Tänasesse, muidu ettenähtavalt peaaegu sündmustevaesesse päeva, mida pidanuks sisustama vaid ühe pisikese lookese tõlkimine Postimehe hüvanguks (mis, olgu öeldud, sai ka tehtud), lükkis ennast üpris ootamatult sisse üks väljaskäik. Täpsemalt oli taas tekkinud väiksemal, aga mõnusal seltskonnal omavahel korraks kokku saada, konkreetsemaks ajendiks just tänase päeva valimisel asjaolu, et kaugelt lõunamaalt, täpsemalt Tartust, oli suurde uhkesse kiiskavasse pealinna saabunud tuttav isik, keda tükk aega nähtud poldud. Ja nii saimegi kokku kohas nimetusega Von Krahli baar, mida ma vist kunagi varemgi olen korra või paar külastanud, aga millest mingit erilist mälestust ei olnud. Ega ei saa öelda, et see nüüdki oleks mingit sügavat mällusööbivat mälestust jätnud - kummaline toiduvalik, kus praadide seas on põhimõtteliselt ainult kartulipuder :-) -, aga noh, vähemalt kokkusaamine ise oli selline igati mõnus ja meeleolukas.. Ent jäägu selle täpsem kirjeldus kõigi osalejate enda teada, siin pole paslik hakata sellest pikemalt kõnelema.
Eks muidugi jagus meeleolukust mujaltki. Nii võis näiteks üle Vabadusplatsi sammudes kuulda valjuhäälselt ruuporist hõikumas inimest, kes soovis kangesti samust ruuporit edasi anda kellelegi, kes temaga samamoodi seisaks vastu Eesti-Venemaa piirilepingule. Aga võis ka näha minu jaoks uudisena, et Rüütli tänavale on tekkinud vähemalt paar uut söögikohta (kordan, minu jaoks uudis): Schnitzelhaus ja Georgia Tavern Tbilisi, mis mõlemad jätsid kuidagi mulje, et neisse võiks kunagi sisse astuda (nojah, kui mu tänapäeval harva sattumist sellele tänavale arvestades need just selleks ajaks juba kadunud pole, kui ma selle mõtte teostamiseni jõuan ...).
Loetud: Akadeemia 4/2014
Vaadatud: Troonide mäng (Fox)
Ilmunud tõlked: I. Kablukova. Korteriühistud kahtlevad teenusepakkujas (Postimees, 14.04.2014)
No comments:
Post a Comment