Tavaline tööpäev, mille sisse mahtus nii üks väljaskäik eesmärgiga aidata ühel tuttaval üks diivan kokku panna - mis pärast viieminutilist jõllitamist ja kuklakratsimist osutus äärmiselt lihtsaks ja kergesti sooritatavaks tegevuseks - kui ka päris ootamatult saabunud ja veel ootamatult lühikese tähtajaga artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Vikerkaar 9/2014
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Sünge juhtum (ETV2)
31.10.14
30.10.14
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mis hõlmas küll ka ühe eraviisilise väiksema, aga siiski huvipakkuva tõlke tegemist ühe siinkohal nimetamata jääva kliendi hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Vikerkaar 9/2014
Vaadatud: Haven (Universal Channel), Pilvede all (Kanal2)
Loetud: Vikerkaar 9/2014
Vaadatud: Haven (Universal Channel), Pilvede all (Kanal2)
29.10.14
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse mahtus ära järjekordse artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Imeline Ajalugu 10/2014
Vaadatud: KolmeDok: Tundmatu Putin (TV3), Ebola - ravimatu või ravitav? (ETV), Kirjandusministeerium (ETV), Must nimekiri (Kanal2), Plekktrumm (ETV2)
Loetud: Imeline Ajalugu 10/2014
Vaadatud: KolmeDok: Tundmatu Putin (TV3), Ebola - ravimatu või ravitav? (ETV), Kirjandusministeerium (ETV), Must nimekiri (Kanal2), Plekktrumm (ETV2)
28.10.14
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse mahtus ka ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Imeline Ajalugu 10/2014
Vaadatud: Valge kaardivägi (ETV2), Elavad surnud (Fox), Välisilm (ETV), Teine Maa (TV3)
Loetud: Imeline Ajalugu 10/2014
Vaadatud: Valge kaardivägi (ETV2), Elavad surnud (Fox), Välisilm (ETV), Teine Maa (TV3)
27.10.14
Ukraina nimede kirjutamisest
Kui sel kevadtalvel alustas Venemaa sissetungi Ukrainasse, hakkas ka eestikeelses kirjasõnas aina enam ilmuma lugusid ja eriti uudiseid Ukraina teemadel. Ning ühtlasi hakkas avalduma kurvastav tõsiasi, et Ukraina nimesid kirjutatakse (ja isegi räägitakse) pea nagu jumal ise juhatab: enamikul rohkem läbi käinud nimedel on esinenud vähemalt kolm vormi - üks venepärane, teine ukraina omaladinapärane, kolmas eestipärane - ja on ainult õnn, kui need mõne nime korral kas täielikult või peaaegu täielikult kokku langevad.
Konkreetsemalt ajendas mind seda lugu kirjutama kohanimi, mis originaalis kõlab Луганськ, eesti keeles aga varieeruvalt Lugansk (ametlik) või Luhansk (seni mitteametlik). Et algul oli tegu peamiselt internetiuudistega, kus Luhansk vohama hakkas, ei pööranud ma sellele suuremat tähelepanu, sest teadaga, selliseid uudiseid vorbitakse enamasti ja pahatihti kiirustades, mängides rohkem aja kui täpsuse peale. Ent äsja sattus mulle kätte ajakiri, üks neist mitte kuigi paljudest, mis vähemalt mu silmis on seniajani olnud väga hea keelekasutusega ning ka mitmes muus mõttes igati eeskujulik, sealhulgas üldjuhul ka kõikvõimalike võõrnimede kirjutamises osas. Nüüd aga esines sealgi Luhansk. Olgu, see oli luuletekstis, kus ehk võib rohkem vabadusi võtta, eriti kui see tundub õigustatud - aga praegusel juhul ei tundunud see nii olevat. Ja ei olnud ka saatesõnas, kus mõni kohanimi oli kenasti esitatud ja isegi ühel juhul toodud ära nii vene- kui ukrainapärane variant, ühtegi märkust selle kohta, miks just niimoodi (samuti oli seal isikunimi Serhi, samamoodi ilma selgituseta, miks just nii).
Et asjale paremat valgust heita, tuleb alustada pisut kaugemalt. Eesti keeles, nagu paljudes muudeski keeltes (aga siiski mitte kõigis, mõeldagu kas või meie Balti naabrite peale), kehtib reegel, et üldjuhul tuleb nimesid kirjutada nii, nagu neid kirjutatakse originaalkeeles. Kui tegu on ladina kirja kasutavate keeltega, siis ei teki tavaliselt raskusi - on üksikud traditsiooniga põhjendatavad erandid ning mõned lihtsamad mugandused, aga muidu kirjutatakse nii nagu originaalis.
Keerulisemaks läheb asi keeltega, mis kasutavad mõnda muud kirja. Siin valitseb rusikareegel, et esmajärjekorras on eelistatud vastava keele kasutajate enda loodud latiniseering (kui seda pole, siis lähtutakse enamasti inglise keelele, aga mõnikord ka mõnele muule keelele tuginevast tavast, aga ma pole päris kindel, kui palju niisuguseid keeli veel alles on - väga suurt tabelit erinevate eesti keeles kasutatavate transkriptsioonidega võib näha näiteks siin). Ka see rahuldab enamasti küllaltki hästi eesti keeles kirjutajate-rääkijate vajadusi, kuigi tuleb kohe mainida, et teatavat raskust tekitab asjaolu, et valdav osa nõndanimetatud omaladina tabelitest on loodud inglise keele häälduspilti arvestades, mis aga teatavasti on eesti keele seisukohalt vaadates nii mõnigi kord küllaltki võõrastav (ma ise olen sellega kokku puutunud näiteks araabia nimede puhul, kus mõistlikum oleks tugineda meile häälduslikult lähemale saksa transkribeerimistavale).
Mõne keele puhul on aga Eestis peetud paremaks luua oma transkribeerimissüsteem. Kui nende ajalukku vaadata, on põhjus ka üsna selge: enamik neist on loodud 1970. aastate keskel, ilmselge põhjusega mitte kasutada tuimalt vene keelest üle võetud nimekujusid, mis mõnelgi juhul tekitab päris tublisti moonutusi. Praeguseks hetkeks kehtib neist meie oma "tähetabelitest" üksteist, nimelt:
Seda, milline näeb välja ukraina transkriptsioon, näeb vastavast tabelist. Lühemalt on selle kokku võtnud Pälli Peeter keelenõuande leheküljel. Üldiselt on sellest tabelist ka kinni peetud, eriti pärast seda, kui mõne aasta eest muudeti mõistetavamaks nende erinevate ukraina i-de ja õ-de ümberpanemisviisi (eks nendegagi on seniajani häda omajagu, aga vähemalt mulle tundub, et mitte enam nii palju). Aga jah, on üks täht/häälik, mis on hakanud viimasel ajal, Ukraina uudiste sagenedes rohkesti segadust tekitama ja see on seesama, mis avaldab oma mõju Luganski/Luhanski juures.
Selle selgitamiseks peab alustama sellest, et ukraina keeles on õieti kolm tähte, mis praegusel juhul mängu tulevad:
a) kõigepealt х, mis antakse eesti keeles edasi h-tähega ja ka hääldub enam-vähem samamoodi. Siiski tuleb arvestada, et see hääldub esinemise korral ka sõna alguses, erinevalt eesti keelest, kus täiesti õigustatult on mitu korda tõstatatud küsimus sõnaalguse h ka kirjapildist kaotamise kohta ja kus see on alles jäänud vaid ajaloolise traditsiooni tõttu. Ja ka üldiselt on see mu meelest õige pisut "tugevam" häälik kui tüüpiline eesti h.
b) teiseks ґ, mis antakse eesti keeles edasi g-tähega ja ka nii hääldub. See täht on omamoodi iseärak: kasutusel küll juba ammuaega, aga enamik tänapäeva inimesi vähemalt siin Eestis usutavasti seda ei teagi, sest 1933. aasta väidetavalt tublisti ideoloogilisest taagast kantud keelereformiga see ukraina tähestikust kaotati ja toodi sinna tagasi alles 1990. aastal. Tõsi, mitte ainult sel põhjusel ei ole sel tähel ukraina keeles-kirjas ka väga suurt tähendust: peamiselt kasutatakse seda võõrnimede/sõnade korral, omasõnu, kus seda kasutataks, peaaegu polegi. (Ka viimases ukraina keele õigekirja käsiraamatus öeldakse, et ei peaks pidama sugugi valeks selle mittekasutamist.) Ehkki samal ajal häälduses g siiski esineb, aga seda antakse enamasti edasi hoopis
c) tähega г, mida eesti keeles esitatakse samuti g-tähega, aga mis ei hääldu (üldjuhul ja eriti sõna alguses) sugugi nii. Selle tähe peamist hääldust on õieti raske isegi seletada, aga ma usun, et paljud on siiski seda ühes või teises kontekstis kuulnud. Keeleteaduses nimetatakse seda heliliseks glotaalseks frikatiiviks, see tähendab kõrihäälikuks, ja nagu ma leidnud olen, eksisteerivat selline häälik ka näiteks soome keeles (näiteks on toodud sõna "raha" - ma ise soome keelt ei oska, sestap ei tea ka, kui palju see eesti keele hääldusest eristub, aga nähtavasti siis omajagu).
Nüüd siis selle segaduse juurde. Selle on tekitanud peamiselt see, et ukrainlased lõid 1990. aastatel omaladina transkriptsiooni, milles leiti, et inglise keele iseärasusi ära kasutades on mõistlik anda г edasi h-tähega (erandiks tähekombinatsioon зг, kus zh tekitaks segadust ja mida seepärast antakse edasi kujul zgh) ja х täheühendiga kh. On päris ilmne, et eesti keeles kõlaks eriti viimane üsna eksitavalt, mis usutavasti on ka olnud põhjus, et eesti transkriptsioonitabelit ei ole selles osas muudetud, ehkki on lisatud märkus, et г hääldus sarnaneb rohkem h-ga kui tegeliku g-ga.
Võimalik, et siin oleks ruumi edasi mõelda, kuidas täpsemalt ukraina nimesid edasi anda, nii et nende häälduspilt paremini selge oleks, eriti nüüd, kus ka ukraina kirjas on tagasi see "päris" g-täht. Teisest küljest, arvestades viimase vähest levikut ja kasutamist peamiselt "siseotstarbeks" võõrnimede edasiandmisel, ei ole selleks võib-olla siiski põhjust ja võib leppida edaspidigi teadmisega, et nii umbes 90 juhul 100-st tuleb ukraina nimedes esinev g välja öelda sellise tugeva rögiseva h-na (ja ülejäänud juhtudel kas g-na või v-na - aga eriti seda viimast esineb peamiselt käänamise korral, nii et nimekirjutusse see märkimisväärselt ei puutu). Eeliseks oleks muidugi see, et nii on ka "tagasitõlkimine" hõlpsam: kui eesti keeles on g, vastab sellele ukraina keeles г ja asi ants (nagu öeldud, on ґ esinemine seniajani äärmiselt harv, nii et selle võib peaaegu arvestamata jätta, pealegi, nagu viidatud, ei peeta ka ukraina keeles selle asendamist г-ga veaks).
Konkreetsemalt ajendas mind seda lugu kirjutama kohanimi, mis originaalis kõlab Луганськ, eesti keeles aga varieeruvalt Lugansk (ametlik) või Luhansk (seni mitteametlik). Et algul oli tegu peamiselt internetiuudistega, kus Luhansk vohama hakkas, ei pööranud ma sellele suuremat tähelepanu, sest teadaga, selliseid uudiseid vorbitakse enamasti ja pahatihti kiirustades, mängides rohkem aja kui täpsuse peale. Ent äsja sattus mulle kätte ajakiri, üks neist mitte kuigi paljudest, mis vähemalt mu silmis on seniajani olnud väga hea keelekasutusega ning ka mitmes muus mõttes igati eeskujulik, sealhulgas üldjuhul ka kõikvõimalike võõrnimede kirjutamises osas. Nüüd aga esines sealgi Luhansk. Olgu, see oli luuletekstis, kus ehk võib rohkem vabadusi võtta, eriti kui see tundub õigustatud - aga praegusel juhul ei tundunud see nii olevat. Ja ei olnud ka saatesõnas, kus mõni kohanimi oli kenasti esitatud ja isegi ühel juhul toodud ära nii vene- kui ukrainapärane variant, ühtegi märkust selle kohta, miks just niimoodi (samuti oli seal isikunimi Serhi, samamoodi ilma selgituseta, miks just nii).
Et asjale paremat valgust heita, tuleb alustada pisut kaugemalt. Eesti keeles, nagu paljudes muudeski keeltes (aga siiski mitte kõigis, mõeldagu kas või meie Balti naabrite peale), kehtib reegel, et üldjuhul tuleb nimesid kirjutada nii, nagu neid kirjutatakse originaalkeeles. Kui tegu on ladina kirja kasutavate keeltega, siis ei teki tavaliselt raskusi - on üksikud traditsiooniga põhjendatavad erandid ning mõned lihtsamad mugandused, aga muidu kirjutatakse nii nagu originaalis.
Keerulisemaks läheb asi keeltega, mis kasutavad mõnda muud kirja. Siin valitseb rusikareegel, et esmajärjekorras on eelistatud vastava keele kasutajate enda loodud latiniseering (kui seda pole, siis lähtutakse enamasti inglise keelele, aga mõnikord ka mõnele muule keelele tuginevast tavast, aga ma pole päris kindel, kui palju niisuguseid keeli veel alles on - väga suurt tabelit erinevate eesti keeles kasutatavate transkriptsioonidega võib näha näiteks siin). Ka see rahuldab enamasti küllaltki hästi eesti keeles kirjutajate-rääkijate vajadusi, kuigi tuleb kohe mainida, et teatavat raskust tekitab asjaolu, et valdav osa nõndanimetatud omaladina tabelitest on loodud inglise keele häälduspilti arvestades, mis aga teatavasti on eesti keele seisukohalt vaadates nii mõnigi kord küllaltki võõrastav (ma ise olen sellega kokku puutunud näiteks araabia nimede puhul, kus mõistlikum oleks tugineda meile häälduslikult lähemale saksa transkribeerimistavale).
Mõne keele puhul on aga Eestis peetud paremaks luua oma transkribeerimissüsteem. Kui nende ajalukku vaadata, on põhjus ka üsna selge: enamik neist on loodud 1970. aastate keskel, ilmselge põhjusega mitte kasutada tuimalt vene keelest üle võetud nimekujusid, mis mõnelgi juhul tekitab päris tublisti moonutusi. Praeguseks hetkeks kehtib neist meie oma "tähetabelitest" üksteist, nimelt:
- armeenia
- bulgaaria
- gruusia
- kasahhi
- kirgiisi
- kreeka
- serbia
- tadžiki
- ukraina
- valgevene
- vene
- (varem olid tabelid ka aserbaidžaani, türkmeeni ja usbeki keele kohta, aga et need on nüüd läinud üle ladina kirjale, on neil rohkem ajalooline tähendus)
Seda, milline näeb välja ukraina transkriptsioon, näeb vastavast tabelist. Lühemalt on selle kokku võtnud Pälli Peeter keelenõuande leheküljel. Üldiselt on sellest tabelist ka kinni peetud, eriti pärast seda, kui mõne aasta eest muudeti mõistetavamaks nende erinevate ukraina i-de ja õ-de ümberpanemisviisi (eks nendegagi on seniajani häda omajagu, aga vähemalt mulle tundub, et mitte enam nii palju). Aga jah, on üks täht/häälik, mis on hakanud viimasel ajal, Ukraina uudiste sagenedes rohkesti segadust tekitama ja see on seesama, mis avaldab oma mõju Luganski/Luhanski juures.
Selle selgitamiseks peab alustama sellest, et ukraina keeles on õieti kolm tähte, mis praegusel juhul mängu tulevad:
a) kõigepealt х, mis antakse eesti keeles edasi h-tähega ja ka hääldub enam-vähem samamoodi. Siiski tuleb arvestada, et see hääldub esinemise korral ka sõna alguses, erinevalt eesti keelest, kus täiesti õigustatult on mitu korda tõstatatud küsimus sõnaalguse h ka kirjapildist kaotamise kohta ja kus see on alles jäänud vaid ajaloolise traditsiooni tõttu. Ja ka üldiselt on see mu meelest õige pisut "tugevam" häälik kui tüüpiline eesti h.
b) teiseks ґ, mis antakse eesti keeles edasi g-tähega ja ka nii hääldub. See täht on omamoodi iseärak: kasutusel küll juba ammuaega, aga enamik tänapäeva inimesi vähemalt siin Eestis usutavasti seda ei teagi, sest 1933. aasta väidetavalt tublisti ideoloogilisest taagast kantud keelereformiga see ukraina tähestikust kaotati ja toodi sinna tagasi alles 1990. aastal. Tõsi, mitte ainult sel põhjusel ei ole sel tähel ukraina keeles-kirjas ka väga suurt tähendust: peamiselt kasutatakse seda võõrnimede/sõnade korral, omasõnu, kus seda kasutataks, peaaegu polegi. (Ka viimases ukraina keele õigekirja käsiraamatus öeldakse, et ei peaks pidama sugugi valeks selle mittekasutamist.) Ehkki samal ajal häälduses g siiski esineb, aga seda antakse enamasti edasi hoopis
c) tähega г, mida eesti keeles esitatakse samuti g-tähega, aga mis ei hääldu (üldjuhul ja eriti sõna alguses) sugugi nii. Selle tähe peamist hääldust on õieti raske isegi seletada, aga ma usun, et paljud on siiski seda ühes või teises kontekstis kuulnud. Keeleteaduses nimetatakse seda heliliseks glotaalseks frikatiiviks, see tähendab kõrihäälikuks, ja nagu ma leidnud olen, eksisteerivat selline häälik ka näiteks soome keeles (näiteks on toodud sõna "raha" - ma ise soome keelt ei oska, sestap ei tea ka, kui palju see eesti keele hääldusest eristub, aga nähtavasti siis omajagu).
Nüüd siis selle segaduse juurde. Selle on tekitanud peamiselt see, et ukrainlased lõid 1990. aastatel omaladina transkriptsiooni, milles leiti, et inglise keele iseärasusi ära kasutades on mõistlik anda г edasi h-tähega (erandiks tähekombinatsioon зг, kus zh tekitaks segadust ja mida seepärast antakse edasi kujul zgh) ja х täheühendiga kh. On päris ilmne, et eesti keeles kõlaks eriti viimane üsna eksitavalt, mis usutavasti on ka olnud põhjus, et eesti transkriptsioonitabelit ei ole selles osas muudetud, ehkki on lisatud märkus, et г hääldus sarnaneb rohkem h-ga kui tegeliku g-ga.
Võimalik, et siin oleks ruumi edasi mõelda, kuidas täpsemalt ukraina nimesid edasi anda, nii et nende häälduspilt paremini selge oleks, eriti nüüd, kus ka ukraina kirjas on tagasi see "päris" g-täht. Teisest küljest, arvestades viimase vähest levikut ja kasutamist peamiselt "siseotstarbeks" võõrnimede edasiandmisel, ei ole selleks võib-olla siiski põhjust ja võib leppida edaspidigi teadmisega, et nii umbes 90 juhul 100-st tuleb ukraina nimedes esinev g välja öelda sellise tugeva rögiseva h-na (ja ülejäänud juhtudel kas g-na või v-na - aga eriti seda viimast esineb peamiselt käänamise korral, nii et nimekirjutusse see märkimisväärselt ei puutu). Eeliseks oleks muidugi see, et nii on ka "tagasitõlkimine" hõlpsam: kui eesti keeles on g, vastab sellele ukraina keeles г ja asi ants (nagu öeldud, on ґ esinemine seniajani äärmiselt harv, nii et selle võib peaaegu arvestamata jätta, pealegi, nagu viidatud, ei peeta ka ukraina keeles selle asendamist г-ga veaks).
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse mahtus, nagu pühapäeviti kombeks ja tavaks, traditsiooniline külaskäik ema juurde. Mis samamoodi tavapäraselt tähendas üht toekat kõhutäit - ahh, jälle hakklihakaste, milline nauding! - ja tublit peatäit, seda viimast mõistagi ristsõnavihikute kujul. Mille seas olid korraga nii Meistriristik kui ka Kuma Kange, nii et pusimist jagus veel hiljem koduski.
Võtsin seekord kaasa ka omalt poolt külakosti, nimelt selle eile auhinnaks saadud Galia meloni, et seda nautida, aga tuleb öelda, et kui see kõige tavalisem melon on mu meelest ehk mitte kõige keeltkõditavam, aga siiski täiesti söödav asi, siis see melon ei jätnud mulle küll erilist muljet, pigem oli selline, mida rohkem nagu ei tahakski (aga ma täiesti möönan, et ma olen melonite alal võhik ja võib-olla pidanuks see näiteks veel pisut seisma või midagi, et olla tõeline hõrgutis).
Samuti sain oma silmaga näha seda megasuurt sugupuud, mille ema oli nüüd lasknud ära trükkida (ja mille koostamise juures minugi sõrmekesed pisut vaeva olid näinud): uhke nägi välja küll ja ikka maru suur (umbes mõõtmetega 1x3,6 meetrit või sealkandis). Iseasi, kuhu sellist monstrumit on pärast konkurssi, mille jaoks ta selle valmistas, üles riputada või panna ... Aga eks ma olen kindel, et ta leiab mõne nutika lahenduse :-)
Tagasiteel astusin ent läbi ka elukohajärgse suurema universaalmagasini seina juurest, kus paiknevad pakiautomaadid, et võtta sealt välja pakike mu praegust põhitööd arvestades väga sobivana tunduva raamatuga, mis olgu ka siin ära mainitud:
Loetud: Imeline Ajalugu 10/2014
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Orto (ETV), ENSV (ETV), Viimane laev (TNT Film), Langev taevas (TNT Film), John Carter - Zwischen zwei Welten (RTL)
Võtsin seekord kaasa ka omalt poolt külakosti, nimelt selle eile auhinnaks saadud Galia meloni, et seda nautida, aga tuleb öelda, et kui see kõige tavalisem melon on mu meelest ehk mitte kõige keeltkõditavam, aga siiski täiesti söödav asi, siis see melon ei jätnud mulle küll erilist muljet, pigem oli selline, mida rohkem nagu ei tahakski (aga ma täiesti möönan, et ma olen melonite alal võhik ja võib-olla pidanuks see näiteks veel pisut seisma või midagi, et olla tõeline hõrgutis).
Samuti sain oma silmaga näha seda megasuurt sugupuud, mille ema oli nüüd lasknud ära trükkida (ja mille koostamise juures minugi sõrmekesed pisut vaeva olid näinud): uhke nägi välja küll ja ikka maru suur (umbes mõõtmetega 1x3,6 meetrit või sealkandis). Iseasi, kuhu sellist monstrumit on pärast konkurssi, mille jaoks ta selle valmistas, üles riputada või panna ... Aga eks ma olen kindel, et ta leiab mõne nutika lahenduse :-)
Tagasiteel astusin ent läbi ka elukohajärgse suurema universaalmagasini seina juurest, kus paiknevad pakiautomaadid, et võtta sealt välja pakike mu praegust põhitööd arvestades väga sobivana tunduva raamatuga, mis olgu ka siin ära mainitud:
Loetud: Imeline Ajalugu 10/2014
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Orto (ETV), ENSV (ETV), Viimane laev (TNT Film), Langev taevas (TNT Film), John Carter - Zwischen zwei Welten (RTL)
26.10.14
Laubased mõtted
Poolenisti tavaline tööpäev, mille alguspoolest võttis tubli ja pingsa jupi enda alla osalemine üle pika aja kõrgetasemelises mälumängus. Täpsemalt oli tegemist Eesti mälumänguajaloo ühe suurkuju Aare Sireli mälestusvõistlusega, mis seekord oli aga ühendatud ühtlasi pildikilva meistrivõistlustega. See viimane tekitas mus mõistagi kõhedust, sest visuaalses maailmas abitu inimesena on mul raske isegi iseennast piltide pealt ära tunda, teistest inimestest, hoonetest ja asjadest kõnelemata. Ja ega ma ei eksinudki: piltide pealt ei tundnud ma õieti midagi ära.
Õnneks olid õige paljud küsimused siiski pisut pikemad kui "Kes/mis on pildil?" ja sestap õnnestus nii mul kui ka tervel võistkonnal (teised, ma võin kinnitada, pole sugugi mu moodi visuaalsed imbetsillid) üsna palju ka ära vastata. Lausa nii palju, et meie päralt jäi 4.-5. koha jagamine, mis üldiselt on hea tulemus. Natuke ehk vähendas seda võidurõõmu asjaolu, et kohal oli üldse ainult seitse võistkonda, aga noh, kui arvestada, et eespool olid valdavalt võistkonnad, kes kuuluvadki selgelt Eesti paremikku, siis pole meiesugusel hobimeeskonnal palju häbeneda midagi.
Kui eelmine asjaolu rõõmu pisut tumestas, siis tegi selle kuhjaga tasa asjaolu, et meie võistkonna osaks langes tervelt kolm "kuldmuna" ehk eriauhinda ainsana õigesti antud vastuse eest (küsimusi oli kokku 60, nii et lausa 5% küsimustest seega! :-) ), sealjuures üks neist langes minu arvele. Olgu siin ka ära toodud samune eriauhind ehk "kuldmuna", khm, visuaalsel kujul:
Kõik muidugi teavad, mis see on? Mina ent ei teadnud (kuigi mõned ähmased mõtted ja kahtlused olid) ja alles hiljem suutsin välja selgitada, et esimene reaktsioon oli siiski õige ja tegu on teatava meloni sordiga, niinimetatud Galia meloniga.
Korraldajad ei olnud siiski kitsid ja sponsorite toel jagus isegi meie võistkonnale auhindu. Minu osaks langes mõistagi raamat, täpsemalt see:
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Narva Trans - Flora (ETV)
Õnneks olid õige paljud küsimused siiski pisut pikemad kui "Kes/mis on pildil?" ja sestap õnnestus nii mul kui ka tervel võistkonnal (teised, ma võin kinnitada, pole sugugi mu moodi visuaalsed imbetsillid) üsna palju ka ära vastata. Lausa nii palju, et meie päralt jäi 4.-5. koha jagamine, mis üldiselt on hea tulemus. Natuke ehk vähendas seda võidurõõmu asjaolu, et kohal oli üldse ainult seitse võistkonda, aga noh, kui arvestada, et eespool olid valdavalt võistkonnad, kes kuuluvadki selgelt Eesti paremikku, siis pole meiesugusel hobimeeskonnal palju häbeneda midagi.
Kui eelmine asjaolu rõõmu pisut tumestas, siis tegi selle kuhjaga tasa asjaolu, et meie võistkonna osaks langes tervelt kolm "kuldmuna" ehk eriauhinda ainsana õigesti antud vastuse eest (küsimusi oli kokku 60, nii et lausa 5% küsimustest seega! :-) ), sealjuures üks neist langes minu arvele. Olgu siin ka ära toodud samune eriauhind ehk "kuldmuna", khm, visuaalsel kujul:
 |
| "Kuldmuna" Sireli XVII mälestusvõistluselt |
Korraldajad ei olnud siiski kitsid ja sponsorite toel jagus isegi meie võistkonnale auhindu. Minu osaks langes mõistagi raamat, täpsemalt see:
- Charles Stephenson. Lossid ja kindlused. Vanaaja, keskaja ja uusaja kindlustatud ehitiste ajalugu
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Narva Trans - Flora (ETV)
24.10.14
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Sünge juhtum (ETV2)
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Sünge juhtum (ETV2)
23.10.14
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse mahtus ära ka ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Haven (Universal Channel), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Liverpool - Madridi Real (TV6)
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Haven (Universal Channel), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Liverpool - Madridi Real (TV6)
22.10.14
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Punane Kotkas (TV6), KolmeDok: Kui homme algaks sõda (TV3), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Roma - Müncheni Bayern (TV6)
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Punane Kotkas (TV6), KolmeDok: Kui homme algaks sõda (TV3), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Roma - Müncheni Bayern (TV6)
21.10.14
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Valge kaardivägi (ETV2), Välisilm (ETV), Gaasirelv (ETV), Elavad surnud (Fox)
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Valge kaardivägi (ETV2), Välisilm (ETV), Gaasirelv (ETV), Elavad surnud (Fox)
20.10.14
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse traditsiooniliselt mahtus ära ema külastamine. Mis, samamoodi traditsiooniliselt, tähendas üht õige kopsakat kõhutäit ja kahekordset peatäit. Kahekordsus väljendus, kui täpne olla, nii ristsõnavihikute kui ka jätkuva ajuderagistamise kujul sugupuu graafilise esitamise parimate viiside kohta. Neid paganama sugupuid annab ikka teha kümnetel eri viisidel, üks teisest visuaalselt aina köitvam - ja kõik aina keerulisemad ideaalilähedaselt valmistada, eriti kui samune sugupuu on isikute mõttes nii paganama suureks ja laiaks kasvanud (isegi ema otseste esivanemate sugupuu, st selline, kus igaühel on ainult ema ja isa ära märgitud, mahub normaalselt nähtavana ära ainult mingile 4x1,5 meetrit hiigelplakatile).
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Kuldne lina (ETV), ENSV (ETV), Viimane laev (TNT Film), Langev taevas (TNT Film), Kadunud hõim (ETV2)
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Kuldne lina (ETV), ENSV (ETV), Viimane laev (TNT Film), Langev taevas (TNT Film), Kadunud hõim (ETV2)
19.10.14
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida pisut kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud. Eesti jalgpalli Premium liiga: Flora-Levadia (ETV)
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud. Eesti jalgpalli Premium liiga: Flora-Levadia (ETV)
17.10.14
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse mahtus ära ka ekstraordinaarsena ema külastamine. Seotud oli see ebatavalisele päevale sattunud külastus sellega, et ema tahab kangesti mingit sugupuujoonist valmis saada, aga see nõuab tublisti pingutusi, väga mitmes mõttes - ja poja abi ka sealjuures. Mõistagi oli lisaks mainituga seonduvale tublile peatäiele igati väärt ka samuselt külastuskäigult saadud toekas kõhutäis, rääkimata kaasa pandud ristsõnavihikust, mille lahendamine tundus pärast rakendusega Family Tree Builder maadlemist juba lust ja lillemäng.
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Sünge juhtum (ETV2)
Loetud: Akadeemia 10/2014
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Sünge juhtum (ETV2)
16.10.14
Kolmabased mõtted
Väheosaliselt tavaline tööpäev - väheosaliselt seepärast, et täna jõudis nähtavasti lõplikult kohale viimaste nädalate ja päevade väsimus ning suur, et mitte öelda suurem osa päevast kulus magamisele: vaevalt olin jõudnud üles tõusta ja end maailma asjadega kurssi viia ning asutada tööle hakkama, kui peagu kohe kiskus pead vastupandamatu jõuga padja poole ... Igatahes plaanitud väljaskäigud jäid kohe kindlasti ära, lihtsalt sissemagamise tõttu (njah, kes tahaks uskuda, et kell 17 Eesti aja järgi algavale üritusele on võimalik sisse magada, aga nii oli ...). Mõni tund õnnestus siiski ka töövalmilt üleval püsida, nii et päris miinusesse päeva kirjutada ka ei saa.
Aga olgu täna ära märgitud ka enese saba kohustusliku kergitamise korras üks möödunud nädala asi, mis varem on märkimata ununenud. Nimelt tutvustas Arjakase Küllo Kuku raadios mu seni viimast ilmunud tõlkeraamatut "Spioonid ja komissarid". Selle igati sümpaatse tutvustuse juures tuleks ära õiendada üks asi, osaliselt muidugi samuti enese saba kergitamise raames, aga ka muidu. Nimelt räägib ta üpris pikalt, lausa mitu minutit (selles ühe failina kuulatavas lingis kuskil minutite 35 ja 40 vahel) toimetaja väärikast ja võib-olla tänamatustki tööst raamatu varustamisel joonealuste märkustega. Toimetaja ise juba pöördus mu poole enda sõnul piinlikkustundega, et teda niimoodi esile tõsteti - ja tõsi ta on, need joonealused märkused ei ole mitte tema, vaid minu panus. Mis ei tähenda sugugi, et samuse toimetaja panus oleks kuidagi vähesem või tähelepanuväärsetum: tema väga asjatundlikud märkused aitasid nii neid joonealuseid märkusi juurde tekitada kui ka üldiselt raamatut palju täpsemaks ja sujuvamaks muuta
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Haven (Universal Channel), Pilvede all (Kanal2)
Aga olgu täna ära märgitud ka enese saba kohustusliku kergitamise korras üks möödunud nädala asi, mis varem on märkimata ununenud. Nimelt tutvustas Arjakase Küllo Kuku raadios mu seni viimast ilmunud tõlkeraamatut "Spioonid ja komissarid". Selle igati sümpaatse tutvustuse juures tuleks ära õiendada üks asi, osaliselt muidugi samuti enese saba kergitamise raames, aga ka muidu. Nimelt räägib ta üpris pikalt, lausa mitu minutit (selles ühe failina kuulatavas lingis kuskil minutite 35 ja 40 vahel) toimetaja väärikast ja võib-olla tänamatustki tööst raamatu varustamisel joonealuste märkustega. Toimetaja ise juba pöördus mu poole enda sõnul piinlikkustundega, et teda niimoodi esile tõsteti - ja tõsi ta on, need joonealused märkused ei ole mitte tema, vaid minu panus. Mis ei tähenda sugugi, et samuse toimetaja panus oleks kuidagi vähesem või tähelepanuväärsetum: tema väga asjatundlikud märkused aitasid nii neid joonealuseid märkusi juurde tekitada kui ka üldiselt raamatut palju täpsemaks ja sujuvamaks muuta
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Haven (Universal Channel), Pilvede all (Kanal2)
15.10.14
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mille õhtupoolikusse tõi vaheldust Nõmme mälumängu järjekordne voor. Seekord läks meil päris hästi: kui üldse, siis võib pidada lauda jäänuks ainult üht vastust, mis meil küll läbi käis, aga vaielustest hoolimata paberile siiski ei jõudnud. Kokkuvõttes neljas koht (mis oleks võinud olla ka kolmanda koha jagamine, kui too laudajäänud oleks ikka ära vastatud saanud), mis on täiesti normaalne või isegi üsna hea meie kohta.
Sellelt nauditavalt, kuid väsitavalt ürituselt koju jõudnuna ootas aga ees teistlaadi elamus, täpsemalt jalgpall ja veel täpsemalt 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste järjekordne valikmäng, kus vastakuti olid seekord Saksamaa ja Iirimaa. Sakslased olid alles äsja nende jaoks arvatavasti päris alandavalt kaotanud Poolale ja sestap küllaü rohkelt aru pidanud ja trenni teinud, nii et tänane mäng oli sootuks teist masti (võib-olla küll ka sellepärast, et iirlased pole poolakad ja vastupidi). Ent sellest hoolimata, et sakslaste mäng oli igas võimalikus mõttes parem, ei õnnestunud neil ometi kuidagi saavutada peamist eesmärki ehk palli iirlaste väravasse toimetada. Visa pingutamise järel üsna mängu lõpul nad siiski oma tahtmise said. Mis mõistagi tõi kaasa iirlaste ägeda reaktsiooni ja mängupildi tunduva elavnemise. Loomulikult oli ka sakslaste kaitseliin tugev, aga paistis, et nad olid paariks viimaseks minutiks jõudnud järeldusele, et iirlaste pingutused nagunii vilja ei kanna, ja hakkasid juba ainult aega mängima. Mis tõi sõna otseses mõttes viimasel sekundil karistuse ning mäng lõppeski 1:1 viigiga - mis vaieldamatult viib sakslaste moraali veelgi alla, sest lõppeks peaks isegi meeskonna uuenemisest hoolimata Poola ja eriti Iirimaa olema vastased, keda lihtsalt tuleks võita. Aga muidugi, valiktsükkel on veel pikk, praegu oli kümnest mängust alles kolmas, ja ka sakslaste "uuel" meeskonnal on potentsiaali kõvasti, see oli selge nii Poola kui ka Iiri mängust, nii et ma ikkagi loodan, et ka need uued mehed koondises, kelle nimesid on algul ehk veidi raske meeldegi jätta, siiski suudavad kenasti sisse sulanduda ning taastada selle Saksamaa jalgpallimassina võimsuse, millega ju nii harjunud ollakse, eriti pärast äsjast maailmameistritiitlit.
Loetud: [digi] oktoober 2014
Vaadatud: jalgpalli Euro 2016 valikmäng Saksamaa-Iirimaa (RTL), Plekktrumm (ETV2)
Sellelt nauditavalt, kuid väsitavalt ürituselt koju jõudnuna ootas aga ees teistlaadi elamus, täpsemalt jalgpall ja veel täpsemalt 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste järjekordne valikmäng, kus vastakuti olid seekord Saksamaa ja Iirimaa. Sakslased olid alles äsja nende jaoks arvatavasti päris alandavalt kaotanud Poolale ja sestap küllaü rohkelt aru pidanud ja trenni teinud, nii et tänane mäng oli sootuks teist masti (võib-olla küll ka sellepärast, et iirlased pole poolakad ja vastupidi). Ent sellest hoolimata, et sakslaste mäng oli igas võimalikus mõttes parem, ei õnnestunud neil ometi kuidagi saavutada peamist eesmärki ehk palli iirlaste väravasse toimetada. Visa pingutamise järel üsna mängu lõpul nad siiski oma tahtmise said. Mis mõistagi tõi kaasa iirlaste ägeda reaktsiooni ja mängupildi tunduva elavnemise. Loomulikult oli ka sakslaste kaitseliin tugev, aga paistis, et nad olid paariks viimaseks minutiks jõudnud järeldusele, et iirlaste pingutused nagunii vilja ei kanna, ja hakkasid juba ainult aega mängima. Mis tõi sõna otseses mõttes viimasel sekundil karistuse ning mäng lõppeski 1:1 viigiga - mis vaieldamatult viib sakslaste moraali veelgi alla, sest lõppeks peaks isegi meeskonna uuenemisest hoolimata Poola ja eriti Iirimaa olema vastased, keda lihtsalt tuleks võita. Aga muidugi, valiktsükkel on veel pikk, praegu oli kümnest mängust alles kolmas, ja ka sakslaste "uuel" meeskonnal on potentsiaali kõvasti, see oli selge nii Poola kui ka Iiri mängust, nii et ma ikkagi loodan, et ka need uued mehed koondises, kelle nimesid on algul ehk veidi raske meeldegi jätta, siiski suudavad kenasti sisse sulanduda ning taastada selle Saksamaa jalgpallimassina võimsuse, millega ju nii harjunud ollakse, eriti pärast äsjast maailmameistritiitlit.
Loetud: [digi] oktoober 2014
Vaadatud: jalgpalli Euro 2016 valikmäng Saksamaa-Iirimaa (RTL), Plekktrumm (ETV2)
14.10.14
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: [digi] oktoober 2014
Vaadatud: Valge kaardivägi (ETV2), Välisilm (ETV), Ameerika nuhkimisühendriigid (ETV), Elavad surnud (Fox)
Loetud: [digi] oktoober 2014
Vaadatud: Valge kaardivägi (ETV2), Välisilm (ETV), Ameerika nuhkimisühendriigid (ETV), Elavad surnud (Fox)
13.10.14
Pühabased mõtted
Selline iseäralik päev, mis algas viimase nädala-poolteise äärmiselt ebaühtlase elik peaaegu olematu une- ja ärkveloleku graafiku järel õige vara, mistõttu turgatas pähe mõte võtta - kuivõrd tarkvara tõlkimine on paraku taas kuidagi natuke unarule jäänud - kätte ja ette Mageia tõlgete ajakohastamine. Olemasoleva aimduse kinnituseks polnud nende kallal väga palju vaeva, sest Mageia 5 ei sisalda Mageia enda tööriistade osas just kuigi palju selliseid uuendusi, mis oleksid selgelt nähtavad ja seeläbi ka tõlkimist võiksid vajada (see tähendab täpsemalt, et mitmesuguseid muutusi neis tööriistus küll on, aga enamik neist ei olegi mõeldud nähtavad olema, vaid pigem töökindlust suurendama, turvet tagama ja nii edasi). Kõige rohkem vajas kohendamist dokumentatsioon ehk paigaldamise ja juhtimiskeskuse käsiraamatud, milles mäletatavasti leidus mitmeidki kohti, mis sisaldasid vaid lühikest teadet "veel kirjutamata". Osa neist on nüüd siis valmis kirjutatud ja pärast tänast ka eesti keelde tõlgitud. Kõige muu tõlkimise käigus suutsin ma Mageia veebilehekülgi ligemale tunniks ajaks likvideerida ka kogu Mageia veebi ühe äärmiselt ebaõnnestunud sissekandega, aga õnneks leidus tarku inimesi, kes erinevalt minust oskasid selle olukorra ka tagasi pöörata, nii et distributsioon on ikka endiselt veebis esindatud.
Selle töise panuse kõrval sisaldas tänane päev mõistagi ka traditsioonilist külaskäiku ema juurde, mis, nagu ikka, tähendas toekat kõhutäit ja tublit peatäit, seda viimast seekord küll mitte ristsõnavihikute kujul (mida samuti oli, tervelt kaks, kuigi selliseid pisikesed), vaid hoopis ema aitamise kujul graafilise sugupuu koostamisel. Too MyHeritage'i Family Tree Builder on kahtlemata üks võimas tööriist, aga selle kasutamine pole sugugi nii lihtne (ja on mõneti lausa vihaleajav, näiteks teksti redigeerimise osas: no miks paganamuse pärast valitakse sõnal topeltklõpsu tehes mitte ainult sõna, vaid ka tühik nii ees kui taga, nii et sel moel kustutamise järel eelnev ja järgnev sõna nagu naksti kokku liituvad? no miks küll?), eriti kui too sugupuu on selline suuremat sorti.
Ka Türi tädi oli tänaseks Tallinnasse tulnud ja mu päralejõudmise ajaks ema juurde saabunud. Tema käis siin õieti mingil koertenäitusel, nii ise vaatamas kui ka ilmselt oma vastsele koersõbrale maailma tutvustamas. Need jorkid on ikka ühed naljakad koerad küll, sellised pisikesed ja nunnud, aga omamoodi kiiksudega. Jäi teine tädi süles tukkuma, tukkus ja tukkus kenasti, aga ühel hetkel, kui ema teisest toast tuli, hakkas järsku hirmsasti urisema, nii et ema kohe ära ehmatas. Astus ema siis talle lähemale ja küsib, et kas on midagi pahasti teinud, et nii kurjalt kohe. Koer uriseb edasi. Ema sirutab käe ja silitab, mille peale koer avab silmad ja hakkab rõõmsalt emaga kaasa liigutama. Nojah, ilmselt oli ta siis tukkumise ajal midagi oma unes näinud, mis urisema ajas, aga neil jorkidel on silmad ka sellise paraja karvapulsti taga, et saa tast nüüd aru, millal ta õieti magab või mitte :-) Lahe vahva väike tegelane igatahes.
Õhtupoolikusse tõi ootusärevust ja elevust aga jalgpalli EM 2016 järjekordne valikmäng, milles Eesti vastaseks oli Inglismaa. Muidugi, pärast äsjast kaotust Leedule ei olnud ootused just väga suured, sest kuidas ka ei võtaks, Inglismaa on üldiselt ikka kindlasti tugevam vastane. Aga noh, Eesti meeskonna omapära (tõsi, mitte ainult nende) paistab olevat see, et nõrgemate vastaste vastu mängitakse nõrgemalt kui tugevamate vastu :-) Inglismaa mäng oli, nagu nende koondise oma tavapäraselt kipub olema, küllaltki kesine - see on lausa imetabane, kuidas nad seda oskavad: klubid mängivad neil hästi, isegi väga hästi, ka nõndanimetatud inglise kooli jalgpallurid on väga heal tasemel, olgu kodumaa klubides või mujal, aga koondise mäng on juba aastakümneid aina longanud ja longanud. Muidugi, üldises plaanis olid nad Eestist tugevamad, mis ei olnud ka midagi imestada, aga see, et nad suutsid võita ainult 1:0, kõneleb mõneti juba iseenda eest. Selles mõttes mängis Eesti kaotusest hoolimata vaat et pareminigi, suutes oma kaitsega üldjuhul inglased täiesti hambutuks muuta - see ainus väravgi ei tulnud ju mängust endast, vaid karistuslöögist. Jääb üle vaid loota, et kuu aja pärast San Marino vastu mängides suudab Eesti siiski võidu võtta, mitte ei lange jälle skeemi "nõrkadega nõrgalt või lausa kaotusega" ...
Loetud: TM Kodu ja energia 10/2014, [digi] oktoober 2014
Vaadatud: jalgpalli EM 2016 valikmäng Eesti-Inglismaa (ETV), Viimane laev (TNT Film), Langev taevas (TNT Film)
Selle töise panuse kõrval sisaldas tänane päev mõistagi ka traditsioonilist külaskäiku ema juurde, mis, nagu ikka, tähendas toekat kõhutäit ja tublit peatäit, seda viimast seekord küll mitte ristsõnavihikute kujul (mida samuti oli, tervelt kaks, kuigi selliseid pisikesed), vaid hoopis ema aitamise kujul graafilise sugupuu koostamisel. Too MyHeritage'i Family Tree Builder on kahtlemata üks võimas tööriist, aga selle kasutamine pole sugugi nii lihtne (ja on mõneti lausa vihaleajav, näiteks teksti redigeerimise osas: no miks paganamuse pärast valitakse sõnal topeltklõpsu tehes mitte ainult sõna, vaid ka tühik nii ees kui taga, nii et sel moel kustutamise järel eelnev ja järgnev sõna nagu naksti kokku liituvad? no miks küll?), eriti kui too sugupuu on selline suuremat sorti.
Ka Türi tädi oli tänaseks Tallinnasse tulnud ja mu päralejõudmise ajaks ema juurde saabunud. Tema käis siin õieti mingil koertenäitusel, nii ise vaatamas kui ka ilmselt oma vastsele koersõbrale maailma tutvustamas. Need jorkid on ikka ühed naljakad koerad küll, sellised pisikesed ja nunnud, aga omamoodi kiiksudega. Jäi teine tädi süles tukkuma, tukkus ja tukkus kenasti, aga ühel hetkel, kui ema teisest toast tuli, hakkas järsku hirmsasti urisema, nii et ema kohe ära ehmatas. Astus ema siis talle lähemale ja küsib, et kas on midagi pahasti teinud, et nii kurjalt kohe. Koer uriseb edasi. Ema sirutab käe ja silitab, mille peale koer avab silmad ja hakkab rõõmsalt emaga kaasa liigutama. Nojah, ilmselt oli ta siis tukkumise ajal midagi oma unes näinud, mis urisema ajas, aga neil jorkidel on silmad ka sellise paraja karvapulsti taga, et saa tast nüüd aru, millal ta õieti magab või mitte :-) Lahe vahva väike tegelane igatahes.
Õhtupoolikusse tõi ootusärevust ja elevust aga jalgpalli EM 2016 järjekordne valikmäng, milles Eesti vastaseks oli Inglismaa. Muidugi, pärast äsjast kaotust Leedule ei olnud ootused just väga suured, sest kuidas ka ei võtaks, Inglismaa on üldiselt ikka kindlasti tugevam vastane. Aga noh, Eesti meeskonna omapära (tõsi, mitte ainult nende) paistab olevat see, et nõrgemate vastaste vastu mängitakse nõrgemalt kui tugevamate vastu :-) Inglismaa mäng oli, nagu nende koondise oma tavapäraselt kipub olema, küllaltki kesine - see on lausa imetabane, kuidas nad seda oskavad: klubid mängivad neil hästi, isegi väga hästi, ka nõndanimetatud inglise kooli jalgpallurid on väga heal tasemel, olgu kodumaa klubides või mujal, aga koondise mäng on juba aastakümneid aina longanud ja longanud. Muidugi, üldises plaanis olid nad Eestist tugevamad, mis ei olnud ka midagi imestada, aga see, et nad suutsid võita ainult 1:0, kõneleb mõneti juba iseenda eest. Selles mõttes mängis Eesti kaotusest hoolimata vaat et pareminigi, suutes oma kaitsega üldjuhul inglased täiesti hambutuks muuta - see ainus väravgi ei tulnud ju mängust endast, vaid karistuslöögist. Jääb üle vaid loota, et kuu aja pärast San Marino vastu mängides suudab Eesti siiski võidu võtta, mitte ei lange jälle skeemi "nõrkadega nõrgalt või lausa kaotusega" ...
Loetud: TM Kodu ja energia 10/2014, [digi] oktoober 2014
Vaadatud: jalgpalli EM 2016 valikmäng Eesti-Inglismaa (ETV), Viimane laev (TNT Film), Langev taevas (TNT Film)
12.10.14
Laubased mõtted
Suuremalt jaolt tavaline tööpäev, ehkki tugevate magamisretsidiividega - nähtavasti seepärast, et ma eile ei maganud mitte kakskümmend tundi ühtejärgi, vaid mõningate eri pikkusega pausidega, oli ka täna selline unine olek ja kiskus mitu korda tukakile. Või siis on unitõbi kallale tulnud, aga see on juba vähem usutav.
Ehkki tavapärane laupäevane Eesti meistriliiga jalgpall oli EM 2016 valikmängude tõttu täna puudu, sai siiski õhtupoolikul vaadata üht neist valikmängudest, nimelt äsjase maailmameistri Saksamaa ja Poola vahel. Nagu on kahe maa poliitilised suhted varasemas ajaloos olnud kohati õige tulised, nii on ka tavaliselt nende jalgpallikohtumised õige ägedad. Ja selles mõttes ei pidanud tänagi pettuma. Või õigemini, kui üldse milleski pettuda oli, siis mu tavapäraste lemmikute sakslaste esituses. Äsjased maailmameistrid elasid suvel üle mitme olulise mängija pensioneerumise, mistõttu oli juba ette huvitav jälgida, kuidas uuenenud koosseis toime tuleb eeldatavalt küll nõrgema, aga siiski alati võimalikult visa vastupanu osutava vastasega. Ja paraku ei tulnud sugugi: oli näha, et see kuulus Saksa massin pole kuhugi kadunud, aga töötas ta ainult hooti, tõsise kriuksumisega, võiks öelda. Ülekaal oli pidevalt küll sakslaste käes, aga poolakate kaitset nad murda korralikult ei suutnudki ega ka puurivahist mööda mängida. Küll suutsid seda poolakad, kes küll haruharva Saksa värava alla jõudsid, aga neist harvist korrist tervelt kahel korral palli ka sisse suruda oskasid, nii et tulemuseks jäigi 2:0 Poola kasuks. Mis vaieldamatult oli sakslastele paras põnts: nii nukraid nägusid pärast mängu ei ole ma sakslastel ammu näinud (masendus tundus olevat palju sügavamgi kui eestlastel äsja Leedult kaotust saades). Aga noh, ma optimistina siiski loodan, et ka see uuenenud koosseis õnnestub sakslastel lõpuks mängima saada, sest potentsiaali vaieldamatult on.
Loetud: TM Kodu ja ehitus 10/2014, TM Kodu ja energia 10E/2014
Vaadatud: Plekktrumm (ETV2), jalgpalli EM 2016 valikmäng Poola-Saksamaa (RTL)
Ilmunud tõlked: Irina Tokareva. Vaeslaps ja armastav isa (Postimees, 11.10.2014)
10.10.14
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille lõpupoole tõi elevust ja ärevust ja muidki tundeid Eesti jalgpallikoondise järjekordne mäng, milles sel korral oli vastaseks Leedu. Eelmine mäng Sloveeniaga muidugi andis kõigest hoolimata sellise positiivse toonuse ja ootuse, et kui ka mõne päeva pärast Inglismaa vastu läheb raskeks nii või teisiti, siis Leedu vastu võiks ehk päris korraliku ja mõistagi samamoodi positiivse tulemusega mängu teha. Ootused ja lootused täitusid selles mõttes, et mängul oli tõepoolest positiivne tulemus, teisisõnu üks võistkond võitis, mitte ei jäänud see viiki - aga paraku ei olnud see võitja Eesti.
Mäng ise oli valdavalt selline suur pusimine ja närveldamine, ilma erilise ilu ja huvitavusetagi. Vähemalt umbes esimese kolmveerandi või nii ulatuses ehk seni, kuni Eesti väravavaht pudistas palli ja leedulased osavalt selle väravasse tõukasid. Seejärel läksid eestlased natuke elavamaks, aga tulu sellest paraku ei tõusnud. Eks seal võib palju põhjusi olla, aga peamine on pigem see, et mingil põhjusel ei suutnud Eesti eriti esimesel poolajal näidata isegi mitte seda söödutaset, mis oli olemas Sloveenia mängus (ja mida ma tookord nimetasin hädasti parandamist vajavaks). Iseenesest polnud leedulastegi mäng kuigi hea ega vaatamisväärne, vähemalt mitte sellise suhteliselt võrdse vastase nagu Eesti vastu, aga jah, kui ikka ise löögile pääseda ei oska, siis ei ole paraku ka midagi väga nuriseda, kui tulemus tuleb selline nagu tuli ...
Tänase päeva palju positiivsema poole peale võib aga kanda ühe, kuidsa öelda, maitseelamuse. Ma eile mainisin läbikäimist ühe tuttava juurest, kes pani armsalt kaasa paar purki õunamoosi. Või nii ta ütles, lisades, et üks on pisut vedelam, teine paksem. Ma ei olegi päris kindel, kumma purgi ma nüüd täna maitsmiseks välja võtsin, aga igatahes läks nii, et ma mõtlesin, et võtan paar lusikatäit maitseks ja siis jätan paremaks ja mõnusamaks ajaks seisma. Need paar lusikatäit ma muidugi võtsingi, aga oma suureks üllatuseks avastasin seejärel, et purk on nagu naksti tühjaks saanud :-)
Siinkohal tuleb ja tasub kahtlemata meenutada, ütleme, et väikeseks selgituseks, seda, kuidas mu lapsepõlves oli müügil toode nimega "Õunakaste" (tänapäeval öeldaks ilmselt püree või võib-olla mehu, aga toona piisast kastmest küll). Ja kuidas see mulle nii hirmkangesti maitses, et ma igal vähegi võimalusel (see tähendab kui kohalikus külapoes või mõnes muus poes, kuhu ma sattusin, muidugi parajasti ikka seda oli ja et oli ka raha selle ostmiseks) seda ikka hankida püüdsin ja naudinguga suhu kummutasin. See oli muidugi lapsepõlverõõm, sest kui ma kunagi 1990. aastatel sama nimega (võimalik, et toodetakse seniajani, siis igatahes toodeti) purgi poest hankisin, siis oli see muutunud mingiks palju vedelamaks ja maitsetumaks, kuidas öeldagi, lögaks. Aga see, mis mul täna asjast õieti aru saamatagi purgist täitsa ära haihtus, oli just selline "õunakaste" nagu lapsepõlves, ma julgeks öelda, et kohe täitsa igas mõttes ja aspektis. Olgu selle valmistaja ka siinse ajaveebi vahendusel igati ära tänatud ja õnnistatud!
Loetud: TM Kodu ja ehitus 10/2014
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), jalgpalli EM 2016 valikmäng: Leedu-Eesti (ETV)
Mäng ise oli valdavalt selline suur pusimine ja närveldamine, ilma erilise ilu ja huvitavusetagi. Vähemalt umbes esimese kolmveerandi või nii ulatuses ehk seni, kuni Eesti väravavaht pudistas palli ja leedulased osavalt selle väravasse tõukasid. Seejärel läksid eestlased natuke elavamaks, aga tulu sellest paraku ei tõusnud. Eks seal võib palju põhjusi olla, aga peamine on pigem see, et mingil põhjusel ei suutnud Eesti eriti esimesel poolajal näidata isegi mitte seda söödutaset, mis oli olemas Sloveenia mängus (ja mida ma tookord nimetasin hädasti parandamist vajavaks). Iseenesest polnud leedulastegi mäng kuigi hea ega vaatamisväärne, vähemalt mitte sellise suhteliselt võrdse vastase nagu Eesti vastu, aga jah, kui ikka ise löögile pääseda ei oska, siis ei ole paraku ka midagi väga nuriseda, kui tulemus tuleb selline nagu tuli ...
Tänase päeva palju positiivsema poole peale võib aga kanda ühe, kuidsa öelda, maitseelamuse. Ma eile mainisin läbikäimist ühe tuttava juurest, kes pani armsalt kaasa paar purki õunamoosi. Või nii ta ütles, lisades, et üks on pisut vedelam, teine paksem. Ma ei olegi päris kindel, kumma purgi ma nüüd täna maitsmiseks välja võtsin, aga igatahes läks nii, et ma mõtlesin, et võtan paar lusikatäit maitseks ja siis jätan paremaks ja mõnusamaks ajaks seisma. Need paar lusikatäit ma muidugi võtsingi, aga oma suureks üllatuseks avastasin seejärel, et purk on nagu naksti tühjaks saanud :-)
Siinkohal tuleb ja tasub kahtlemata meenutada, ütleme, et väikeseks selgituseks, seda, kuidas mu lapsepõlves oli müügil toode nimega "Õunakaste" (tänapäeval öeldaks ilmselt püree või võib-olla mehu, aga toona piisast kastmest küll). Ja kuidas see mulle nii hirmkangesti maitses, et ma igal vähegi võimalusel (see tähendab kui kohalikus külapoes või mõnes muus poes, kuhu ma sattusin, muidugi parajasti ikka seda oli ja et oli ka raha selle ostmiseks) seda ikka hankida püüdsin ja naudinguga suhu kummutasin. See oli muidugi lapsepõlverõõm, sest kui ma kunagi 1990. aastatel sama nimega (võimalik, et toodetakse seniajani, siis igatahes toodeti) purgi poest hankisin, siis oli see muutunud mingiks palju vedelamaks ja maitsetumaks, kuidas öeldagi, lögaks. Aga see, mis mul täna asjast õieti aru saamatagi purgist täitsa ära haihtus, oli just selline "õunakaste" nagu lapsepõlves, ma julgeks öelda, et kohe täitsa igas mõttes ja aspektis. Olgu selle valmistaja ka siinse ajaveebi vahendusel igati ära tänatud ja õnnistatud!
Loetud: TM Kodu ja ehitus 10/2014
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), jalgpalli EM 2016 valikmäng: Leedu-Eesti (ETV)
9.10.14
Kolmabased mõtted
Selline pisuke väiketöödesesooni otste sõlmimise ning taas põhitöösse sukeldumise päev, mille sisse mahtus siiski ka Mageia sõprade kokkusaamine. Njah, kuu esimesest neljapäeva traditsioonist tuleb meil nüüd paraku vähemalt mõneks ajaks nähtavasti loobuda, sest niigi suhteliselt vähestest kooskäijatest üks on otsustanud end päid- ja kaelupidi poliitikasse heita ning üks selle mingi vabakonnaga või mis iganes selle nimi ka ei oleks kooskalpsamise miinuseid on neljapäevade hõivamine ... Nii et tuleks siis öelda, et toimus uustraditsiooniline iga kuu esimese kolmapäeva sel kuul nädala võrra edasi lükatud Mageia sõprade kokkusaamine :-) Koht ja muud asjaolud jäid küll samaks, nagu ka seltskondlik sisu, nii et selles mõttes pole midagi muutunud.
Kokkusaamise järel sammusin läbi ka ühe tuttava juurest, kes hiljaaegu mu suureks rõõmuks ja õnneks otsustas kaasa aidata mu vabastamisele täiesti tarbetult seisvatest ja aina rohkenevatest purkidest (küll mitte kõigist, aga siiski tublisti), et ise nende sisse asuda igasugu head ja paremat panema, mida õuntest (ja mine teab veel millest) valmistada saab. Nüüd soovis ta otsekui tänuks paar täidetud purki tagasi anda - ja mul polnud selle vahetuskauba (ütleme, et umbes üks täidetud purk tosina tühja vastu või kuidas täpselt see vahetuskurss nüüd kujuneski) mõistagi midagi, sest kuigi ma ise ei viitsi sugugi õunu ega õieti muidki mõnusaid loodusaadusi niimoodi töödelda, et neid saaks pikemalt kui vahetult eesseisva söömaaja tarbeks säilitada, siis ei ole mul mitte kõige pisemat ega vähimatki selle vastu, kui keegi on seda ometi teinud ja ma sellest osa saan :-)
Loetud: Tehnikamaailm 10/2014
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Edward Lucas: Venemaa hübriidarsenal (Postimees, 08.10.2014)
Kokkusaamise järel sammusin läbi ka ühe tuttava juurest, kes hiljaaegu mu suureks rõõmuks ja õnneks otsustas kaasa aidata mu vabastamisele täiesti tarbetult seisvatest ja aina rohkenevatest purkidest (küll mitte kõigist, aga siiski tublisti), et ise nende sisse asuda igasugu head ja paremat panema, mida õuntest (ja mine teab veel millest) valmistada saab. Nüüd soovis ta otsekui tänuks paar täidetud purki tagasi anda - ja mul polnud selle vahetuskauba (ütleme, et umbes üks täidetud purk tosina tühja vastu või kuidas täpselt see vahetuskurss nüüd kujuneski) mõistagi midagi, sest kuigi ma ise ei viitsi sugugi õunu ega õieti muidki mõnusaid loodusaadusi niimoodi töödelda, et neid saaks pikemalt kui vahetult eesseisva söömaaja tarbeks säilitada, siis ei ole mul mitte kõige pisemat ega vähimatki selle vastu, kui keegi on seda ometi teinud ja ma sellest osa saan :-)
Loetud: Tehnikamaailm 10/2014
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Edward Lucas: Venemaa hübriidarsenal (Postimees, 08.10.2014)
8.10.14
Teisibased mõtted
Jah, täna oli siis lõpuks väiketööpäevade viimane järk käes ja nüüd enam-vähem läbi - homsekski jääb üht-teist veel siluda, aga töö kui selline on seljataga. Ohjah, kuus päeva ja umbes 120 000 tähemärki, see oli ikka päris pingutav - ja oleks need siis olnud sellised lihtsad nunnud tekstid ... Teisest küljest võib muidugi tunda ka rõõmu ja uhkust ja nüüd vaid oodata, millal saabub see hetk, mil ma jalalt kukun ja nii ööpäeva ringis magan ...
Loetud: Tehnikamaailm 10/2014
Vaadatud: Must nimekiri (Kanal2), Tsentuurio (Kanal2)
Loetud: Tehnikamaailm 10/2014
Vaadatud: Must nimekiri (Kanal2), Tsentuurio (Kanal2)
7.10.14
Esmabased mõtted
Jätkuvalt väiketööpäev, aga tunneli lõpus hakkab tasapisi juba õhkõrna valgust paistma.
Loetud: Tehnikamaailm 10/2014
Vaadatud: Valge kaardivägi (ETV2), Välisilm (ETV), Iraagi fiasko (ETV), Almost Human (Sat1)
Loetud: Tehnikamaailm 10/2014
Vaadatud: Valge kaardivägi (ETV2), Välisilm (ETV), Iraagi fiasko (ETV), Almost Human (Sat1)
6.10.14
Pühabased mõtted
Maru pingeline väiketööpäev, paraku sugugi veel mitte viimane, mille sisse ma siiski suutsin ära mahutada tavapärase külaskäigu ema juurde. Mis, nagu ikka, tähendas üht ääretult kopsakat kõhutäit - ohjah, no mis saan vaene mina teha, kui kartul ja hakklihakaste puhtalt mõistuse kõrvale lükkavad ja vaid toitu sisse vohmida andva käsu alles jätavad! - ja sellele järgnevat tublit peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul.
Loetud: Imeline Ajalugu 9/2014
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Spordiriistad Tartust (ETV), ENSV (ETV), Viimane laev (TNT Film), Langev taevas (TNT Film), Jack Reacher (Pro7)
Loetud: Imeline Ajalugu 9/2014
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Spordiriistad Tartust (ETV), ENSV (ETV), Viimane laev (TNT Film), Langev taevas (TNT Film), Jack Reacher (Pro7)
5.10.14
Laubased mõtted
Kui öelda võimalikult lühidalt, tasakaalukalt, viisakalt ja taas ilma vahkvihha sattumata, siis läks tänane päev täiesti persse. Nimelt oli mul kavas lõpuks ometi jõuda Türile õunafestivalile, kuhu ma olen niigi tahtnud algusest peale minna ja kuhu sel aastal eriti tõmbas soov natuke põhjalikumalt seda rasket puudelõikamise kunsti natuke lähemalt (loodetavasti) asjatundja käe all tundma õppida. Aga nagu eelnevast järeldada võib, teoks see ei saanud, jah, isegi selle rongi saba ei näinud ma enam, mille peale oleksin pidanud istuma, et asjast osa saada. Süüdi, nojah, on muidugi Savisaar: tema on selline hea peksukott elik patuoinas, kui teda süüdistada, ei eksi kunagi. Kuigi, kui lõpuni aus olla, siis võib süüdi olla veel üks isik, aga tema nime ja isikukoodi ei hakka ma siinkohal nimetama, sest pole ju ometi sobilik ega teistele blogipidajatele eeskujuks oma ajaveebis iseennast järsku sõimama hakata ...
Ei lohutanud mind väga seegi, et mittesõitmine andis võimaluse näha jalgpalli meistriliiga mängu Levadia ja Nõmme Kalju vahel, millest oli kohe selge, et hooaeg hakkab lõppema: nii tuline ja vihane andmine käis ja nii palju dramaatikat oli kuni viimaste hetkedeni sees. Kaks punast kaarti pole samuti kõige tavalisem nähtus, aga sedagi sai täna näha, nagu ka seda, kuidas mänguseis ja tulemus võib päris viimseil hetkil veel dramaatiliselt muutuda. Jah, 3:2 Levadia kasuks lõppes mäng, kui keegi ei tea, aga see võit oli alles üleminutite saak. Aga et mängisid võistkonnad, kes on Eesti meistrisarja tipus ja milles seeläbi mängib ka hulk neid, kel lähipäevil ees koondise mängud, oli hea igal juhul näha, et mehed paistavad olevat löögivalmis.
Muidugi, selles mõttes oli mittesõit hea, et kõigi nende väiketöödega sai omajagu edasi, kuigi paraku mitte lõpule.
Loetud: Imeline Ajalugu 9/2014
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Levadia - Nõmme Kalju (ETV), Haven (Universal Channel)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: halleluuja armastusele (Postimees, 04.10.2014)
Ei lohutanud mind väga seegi, et mittesõitmine andis võimaluse näha jalgpalli meistriliiga mängu Levadia ja Nõmme Kalju vahel, millest oli kohe selge, et hooaeg hakkab lõppema: nii tuline ja vihane andmine käis ja nii palju dramaatikat oli kuni viimaste hetkedeni sees. Kaks punast kaarti pole samuti kõige tavalisem nähtus, aga sedagi sai täna näha, nagu ka seda, kuidas mänguseis ja tulemus võib päris viimseil hetkil veel dramaatiliselt muutuda. Jah, 3:2 Levadia kasuks lõppes mäng, kui keegi ei tea, aga see võit oli alles üleminutite saak. Aga et mängisid võistkonnad, kes on Eesti meistrisarja tipus ja milles seeläbi mängib ka hulk neid, kel lähipäevil ees koondise mängud, oli hea igal juhul näha, et mehed paistavad olevat löögivalmis.
Muidugi, selles mõttes oli mittesõit hea, et kõigi nende väiketöödega sai omajagu edasi, kuigi paraku mitte lõpule.
Loetud: Imeline Ajalugu 9/2014
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Levadia - Nõmme Kalju (ETV), Haven (Universal Channel)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: halleluuja armastusele (Postimees, 04.10.2014)
3.10.14
Neljabased mõtted
Tavaline väiketööpäev - mõtlesin, et see oleks ehk kohane väljendus nende päevade kohta, mil põhitöö elik raamatute tõlkimise tarbeks ei jää sugugi enam aega, vaid kogu jõud ja ramm ja jaks kulub mitmesuguste väiketööde ehk ajakirjandusele mõeldud artiklite tõlkimise peale täiesti ära. Täna olid neiks väiketöiks siis üks artikkel Postimehe hüvanguks ja vaevanägemine artikliga Diplomaatia hüvanguks.
Loetud: Tuna 3/2014
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Sünge juhtum (ETV2)
Loetud: Tuna 3/2014
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Sünge juhtum (ETV2)
2.10.14
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mis, jah, oh üllatust ja vaat et isegi mõningast rõõmu, möödus peamiselt lugemise tähe all. Eks sedagi ole vaja mõnikord teha, eriti kui tahetakse anda välja mõne tõlgitud raamatu kordustrükki, aga sa oled ära kaotanud oma toona, ilmumise ajal tehtud märkmed, mida võiks teoses parandada :-)
Loetud: kogu päeva
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Arsenal-Galatasaray (TV6)
Loetud: kogu päeva
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Arsenal-Galatasaray (TV6)
1.10.14
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, millest küll nähtavasti paari viimase päeva üleelamiste tõttu ebaproportsionaalselt palju aega kulus lihtsalt magamisele, aga mille käigus lisaks mainitule siiski laekus ka üks uus huvitav (lühi)tööpakkumine, millest ma nähtavasti kinni haaran. Muidu rien.
Loetud: Tuna 3/2014
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Manchester City - Roma (TV6), Plekktrumm (ETV2)
Loetud: Tuna 3/2014
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Manchester City - Roma (TV6), Plekktrumm (ETV2)
Subscribe to:
Posts (Atom)