Reedesed mõtted

Nagu eile mainitud, tuli täna taas kauplusetee jalge alla võtta tolle kodulähedases Maximas puudu ja vajaka olnud marmelaadi tõttu. Mustika keskuse Prisma, kuhu sammud seadsin, mõistagi seda pakkus, nagu ka palju muud, nii et võisin ennast üürikest aega õnnelikuna tunda, et kirju koera koostisaine on koos ja maiustegu võib alata. Seda aga ainult hetkeni, mil asusin kodus oste kotist välja võtma ja kohe pähe turgatas, et või, see üks olulisemaid komponente, ilma milleta kohe kuidagi midagi välja ei tuleks, on ometi puudu. Egas midagi, jalad selga ja taas teele, et siis mõnikümmend minutit hiljem juba rahulolevalt nentida, et jah, lõpuks on kõik asjad koos.

Tänane Sirp sisaldas ootamatult palju huvitavat lugemist, alustades peatoimetaja lähisugulase Tarandi Indreku päris mõnuga loetavast Euroopa Parlamendi siseelu kirjeldusest.

Ent mõistetavalt, minu huve arvestades, ootas ees märksa magusam pala, nimelt pikk, poolteiseleheküljeline intervjuu Lepajõe Marjuga, kellega ma küll vahetult olen kokku puutunud ainult kunagi koos teoloogiatudengitega kreeka keelt selgeks saada püüdes, aga kelle sõnavõtud ja tegemised on alati väärt tähelepanemist ja suurt kiitust. Seegi intervjuu sisaldab marjulepajõeliku peene sarkasmi ja õppejõu- ning teadustööd ühitavate humanitaaride puhul nähtavasti juba kohustuslikuks muutunud teaduse viidetepõhise indekseerimise ja rahastamise manamise kõrval veel palju muud õpetlikku ja huvitavat. Ma usun, et piisab, kui välja tuua üksainus silma ja pähe jäänud tsitaat:

Mõtlemine on luksus ainult mutrile.

Ei, teine ka veel, mis iseloomustab samuti väga hästi humanitaarias nii olulise mõtlemisvõime ja eriti -aja vajadust:

... tundsin kohe, et tahaksin proovida seda kunagi tõlkida. Vaevalt on 20 aastat möödunud, kui hea võimalus ongi avanenud.

Sama nauditav oli Lahe Jaani sulest arvustus Lepajõe Marju äsjasele raamatule, nähtavasti intervjuukski põhjust andnud "Roomlaste taltsutamisele". Väga kenasti kirjutatud, saab ülevaate nii raamatust kui ka mõningatest seostest selle ümber.

Mõneti haakus selle temaatikaga, kuigi oli juba rohkem selgelt lihavõtete peatset saabumist silmas pidades kirja pandud, mu vanaisa nimekaimu Laane Aleksandri puhtteaduslik katse kõnelda Jeesuse surmast, üldiselt meditsiini vaatenurgast. Ma olen kunagi midagi sarnast lugenud saksakeelsena, aga et saksakeelsed meditsiiniterminid ei ole mul just tugev külg, siis ei mäleta sellest paraku just palju. mistõttu eestikeelne, küll ajalehe formaati arvestades tunduvalt lühem kirjeldus, kulus kenasti marjaks ära.

Väga kenasti oli Aleksejevi Tiidu ristisõjatrilooga teisest raamatust kirjutanud Vahtre Lauri. Mul on paraku, pean kerge punastusega tunnistama, seniajani nii see kui ka isegi esimene raamat veel lugemata, aga ma olen kindel, et see tund pole kaugel, kui ma need lõpuks kätte võtan, vahest isegi enne kolmanda raamatu ilmumist ...

Hea lugemine ei piirdunud ainult mainituga. Vähemalt sama hea kui Aleksejevi arvustust oli lugeda Pilvre Merlini lugu Unamuno Miguelist ja tema viimatisest eesti keelde jõudnud teosest, mis õieti ei olnud küll niivõrd raamatu arvustus, kui üsna vaba mõttelend raamatu autori ümber ja üle ja kohta ning sellisena täiesti nauditav isegi mulle, kes ma Unamunost suurt midagi peale nime ei tea. Ja mõistagi oli oma väike võlu juures Märka Veiko meediapursatusel, mille teema ja sisu aga oleks parem jätta lugeja enda avastada :-)


Loetud: D. L. Lewis. God's Crucible
Vaadatud: Elas kord ... (FoxLife), Kälimehed (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Heroes (TV6)

Neljabased mõtted

Päev, mida aitas mitmekesistada jätkuv tõlkimine Diplomaatia hüvanguks ühelt poolt ja elukohajärgse kaupluse külastamine koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil teiselt poolt. Viimane jäi küll elamuse poolest poolikuks, sest kavandatava kulinaarse hoogtöö huvides olnuks mul vaja marmelaadi, aga Maxima, mis muidu on kaubavalikult täiesti piisav, oli sedakorda nii marmelaaditu kui vähegi olla saab - kui ma lõpuks enda silmad peast peaaegu äravahtinuna saalitöötaja poole pöördusin, pingutas seegi kõigest väest ja väga hoolikalt, aga tõik jäi tõigaks: ainuke marmelaad selles poes ja täna oli kommide sees ja see ei sobi mulle kohe mitte... Tuleb järelikult homme taas kauplusetee jalge alla võtta, aga juba mõnda natuke kaugemasse, ent see-eest kindlasti hästivarustatud poodi.

Nägin täna, et lõpuks on ilmunud ka üks tõlge, mille mõne aja eest tegin uue tööpakkuja soovil (peaaegu oleks kirjutanud tööandja, aga siis jäin mõtlema, et tõlkimise puhul on see tööandja ja töövõtja määratlemine õige omapärane: olgu, algul annab keegi töö ja keegi võtab selle teha, aga siis annab ju tõlkija selle töö tagasi ja see keegi, kes algul töö andis, võtab nüüd selle vastu - segane, sõnaga :-) ). Ma juba vahepeal jõudsin peaaegu ära unustada, et selline töö on ka tehtud, aga muidugi on hea meel näha, et see siiski lõpuks ilmus.

Üsna juhuslikult - ei ole selle ajakirja püsilugeja ei paberis ega elektrooniliselt - sattusin täna mõne kuu tagusele Tamme Triinu huvitavale artiklile Loomingus, mis tutvustas tõlkijate, eelkõige küll ilukirjanduse tõlkijate elu ja olu Prantsusmaal. Probleemid tundusid olevat üsna sarnased nendega, millega seisavad silmitsi arvatavasti kui mitte kõik, siis vähemalt enamik Eestigi tõlkijaid, aga prantslastel paistab olevat ka suur pluss: juba pikemat aega ka väga tuntavalt tõlkimist soosiv kirjanduskeskus, mille rahakott on nähtavasti üpris kopsakas. Nojah, Eestis on muidugi ka teataval määral kirjanduse, just tõlkekirjanduse finantseerimine riiklikul või poolriiklikul tasemel olemas, aga tundub, et oluliselt kesisemana, isegi kui arvestada üldiste olude "koefitsienti". Aga võib-olla hakkab tasapisi midagi ka paremuse poole liikuma: on kuulda, et lähemal ajal on kavas luua tõlkijaid koondav liit, millest ehk kujuneb esimene samm ka siinse tõlkemaastiku korrastamisel.

Loetud: D.L. Lewis. God's Crucible
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3),. Nukumaja (TV3)

Ilmunud tõlked: Evgeny Morozov: küberuitaja surm (Eesti Ekspress, 29.03.2012)

Kolmabased mõtted

Päev, mida aitas tublisti sisustada kahe artikli tõlkimine Postimehe ja ühe artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks.

Loetud: D. L. Lewis. God's Crucible
Vaadatud: Stan Helsing (Kanal12), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Marseille Olympique - Bayern München (TV6), Pilvede all (Kanal2), Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

Päev, mida aitas omajagu sisustada väljaskäik, mille sihiks oli osalemine üritusel, mida nimetatakse Vaba Tarkvara Klubiks. Ma olen ka varem mõnel korral neil üritustel käinud, aga enamasti ei paku nad just palju huvitavat, olles rohkem mõeldud inimestele, kel on näituseks sülearvuti, millel midagi demonstreerida, olgu siis uut ja huvitavat või hoopis mõnda probleemi. Seekord aga olid juhtumisi samal ajal Tallinas paar KDE inimest, kes olid tulnud vaatama, kuidas kulgevad suvise KDE suurürituse Akademy ettevalmistused, mis ju teatavasti sel aastal just Tallinnas toimub (ja väidetavalt olla nad ettevalmistustega rahule jäänud). Ja olnud valmis ka viibima VTK üritusel, mis täna toimus tavalisest veidi erinevas kohas ja tunduvalt vabamas õhkkonnas, ühendades niisama vestlemise ja söömise-joomise. Sõnaga, selline mõnusa äraolemise viis.

Loetud: D. L. Lewis. God's Crucible
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Benfica - Chelsea (TV6)

Esmabased mõtted

Huh, väsitav ja pikk päev, aga mõnevõrra ka õnnestav, sest üks suur, juba tükk aega muret valmistanud probleem sai selleks korraks õlult ära. Lisaks sellele langes tänasele päevale ka postikulleri külastuskäik, kes tõi paki kujul koju kätte paar Varraku/SERK-i raamatut, mis olgu siinkohal ka ära mainitud:

• E. Lundborg. Soomusautoga Eesti Vabadussõjas
• C. Orav. Me olime Eesti sõdurid

Loetud: D. L. Lewis. God's Crucible
Vaadatud: Kartmatu (Kanal12), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)

Pühabased mõtted

Päev, mida iseloomustas rohke väljaskäikude sooritamine. Esimene mõistagi juba tavapäraselt ema juurde, seekord päris vara, nii et seal pakutud omlett leidis õige tarbimisaja elik hommiku. Loomulikult lisandus maitsvale kõhutäiele ka kerge peatäis, täna kahe ristsõnavihiku kujul, mis - eriti Meistriristik - pakkusid veel koduski mõningat peamurdmist ja seeläbi head enesetunnet.

Hea enesetunde tõstmisele aitas kaasa teinegi väljaskäik, mis viis mind Solarise Apollo raamatukauplusse, kus selgi aastal peeti nõndanimetatud Tolkieni-lugemine ehk ülemaailmse ürituse kohalik väljaaste. Tänavu oli siis mõneti aastakohaselt kavas "Kääbiku" ettelugemine, millest oli välja valitud üsna põnev episood, mis aga katkestati veidi enne lõppu eriti magusa teaser'iga, mille võib kokku võtta nii: edasi lugege ise raamatust, aga et raamatut saada ei ole praegu, siis oodake umbes aasta lõpuni, kuni peaks ilmuma :-) Niisiis, ootusärevus kruviti ikka täiega põhja. Teiselt poolt tuleb nentida, et eelmise aastaga võrreldes oli omajagu vähem rahvast kohal, nähtavasti ainult kõige paadunumad Tolkieni-fännid ja õnnetuseks või õnneks nende pereliikme staatuses isikud. Ehkki tingimused kohaleilmumiseks olnuksid ju soodsad: Tallinna linnavalitsuse võimsa valimiskampaania avapauguna võimaldati juba eile ja täna kõigile tasuta sõitu ühistranspordis (mis, nagu võis trollis kuulda, oli inimestele ka üsna hästi teada, ehkki nägin küll ka vähemalt üht inimest piletit augustamas). Igatahes oli Tolkieni-elamuse lisaboonuseks teadasaamine, et "Kääbik" on ilmunud ka 1990. aastate keskel: sellest väljaandest mul varem miskipärast aimu ei olnud, aga nüüd tuleb siis ilmselt hankida...

Et üritus toimus raamatupoes, ei olnud loomulikult võimalik sealt kuidagi lahkuda ilma väiksemat sorti sisseostu sooritamata, mille tulemus olgu ka siin üles tähendatud:

• Tõlkes leitud Eesti: Eesti kirjanduse tõlkijate lood
• Balti-saksa ajalugu

Loetud: D. L. Lewis. God's Crucible
Vaadatud: Ajavaod: Filmisild (ETV), Ärapanija (Kanal2), Kampf der Titanen (RTL)

Laubased mõtted

Päev.

Loetud: Tuna 1/2012; D. L. Lewis. God's Crucible
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Eesti jalgpalli meistriliiga: Sillamäe Kalev - Levadia (TV6)

Reedesed mõtted

Päev.

Tänases Sirbis oli mõndagi huvitavat lugemist. Hea klassivend Kerikmäe Tanel oli koos Nymani-Metcalfi Katriniga kirja pannud kindlasti aeg-ajalt meeldetuletamist väärivaid mõtteid riikluse teemal, pöörates erilist tähelepanu just kõige olulisemale: mis on riik (kõige üldisemalt) ja kuidas riigiks saadakse. Puudutades mõistagi eelkõige seda tänapäeva rahvusvahelistes, aga üldse igasugustes tooniandvat pinget, mis valitseb kahe vastandliku mõiste, territoriaalse terviklikkuse ja rahvaste enesemääramisõiguse vahel. Mis omakorda on inimajaloo ühe suurema häbipleki, väärsünnitise, mida nimetatakse Vestfaali süsteemiks, tagajärg, mis on toonud kaasa nõndanimetatud rahvusriikluse ja muud jubedused, mida eriti Euroopa elanikud on viimasel mõnesajal aastal pidanud üle elama. Loomulikult ei olnud kahel autoril võimalik kõigest leheküljel eriti põhjalikult teemasse süveneda, aga aeg-ajalt on hea meelde tuletada mõningaid põhitõiku, näiteks seda, et reaalses poliitikas mängivad eelkõige rolli olupoliitilised otsustused, mitte mis tahes kujul sätestatud õigus, isegi kui viimast usinalt argumendina kasutatakse.

Kas sellest tingituna, et mainitud loos oli juttu Palestiinast, või mingil muul põhjusel oli lehes jagatud ruumi kahele Iisraeli-teemalisele raaamatuarvustusele. Annuse Amar oli kirjutanud Sebagi Montefiore Simoni suurteosest "Jeruusalemm", pöörates tähelepanu selle raamatu mõningatele vajakutele, mis torkavad kindlasti silma inimestele, kes on piirkonna ajalooga paremini kursis - kuigi märkimisväärseid ja olulisi vigu ei paista arvustaja siiski olevat leidnud. Mõneti üllatav oli artikli üsna tugev politiseeritus. Sellise teema puhul pole see muidugi mingi üllatus ja maailma raamatuarvustuste reas leiab nii selle kui ka veel paljude teiste teoste kohta kahtlemata lausa raevukalt poliitilist vahtu pritsivaid arvustusi, aga eestikeelses arvustustraditsioonis on valdavalt püütud hoida siiski suhteliselt neutraalset tooni. Mitte et ma seda kuidagi pahaks paneks, pigem on see isegi hea ja ärgitab rohkem kaasa mõtlema, olgu siis lugeja arvamus kirjutaja omaga sarnane või sootuks erinev. Teine samateemaline arvustus oligi poliitiku Meikari Silveri sulest teosele "Iisraeli riigi ajalugu", mis otsekui kontrastina oli just selline neutraalsemat tüüpi (või õigem oleks vist öelda, et poliitilised seisukohad olid tunduvalt varjatumad).

Eelmise nädala Hennoste Tiidu väga põnevale mõtteavaldusele vastu kajades oli Tamme Marek lahanud veidi põhjalikumalt kirjastuste rolli nüüdsel uuel "e-ajastul". Ilmselt ei sisaldanud see asjaga rohkem kursis inimeste jaoks erilisi üllatusi, aga ma usun, et selliseid artikleid on kas või selleks vaja, et kummutada üsna levinud arusaamasid kirjastuste kohta. Selles mõttes kahtlemata vajalik lugu, mille lõpetas küll kurvapoolne noot, mis ennustas kui mitte kadu, siis vähemalt tõsist ümberkujunemist raamatupoodidele. Mille üle ei tasu tegelikult imestada, sest seda on olnud täheldada juba pikemat aega (pikem aeg on võib-olla palju öeldud, aga ütleme siis, et aastaid): raamatukauplused ei ole enam kaugeltki kohad, mis kauplevad ainult raamatutega, võib-olla lisaks ka mõningate raamatutega lähemalt seotud bürookaupadega, näiteks kirjutamisvahendite ja paberiga, vaid aina enam on neisse leidnud tee kõik need moodsad multimeediumid, küll ehk endiselt mõneti raamatutega seotult, aga juba palju lõdvemalt - kui võtta müüki ja reklaamida ennast kui raamatupõhiste filmide müüjana, siis miks mitte laiendada valikut ka nende filmide arvel, mille taga enam raamatut ei seisagi... Rääkimata sellest, et üha enam on raamatukauplused ka eriti laste, aga ka vanemate meelelahutuskohaks. Kõike seda võib näha siinsamas Eestiski, aga ehk veel enam mujal maailmas, nii-ütelda kultuurimetropolides...

Veel raamatutest kõneldes oli Talvistu Enriko saanud rohkelt ruumi Alttoa Kauri hiljutise Tartu Jaani kiriku raamatu kohta arvamuse avaldamiseks. Väga hea ülevaade nii teosest kui ka probleemidest, mida selles teoses pole piisavalt lahti kirjutatud - seda küll mitte etteheitena autorile, mis nähtavasti oleks lihtsalt ülekohtune. Nauditav on lugeda asjatundja juttu teise asjatundja kohta.

Sirbi viimasele leheküljele jõudes ja seal pealkirja "Rahvaloendus ja soome-ugri" nähes tekkis kohe ebamäärane pelgustunne, nagu paraku ikka, kui jutuks tulevad need idapoolsemad sugulasrahvad. Ja Prozese Jaak ei "petnud lootusi": täpselt oodatult tumedates värvides oligi kirjeldatud soomeugrilaste masendavat saatust selle riigivõimu ikke all, mille alt eestlased õnneks paarikümne aasta eest vabanesid. Ei saa ju inimestele ette heita, et nad suurema ja võimsama kultuuriga sulanduda tahavad, aga kui see käib poolenisti või kolmveerandisti sunniviisiliselt ... Ja nii see ju Venemaa Föderatsioonis paraku käib. Igatahes viimase kahe rahvaloenduse andmete võrdlemine, mis antud artikli sisuks oli, ei sisenda küll mingit vähegi märkimisväärset lootust, pigem vastupidi.

Loetud: Tuna 1/2012
Vaadatud: Elas kord... (FoxLife), Kälimehed (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Heroes (TV6)

Neljabased mõtted

Päev, millesse tõi pisut vaheldusrikkust elukohajärgse kaupluse külastamine koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil. Õieti isegi tavapärasest natuke rohkem vaheldusrikkust, sest taas hakkas mu kott kauplusest väljudes piiksuma, nagu juba mõne nädala eest. Ja ülevaatamisel selgus, et taas oli sama süüdlane - ikka see Põltsamaa Eesti juust, toosama, mis mulle nii väga maitseb, aga mille pakendi on too meierei osanud ilmselt Kalevi kommipaberimeistrit laenates nii neetult raskesti avatavaks teha... Ilmselt on õige, et hädad armastavad koonduda - kui juba on raske avada, siis on raske ka turvakoodi maha võtta...

Teravaid elamusi jagus tänasesse siiski rohkemgi: sattusin õhtupoolikul lugema ühe Venemaa politoloogi arvamust Baltimaade teemal, milles arutleti, kas ja kuidas ja milline võiks olla Venemaa Balti-poliitika uusvana presidendi ajal. Ja jõuti järeldusele, et ainumõistlik lahendus oleks nende riikide "taasintegreerimine"; artikli-sõnavõtu lõpul jõudis asi isegi sinna, et Venemaa võime ärgitati valmis olema "Lõuna-Osseetia lahenduseks"! Tükk aega ei olnud midagi nii räiget lugenud... Muidugi, selles arvamusavalduses oli, nagu Venemaal ikka kipub olema, terve hulk soovmõtlemist, eriti mis puudutab maailma jõujooni ja eriti Venemaa osakaalu, aga eks see ole ka mõistetav. Ei tasu muidugi unustada ka seda, et näiteks 1920. aastatel oli Venemaa samuti madalseisus ja temast ei tehtud üldse välja nii-ütelda suures poliitikas, aga juba järgmisel kümnendil ponnistas ta ennast nii võimsaks, et jäi Suure Isamaasõja nimega pärjatud kataklüsmist hoolimata veel oma pooleks sajandiks "üliriigiks". Nii et selliseid 1920. aastaid meenutavaid sõnavõtte tasub võtta piisavalt tõsiselt.


Loetud: K. J. V. Jespersen. A History of Denmark; Tuna 1/2012
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Nukumaja (TV3)

Kolmabased mõtted

Päev, mida täitis suurelt jaolt ühe suuremamahulise tõlketöö tegemine Postimehe hüvanguks. Õieti polnud see töö väga suur, aga koosnes mitmest väiksemast alajaotusest ja puudutas valdkonda, milles ma ei tunne ennast just väga kodus. Mis muidugi muutis selle tavapärasest natuke põnevamaks...

Õhtupoolikusse mahtus veel üks omapärane teleelamus. ETV2 on teinud tänuväärset tööd, tutvustades kolmapäeva õhtuti vastsete tudengite lühifilme, viimasel ajal ka multifilme. Eile oli muu hulgas kavas "Eine murul". Tundus natuke imelik, et see pidanuks kava kohaselt kestma vaid viis minutit, sest mälestust mööda oli see ju pikem, aga väga suurt tähelepanu ma sellele ka ei pööranud. Ja õigesti tegin, sest see, mida sealt siis näha võis, oli hoopis midagi muud: küll sama pealkirjaga ja mingi valdavalt tabamatu ühisosaga (nojah, Kunstiakadeemia tudengite töö, niisiis juhendaja muidugi Priit Pärn ise :-), aga hoopis teises võtmes lahendatud. Igatahes päris omapäraselt, nii et tasub siin viidata selle Youtube'is leiduvale esitusele.

Loetud: K. J. V. Jespersen. A History of Denmark
Vaadatud: Eine murul (ETV2), Kärbeste veski (ETV2), Tšikid teel (ETV2), Elu kilukarbis (ETV2), Pilvede all (Kanal2), Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

Päev.

Loetud: Imeline Ajalugu 3/2012; K. J. V. Jespersen. A History of Denmark
Vaadatud: mitte muhvigi

Esmabased mõtted

Päev.

Loetud: Horisont 2/2012; K. J. V. Jespersen. A History of Denmark
Vaadatud: Elavad surnud (FoxCrime), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)

Pühabased mõtted

Päev, mille põhitunnuseks oli taas ema väisamine, millega kaasnes korralik kõhutäis maailma parima hakklihakastme ja selle ette, taha ja kõrvale pakutava kujul ning samamoodi traditsiooniliselt kerge peatäis paari ristsõnavihiku kujul.

Loetud: K. J. V. Jespersen. A History of Denmark
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Väljaspool kahtlust (ETV)

Laubased mõtted

Päev, millesse tõin kerget vaheldusrikkust üle tüki aja praegu (vähemalt kuni Magistrali taasavamiseni, aga võib-olla ka edaspidi) suurima lähedase kaubanduskeskuse, nimelt Mustika kaubanduskeskuse külastamisega. Võib-olla peaks seal just laupäeviti sagedaminigi käima, sest paistab, et Prismas jagatakse sel päeval Postimeest lausa tasuta. Nojah, teisest küljest on muidugi jälle kõik see paberlehe materjal ka internetis olemas, ja ega ma neist kujunduselementidest ja surmakuulutustest nii lugu ei pea, et nende pärast tingimata paberlehte hankida :-)

Tegelikult tahtsin ma kõige rohkem sinna keskusesse minna hoopis sellepärast, et mitu aastat truult teeninud telefon hakkab otsi andma ja peagi on uut vaja. (Jah, see on üks neist mitte väga paljudest, mille aku ei ole vahetatav...) Muidugi, ka interneti kaudu saaks ju hankida, aga paraku olen ma kogenud, et telefoni tuleb ikka käes hoida, enne kui otsus langetada. Ja nii oli seekordki: ehkki ma olin paar isendit kõrva taha pannud, selgus mõnda neist poes katsudes, et nad on ikka neetult suured, täpsemalt laiad, sellised, mis ei mahu enam pihku, vaid mida peab juba sõrmedega hoidma, mis on ääretult ebamugav. Nojah, paraku ei kipu e-poed või muud telefone tutvustavad saidid suurust üldse tähele panema: nii ei ole ei EMT-l, Tele2 ega Elisal võimalust filtreerida telefone mõõtmete järgi ja see ei paista üldse levinud filtreerimiskriteerium olevat... Aga nüüd ma vähemalt tean, et tuleb kindlasti hoolikalt mõõtmeid vaadata (veebis siis) ja et üle 60 mm laiust on ikka kohe kindlasti liiga palju...


Loetud: Akadeemia 3/2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Levadia - Trans (TV6)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: tagasi kooli (Postimees, 17.03.2012)

Reedesed mõtted

Päev.

Tänane Sirp sisaldas harjumatult palju lugemisväärset materjali, peamiselt muidugi seetõttu, et äsja oli emakeelepäev ja kultuurse ajalehena kajastas ka Sirp seda meeldivalt rohkelt. Isegi tavaliselt mannetu juhtkiri oli sedakorda üsna loetav, sisaldades lausa ühe väärt mõtte, nimelt õpikukirjastajate monopoli murdmise ja e-õppe juurutamise kohta. On muidugi mõnevõrra kaheldav, kas see niipea teoks saab ja kas tunneli otsast hakkab tõesti paistma "paberivabadus", aga vähemalt mõttena on see hea küll.

Mõneti haakus sellega Hennoste Tiidu arutlus e-raamatute kirjastamise üle, keskendusega Eesti olukorrale. Muu kõrval oli selleski üks väga tänuväärt mõte, mida tasub lausa osundada:

Minu raudne veendumus on, et kogu eesti kirjandusklassika tuleks teha kohe ja ilma rahata netis kättesaadavaks. Kas või PDF-failide kujul. See oleks koht, kuhu kulka ja eesti kirjandusklassika programm peaks panema oma raha. Ja kohe.

See on mõte, mida ma kõigi oma jäsemetega toetan. Eks selles suunas ka tasapisi tegutsetakse, olgu Tartus (Kirjandusmuuseum, vist vähemal määral ka TÜ raamatukogu) või Tallinnas (eelkõige raamatukogud) või ka kuskil vahepeal, aga seni on see ikka olnud selline omaette nokitsemine, rohkem niivõrd, kuivõrd asjast huvitatud asutused jõuavad ja kuivõrd neil jõudu jagub. On üsna ilmne, et oma "Gutenbergi" (siin siis mõeldud tuntud tekstivaramuna) peame ikka ise looma - ei saa kuigi palju loota sellele, et keegi teine selle ära teeks, nagu võib ehk loota mõnes üksikus väga suures keeleruumis. Ja see oleks kindlasti koht, kuhu ma näeksin väga meelsasti minevat sedasamust "maksumaksja" raha, palju parema meelega kui mitmesse muusse kohta.

Hennoste artikkel oli kuidagi sobivalt paigutatud sellisesse raamistusse, kus seda ümbritsesid kaks arvustust hiljuti täieliku tõlkena ilmavalgust näinud Spengleri "Õhtumaa allakäigule" (jah, isegi lehekülgede päises ilutses "Spengler", mis muutis Hennoste positsiooni veelgi iroonilisemaks). Nii Õnnepalu Tõnu kui ka Vene Ilmari kirjutised olid, nagu nende sulest ilmuv ikka, nautimist väärt lugemine, mida tasub kindlasti soovitada ka siis, kui Spengler ise oma hiigelmahus püstloodis seinana tunduma kipub.

Kenasti oli rahvaloendusest ja sellega kaasnenud probleemidest kirjutanud Eesti demograafia grand old lady Tiidu Ene-Margit. See on mõneti üllatav, kui palju on seekord rahvaloendusele tähelepanu pööratud, eriti nii-ütelda avalikkuse poolt, aga ju on seegi mingi ajamärk (mille tähendust ei oska ma küll hästi hoomata).

Äärmiselt tore - nii tõlkijana kui ka keelehuvilisena - oli lugeda üle-kahe-lehe-usutlust Laanekase Heli ja Niidu Elleniga, kes said, esimene tõlkijana, teine toimetajana valmis suure töö, Wiedemanni eesti keele grammatika tõlke ka sellesse keelde, mida too grammatika ju käsitlebki. See oli minu kindel eelistus ka selleaastase (või õigemini küll möödunudaastase) keeleteo konkursil, ja nagu selgus, ei jäänudki see väga kaugele maha tegelikult keeleteoks tunnistatud sõnatuvastusrakendustest. Tõlkija vaevad, mida usutlusest võis lugeda, olid väga tuttavad, kuigi on ilmne, et nii tõsiteadusliku töö puhul on need veel suuremad kui näiteks minu tõlgete puhul, mis on olnud pigem kergelt populaarteadusliku maiguga. Ja Wiedemanni on mõistagi alati õpetlik lugeda või vähemalt sirvidagi. Ehk nagu ütleb Laanekask:

Loomulikult võivad tõesti rohked keelenäited ja loendid pakkuda avastamisrõõmu igaühele, kes raamatut avama, sirvima või lugema juhtub. Löögem see lahti täitsa juhuslikust kohast: kiitsama, kiivama, koerama, kohmama, kohrama, koinama, kollama, kopsama, korjama, kosjama, koormama, kõhmama, kõrvama, kõõmama, kraanama … kas ma ikka päriselt oskan eesti keelt? Tõepoolest, praeguseks ongi mitmed keelendid saanud erilise arhailise varjundi, kõnelemata omaaegsest olustikust, mida need kajastavad. Saame aru, mis tähendab viidi varga pähe linna, aga mida tähendab tegi suremise pähe seaduse? Tõlkest võib leida nii Wiedemanni saksakeelse seletuse kui ka tõlkija eestikeelse ‘tegi surma puhuks korralduse’. Kui oleksin ajaloolane, luuletaja või kirjanik, siis hoiaksin seda teost lausa voodipeatsis või lauanurgal.

Küll üsna pika hilistusega ning ajastatuna hoopis sünni(aasta)päevale, aga väga sümpaatne oli lugeda Tuuliku Ülo järelehüüet ühele eesti vaimukultuuri suurkujule Ehini Andresele, mis oma tudengipõlve meenutava isiklikkusega pakkus mõndagi äratundmist (kas või arvestuse kirjeldus - jah, mitte sellele õppejõule, aga minagi olen ligilähedaselt samasuguses situatsioonis olnud - tõsi, too õppejõud ei puhkenud naerma, vaid pigem muigas...)

Kindlasti tasus lugemist ka Liira Jaani intrigeeriva pealkirjaga lugu "Õgija jäljed Maal", mis üsna mitme palge pealt käsitles elurikkust selsinatsel planeedil ja inimese rolli kõiges selles, eriti toidutootmisega seoses. Selline mõtlemapanev lugu igatahes.

Lisalugemist pakkus üle tüki aja Sirbi vahele torgatud "Keele infoleht", mida alustas Rannuti Mardi pikk artikkel samuti intrigeeriva pealkirjaga "Tegelikult kuulub eesti keel suurkeelte hulka". Milles tal on muidugi täiesti õigus: nii keele kui ka mitme muu tunnuse põhjal (kõrgkultuur, kas või omariiklus) on eestlased kahtlemata üks maailma tipprahvaid, mitte muidugi mingi globaalne tegija, aga siiski suunanäitaja päris paljudele hulga kehvema saatusega rahvastele (kas või omaenda sugulasrahvastele, kui mitte kellelegi teisele). Aga noh, eks ikka löövad "kompleksid" sekka - mida muidugi esineb ka meist palju suurematel ja võimsamatel, isegi neil kõige võimsamatel - ja nii võibki jääda mingi mannetu ja hüljatud kolkarahva mulje ja tunne...

Päris õpetlik oli lugeda Moseley Christopheri lugu, mis pealkirja järgi pidanuks kõnelema liivi keelest, aga rohkem rääkis küll UNESCO egiidi all koostatavast maailma keelte atlasest, omamoodi lingvistilisest "punasest raamatust". Olgu liivi keelega kuidas on, aga artiklis toodud näited mänksi ja isegi korni keele taassünni kohta annavad kindlasti lootust ka sellele, et liivi keelgi võib ehk edasi püsida. Loota ju vähemalt võib...

Ja lõpetuseks võib kindlasti ära mainida ka intervjuu viimase keeleteo auhinna saanud kõnetuvastusrakenduste loojatega. Hea, et sellise asjaga tegeldakse, kuigi nagu ma olen aru saanud, on sellesuunalised uuringud ja eriti praktilised rakendused üsna vaevaliselt ja teosammul edasi liikunud. Nojah, ega nad mujalgi maailmas just seitsmepenikoormasaabastega edasi karga, sest masinale inimkõne selgekstegemine on ikka üks äärmiselt tänamatu tegevus just samuse inimkõne tohutu varieeruvuse tõttu.. Selles intervjuus oli siiski üks kergelt punast tulukest sütitav lausejupp: "Kui inimesed hakkavad masinatega inimkeeles suhtlema, siis muutub keelekasutus ilmselt selgemaks ja ühemõttelisemaks." See võib muidugi viia ka veelgi enam kõnekeele vaesustumisele... loodetavasti siiski mitte, kuigi tuleviku ennustamine on üks tänamatu tegevus, mida suudab keerukuselt teatavasti üle trumbata ainult mineviku ennustamine...

Loetud: Sirp, 16.03.2012; Liivlased

Vaadatud: Elas kord... (FoxLife), Kälimehed (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Heroes (TV6)

Neljabased mõtted

Päev.

Loetud: Liivlased
Vaadatud: Ühikarotid - õed (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Nukumaja (TV3)

Kolmabased mõtted

Päev, millesse tõi veidi vaheldusrikkust ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks.

Loetud: Liivlased
Vaadatud: Kahe kellahelina vahel (ETV2), Must ja valge armastus (ETV2), Zima (ETV2), Primoris Lepidopter (ETV2), Design (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Real Madrid - CSKA (TV6), Pilvede all (Kanal2), Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

Päev, mis lõppes nautimisväärse, kuigi ka kurvastava jalgpallilahingu kaemisega teleri vahendusel, milles Müncheni Bayern purustas ikka kohe täielikult, tulemusega 7:0, meistrite liiga muidu paljutõotava üllataja Baseli... Esimene poolaeg, mis lõppes 3:0, jättis basellastele mängu põhjal veel mõningat lootust, aga kui teise poolaja üsna algul tuli ka 4:0, siis lagunes nende mäng täiesti ära ja edasi oli lausa kurb vaadata, kuidas neid lihtsalt tümitatakse...

Loetud: Liivlased
Vaadatud: K-PAX (TV6), Välisilm (ETV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Müncheni Bayern - Basel (TV6)

Esmabased mõtted

Päev.

Loetud: Liivlased
Vaadatud: Elavad surnud (FoxCrime), Star Trek (TV3)

Pühabased mõtted

Päeva tippsündmus oli, nagu pühapäeviti juba ikka, ema väisamine. Täna oli see muidugi tunduvalt keerulisem, sest kõige vastikum aastaaeg paistab selgelt olevat alanud... Teekonna masendavust kompenseeris muidugi vastuvõtt elik korralik kõhuorjamine ja pärast seda pisuke leiva-luusse-laskmine koos pisikese vaimuorjamisega. Loomulikult oli viimase tarbeks ema juurest lahkudes kaasas ka lõpetamist vajav ristsõnavihik, mis pakkus head meelelahutust, aga ka natuke masendust.

Nimelt oli ühes muidu huvitavas, sellises kultuuriloolises (konkreetsemalt antud juhul 16. sajandile pühendatud) ristsõnas küsimus "Galilei leiutis 1583". Et selle juures polnud just palju ristuvaid sõnu, siis tekitas neist saadud "p_nde_" algul tublisti peamurdmist, kuni jõudis kohale, mida vastuseks taheti - nimelt "pendel". See tundus nii uskumatu, et nõudis lausa kontrollimist. Ja jah, tõepoolest, ka näiteks eestikeelne Vikipeedia ütleb aastaartikli 1583 all sõnaselgelt "Galileo Galilei leiutas pendli". Nähtavasti on see võetud saksakeelsest Wikipediast, kus samamoodi leiab aastaartikli 1583 alt tõdemuse "Galileo erfindet das Pendel". Mis muidugi on mõlemal juhul päris absurdne... Pendel kui selline on ikka väga ammu tuntud asi - mis muidugi ei vähenda Galilei väärtust, kes olevat kirikus - just selsamal 1583. aastal - lambi liikumist jälgides välja mõelnud, milliste seaduste alusel pendlid liiguvad. Kurb, kui sellised vead sisse ristsõnadesse, veel kurvem, kui need peaksid jõudma teatmematerjalidesse...

PS. Seda artiklit lõpuni kirjutades ja Vikipeediat üle vaadates märkasin, et nähtavasti oli keegi sattunud mu algset tähelepanekut Facebookis lugema või siis ise selle mõtte peale tulnud ja Galilei kohta käinud lõigu ära kustutanud. Selle varasemat olemasolu võib näha muidugi lehekülje ajaloos. Väga hea, kui nii operatiivselt tegutsetakse ja jama välja sõelutakse.

Loetud: Diplomaatia 3/2012; Liivlased
Vaadatud: Ajavaod: Raudteeriik Eesti (ETV), Ärapanija (Kanal2)

Laubased mõtted

Päev, mil asjad läksid täitsa tuksi...


Loetud: I. Wood. The Missionary Life; Arvutimaailm 3/2012; [digi] märts 2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Kalju - Levadia (TV6), Nöbinina (ETV), Signaal (TV6)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: hukatuslikud seadused (Postimees, 10.03.2012)

Reedesed mõtted

Suhteliselt tühi päev, kuigi algas väga vara, nimelt vajaduse tõttu väisata üht pangakontorit. Pank pangaks, aga selle linnaskäigu ajal õnnestus esimest korda ka üks asi, mis seni on ikka nurjunud - leida Viru keskuses just see õige auk, läbi mille saab (kui tulla Narva maantee poolt) pääseda kaubamaja poole peale: tavaliselt on mul ikka olnud õnn valida just vale auk, mis lõpeb oodatud ukse asemel hoopis seinaga või teab millega...

Tänane Sirp oli küll täis lugusid, mida võis lugeda, aga lugemisväärseid oli kõigest paar ja needki ühe autori, mu kunagise instituudiõe Laanese Enekeni sulest. Esimene neist puudutas mõneti tugevalt mind ennastki, kuigi tegemist oli, nagu autorile kohane, pigem (ilu)kirjandusse puutuva asjaga. Kuidagi arusaamatult kisti hiljuti üles mingi tüli Ivanovi Andrei ümber (algartikkel, õigemini lausa juhtkiri polnudki ehk niivõrd tülikiskuv, küll aga sellele järgnenu), mis aga laiemas plaanis - ja see on koht, kus ma tunnen haakumist - taandub kurikuulsale identiteediküsimusele. Ma ei tunne küll Ivanovi, aga selle põhjal, mida ma seni olen sattunud lugema, tundub mulle, et talle endale on suhteliselt ükspuha, kuidas ja mismoodi teda täpselt lahterdatakse (nojah, usutavasti on küll tallegi omane teatud edevus, tahe olla mingil määral tuntud oma loominguga, mis ju õieti ongi üks peamisi loometegevuse eesmärke), sest ta ise paistab igasugust lahterdamist, vähemalt poliitilist lahterdamist vältivat. Olla niisiis just tema ise, see Ivanovi Andrei, ehk nagu ta on öelnud:

Oleksin ma võtnud endale kõlava pseudonüümi, oleksin ikka kirjutanud samamoodi, see poleks sisuliselt midagi muutnud. [...] pole mõtet vingerdada, tuleb olla mina ise ja minna lõpuni välja, pseudonüümi taha pugemata.

Ka mul endal on olnud mõnigi kord raskusi enda positsioneerimisega - mitte küll enda jaoks, seal või õigemini siin on kõik paigas, küll aga teistele selgitamisel. Mu ainuke enesemääratlus on muidugi "mina", aga vähemalt sama palju ka "eestlane", mis mu enda jaoks tähendab seda, et ma räägin ja kirjutan ja mõtlen eesti keelt ja keeles, aga mis paljude jaoks omab veel terve portsu igasuguseid muid tähendusi, sealhulgas poliitilisi.

Jah, loomulikult mulle ka meeldib, et Eesti vabariik on olemas, eriti kui arvestada, et enne seda valitses siin lausinimvaenulik poliitiline süsteem. Jah, muidugi andsin ka mina kõik, mida oskasin, et too süsteem saaks langeda ja asenduda millegi inimväärilisemaga. Jah, muidugi ma olen õnnelik, et tolle maruvasakpoolse ehk inimvaenuliku ja patoloogiliselt ühisuslembese süsteemi asemele tuli kui mitte maailma mastaabis kõige rohkem, siis igal juhul väga tugevalt parempoolne ehk inimsõbralik ja ühisustolerantne süsteem. Mis aga ei tähenda, et anarhistina (stirneriaanina ehk maksimaalse individualistina ehk kõige äärmuslikuma parempoolsena, pean pahatihti lisama, sest ka anarhismi mõiste kipub olema kummastava poliitilise risuga saastatud...) oleks minu jaoks palju vahet, kas siin asub just Eesti vabariik või mis tahes muu riiklik kooslus - oluline on see, milline süsteem valitseb, mitte mis nime ta kannab.

Nii et Ivanovi Andrei tundub olevat mõneti minu moodi selline "nähtamatu" või "kahe tooli vahele kukkuv" inimene, nagu Eneken neid nimetab. Keda mu meelest on tänases maailmas aina rohkem - nimetatagu seda siis lihtsalt üleilmastumisega kaasnevaks efektiks või ka, nagu mõned on seda teinud, minu arvates küll täiesti mööda ja valesti, juurtetuseks ja võõrandumiseks. Aga ma usun, et Ivanovi "kaasust" on huvitav jälgida vähemalt selles mõttes, kas senise süsteemi struktuurid suudavad üldse kohanduda muutuva maailma ja muutuvate identiteetidega.

Teine Enekeni artikkel oli rohkem küll puhtajakajaline, juhatades lugejat parajasti käiva ajalooromaani-teemalise konverntsi juurde, aga seegi sisaldas oma lühidusest hoolimata huvitavaid mõtteid, probleemiasetusi ja probleemitõstatusi. Igatahes väärt lugemine.


Loetud: Sirp, 09.03.2012; I. Wood. The Missionary Life
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Heroes (TV6)

Ilmunud tõlked:
I. Rogatši. Sündsuse algus (Diplomaatia 3/2012)
N. Popescu. Venemaa liberaalnatsionalistlik kokteil: eluvesi või mürk? (Diplomaatia 3/2012)
S. Holmes, I. Krastev. Lõputunne (Diplomaatia 3/2012)

Neljabased mõtted

Valdavas osas üsna sündmustevaene päev, millesse tõi vaheldusrikkust ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Siiski jagus elamusi kohe päeva alguotsa. Nimelt oli ka ema töökoht elik Tallinna Keskraamatukogu leidnud, et nende töötajad on igal pool mööda pealinna laiali ja tänase ühistranspordivaba päeva puhul oleks neid mõttekam rakendada suhteliselt kodu lähedale jäävates (haru)raamatukogudes. Emale sattus siis Kännukuke raamatukogu nimeline asutus, mille juurde ma suuremeelselt lubasin ta juhatada. Mõningase ekslemise järel saigi ta kohale. See on ikka nii tore, et hoonetel on number ainult ühes küljes - ja reeglina selles küljes, millest sa neile viimasena lähened, olles eelnevalt elimineerinud kõik muud soojakud ja püstakud ja muiduhooned, mis ju pealtnäha võiksid ka seda numbrit kanda... Nojah, mõningane getotunne tekkis, kui selgus, et see raamatukogu on karmi traataia taga, aga tundus, et seal on olnud või võib-olla on isegi edasi lasteaed (kõrval on ka kindlalt praegu tegutsev), nii et väga imelik see ka polnud.

Tagasiteel mõtlesin, et astun üle väga pika aja läbi mõne aasta eest avatud Grossi toidupoest. Seal tabas mind järjekordselt tõdemus, kui hõlpus on küllusega ära harjuda. Kahtlemata on Grossi poe kaubavalik suurem kui mu lapsepõlvekodu külapoes, aga isegi Maximas, mis asub mul otse kõrval ja kus ma enamasti käingi, on ikka valik vähemalt mu meelest kohe tunduvalt suurem - ilmselt isegi alkoholivalik, kuigi Grossi poes oli see nii prominentsel kohal, et ei saanud kohe kuidagi mööda astuda ega vaadata. See erinev kaubavalik andis muidugi võimaluse tükk aega nende mõne riiulirea vahel ringi tiirutada elik kihutada üles enda uinunud šopadrenaliini...


Loetud: I. Wood. The Missionary Life
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Elas kord... (FoxLife), Nukumaja (TV3)

Kolmabased mõtted

Üpris sündmustevaene päev, mille ehk kõrghetk oli postkasti torgatud kommunaalmaksude arve. Ma juba eelmine kuu, kui summa läks kergelt üle 140 euro, mõtlesin, et kas maagiline 150 euro piir ka langeb. Ja nii juhtuski: kuigi veebruar on ju lühem kuu, jagus seda külma siiski piisavalt palju, et rebida eriti just kütte arvelt summa napilt üle 150. Näole kerkis kohe õnnesära, kui nägin, et lootused ja ootused on täitunud...

Õhtul aitas head meelt täiendavalt ülal hoida Euroopa jalgpalli meistrite liiga mäng, mis läks lisaajale ja lausa penaltideni välja - mida mõistagi on alati eriti hea vaadata, sest see on nii räigelt juhusemäng. Lyon oli muidu mängus jätnud palju sümpaatsema mulje, ehkki midagi väga halba ei saanud ju ka küproslaste kohta öelda, seda enam, et - penalte arvestamata - ainuke värav ju neilt tuligi. Aga kui ka penaltid on väga suurel määral õnnemäng, siis mõnevõrra mängib ikka kaasa ka mängijameisterlikkus ja igasugu muud asjad. Lööjate poole pealt väga vahet polnud, ent Lyoni väravavaht oli selgelt kesisem kui küproslastel... Millest oli natuke kahjugi, just selle lioonlaste varasema sümpaatse esituse pärast.

Loetud: T. Snyder. Veremaad; I. Wood. The Missionary Life
Vaadatud: Apaja (ETV2), Ülemlaul (ETV2), Valel poolel (ETV2), Laupäeva hommik (ETV2), Head und! (ETV2), Pilvede all (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: APOEL - Lyon (TV6), Heroes (TV3)

Ilmunud tõlked: Andrei Anissimov: kuningas ei surnud, elagu kuningas! (Postimees, 07.03.2012)

Teisibased mõtted

Rien.

Loetud: T. Snyder. Veremaad
Vaadatud: Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Vabaduse mõrkjas maitse (ETV), jalgpalli Euroopa meistrite liiga: Benfica - Zenit (TV6)

Esmabased mõtted

Kukkus kuidagi nii välja, et tänase päeva peamine tunnusjoon oli magamine, kohe palju magamine... Sinna vahele mahtus siiski ka ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, nii et midagi positiivset jääb siiski ka seda päeva meenutama.

Loetud: TM Kodu ja ehitus 3/2012; T. Snyder. Veremaad
Vaadatud: Elavad surnud (FoxCrime), Meedium (Kanal2)

Pühabased mõtted

Tänase päeva kõige iseloomulikum tunnus oli juba traditsiooniliseks muutuma hakanud ema väisamine ja tema kokakunstioskuste nautimine koos kõigega, mis sellega kaasneb. Tänane eriline lisandus oli endiselt Tallinnas viibiv vennatütar, kes oli koos oma isa töö juures käinud ja seal nagu muu seas kõvasti trenni teinud - lausa nii kõvasti, et ta tundis ennast natuke halvasti ränga rassimise peale... Ei puudunud muidugi ka vaimutoidus, millest üks ristsõnavihik, nimelt Kevadristsõnad, jõudis ka muga koju tagasi, pakkudes veel mõneks ajaks vaimuteritamise naudingut. Tõsi, kuigi mõistatused lahendusid lõpuks, leidsin ma sellest vihikust veel suurema müsteeriumi. Aeg-ajalt ikka juhtub, et mõned ristsõnad kipuvad korduma, aga harva satuvad nad kokku ühte ja samasse vihikusse, nagu antud juhul. Salapära suurendas muidugi veel see, et esimeses oli üks viga (Itaalia suusakeskus oli omistatud Saksamaale), teises aga see viga puudus - ja ühes sellega oli vahetunud ka ristsõna autor... Ei oskagi nüüd öelda, kas see on boonusmõistatus kogu vihiku lahendajatele selline müsteerium lahendada või mis :-)

Loetud: Tehnikamaailm 3/2012
Vaadatud: Ajavaod: Luuramisi (ETV), Ärapanija (Kanal2), Kellel on Venemaal hea elada (ETV2), ENSV (ETV), Videviku saaga: Noorkuu (Kanal2)

Neljabased mõtted

Igasugu pisisekelduste ja -tegemiste päev - sõnaga, kõik need asjad, mis viimaste päevade ja lausa nädalate tööpalangus on tegemata jäänud. Ja neid ikka koguneb õige palju, vaevalt saad mõne asja edaspidi tegemiseks kõrvale panna, kui see hakkab otsekohe endale aktiivselt kaaslaseid otsima...

Loetud: Mitmekülgne konservatism
Vaadatud: Elas kord... (FoxLife), Mõrvarlik mägi (TV6)

Kolmabased mõtted

Tjah, sai siis see töö sedakorda kaela pealt ära. Ei meeldi mulle ikka elektrooniliselt toimetatud tekstidega tegelda, kohe kindlasti mitte siis, kui teksti on nii 800+ lehekülge, nagu praegusel juhul. Väiksemad, ehk kuni mõnekümneleheküljelised tekstid ju saab ehk küll niimoodi edukalt läbi hekseldada, aga nii pikkade asjade korral hakkavad vähemalt kaks tegurit mängima: esiteks (minu puhul kindlasti) raskused arvutiekraani pikaajalise kontsentreeritud jälgimisega ja teiseks ka see, et nii suured tekstid võtavad arvutis niigi palju ressurssi (lõppeks on üks raamat ju mitte lihtsalt puhas tekst, vaid sisaldab igasugu lisavidinaid, nagu registrid, tabelid, kommentaarid ja nii edasi) ja elektroonilise toimetamisega kaasnevad nähtused veel enam... (mul on küll suhteliselt korralik masin, aga ikka võtab kas või salvestamine kohe päris tuntava aja...) Ja no seekord lisandus sellele frustratsioonile veel masendus sellest, et minu arusaam tekstist ei kippunud kohe sugugi toimetaja omaga kattuma...

Aga päris hilisõhtul, võiks öelda lausa, et juba sügaval ööl, aitas siiski meelt parandada - ehkki silmi kippus olema raske lahti hoida - Eesti jalgpallikoondise võidukas mäng kaugel Meerikamaal. Nojah, vastaseks olnud El Salvador pole just mingi jalgpallihiiglane, aga siiski praeguseks FIFA edetabelis Eestiga sama pulga peal ja päris pikaajalise traditsiooniga samuti. 2:0 võit Eestile oli siiski täielikult teenitud, kuigi esimese poolaja lõpul valitsesid küll tõsised kahtlused mängu tulemuse osas: mõlema meeskonna mäng oli nii rapsiv ja rabe, et isegi Eesti kerge ülekaal (kindlam kaitse ja vastasega võrreldes parem tegutsemine rünnakul- paraku mitte kogu aeg, vaid hooti) ei sisendanud just suurt optimismi. Aga Eesti esimene ja eriti teine värav paistsid salvadorlased murdvat, nende mäng kippus sootuks lagunema. Igatahes kena positiivsuse sutsakas enne pika päeva sumbumist Une-Mati liivakotti.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Une instituut (ETV2), Generatsioon (ETV2), Kleit (ETV2), Pilvede all (Kanal2), Heroes (TV3), jalgpalli sõpruskohtumine: El Salvador - Eesti (ETV2)