Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Sirp oli suhteliselt tühi täna, küll aga oli lisaks kaasas Keele Infoleht, mis vähemalt mu jaoks seda tühjust veidi kompenseeris. Nojah, muidugi võis Sirbist lugeda juhtkirja, mille stiil ja keelekasutus tundub järjepanu radikaliseeruvat: päris kivisildnikliku räuskamiseni veel ei ole jõudnud, aga palju enam puudu ka ei ole... Kahju, üks kultuurileht võiks ju pakkuda midagi mõistlikumat "programmilist" lugeda, kui seda juba on otsustatud teha, aga eks ta ole... Seevastu mitmeti mõtlemapanev ja häid mõttevälgatusi sisaldav oli Idla Katrini ühiskondlik-teaduslik mõtisklus - ehkki ma usun pigem, et hüüdja hääleks kõrbes jääb seegi, nagu on ikka ja jälle jäänud igasugused "teadmuspõhised" üleskutsed (seda tegelikult sõltumata ajast ja kohast - entroopia on nii võimas asjandus, et toimib kenasti ka mõtete, tunnete ja muu sellise tasalülitajana...).

Ainuke asi, mis Sirbi põhilehes veel silma jäi, oli üks omapärane kuulutus, mida elektroonilisel kujul võib näha näiteks siin. Ajalugu õppinud ja selgelt väärtustava inimesena läheb selline muinasuse hindamine mõistagi hinge, aga sellest hoolimata tekitab veidi kummastust, kui ühe valla - mis ju iseenesest on vaid paarisaja aasta vanune moodustis, isegi kui sõna ise on vanem ja iseloomustas teatavat ühtsust nähtavasti juba muinasjulledegi ajal, kuigi tõenäoliselt mitte eriti selgepiirilist - hiilgeajaks peetakse tuhande aasta tagust aega. Ma ei tunne Anija valla ajalugu nii hästi, et hilisemast ajast midagi põhjapanevat arvata, aga ma siiski suhtuksin väikese skepsisega eelnevast tuletavasse seisukohta, et pärast toda aega on kõik olnud ainult ja ainult kehvem... Kuigi, mine tea...

Keele Infoleht oli sedakorda tervikuna pühendatud eesti (või ka mõne teise) keele kui teaduskeele võimalikkusele (paraku ei saa viidata, sest Sirbi veebikodus seda (veel?) üleval ei ole). Natuke tegelikult lausa vapustas statistika Tartu ülikoolis 21. sajandi esimesel kümnendil kaitstud doktoritööde kohta: ainult 9% eesti keeles, 87% inglise ja 3,7% teistes keeltes. Isegi humanitaarteaduste vallas oli 2010. aastal eestikeelseid doktoritöid pelgalt 38%. Mis muidugi ei tähenda, et eestikeelne teadus üldse puuduks - ma kaldun pigem arvama, et kui jätta kõrvale teatavatel erialadel arvatavasti pigem isegi mõistlik kaldumine lingua franca poole ja ehk ka vajadus olla rahvusvaheliselt "tuntud", siis on siin tegemist vahest rohkem teadusväliste teguritega (ikka tuleb pähe see neetud "indekseerimine"). Aga noh, teisest küljest sureb eesti keel siis, kui sureb viimne eestlane - ja ma kavatsen veel natuke aega elada :-)


Loetud: Horisont 5/2011
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Farscape (TV6), NCIS: Kriminalistid (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV2)