Kolmabased mõtted

Täna sain siis üle kahe, võiks lausa öelda, et peaaegu kahe ja poole aastase vahe järel taas sellise tähtsa dokustaadi nagu ID-kaart omanikuks. Õieti oleks võinud saada juba esmaspäeval, sest kuigi ma alles reedel taotlemas käisin, nagu hoolikad ajaveebilugejad mäletavad, sai see imekähku valmis, ent esmaspäeval tundus ilm veel jubesuvine olevat ja et kohe lubas paremaks muutumist, siis ma otsustasin õige pisut oodata. Täna ent olidki ideaalsed ilmatingimused käes: temperatuur seal 5 ja 10 plusskraadi vahel ning lisaks veel kena vihmake ka, just selline paras, mis pole enam seenevihm, aga veel mitte ka, kuidas öelda, pärisvihm, midagi sellist mõnusat vahepealset. Eks ma üritasin taas võimalikult vara minna, et võimalikku rahvarohkust vältida, aga kohale jõudsin ikka 11 paiku, mis on muidugi mu jaoks hirmmaru vara, aga ma kahtlustan, et mitte kõigi jaoks. See ent ei paistnud midagi tähendavat, sest ega rahvast palju ei olnud ning jäi mulje, et erinevalt dokumentide taotlejatest võetakse dokumentide kättesaajad kohe päris kohe ette: vaevalt olin saanud oma järjekorranumbri võtta, järeldusele jõuda, et paar inimest peaks eespool olema, ja maha istuda, kui tuli taas üles karata, et lae all plinkivast tulukesest juhindudes õige lauakese taga maanduda. Veel paar minutit ja käes ta mul oligi, see ID-kaart.

Kodus proovisin ka järele ID-kaardi töötamise internetis ja kuigi Firefoxiga tuli natuke mässata, täpsemalt lausa kaks korda taaskäivitada, enne kui see suvatses aru saada ja taibata, et masina taga asub ID-kaart, ei pakkunud seegi suuremaid üllatusi: kõik toimis nagu vaja. (Ehkki ma allkirja andmist otseselt ei proovinud, aga eesti.ee seda ometi juba sisselogimiseks miskipärast tahtis (kuidagi naljakas, et enne tahetakse PIN2 kui PIN1, aga ju sel mingi mõte siis on), nii et ilmselt töötab see ka mujal.)


Loetud: Akadeemia 5/2014
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), 37 päeva (ETV), Stepan Bandera. Sledõ na Maidane (RTR Planeta), Ingel või deemon (Sony Entertainment)

Teisibased mõtted

Rien.

Loetud: Akadeemia 5/2014
Vaadatud. Välisilm (ETV), Kirjandusministeerium (ETV), Ingel või deemon (Sony Entertainment)

Ilmunud tõlked: Yana Toom: Euroopa Parlamendis oleme reformistidega koos (Postimees, 27.05.2014)

Esmabased mõtted

Tänasele muidu ennustatavalt suhteliselt tühjale ja rutiinsele päevale oskas end ära mahutada õige mitu pisemat sündmust, andes sellega päevale oodatust kirevama sisu. Kõigepealt sain ühe tööpakkumise päris huvitava ja juba mõneti tuttava teemaga raamatu tõlkimiseks. Eks näeb, kas ja kuidas asjaks läheb, aga lootust ehk on. Ja ega siis üks teiseta ei jäänud: päris õhtu eel laekus tööpakkumine veel ka Postimehelt tõlkida hirmkiiresti nende hüvanguks intervjuu vastse eurosaadikuga (nojah, eks igaüks võib ise arvata, milline neist kuuest tõlkimist võiks vajada :-) - mis ei ole küll tegelikult sugugi vihje ega hinnang antud isiku keeleoskuse pihta).

Ja, seda nüüd küll juba veidi oodatult, elamust pakkus ka õhtune Eesti meeste jalgpallikoondise mäng. Mis ühelt poolt oli ühe suure legendi, nimelt Operi Andrese hüvastijätu- ehk lahkumis- ehk viimane mäng - kahju ainult, et ta selles mängus jalga valgeks ei saanudki: tahtmist tal selgelt oli, aga vanus ja viimase aja mängupraktika puudumine olid ka suhteliselt selgelt näha -, teiselt poolt aga põgus sissevaade uue peatreeneri selle hooaja valikutesse ja eelistustesse. Mõistagi, vastane oli, kuidas seda nüüd öelda, eeldatult nõrkade killast - Gibraltari jalgpall on ikka veel üpris lapsekingades, isegi kui seal on üksikuid mängijaid, kes on palgatud ka mõnda, peamiselt Inglismaa, paremasse meeskonda -, mistõttu oli üsna turvaline eksperimenteerida kõikvõimalike asjadega, ja seda usinasti ka tehti. Isegi nii usinasti, et väravate löömine kippus selle kõrvalt ära unuma ja nii lõppes mäng, milles Eesti küllaltki algul juhtima läks, lõpuks 1:1 viigiga. Muidugi, sõpruskohtumistel polegi see tulemus ilmtingimata tähtis, aga eks ta ikka natuke ju kripeldama jääb, eriti kui vastas on selgelt nõrgem meeskond (ja seda Gibraltar kahtlemata on, ka tänase mängu põhjal). Aga see andis muidugi ka hea võimaluse näha, kuidas ettekirjutatud mängujoonisse, mis praktiliselt üldse ei muutunud, üritati paigutada erinevaid, esmapilgul, see tähendab varasemate teadmiste põhjal vaat et sobimatuid inimesi. Kõrvaltvaatajale võib-olla isegi veidi naljakas, aga treener sai usutavasti vajalikud teadmised kätte, nii et ehk suudetakse sügisel algavaks EMi valikturniiriks leida selline koosseis ja mängujoonis, mis sugugi mitte just kerges grupis (vähemalt Eesti jaoks) võiks ehk edu tuua - kardetavasti mitte nii palju, et alagrupis automaatselt edasipääsu tagavate esimese kahe hulka pääseda, aga võib-olla siiski nii palju, et tõusta kolmandaks ja pääseda vähemalt edasipääsumängudele ...


Loetud: Akadeemia 5/2014
Vaadatud: jalgpalli maavõistlus: Eesti-Gibraltar (ETV2), Välisilm (ETV), Ärapanija (Kanal2)

Pühabased mõtted

Nagu pühapäeviti ikka, oli ka täna peamiseks ja meeldejäävaimaks sündmuseks külaskäik ema juurde. Mis samamoodi traditsiooniliselt tähendas rajalt mahavõtmist toeka kõhutäiega - rajalt maha seepärast, et seekord oli üle mõningase aja taas serveerimiseks välja pakutud mu absoluutne lemmik, nimelt kartulipuder hakklihakastmega (omletist kui tiiserist kõnelemata, loomulikult) - kui ka hilisemat tublit peatäit, seda viimast siis ikka mõistagi ristsõnavihikute kujul, mille seas oli täna ka Meistriristik, mis tähendas seda, et lahendamislusti ja -vaeva jagus hiljemgi, juba kodus olles.

Ühtlasi sain imetleda ema väljapanekut oma isa, see tähendab minu vanaisa kohta, mille ta kavatseb üldsusele avalikuks teha nädala pärast peetavatel tõstmisvõistlustel Albus, mis toimuvad just nimelt vanaisa auks ja meenutuseks. Ikka päris palju pilte on sellest omaaegsest "rahvavaenlasest" alles ja nüüd, viimastel aastatel, ka mõningad kirjasõnna jõudnud kajastused, samuti üksikud auhinnaks saadud esemed. (Ma ei ole selles muidugi päris kindel, aga ma natuke kahtlen, et tänapäeval antakse näiteks auhinnalisele kohale tulemise korral autasuks graveeringuga hõbelusikaid või muud sellist, kuidas öelda, "olmenänni", aga paistab, et 1930. aastatel oli see suhteliselt levinud.) Igatahes tundus, et nii palju kui nõndaütelda koduste vahenditega võimalik, annab see väljapanek vanaisast küllaltki hea ülevaate. (No ja näitab muidugi ka seda, kuidas vanaisa tõstjapisik on edasi kandunud nii tema pojas ehk minu onus kui ka lapselapses ehk mu vennas.)

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

Laubased mõtted

Kogu selle palavuse ja muu masenduse kõrval oli tänase päeva ainuke märkimisväärne sündmus õhtul teleri vahendusel nauditud meistrite liiga finaalmäng (kes nüüd segadusse satuvad, kui meenutavad, et paari päeva eest ma alles sama nimega asjast kõnelesin, siis neile olgu teadmiseks, et jalgpallis mängivad mehed ja naised eraldi ning täna oli käes meeste kord võitja välja selgitada).

Eks ärevust oli selle mängu eel tublisti üles keerutatud: ühel pool seisis ju üks maailma nimekamaid klubisid Madridi Real, teisel pool aga samast linnast pärit ja küll ka nimekas, aga tavaliselt siiski õige pisut madalamal tasemel mänginud Madridi Atlético. Ja pinget jagus tänagi, mängu ajal, mida Atlético võib-olla veidi üllatavalt, aga mängupildi põhjal siiski üsna loogiliselt tükk aega 1:0 juhtis. Kuni lõpuks, aga ka juba päris lõpuks hakkas ka selguma, miks Real ikka tavaliselt, nagu öeldud, pisut kõrgemal tasemel mängib kui Atlético: viimase mängijad hakkasid lihtsalt ära väsima. Ja nii lõppes normaalaeg viigiga. Lisaajal ent selgus, et väsimus on Atlético täiesti oma rüppe võtnud, otsekui laatsaretipatsiendid, vaevaliselt ja raskelt liikusid nad ringi, samal ajal kui Reali meeste seas leidus siiski veel ka neid, kes. küll samuti ilmsete väsimusemärkidega, suutsid ometi jalgu käbedamini liigutada ning enam-vähem korraliku jooksusammugi välja võluda. Nii et kui ka mitte kogu mängu põhjal, siis vähemalt lisaaja põhjal oli Reali lõpuks välja mängitud 4:1 võit täiesti teenitud ja õigustatud. Ja mänguga tervikuna võib samuti päris rahule jääda: nii kena ja pingeline see muidugi tervikuna vaadata ei olnud kui möödunudaastane finaal, aga samas ei olnud ka nii jube ja vaat et sõna otseses mõttes piinav nagu too mõne aasta tagune Chelsea võit.


Loetud: Akadeemia 5/2014
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Eesti jalgpalli Premium liiga: Sillamäe Kalev - Jõhvi Lokomotiiv (ETV), Doctor Who (BBC Entertainment), Euroopa jalgpalli meistrite liiga finaal: Madridi Real - Madridi Atlético (TV6), Palat (TV6)

Neljabased mõtted

Tänast päeva, võib öelda, peaaegu alustas väljaskäik, mille eesmärk oli ühtaegu end lõbusalt ja mõnusalt tunda kui ka palju omakasupüüdlikum. Nimelt tuli ühel tuttaval hiljaaegu pähe mõte, et tal on kodus igasuguseid hoidiseid liiga palju ning need on vaja semude vahele ära ja välja jagada. Ma sattusin olema õigel ajal õiges kohas ja nii langes minu osaks neli purki ploomikompotti (eks ole, ma olen ju juba öelnud, et see on üks mu lemmikuid hoidiseid üldse, kohe sealsamas mustikamoosi kõrval või isegi pisut eespool? ei ole? no siis olgu nüüd öeldud või korratud :-) ) Ja täna oli päev, mil ma pidin kokku saama inimesega, kes neid otsustavalt avamissoovi tagasi hoides mõnda aega enda juures majutas, nüüd aga soovis, nähtavasti liigse kiusatuse vältimiseks, need mulle üle anda.

Sellele lõbusale üritusele tuli kohale veel nii mõnigi tuttav ja nii me pisut jõmisesime superhüpermegagigakaubanduskeskuse kohvikus. Aeg kulges lõbusalt, ent paraku kiirest ja selgus mõistagi, et nõndaütelda tööpäeval on teistel igasuguseid vastikuid kohustusi mujal olla, mistõttu paar tundi hiljem oligi seltskond laiali ja minema vajunud. Vajusin minagi, ent enne koduuksest sisseastumist astusin ligi elukohajärgse suurema universaalmagasini välisseina ääres asuvate postikappidele, kus mind ootas ees üks raamat, mis olgu ka siin ära mainitud:

• P. Kriwaczek. Babülon. Mesopotaamia ja tsivilisatsiooni sünd

Õhtul, muide, avastasin nende kompotipurkide juures ühe imeliku omaduse. Seadnud ennast meistrite liiga finaali vaatama, leidsin pärast mängu lõppu, et täiesti arusaamatult oli üks purk tühjaks saanud. Nojah, olemine oli muidugi magusalt mõnus, aga mitte ei pannud tähele, kuidas see nii läks :-) Olgu igatahes ka siin see hea inimene, kel niimoodi ploomikompotte üle jääb, veel kord ära tänatud!

Aga et meistrite liiga finaalist juba juttu tuli, siis jah, see oli õhtupooliku nael. Ja vääriline nael. Mis muu hulgas tõestas järjekordselt, et sul võib meeskonnas olla ka viis korda maailma parimaks jalgpalluriks tunnistatud mängija ja ta võib lüüa lausa kaks väravat (mõlemad kusjuures äärmiselt kenad ja ilusad), aga ikka võiduks ei piisa. Ega ma Tyresö klubist varem palju ei teadnudki, korra olin nende mängu näinud, ja muidugi see oli teada, et mainitud Marta seal mängib, aga tuleb öelda, et nii üldiselt mängisid nad täiesti korralikult. Lausa nii korralikult, et esimesele poolajale võisid nad minna päris kindlana näival 2:0 eduseisul. Ainult et juba eelmiselgi aastal meistrite liiga veenvalt kinni pannud Wolfsburgi vastu sellest ei piisanud. Ehkki neil päris nii kuulsat staari nagu Marta vastu panna ei olnud, olid nad ometi ja eriti teisel poolajal meeskonnana selgelt Rootsi klubist üle ning mäng lõppes küll väikese, aga siiski täiesti piisava ja kindla 4:3 eduga nende kasuks.

Mis näitab sakslannade tõesti suurt võimsust - lõppeks kuulub neli Wolfsburgi mängijat ka Saksamaa koondisse, mis teatavasti on ainuke, mis on suutnud FIFA edetabelis mõnel korral ameeriklannasid edestada (või on siis olnud kindlalt teisel kohal). Ja noh, võib ju muidugi sellise kurva meenutusena ära mainida sellegi, et Eesti meisterklubi Pärnu, kes esimesena üldse Eesti klubidest suutis pääseda Euroopa meistrite liiga põhiturniirile, sai paraku vastaseks just Wolfsburgi ja pidi vastu võtma kaks kaotust tulemustega 14:0 ja 13:0, seega kokku 27:0, mis, ma kardan, võib jääda päris tükiks ajaks, kui mitte lausa igaveseks meistrite liiga rekordiks ...


Loetud: Imeline Ajalugu 5/2014; Akadeemia 5/2014
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), Euroopa jalgpalli meistrite liiga finaal: Tyresö - Wolfsburg (Eurosport), Ingel või deemon (Sony Entertainment)

Kolmabased mõtted

Masendus ja migreen jätkuvalt. Rien.

Loetud: Imeline Ajalugu 5/2014
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), Ingel või deemon (Sony Entertainment)

Ilmunud tõlked: Martin Schulz: pingete kruvimist tuleb vältida (Postimees, 21.05.2014)

Teisibased mõtted

Masendus ja migreen. Rien.


Loetud: Vikerkaar 4-5/2014; Imeline Ajalugu 5/2014
Vaadatud: Välisilm (ETV), Tehisintellekt (Fox), Ingel või deemon (Sony Entertainment)

Ilmunud tõlked: Guy Verhofstadt: Euroopa Liit on väärtuste liit (Postimees, 20.05.2014)

Esmabased mõtted

Kui välja jätta jätkuvalt püsiv ja veel hullemakski muutunud räige kuumalaine, mis halvas mu igasuguse töö- ja üldse tahte suuremaks osaks päevaks, siis rien.


Loetud: Vikerkaar 4-5/2014
Vaadatud: Troonide mäng (Fox), Välisilm (ETV), Inimjaht (ETV)

Pühabased mõtted

Nagu pühapäeviti ikka, oli tänasegi päeva tähtsündmus ema külastamine. Mitte et see oleks täna nii lihtne olnud: äkitselt oli kohale jõudnud räige kuumalaine, mis sugugi ei soodustanud kodunt väljaminekut (mitte et kodus endas higi ja hala vähe oleks olnud, mõistagi). Aga teekonna ma ette võtsin ja loomulikult ei pidanud ka kahetsema: vaeva räigest kuumusest aitas kenasti leevendada ema üle tüki aja jälle proovitud lasanje, mis sellest hoolimata, et ta oli sinna sisse pannud ka kurgitükikesi (mis - see tähendab kurk - on loodussaadus, mis mu meelest kõige parem on just värskelt ehk toorelt, siis ehk ka hapendatult, aga hautatult, nojah, mitte kõige etem), maitses imehästi ja viis meeleolu taas tublisti üles. Rääkimata kopsakale kõhutäiele järgnenud parajast peatäiest, seda siis ikka mõistagi ristsõnavihikute kujul.

Lisaks oli emal mõndagi pajatada eile genealoogiaseltsiga ette võetud reisist Ida-Virumaale, eriti Sinimägedes käigust, kus tema isagi ja mu vanaisa omal ajal pealetulvava punalaine vastu võitles. Mis tekitas ka endal huvi sinna rajatud muuseumisse kunagi minna. Peale selle oli ta mulle hankinud õige mitu raamatut, nii tollelt ringreisilt kui ka hiljem muuseumiööga seotult, aga jäägu nende nimetamine hilisemaks, sest ma ei tundnud end täna sugugi võimelisena seda hunnikut koju tassima ja sestap neid mul niiütelda ju veel ka pole.


Loetud: Vikerkaar 4-5/2014
Vaadatud: mitte muhvigi

Laubased mõtted

Kui jätta kõrvale ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, siis rien.

Loetud: Diplomaatia 5/2014
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Eesti jalgpalli karikafinaal: Levadia - Santos (ETV), Doctor Who (BBC Entertainment), Ärapanija (Kanal2), Mis? Kus? Millal? (Kanal2), Turvalisus pole tagatud (ETV2), The Darkest Hour (Pro7)

Neljabased mõtted

Tänasele päevale mahutasin ühe väikese väljaskäigu. Nimelt oli mulle teab mis põhjustel saabunud kutse ilmuda Ojulandi Kristiina raamatuesitlusele ja mul polnud selle vastu midagi. (Kui nüüd selgitada, siis ma üldiselt poliitikute üritustel, isegi mitte raamatuüritustel, ei käi, aga seekord tegin erandi, sest Ojuland on mulle oma tegemistega üldiselt sümpaatse mulje jätnud, mida ma vaid üksikute poliitikute kohta võin öelda - ja ei, sellest ei tasu välja lugeda mingeid minu poliitilisi eelistusi, sest neid mul põhimõtteliselt pole.) Eks see pidanud ehk olema mõneti ka valimisüritus - kandideerib Ojuland ju nüüd küll juba üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti -, aga õnneks ei kujunenud see mingiks selgeks agitatsiooniks, vaid rohkem oli juttu ikka raamatust endast, mis kujutab endast Ojulandi viimase kümne aasta artiklite ja sõnavõttude valimikku.

Üritusel oli ka Toome Koidu esituses muusikaline saade - väga kena lisandus muidu tavaliselt ikka vaid jutuvadaks kujunevale raamatuesitlusele. Mida samuti jagus, nagu ei saanud loomulikult mööda ka naiselike (või ka poliitiliste) edevusminutiteta, kui Ojuland tsiteeris oma raamatu tagakaaneltki leitavaid maailma nimekate poliitikategelaste kiidusõnu enda aadressil, aga noh, eks ole iga autor ja eriti veel poliitikas tegev autor edev, nii et seda ei tasu ehk väga pahaks pannagi. Seda enam, et kõike tasakaalustas kenasti samuse autori žest kinkida kõigile kohaletulnutele oma vastne raamat täiesti tasuta ning lisada sellele veel tänapäevalgi üsna vajalik tarbevahend pastapliiats, küll (valimis)reklaamiga kaetud, aga igal juhul hästi kirjutav ja hästi käes hoitavgi.

Et ma olin kord juba jälle raamatupoodi sattunud, ei suutnud ma muidugi end tagasi hoida ja nii laekusin koju lisaks esitletule veel nii mõnegi raamatuga, mis kõik olgu ka siin ära ja maha öeldud:

• K. Ojuland. Dekaad. Kümme aastat NATOs ja Euroopa Liidus
• M. Laur. Vahemere vaprad saarerahvad
• A. Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis

Loetud: Vikerkaar 4-5/2014
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), The Americans (SAT1), Ingel või deemon (Sony Entertainment)

Ilmunud tõlked: Jean-Claude Juncker: Ukraina õppetunnid (Postimees, 15.05.2014)

Kolmabased mõtted

Eile nii kenasti lõppenud, nauditavat vaimuturgutust ja mõnusat kehakosutust pakkunud õhtupooliku järel oli tänane hommik kui kerge košmaar: kõígepealt jubemarukole varajane ärkamine telefonikõne peale, siis, maailmaga tutvust tehes, sattumine "dr Imbe Tsilli" peale ja seejärel adumine, et äratanud telefonikõne tähendas tegelikult soovi saada kibekähku üks artiklitõlge. Kusjuures mul oli nagunii juba eelnevalt teada ja kavas ühe teise artikli tõlge Postimehe hüvanguks. Aga eks ma muidugi tegin ka selle ekstraordinaarse kenasti ära, isegi kui tegu oli, nojah, mitte kõige kirkama pärliga Euroopa Parlamendi valimiste eelses võitluses ...


Loetud: Vikerkaar 4-5/2014
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), Ingel või deemon (Sony Entertainment)

Teisibased mõtted

Nagu viimastel kuudel iga kuu teisel teisipäeval ikka, oli tänasegi päeva peasündmus Nõmme mälumäng. Mis seekord oli jõudnud finaalini, kuhu said kutse tosin paremat võistkonda kokku vististi 37 või nii, kes hooaja vältel olid osalenud. Finaal oli, nagu eelmiselgi aastal, pisut pikem ja võib-olla ka õige väikse kraadi võrra raskem, aga ega see meie kohta palju ei mõjutanud: tulemuseks oli ikka küllaltki tavapärane, see tähendab mitte sugugi halb, aga mitte ka just kõige parem koht, täpsemalt 8.-10. koha jagamine. Ja kui veel täpsem olla, siis lisaküsimuste täpsust arvestades just 8. koht. Nojah, eks oli selgi korral mitu võistkonda üsna punkt punktis kinni, nii et parema õnne ja eriti suutlikkuse korral mälu paremini pingutada (mulle tegi tõsist tuska, et ma ei suutnud kuidagi meelde tuletada ei omaaegset kirjandusrühmitust Kirjanduslik Orbiit ega grafomaani, arvatavalt Eesti kõige raamaturohkema kirjamehe Grünfeldti Peetri nime) oleks võinud ka pisut kõrgemal olla, aga mitte väga palju siiski, selleks on isegi sellel muidu tagasihoidlikul linnaosamängul kohal käimas võistkonnad, mille liikmed kuuluvad sinna päris Eesti paremikku.

Nõmme mälumängu diplom

Igatahes, õnnelikult diplomi kätte saanud, leidsime kollektiivselt, et võiks mälumänguhooaja lõpetamist (nojah, mul seisavad veel maailmameistrivõistlused ees, aga selle erandiga oli Nõmme mängu finaal vist ka Eestis üldse üks viimaseid mänge) ühise söömaaja ja koosviibimisega tähistada. See mõte oli juba eelnevalt idanenud ja nii olime kohaks välja valinud restorani nimega Talleke ja Pullike, millest me kõik olime peamiselt head kuulnud, aga keegi käinud polnud (nojah, mulle jäi see viimati ette ühe Postimehe artikli tõlkimisel, kus skandaalse restoraniga Uzbekistan oli otsapidi seotud ka eelnevalt samuses sarvilise nimega asutuses töötanud inimene).

Võib kohe ette ära öelda, et kuuldused olid igati õiged, aga restoran võiks ennast ehk pisut paremini, eelkõige nähtavamalt reklaamida: me tegime esimese hooga kogu Õismäele ringi peale ja siis veel sellele hooneplokile ka, kus restoran asub, enne kui õigesse kohta jõudsime. Eks see muidugi vahest rohkem meie enda hooletuse arvele läheb, aga siiski.

Kuuldused olid ka väitnud, et restoran on pidevalt täis ja sinna on raske löögile pääseda, aga kui me täna õhtul kella kaheksa paiku kohale jõudsime, oli seal küll suhteliselt tühi: külastajaid oli, aga mõõdukalt, ei olnud mingit probleemi valida, kui suure laua taha me kolmekesi istuda tahame. Ja õieti ei olnud ka paar tundi hiljem lahkudes märkimisväärseid mahutavusprobleeme, kuigi inimesi oli omajagu juurde tulnud. Võib muidugi ka olla, et tänane päev oli erand, ja ma täiesti usun, et näiteks nädalavahetuseti võibki sinna olla raske löögile pääseda, sest tõepoolest on tegu hea kohaga. Interjöör oli suurejooneline, täpselt restoranile vastav, teenindus oli hea, isegi väga kvaliteetne - kelner nägi tublisti vaeva, et meie küsimustele vastata, ning jooksis nii mõnegi korra millegi täpsustamiseks köögi vahet -, ja toidud olid ka igati mõnusad ja maitsvad. Nojah, eks restoranides on alati teataval määral see portsjonide suuruse küsimus aktuaalne,.aga Tallekeses ja Pullikeses olid asjad isegi selle poolest väga head: portsjonid polnud sugugi liiga väikesed ja võib-olla see vähesuse tunne tekkis rohkem sellest, et need olid nii head, et oleks tahtnud veel ja veel :-) Valik oli samuti muljetavaldav, menüüd võis lugeda vaat et lausa nagu romaani, nii pikk oli see, ja kirjeldused olid ka üldjuhul täiesti arusaadavad (nagu öeldud, me uurisime seda ikka põhjalikult ja kui aru ei saanud, siis oli kelner tänuväärselt kohe abiks). Nii et kindlasti koht, mida võib julgelt soovitada igaühele, kes vähegi head ja mõnusat kvaliteetõhtut paremas toidukohas tahab veeta.


Loetud: TM Kodu ja ehitus 5/2014; Vikerkaar 4-5/2014
Vaadatud: Tehisintellekt (Fox), Ingel või deemon (Sony TV)

Esmabased mõtted

Rien.


Loetud: TM Kodu ja ehitus 5/2014
Vaadatud: Ärapanija (Kanal12), Troonide mäng (Fox), Välisilm (ETV), Angela Merkel: Ida-Saksamaalt Euroopa valitsejaks (ETV)

Pühabased mõtted

Nagu pühapäeviti ikka, seisis ka täna ees ema väisamine. Kohale jõudnuna selgus, et ema teadis midagi, mille mina olin täitsa ära unustanud, nimelt seda, et täna tähistatakse ülegalaktilist emadepäeva. Mis mind muidugi veidi kurvastas, sest selleks puhuks oleks ju võinud emale midagi mõnusat valmistada, kas või natuke jäätist. Aga noh, eks neid päevi tule veel, olgu nad siis eesliitega emade- või mitte. Igatahes muus mõttes oli pühapäev nagu tavaliselt kõige oma kõhtu hellitava nauditava toidukorraga ja sellele järgnenud võimsa peatäiega, seda viimast siis ikka ja mõistagi õige mitme ristsõnavihiku kujul, mida vahepealsete sõitude tõttu oli päris rohkelt kogunenud.

Ent selle kõrval sain ka pisut pilku heita kaugemasse minevikku, nii piltide kui ka esemete kujul. Nagu ma vist korra juba mainisin, on ühel Järvamaa spordientusiastil kavas vanaisa kui ühe Järvamaa spordiheerose mälestuseks korraldada tõstevõistlus. Mina ju vanaisa õieti ei mäleta, suri ta juba siis, kui ma olin vaevalt neljandasse eluaastasse jõudnud, aga ema oli nüüd selle mälestusürituse tarbeks kokku otsinud õige palju - nojah, nii palju kui neid muidugi säilinud on, tuleb mõistagi ja paraku lisada - fotosid vanaisa eri eluetappidest ning mitmesuguseid tallel hoitud esemeid, peamiselt võistlustelt auhinnaks saadud asju (jah, tänapäeval vist väga ei anta enam auhinnaks näiteks hõbelusikaid, mulle tundub, aga tollal küll). Mida oli mõnus silmitseda ja mõelda ajavoo kulule ja asjadele ...

Lisaks emale aitas mu tänast päeva sisustada ka Diplomaatia, kelle hüvanguks ma ühe artikli tõlkisin.


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Sofi Oksanen - kirjanikuks sündinud (ETV2), Doctor Who (BBC Entertainment), Emadepäev (Kanal12)

Laubased mõtted

Tänase päeva keskne ja enam-vähem kõikehõlmav sündmus oli ühe väikese tuttava sünnipäev, kuhu minagi olin kenasti kutsutud. Nagu tema sünnipäevad ikka, algas tänanegi kõigepealt hariv-meelelahutusliku osaga, mis täpsemalt väljendus ekskursioonil mööda Tallinna vanalinna Kuuskemaa Jüri juhtimisel ja tutvustamisel.

Ekskursiooni algus oli natuke okkaline, sest nähtavasti oli tunnustatud giidiga kokkuleppimisel tekkinud mõningaid vastastikusi arusaamatusi: jäi mulje, et ta oli arvestanud oma 25-pealise turismigrupiga, meid oli ent kõigest kuus. Siiski ei tekitanud see nii suurt probleemi, et ta üldse selja oleks keeranud - ja hästi oli, et ei tekitanud, sest üldiselt oli Kuuskemaa Jüri tutvustust ääretult huvitav kuulata. Ta oli ka spetsiaalselt ette valmistunud sünnipäevalapse ja tema osalenud eakaaslaste erihuve, täpsemalt muusikaõpinguid arvestades ning kõneles palju vana Tallinna muusikast, tantsimisest, teatrist ja kõigest muust seonduvast. Mis näiteks minu jaoks oli üsna tundmatu maa, vähemalt selliste peensuste osas, mida ta kui Vändra saelaudu varrukast ja huulilt aina poetas.

Kõige tõsisem üllatus oli mu jaoks aga teadasaamine, et ka Tallinnas on olemas Lutheri kuju - asub teine Kanuti gildihoone fassaadil. Ma teadsin küll, et Keilas on kunagi Lutheri kuju püstitatud, aga see, et Eestis on teinegi ja veel Tallinnas, see oli kuidagi täiesti kahe silma vahele jäänud. Nojah, häbi muidugi maani ja maapõhjanigi, aga vähemalt nüüd ma tean :-)

Ekskursioonile järgnes degusteeriv-meelelahutuslik osa, kus nooremad ja vanemad juba eraldusid. Ning jätkus seda melu kauemaks, aga jäägu see siin diskreetsusklausli kaalutlusel täpsemalt lahti rääkimata - piirduda võib vaid nentimisega, et see oli üks tore ja lõbus ja mõnus päev.


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

Neljabased mõtted

Nagu ikka iga kuu esimesel neljapäeval, vähesed erandid välja arvata, oli tänagi päeva peamine sündmus Eesti Mageia sõprade kokkusaamine. Seekord taas Kamikadze pubis, mille asukoht, toidu- ja joogivalik ning viimase kvaliteedi ja hinna suhe on just selline paras. Seltskondki on aastatega õige pisut kasvanud: kui alguses oli traditsiooniliselt kohal kolm inimest, siis nüüd peaaegu alati juba neli, vahel harva ka üks-kaks enam. Täna ei tulnud küll kuigi palju juttu Mageiast, kus pärast suhteliselt hiljutist väljalaset valitseb õnnis vaikus, vaid rohkem teisest, vaat et veelgi enam - kui mitte millegi muu, siis vähemalt nime poolest - Eesti-sõbralikust distributsioonist, nimelt mõne päeva eest uue väljalaskega maailma ette astunud Estobuntust. Panin minagi heainimesepoolest nende torrenti jagama, aga täna oli õieti esimene kord, kus ma sellele ka otsesemalt silma vaatasin. Täitsa kena tundus, kuigi, nojah, tänapäeva distributsioonidega (ja üldse laiemalt operatsioonisüsteemidega) on ju see "häda", et välimuselt on nad ikka üsna eristamatult ühesugused, mõni ehk pisut viimistletum ja vähemate "krussis" nurkadega kui teine, aga muidu otsi neid iseärasusi taga nagu rosinaid Kiire-emanda ristsesaias. Pisut hämmastas, et nad ei ole vaikimisi kaasa pannud midagi, millega pilte töödelda, mis tänapäeval tundub nagunii olevat üks suuremaid arvutikasutaja tegevusalasid, aga võib-olla on see lihtne hooletus. Samamoodi võib nähtavasti hooletuse või kiirustamise arvele kirjutada selle, et e-kirjadega majandamise rakendus Thunderbird on vaikimisi ingliskeelne ja eestinduse pakett tuleb, kui soovi on, eraldi paigaldada. Aga muidu, nojah, küllaltki sümpaatse mulje jättis ja iseenesest on kahtlemata kena, et ka Eestis leidub inimesi, kes viitsivad ja jaksavad pakkuda emakeelset (või vähemalt nii emakeelset kui võimalik, arvestades seda, et eestindus sõltub suurel määral sellest, kui usinalt on tõlgitud kõikvõimalikku tarkvara, mis distributsiooniga kaasa tuleb) ning rohkem kohalikele oludele kohandatud (ID-tarkvara, Eesti raadio- ja telekanalid, samuti emakeelne toetus jms) distributsiooni.


Loetud: Tehnikamaailm 5/2014
Vaadatud: Elas kord ... (Fox)

Kolmabased mõtted

Tänase päeva nael oli kahtlemata väljaskäik sihiga külastada kirjanike liidu korraldatavat kirjanduslikku kolmapäeva, mille teemaks seekord oli "Tõlkija hääl" ja kus pidid esinema hiljutised kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkepreemia nominendid (kellest osa neist ka nüüd või varem samuse preemia pälvinud), täpsemalt Einbergi Veronika, Tomasbergi Leena ja Martsoni Ilona. Õigupoolest oli noid nominente ju rohkemgi, lausa kaks korda nii palju (ja kõik väga väärt tõlgete eest), aga paraku mitmesuguste asjaolude kokkulangemisel said vaid nimetatud kolm kohal olla. Ja kuigi ürituse intervjueerimise või vestlusringi juhtimine pool, kuidas seda nüüd öeldagi, omajagu lonkas, oli ometi päris huvitav kuulata, mida nad oma tööst ja tegemistest kõnelevad.

Eelkõige ja peamiselt keerles kogu jutt muudkui ikka ja jälle üles kerkinud väite ümber, nagu oleks tõlkimisest kõnelemine kui mitte võimatu, siis asi, mida ometi miskipärast ei tehta. Nojah, mainitud kolmik oma sõnaosavusega tõestas veenvalt, et see väide on puhtalt õhust võetud ega oma mingit alust - või kui üldse omab, siis vaid küsija peas ja mingi spetsiifilise asja kohta, mida võib-olla lihtsalt pole veel küsitud ja sestap ka vastatud.

Sest, kui nüüd enda mõtete juurde minna, ongi suur osa elust üht- või teistpidi tõlkimine: igal hetkel tõlgib inimene nähtut, kuuldut ja muudmoodi adutavat muudkui enda olemasolevasse ning lakkamatult kujunevasse meelelaadi, et olevale reageerida või reageerimata jätta. Ja õigupoolest on igasugune arvamus, taas kõige laiemas tähenduses, just sellesamuse tõlkimise tulemus. Nii et õigupoolest on igasugune argumenteeritud arvamus, mille puhul näidatakse ära sisend ja arutluskäik, kuidas tulemuseni jõutakse, juba rääkimine tõlkimisest. Ent mu meelest on ka siis, kui sellelt üldistavalt tasandilt alla laskuda selle juurde, mida tavapäraselt tõlkimiseks nimetatakse, piisavalt juttu olnud, kuidas seda tehakse, miks seda tehakse, milliste meetoditega, millistes tingimustes ja nii edasi ja nii edasi.

Mis muidugi ei tähenda, et tänane vestlusring oleks olnud liigne. Vastupidi, isegi kui tõlkimisest mitterääkimise väide mu arvates sugugi tõele ei vasta, on see tegevus nagunii väga individuaalne, mistõttu kuulda järjekordse tõlkija juttu oma tegevusest annab nii või teisiti mingi uue vaatenurga. Seda hoolimata sellestki, et nagu ütles üks kõnelejatest, poleks ta teise kõneleja asemel sama teost tõlkides nähtavasti midagi märkimisväärselt teisiti teinud - kui ka tema sõnu tõe pähe võtta - ja selles pole põhjust kahelda -, oleks peaaegu kindlasti lõpptulemus olnud ikkagi mingite nüansside poolest teistsugune. Sest kui ka tõlkimisel määrab eelkõige tooni originaali autor ja seepärast võivad kaks tõlget olla väga sarnased, on ometi igal tõlkijal, nagu õigupoolest ka igal lugejal, ikka oma isiklik arusaam sellest, mis paratamatult avaldub ka tõlkes, mõnes mõttes niisiis arvamuses originaalist.

Aga eks sai seegi tore üritus lõpuks otsa ning koduteel astusin läbi elukohalähedasest superhüpergigamegakaubanduskeskusest, kus mind ootas ees raamatupakike, mille sisu olgu ka siin lahti ja välja öeldud (lisaks veel paar raamatut, mis tegelikult jõudsid mu kätte pisut varem, aga mille omandamise fakti ma ei ole seni ajaveebis teatavaks teinud).

• U. Eco. Foucault' pendel
• R. Dawkins. Isekas geen
• M. Blanchot. Kirjandus ja õigus surmale. Valik tekste
• K. Paas, K. Krjutškova. Andrus Ansip - halva iseloomuga tark poiss
• S. Järve, V. Eskla. Puude ja põõsaste lõikamine
• G. Samuelsson-Brown. A Practical Guide for Translators. Fifth revised edition
• M. Lukens Noonan. Ühe mantli lugu

Loetud: Tehnikamaailm 5/2014
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), Oborona Sevastopolja (PBK)

Ilmunud tõlked: Edward Lucas: valesti mõistetud Venemaa? (Postimees, 07.05.2014)

Teisibased mõtted

Kui välja jätta tõlketüki lõpetamine Diplomaatia hüvanguks, siis rien.


Loetud: [digi] aprill 2014
Vaadatud: Asustatud saar 1 (TV6), Osoon (ETV), Välisilm (ETV), Tehisintellekt (Fox), Asustatud saar 2 ) TV6)

Ilmunud tõlked: I. Kablukova. Lärmakad pidutsejad segavad elu naaberkortereis (Postimees, 06.05.2014)

Esmabased mõtted

Nojah, võib-olla ei oleks tasunud enne kündma ja külvama suundumist ette hoiatada, et olen paar päeva mitteolev, sest nii pea kui tagasi jõudsin, tähendas see seda, et kohe tulid aplad tõlkenõudlejad kohale ja nii kuluski lisaks enese taas maailmaga põhjalikumalt kurssi viimise kõrval tubli tükike tänasest päevast hoopis ühe tõlke valmistamisele Postimehe hüvanguks ja teise alustamisele Diplomaatia hüvanguks.


Loetud: [digi] aprill 2014
Vaadatud: Doctor Who (BBC Entertainment), Templirüütlite kadunud aare 3 (TV6), Troonide mäng (Fox), Välisilm (ETV)

Pühalaubased mõtted

Tundus olevat mõttekas kahe päeva asjad ühtekokku võtta, sest seotud olid mõlemad päevad selgelt ühe ja sama tavalistest tingimustest mõnevõrra erineva kesk- ja sündmuskonnaga. Täpsemalt siis Kunglaga ning vastsaabunud kevadele iseloomulikult kündmise ja külvamisega.

Veel enne Kunglasse jõudmist aga sattusin Tartusse, kus ma esimest korda leidsin midagi positiivset selles hiigelkuubis, mida uueks kaubamajaks nimetatakse. Turu tänava ääres edasi-tagasi sammudes ja transporti oodates leidsin, et kui seda poleks omal ajal ehitatud, siis nüüd, mil vana kaubamaja on maha kistud, oleks see vahepealne tühik (ei olnud ju juba tükk aega õieti alles ka midagi sellest, mis tolle uue kaubamaja kohal varem asus ehk ammuse linnaliinide bussijaama jäänustest - või noh, armetud jäänused olidki järel) ikka päris jube välja näinud, otsekui miskine lahtine haav. Mitte et see praegu muidugi omamoodi lahtise haava muljet ei jätaks - kuidagi imelik tunne oli vaadata, kuidas vana kaubamaja on otsekui minema tõstetud, samal ajal kui trepidki ja kaldteed, mis selle juurde viisid, on endiselt, nüüd küll täiesti sihita, endiselt alles -, aga siiski on parem, et selline suur kobakas mingigi täidetuse mulje jätab, Nojah, loodame, et mis iganes selle vana kaubamaja asemele ka ei ehitata, näeb see parem ja kenam välja kui senine, ehk isegi selline, mis tasakaalustab toda suurt jaburkuubikut ...

Kunglas mõistagi ootas ees terve hulk tegemisi, nagu öeldud, kõik ikka sellesamuse kündmise ja külvamisega seotud. Täitsa kosutav ja hingemattev oli vagusid sisse tõmmata: ma usun, et kui mu vend just minu, oma lodeva lihaga venna lohutuseks paar korda ei ähkinud ja pärast ei öelnud, et (nagu iga aasta ikka) ootamatult kuradima raske oli, siis sai tema vähemalt päeva- ja mina aastatrenni ära tehtud. Aga eks selle suurema ja raskema töö kõrval jagus kaevamist peenarde tarbeks ja muud labidatööd veelgi.

Nagu jagus aega ja vaeva ka üheks teiseks asjaks, nimelt puude ja põõsaste korrastamiseks. Ma tundsin taas kibedat kahju, et ma lapsepõlves vanaonu kõrval paremini tundma ei õppinud, kuidas ja mismoodi viljapuude ja marjapõõsaste eest hoolt kanda, aga noh, millal siis ikka alla kümneaastane poiss selliste tüütute asjade vastu huvi tunneb, eks ole ... Tuleb nüüd nähtavasti targad raamatud kätte ja ette võtta ning endale asja pisut selgitada, sest ilmne on, et kui ma ka praegu selgelt surnud elik kuivanud oksi ära lõikasin, oleks nähtavasti vaja noid puid-põõsaid ka rohkem töödelda, aga kuidas see täpsemalt käima peaks, millistest asjadest juhinduda ja millal seda täpsemalt ette võtta ja nii edasi ja nii edasi, on praegu veel mu jaoks hämar.

Pühapäeva õhtul ent seisis siiski ees lahkumine Kunglast (ehkki loomulikult oleks Kunglaski teha olnud veel küll ja küll, mitte ainult aiamaal, vaid ka sealse õige armetu elamise korrastamisel) ning enne Tallinnasse jõudmist tegin ka mõnetunnise peatuse Tartus, et saada kokku mõningate tuttavatega ja niisama ennast hästi tunda pärast töist, küll pisut väsitavat, aga siiski toredat nädalavahetust, et sellele väärikas punkt panna.

Mu suureks imestuseks selgus, et pühapäeva õhtupoolikul on Tartus päris raske leida mõnda lahtiolevat kõrtsi, ja nii maandusime seltskonnaga lõpuks Vildes, mis oli võrreldes mu viimase külaskäiguga nii ligikaudu kümmekonna aasta eest mõnevõrra, aga siiski mitte hirmus palju muutunud (interjöör oli mu meelest toona veidi teistsugune). Ja nojah, pühapäeva õhtule Tartus vist vaat et iseloomulikult olid mitmedki menüüs leiduvad asjad lihtsalt otsa lõppenud. Aga seltskond ise oli nii hea ja mõnus, et me ei lasknud end sellest suuremat segada ning võtsime seda, mis oli ja mis vähegi meelepärane tundus. Muu hulgas avastasin enda jaoks sellise õlle, mille nimetus kõlas paljulubavalt: Delirium Tremens. Ja polnud teine sugugi paha, vastupidi, täitsa hea ja korralik õlu. Tõsi, otsekohe seda nimega lubatud olekut ei tekitanud, õnneks :-) Mis andis võimaluse ära proovida lähisugulane Delirium Nocturnum. Mille kohta ei saa samuti halbu sõnu sugugi öelda.


Loetud: 2014 FIFA World Cup. Ametlik eelvaade
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Narva Trans - Tallinna Levadia (ETV), Ärapanija (Kanal2), Mis? Kus? Millal? Kanal2)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: miks konduktor kuhugi ei kiirusta? (Postimees, 03.05.2014)

Neljabased mõtted

Kui jätta välja üks tõlketöö Postimehe hüvanguks, siis rien.


Loetud: The Oxford Handbook of Philosophy of Time
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Elas kord ... (Fox)

Kolmabased mõtted

Tänase muidu tavapärasesse sängi voolama kippunud päeva naelaks oli ühel tuttaval hommikupoolikul tekkinud uitmõte õhtul kokku saada, mis kogus päeva jooksul aina hoogu ja osavõtjaid ning viiski mind õhtupoolikul mõnusasse väiksesse selts- ja tutvuskonda, mille koosviibimine venis õige pikale ning pakkus tõsist väljakutset naerulihaste ja ajukurdude vastupidavusele.

Loetud. The Oxford Handbook of Philosophy of Time
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV)

Ilmunud tõlked: Niina Ratšinskaja. Eliitrestorani argipäev: peksmine ja ähvardused (Postimees, 30.04.2014)