad üle, sest see on konkurentsitult kõige nõrgem lüli ajalehes ja tekitab parimal juhul tülgastust, enamasti aga jätab lihtsalt ükskõikseks. Seekord puudutas asi siiski mulle lähedast teemat, sedasama viimasel ajal üles kerkinud rahvaraamatukogude (komplekteerimise) probleemi. Ma olin natuke vapustatud lipitsevast riigitruudusest, mis sellest kolumnist välja kajas, samuti padumaterialistlikust (et mitte öelda padurahalisest) vaatenurgast, aga vähemalt üks asjalikumat laadi mõte seal oli, tõsi, mitte väga uus, nimelt potentsiaalne vajadus raamatukogude võrku "optimeerida". See on usutavasti täiesti õige, et mitmeski vallas ei ole nähtavasti mõtet ülal pidada eraldi kooli- ja vallaraamatukogu (isegi kui nende rahastamine käib seni osaliselt eri teid pidi), eriti kui need ka füüsiliselt asuvad lähestikku. Tõsi, seda ei saa eriti riik otsustada, sest ei raamatukogud ega koolid pole märkimisväärselt keskvõimu lükata ja tõmmata, küll aga omajagu mõjutada (nagu praegu koolivõrgu "optimeerimise" puhul). 1036 raamatukogu, millest 562 on rahvaraamatukogud ja 474 kooliraamatukogud, peaks andma tegelikult küll võimalusi "optimeerimiseks". (Näiteks mu ametliku kodu lähedal Lähtel on mu teadmist mööda praegu nii rahvaraamatukogu kui ka ühisgümnaasiumi raamatukogu, mille ühendamisest on vististi ka juba juttu olnud, aga mis seniajani siiski on veel eraldi üksused.) Aga eks selge on ka see, et inerts on üks vägev jõud...

Selle teemaga haakus ka väga asjatundliku Liivametsa Maire lühimõtisklus eesti kirjanduse ja selle (rahva)raamatukogudesse ning seeläbi ka tolle müstilise rahvani jõudmine, kelle maitse hea käekäigu eest nii väga muret tuntakse. Sellest võib välja tuua kaks lauset, mis vähemalt mulle tundusid olulisemana:

Olen oma silmaga näinud, kuidas tuuride käigus on seni „tundmatu” eesti kirjaniku teos mõne minutiga muutunud külaraamatukogus järjekorra-raamatuks!

Kui eesti kirjanikud kirjutavad ja avaldavad häid, köitvaid ja mõtlema suunavaid teosed, siis avastavad lugejad need varem või hiljem, kuid iga raamat, arvaku kultuuriminister või kirjastajad, kuidas arvavad, peab jõudma raamatukogusse nii kiiresti kui vähegi võimalik.

Teine huvi pälvinud artikkel oli Lukase Tõnise sulest, puudutades samuti mulle südamelähedast ajalooõpetuse teemat. See oli natuke saba ja sõrgadeta lugu, mida ilmselt selgitab asjaolu, et tegemist on ettekandega ajalooõpetajate kongressilt, milles on üritatud ajalooõpet käsitleda võimalikult mitme tahu pealt, ilma selge "keskteljeta". Aga teatavaid huvitavaid mõtteid seal igatahes oli. Eks see ajalooõpetuse teema ole seniajani mõnevõrra valus ja raske, sest nõukogude aeg jättis tõsise lünga sisse - millele kaude vihjab ka Lukas, mainides, et tänapäeva meedia kipub maailmapilti (vähemalt ajalootaju mõttes, aga ka laiemalt) fragmenteerima. Tegelikult tegi seda ka nõukogude aja ajalooõpetus, kuna see ei saanud lubada endale süstemaatilist lähenemist, mis oleks võinud hakata ideoloogilisi alustalasid õõnestama, vaid pidi suunduma rajale, kus oli üks kindel (tihtipeale otseselt sõnastamatagi) aluskontseptsioon, mille tõestuseks kuhjati õpikud üle faktimaterjaliga. Mulle tundub siiski, et vähemalt praegused õpikud (kui mitte ka veel kõik õpetajad) on selles mõttes paremad ja faktituupimise asemel keskendunud rohkem just sellele süsteemsusele, trendidele, mille baasil on võimalik vajaduse korral ka faktibaasi üles ehitada (õpilaste jaoks, kes rohkem huvi tunnevad). Mis muidugi ei tähenda, et neid moodsaid meediavahendeid ei saaks ära kasutada sellesama alussüsteemi ilmestamiseks - iseasi on ainult see, kui paljud õpetajad selleks valmis on (lõppeks oli ju ka ajalooõpetajate õpetus samamoodi mõjutatud mainitud nõukogude antisüsteemsusest ja seal on põlvkondade vahetus palju värskem/hilisem...)


Päris omapärane oli Sauteri Peetri ülevaade sõidust Armeeniasse kirjanike kohtumisele ja kõigest, mis seal toimus või toimumata jäi - talle iseloomulikus keelepruugis ja vaatenurga alt, aga siiski selline muhe lugemine.

Samamoodi väärt lugemine oli Kikase Jaani "teadmise" apoloogia (konkreetsemalt siis kaitsekõne "usu" eest), ajendatuna nähtavasti hiljutisest kõmu tekitanud "sinilillejuhtumist". Ei saa muud kui nõustuda järeldusega "parem teada kui uskuda või siis vähemasti uskuda neid, kes teavad", aga karta on, et see ei vähenda kuidagi nende hulka, kes lähtuvad usust (millesse iganes siis; mitte ainult religioonist kui sellisest) ega lase ennast sugugi kõigutada sellel, et mõned teadmised sellega vastuolus on...


Loetud: Sirp, 11.11.2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: eeskujud. Isadepäevaveste (Postimees, 12.11.2011)
Elton John: tahan, et Zachary kasvaks üles homofoobiast vabas maailmas (Postimees, 12.11.2011)

Reedesed mõtted

Rõõmu ja kurbust sisaldanud päev. Täna lõpuks jõudis kätte hetk, mil ma panin punkti järjekordsele suurtõlkele. Isegi selle koera sabaotsa viimne karvatutt oli maru raske ja arvatust märgatavalt kauem aega võttev (näituseks kaartide "tõlkimine", kus esinesid kohanimed, mida nähtavasti isegi kohapeal ei pruugi mäletada ka vanimad elanikud...), aga valmis ta ikkagi sai. Nüüd seisab veel ees viimne pingutus teksti ülelugemisel ja siis võib kirjastus selle kätte saada... nojah, loodetavasti nad rõõmustavad kas või natuke, et nii räigelt igasuguseid tähtaegu ületanud jobu ja lohe lõpuks oma tööga toime on tulnud...

Seda rõõmu kahandas õhtupoole siiski tublisti Eesti jalgpallikoondise esinemine EM-i valiksarja üleminekumängudel, kus oli kaalukausil, kas Eestigi võiks esimest korda üldse pääseda finaalturniirile. Eile iirlaste vastu saavutatud tulemus 0:4 näitas siiski selgelt, et vahepeal üles köetud tunnetest üksi selleks ei piisa. Nojah, nii mängu ajal kui eriti pärast mängu sõimati eriliselt palju kohtunikku ja kindlasti võis tema töös leida mõningat ebajärjekindlust, ehk isegi teatavat sümpaatiat iirlaste suhtes, kelle vigu ta ei olnud kaugeltki nii aldis nägema kui eestlaste omi, aga kui välja jätta üks vaieldav kollase kaardi andmine (see Stepanovi esimene), siis erilisest ülekohtust rääkida küll ei saanud... paraku. Igatahes selles, et tulemus sai just selline ja mitte teistsugune, olid peamised süüdlased ikka eestlased ise - teine ja kolmas värav võinuksid vabalt olemata olla, kui kaitse oleks korralikult oma tööd teinud. Iirlaste kaitse samas tegutses piisava tõhususega, et vältida peaaegu täielikult ohtlikke olukordi oma värava all. Võib-olla on isegi hea, et see eufoorialaine praegu sellise korralikult kainestava tagasilöögi sai: ei teki ka mängijatel endal liigseid ootusi ja sisemist upsakust ning aur suunatakse vajalikele asjadele (psühholoogiline ettevalmistatus, kokkumängu ja eriti kaitse tugevdamine), millest oleks abi juba üsna varsti algavas MM-i valiktsüklis.


Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), jalgpalli EM valikmäng Eesti - Iirimaa (ETV), 436 elanikku (Kanal2)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldust kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Suur mure tabas üht lähedast inimest, mis mindki õhtu eel muretsema pani, aga siin ja praegu ei ole koht sellest kõnelda.

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Haven (RTL2), The Event (RTL2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Räige väsimus ja migreeni alged, aga muidu rien.

Loetud: Akadeemia 11/2011
Vaadatud: Välisilm (ETV), Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), Taevasina (ETV), Elavad surnud (FoxCrime)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Rännak maakera südamesse (Kanal12), Farscape (TV6), V- Die Besucher (Pro7), Kaks ja pool meest (Kanal2), Nukumaja (TV3)

Pühabased mõtted

Tavaline närveldav tööpäev, millesse tõi leevendust ema ja ta poiss-sõbra külaskäik, mis juba harjumuspäraselt kujunes selliseks väikeseks perekondlikuks koosviibimiseks tänu mu jätkuvalt Tallinnas pesitsevale vennale. No ja kui lisada, et külakostiks oli kartulipuder ja hakklihakaste, siis on ilmselge, et närveldust jäi tükiks ajaks vähemaks. Sellele aitas muidugi täiendavalt kaasa ka üks ristsõnavihik, sedakorda küll kahetsusväärselt kerge ja sestap vähe puremist pakkunud Kroonika Ristsõnad.

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Dudajev Tartus (ETV), Tippkohtumine (ETV), Ärapanija (Kanal2), Kelgukoerad )Kanal2)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Viljandi - FC Flora (TV6), Taevasina (ETV), Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked: John Randolph Lucas: sallivus saab alguse teisejärgulistest kodanikest (Postimees, 05.11.2011)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänaseski Sirbis oli üsna palju lugemist. Nähtavasti lausa pensioniteadlaseks nimetada võiva Leppiku Lauri sulest oli ilmavalgust näinud väga muhedas toonis kirjutis arusaamadest pensionisüsteemi kokkuvarisemise ja muu sellise kohta. See teema mind just väga ei huvita, aga kui kirjutises torkavad silma sellised laused, nagu "Ometi paistab, et kõikenägev silm ei ole kohalikele oraaklitele ilmutanud veel kogu tõde kõrgemate jõudude poolt ette määratud tulevikust" või "Kas pensioni asemel tuleks investeerida kinnisvarasse, kulda või maarjakaske? See küsimus tahaks veel veidi nuputamist", siis jääb pilk tahes-tahtmata pidama. Ja mõistagi ei olnud selles kirjutises väljendatu kehtiv ainult pensionisüsteemi huku ennustajate, vaid üldse igasugu tulevikuvaakujate kohta (see tundub olevat kohane väljend - mäletatavasti ütles tarkmees Niels Bohr, et "ennustada on äärmiselt raske, eriti tulevikku", aga tema oli vähemalt tark inimene).

Loomulikult köitis mu huvi märksa rohkem see, mida kirjutati kirjanduse, olgu siis ilusa või muulaadse kohta. Sellest muulaadsest oli hea lugeda Rossi Kristiina arvustust hiljuti ilmunud Burke Peteri ülevaateteose "Mis on kultuuriajalugu?" kohta. See teos seisab mul nagunii millalgi lugemiskavas, aga Burke'iga on mul ka mõningane erisuhe - kunagi tõlkisin ühe tema raamatu, väga huvitava sealjuures, vähemalt mulle ja tollal (täpsemalt siis tema "Popular Culture in Early Modern Europe"), mis aga mingitel mulle arusaamatuks jäänud põhjustel jäigi lõpuks avaldamata ja mis seetõttu on nii autori kui tema temaatika mulle pikaks ajaks kindlalt mällu söövitanud :-) Selle artikli juures on tähelepanuväärne veel, et ühena harvadest juhtudest on siin tehtud ka parimas mõttes tõlkekriitikat, see tähendab mitte lihtsalt materdatud või siis ülivõrdeis kiidetud, vaid ka põgusalt analüüsitud. Igatahes tahe lugemistükk enne raamatu kallale asumist (loodetavasti on see meeles ka veel siis, kui tegelikult raamatu lugemiseks läheb...)

Vähemalt sama hea lugemine oli ka juba varem Sirbi veergudel kajastust saanud Lakoffi ja Johnsoni metafooriraamatu kohta kirjutatu Oti Marguse sulest. Peamine mõistagi, mida sealt kõrva taha panna oli, et ka see on teos, mille eestinduski vajaks läbilugemist (ja võib-olla isegi rohkem kui pelgalt lugemist)... Raamatute teemal oli ka Helsingi raamatumessist, kus ju eestlased oma mustavas kuubis aukohal seisid, ajendatud intervjuu Sinijärve Karl-Martiniga, millest ehk parim mõte välja noppida oleks järgmine:

Kui nüüd mõelda ühe keskmise raamatu keskmiseks tõlkehonorariks näiteks viis tuhat eurot, siis võiks võtta ette ja lasta näiteks sadakond seni tõlkimata head eesti raamatut klassikutest kõurikuteni ühekorraga ära tõlkida. Ja siis seda käsikirjade hulka sihikindlalt pakkuma hakata. Läheks maksma pool miljonit eurot. Ja sellise suurusjärgu investeeringu puhul ei saa välistada ka võimalikku rahalist tulu.

See tundub muidugi lausa hullumeelse mõttena, aga iseenesest oleks tore küll - lõppeks on ju paljud suurepärased või vähemalt edukad asjad saanud alguse samalaadsetest hullumeelsetest ideedest (kuigi võib kindlasti ka nentida, et palju enam hullumeelseid ideid ongi hulluseks jäänud...).

Ja lõpetuseks oli väga sümpaatne lugeda Mandli Mati kirja pandud väljavõtteid Ajaloomuuseumi külalisteraamatust - just selle kõmulise uue ekspositsiooni "Visa hing" kohta ja just venelaste (või vähemalt vene keeles kirjutanute) sulest. Mõistagi oli seal nii arvamus "Väga hea muuseum!" kui ka "Teatan ametlikult: see muuseum on täielik pask!", aga üldpilt paistis olevat päris positiivne, vähemalt nii väidab Mandli Mati. Mis tekitab veidi hämmastust pidevate kordamiste järel, et Eesti olla Venemaal endiselt esivaenlaste seas... aga ilmselt lähevad siis neil, kes siia satuvad, silmad lahti või on nad vähemalt väga viisakad, mine võta kinni :-)

Loetud: Sirp, 04.11.2011

Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Farscape (TV6), Täna õhtul Leo Põld (TV3), Surmatunnel (Kanal2)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), Troonide mäng (FoxLife)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust ja pisut ajakulu ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ning ka ühe Meistriristiku eriti kangekaelne mõistatus, mille puhul kehtis kindlasti vanatarkade ütelus: "Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest", sest lõpuks see mõistatus ka alistus (vajalik vastus tuli isegi päris ruttu välja, ent see ei olnud veel kaugeltki lõpp...), aga jah, higi, pisaraid, verd ja kartulikoori jäi ikka hulgi maha :-)

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), UEFA Meistrite liiga: Bayern - Napoli (TV6), The Event (RTL2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust ema ja ta poiss-sõbra külaskäik, nagu ikka, ema poolt vaadates, iginälgiva pojakese äratoitmiseks, mis seetõttu, et ka vend ennast sobivaks ajaks kohale nihverdas, kujunes taas selliseks perekondlikuks lõunaks. Päris armas tegelikult, et neid natuke rohkem kui kord aastas, jõulude ajal, ette tuleb... Lisaks tõi ema kaasa paar ristsõnavihikut, millele viimast lihvi anda, sealhulgas Meistriristiku, mis justkui mu mõni aeg tagasi öeldud sõnade ümberlükkamiseks oli seekord sutsu krõbedam kui tavaliselt või nii vähemalt mulle tundus. Niisiis, ihukosutuse järel kapaga ja pastakaga vaimukosutust peale. Seega igati kordaläinud päev, kuigi eile mainitud ootusärevus jäi veel püsima ega saanud otsa, nagu ma olin arvanud...

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud: Välisilm (ETV), Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), UEFA Meistrite liiga: Valencia - Leverkusen (TV6)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev, aga suure ootuse hõng on juba õhus!

Loetud: Akadeemia 10/2011
Vaadatud. Farscape (TV6), Elavad surnud (FoxCrime), Tšetšeenia: kes tappis Nataša? (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Nukumaja (TV3), V- Die Besucher (Pro7)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.


Loetud: Arvutimaailm 10/2011
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Aatemehe "Postimees" (ETV), ENSV (ETV), Ärapanija (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev.

Eilne Sirp, mis mu uudishimuliku pilgu ette alles täna jõudis, sisaldas suhteliselt palju huvitavat lugemist, seda küll rohkem ruumiliselt kui temaatiliselt. Kaks ühikut oli pühendatud eesti keelde jõudnud Popperi "Avatud ühiskonnale", üks Lepajõe Marju tavapärases elegantses-torkivas stiilis mõtisklus, teine Maiste Valle-Steni sulest (ma jätan viisakusest ütlemata, milliseid omadussõnu ma selle juurde lisaksin...). Piisavalt palju oli neis häid mõtteid, et õhutada mind peatselt eesseisvasse puhkuseaega ka need kaks köidet läbilugemiseks lisama (ma olen kunagi alustanud ingliskeelse teose lugemist, aga see jäi paraku pooleli - samas kindlasti on Popper selline autor, kes vääriks hoolikat läbitudeerimist).

Päris palju uudislikku teadmist lisas geoloogi Raudsepa Reinuga tehtud intervjuu, mille läbivaks teemaks oli fosforiit, jah, toosama maapõues peituv ilmetu värgendus, mis kurioossel kombel Eestile vabaduse tagasi tõi. Ma näiteks olin küll teadlik, et Eestil on maailma mastaabis päris suured varud, aga et Rakvere maardla on lausa Euroopa suurim, oli küll uudis. Samuti see, et Euroopa Liidus fosforiiti peaaegu ei kaevandatagi, välja arvatud Soomes.

Teine teema, millele lausa kaks artiklit ja ühtekokku kaks lehekülge olid pühendatud, olid eeposed. Täpsemalt siis Larmi Pille-Riinu sulest juubeldava "Kalevipoja" kohta, mis käsitles päris huvitavalt rahvuseepose rahvust loovat väge. Teine, küll juba palju kaugemasse minevikku kiikav lugu oli Sazonovi Vladimiri käega kirja pandud ja nagu autori nimestki oletada võib, pühendatud siis Gilgameši eeposele, mis ju nüüd samuti eesti keelde jõudnud (või õigemini uuesti ja paremini jõudnud).

Kui veel lisada Oja Arno pikaldane ülevaade Heinsaare Mehise viimatisest teosest, mis tuletas meelde, et on olemas selline iseäralik kirjamees, kelle vähesed tükid, mida ma (Vikerkaare vahendusel) lugema olen sattunud, on olnud oma kummastavusega päris köitvad, mistõttu see kirjanik või õigemini tema kirjapandu vajaks ka millalgi lähemat tutvumist, ja kuidagi ebakõlalisena (selles mõttes, et üldse ilmus sel teemal mingi kirjutis) tunduv Tedre Tarmo arvustus-tutvustus Aare Juhani kurikuulsa kalafilmi kohta, siis võib nentida, et seekordne Sirp oli lausa harukordselt sisukas.


Loetud: Sirp, 28.10.2011
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: FC Flora - Narva Trans (TV6), Die Hexen von Oz (RTL2)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegi pisukese lünga sisse kandekeskuse külastamine, kus ootas ees pakike Krisostomusest teele pandud välismaises keeles raamatutega, mis olgu ka siin ära mainitud:

• R. Collins. Early Medieval Europe 300 - 1000
• I. Akhmadov, M. Lanskoy. The Chechen Struggle. Independence Won and Lost
• K. J. V. Jespersen. A History of Denmark
• P. E. Dutton. Charlemagne's Mustache and Other Cultural Clusters of a Dark Age
• H. Nicholson. Medieval Warfare

Lisaks ajaloolembuse rahuldamisele jäi täna silma ka kaks mu teise huvialaga, nimelt ulmega seotud uudisasja. Esiteks üle tüki aja ühe (võrgu)ajakirja avanumbri ilmumine, mil nimeks Reaktor ja mis vähemalt plaanides tahab saada korralikuks kuukirjaks. Nojah, Algernon ju juba on olemas, aga kui kunagi see ka oli nii-ütelda lipulaev, siis mu meelest on see juba tükk aega üsna sellises, ütleme tagasihoidlikus olekus. Loodame, et see uus ajakiri ehk suudab paremini toime tulla. Vähemalt avapauk tundus olevat küll päris uhke (ehkki pean tunnistama, et vaid silmasin seda, lükates süvenenuma lugemise mõne päeva võrra edasi, kui selleks ka reaalselt aega tekib...)
Sellele lisaks jäi silma Sule Tiina koostatud päris korralik ülevaade sellest, millised virtuaalsed väljundid on üldse eesti(keelsel) ulmel olemas. Suur osa sellest oli nii mulle kui ka on arvatavasti sellisele keskmisele või tagasihoidlikumale ulmehuvilisele nagunii teada, aga usutavasti leiab sealt mõningatki uudislikku, millele või kuhu silm pole varem sattunud. Igatahes tänuväärne lingikogum.


Loetud: Tuna 3/2011
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), NCIS kriminalistid (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV2), Lesbian Vampire Killers (RTL2), Kälimehed (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas lühiajaline väljaskäik ehk täpsemalt elukohajärgse kaupluse külastamine koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil ja sihil. Muidu rien.

Loetud: Tuna 3/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), Troonide mäng (FoxLife), Kättemaksukontor (TV3)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.


Loetud: Tuna 3/2011
Vaadatud: Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), Haven (RTL2), The Event (RTL2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mis oli aga väga pikk ja algas mõttega: magamine on üle hinnatud, kui umbes kaks tundi pärast magamajäämist helistas postikuller ja teatas, et ilmub poole tunni pärast kohale. Ülejäänud pool tundi ma siis üritasin tegelda magamise imiteerimisega, et saada ikka 2.5 tundi uneaega kokku tänasesse päeva... See selleks, olgu siin ka ära nimetatud, mida kohale jõudnud postikulleri käest tema elektroonilisse allkirjaraamatusse kritseldatud pookstavide eest saadud pakike sisaldas:

• G. R. R. Martin. Mõõkade maru teine raamat. Veri ja kuld
• H. Erilaid. Aja jälg kivis. Inglismaa
• M. Paris. Minu Moskva
• P. Gorinov. Koduköide

Loetud: Tuna 3/2011
Vaadatud: Babylon 5: kutse relvile (Showtime), Välisilm (ETV), Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), Taevasina (ETV), Elavad surnud (FoxCrime)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Tuna 3/2011
Vaadatud: Ladu 13 (Universal Channel), Farscape (TV6), V - Die Besucher (Pro7), Kaks ja pool meest (Kanal2), Nukumaja (TV3)

Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: "Okupeerijad" demokraatia vastu? (Postimees, 24.10.2011)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi värskendavat vaheldust ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Et ka vend viibib endiselt mu man, siis oli taas sellise perekondliku kokkutuleku moodi, mis oli, nojah, nagu ikka, tore. Ema tõi ka ühe ristsõnavihiku kaasa, nimelt Kuma Kange. See on üks kahest Eestis ilmuvast, mis pakub tõeliselt pinget - ja mu meelest on konkurents Meistriristikuga muutnud Kuma Kanget aegamisi aina krõbedamaks, võib-olla isegi terake krõbedamaks kui Meistriristikut (ehkki seda mõõta on keeruline - aga samas Meistriristikus esineb palju sagedamini selliseid "tühje" mõistatusi, neid igasugu asetamisi, mis ei anna õieti midagi juurde, küll aga võtavad - aja mõttes - ära...).

Ahjaa, vennast veel. Eile käis ta Eesti meistrivõistlustel, kui ma ei eksi, siis lamades surumiseks nimetatakse seda asja, ja naasis sealt võistkondliku esi- ja individuaalse teise kohaga (siit leiab ka tulemuste kokkuvõtte, kus vennagi nimi on ära mainitud). On, mille üle uhke olla - kuigi ta ise oli pigem masendunud, et haigest õlast hoolimata ei suutnud taas esikohale tulla, rääkimata võimalikust rekordiproovimisest... Aga noh, mina võin vähemalt oma jõulise väikevenna üle uhkust tunda ikka :-)


Loetud: Tuna 3/2011
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), ENSV (ETV), Ärapanija (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida õnneks sisustas omajagu jalgpalli: ühel ja samal päeval võis korraga vaadata nii Eesti meistriliiga mängu kui ka Eesti naiste jalgpallikoondise EM valikmängu. Viimasega seoses turgatas küll pähe mõte, kuidas öelda, mõningasest silmakirjalikkusest: meedias on meeste seni väga eduka EM valiktsükli järel taotud trummi ja vastu rindu ja kõneldud vaat et lausa jalgpallibuumist, aga nüüd pidi seda mängu vaatama Soome telekanali pealt, sest ETV paraku ülekannet ei teinud. Nojah, muidugi on naiste jalgpall meil üpris armetu, vähemalt meeste omaga võrreldes, aga samasugust suhtumist naiste jalgpalli võis märgata ka möödunudaastase MM ajal, millest parimal juhul oli paarilauseline uudisnupuke.

Aga mängust endast ka veidi. Ma nägin vististi viimati naiste koondise mängu millalgi 1990. aastate lõpul, igatahes vähemalt kümme ja arvatavasti natuke enamgi aastat tagasi ja sellega võrreldes oli mu meelest küll mäng omajagu paranenud. Seda isegi hoolimata sellest, et Soomelt saadi täna pähe lausa 6:0 - siinkohal tuleks kindlasti ka ära mainida, et kui Soome meeste jalgpall on üsna tundmatu nähtus, siis naiste koondis on FIFA tabeli järgi maailmas 19. kohal, samal ajal kui Eesti oma 77. kohal. Ja see klassivahe oli ka selgelt näha: üksikud hetked välja arvata, käis mäng kui mitte otse Eesti värava all, siis vähemalt Eesti väljakupoolel ning soomlannade väravavaht oleks võinud, kui ilm vaid parem oleks olnud, valdava osa ajast kas või päikest võtta. Aga vähemalt esimesed 15 minutit suutsid ka eestlannad täitsa korralikku ja teravatki mängu üles näidata ja õieti võib peaaegu kogu esimest poolaega pidada päris õnnestunuks, kus üha tugevneva surve all suudeti kuidagi siiski vastu pidada (värav, see soomlannade esimene, tuli alles päris poolaja lõpul).

Selle poolest meenutas see aastat viieteistkümne-kahekümne tagust Eesti meeste koondist, kel oli ka probleeme sellega, et üle ühe poolaja vastu pidada. Nii et kui vähegi rohkem huvi taha tekiks (kas või selle läbi, et rahvustelevisioon selle "jalgpallibuumi" harjal ka naiste koondise EM mängegi näitaks), ei saaks ju välistada, et millalgi kümnendi lõpu poole võiksid ka Eesti naised hakata juba korralikumalt hambaid näitama - õieti, kui statistikat vaadata, siis algusaastatel oldi üleüldiselt peksutüdrukuteks (hmm, peksupoisid kõlab küll igati normaalselt, aga peksutüdrukud... pigem tahaks öelda laksutüdrukud :-) ), aga nüüdseks on vähemalt Läti ja Leeduga võrreldes juba tase päris korralik ja neile naljalt enam ei kaotata.

Eilne Sirp, mille lugemiseni ma alles täna jõudsin, oli loetavate ja huvipakkuvate asjade poolest päris mahukas. Lehepinnal küll paraku lahutatult, aga siiski laias laastus ühel ja samal teemal olid (humanitaar/sotsiaal)teaduse tegemise võimalikkusest grantide- ja viidetekeskse rahastus. ja arvestussüsteemi tingimustes kirjutanud nii Müllersoni Rein kui ka Alliku Jüri. Eriti viimane oli mõtlemapanev: tõepoolest, hindamine (antud juhul siis see bibliomeetria) on iseenesest vajalik asi ja kahtlemata näitab üsna täpselt teadlaste taset ning vaevalt keegi selle vastu väga vaielda soovikski (ei ole ju välistatud, et keegi afektiseisundis lõvi eest põgenedes kas või üle 30 m kuristiku hüppab, aga proovi seda afektiseisundit mõõdetavates (kaugushüppe)tingimustes korrata... :-) ), aga teiselt poolt tundub, et selle tähtsustamisega on vist veidi liiale mindud - ainult ja ainult tsiteeritavuse indeksi arvestamine kogu teadlase elu- ja töökäigu kindlaks määramiseks ei tundu siiski päris õige olevat, mis siis, et see on nii hästi armsalt ja üheselt mõõdetav... Aga noh, ma ise ju teadusmaailmaga otseselt seotud pole, nii et eks see selline profaani arusaam rohkem ole...

Huvitava, kuigi natuke raskesti mõistetavas keeles kirja pandud jätku oli saanud juba mõne numbri eest alanud diskussioon raha olemuse üle - nii-ütelda semiootiline pilk Kelliku Vlady sulest, mis lahutab raha ja rahasedeli. Igatahes põnev lugemine.

Loomulikult oli mulle kui tõlkijale meeltmööda, et tõlkimisele oli pühendatud tervelt kolm lehekülge, kuigi käsitleti neil mulle pigem võõrast ja aukartust tekitavat asja, nimelt tõlkimist eesti keelest inglise keelde. Täpsemalt siis rahvuseepose "Kalevipoja" tõlkimist - eelkõige seda uut ingliskeelset tõlget, aga ka veidi varasemat tõlget prantsuse ja peatset tõlget hindi keelde. Muidugi, üldisemas plaanis on tõlkimisega seotud probleemid alati ühesugused: tuleb leida kompromiss originaalile vastavuse ja emakeeles kõlamise vahel, aga eks need ole loomulikult suuremad luulevormiliste (mida ju ka "Kalevipoeg" on) teoste puhul, eeposes ehk veidi vähem kui näituseks lembeluules. Aga sellegi puhul pidi tõlkija nentima, et "kõigi nende nõuete korraga täitmine tundus tihti turnimisena imekitsal purdel - sulksatud kord ühele, kord teisele poole vette". Ja see on juba tunne, mida ma ka valdavalt aimekirjandust tõlkides olen korduvalt kogenud... Nii et hingelähedane lugemine...

Ent seda rõõmu kirjandusest ja tõlkimisest jagus rohkemgi kui Sirbi veergudele: seda leidsin ka ajalehe vahele pistetud Kultuurkapitali vihku uurides. Nimelt selgus, et eesti keelde on jõudmas sellised väärikad teosed, nagu Aristotelese "Poliitika", Lutheri "Valitud töid", Herodotose "Historiai" (millest seni ju vaid väikesed katked), Hobbesi "Leviaatan", Gibboni "Rooma impeeriumi allakäik ja langemine" (küll mitte vististi kõik need loendamatud ja rohkesõnalised köited (millest ma paar tükki olen omal ajal läbi lugenud ja lausa läbi töötanud - ja mis tekitasid toona levinud ohtrasõnalisuse suhtes vaat et mõningase allergiagi), vaid mingi lühendatud väljaanne) ja Tolstoi "Mis on kunst". Sellist kogust väärtkirjandust ei mäletagi ammu olevat ühes loetelus (antud juhul siis Avatud Eesti Raamatu sarja rahastamist leidnud teosed) korraga näinud...


Loetud: Sirp, 21. 10.2011
Vaadatud: jalgpalli Eesti meistriliiga: Nõmme Kalju - Kuressaare (TV6), Taevasina (ETV), jalgpalli EM valikmäng: Soome - Eesti (Yle2), Kälimehed (TV3), Witchville (TV6)

Ilmunud tõlked:
Zygmunt Bauman: kapitalism on õppinud looma peremeesorganisme (Postimees, 22.10.2011)
Vello Vikerkaar: hea roheline elu (Postimees, 22.10.2011)