Täna oli mitmete segaste tegemistega päev, aga traditsiooniliselt moodustas sellest siiski tubli osa ema külastamine. Ning mõistagi tema pakutavate toitude nautimine elik korraliku kõhutäie sissevitsutamine ja sellele järgnev kopsakas peatäis, seda mõistagi ikka ristsõnade kujul. Mida täna esindas Meistriristik, mis ühtlasi tähendas seda, et selle kallal pusimist jagus veel hilisemaks ajaks koduski.
Jalgpalli MMil olid täna kavas alagruppide teise ringi viimased kohtumised, mis eeldatavasti pidanuks andma juba selgema pildi nii meeskondade tegelikust võimekusest kui ka heal juhul sellest, kes suudab juba nüüd kindlustada alagrupist edasimineku.
Esimene mäng Belgia ja Venemaa vahel seda suutiski - selles mõttes, et kuna Belgia võitis ka selle mängu (küll kesise tulemusega 1:0), tagas ta endale edasipääsu. Siiski oli nende mäng esimesega võrreldes suhteliselt kesine, seda enam, et Venemaa ei suutnud sugugi paremini mängida kui esimeses mängus. Eelkõige just viimaste armetuse taustal oligi belglaste esitus nigelavõitu ja kuigi on usutav, et nad suudavad võita (või vähemalt viiki mängida) ka viimase mängu Lõuna-Korea vastu ning tõusta alagrupis esimeseks, siis kuueteistkümnendfinaalis ei pruugi neil niimoodi jätkates küll palju šansse olla.
Teine mäng Lõuna-Korea ja Alžeeria vahel oli vähemalt mulle üllatuseks igas, nii tulemuse kui ka mängu enda poolest. Lõuna-Korea oli end eelmises mängus Venemaa vastu üldiselt heast küljest näidanud, just sellise visa ja organiseeritud meeskonnana, millena teda ikka ollakse harjutud nägema. Täna aga suutsid või tahtsid nad end sellest küljest näidata vaid natuke aega teisel poolajal, muidu aga tegutsesid kuidagi ujedalt ja kohati lausa kaootiliselt, justkui tujutult. Alžeeria seevastu, kel tuli küll esimeses mängus lõpuks Belgia vastu napilt alla vanduda, aga kes seal näitas äärmiselt tugevat kaitsemängu, mille lahtimuukimisele kulus belglastel üle kahe kolmandiku mängust ja mida nad lõpuni täielikult ei suutnudki üle ja läbi mängida, tuli täna mängima väga ründavat jalgpalli ja suutis ka seda täiesti korralikult teha - võib-olla mitte nii hästi nagu paremad ehk päris kõvad võistkonnad, aga piisavalt hästi, et sõna otseses mõttes 4:2 tulemusega lõunakorealased purustada. Näinud nüüd nii Alžeeria kaitsvat kui ka ründavat palet, tundub üpris väheusutav, et Venemaa suudaks nende vastu midagi tõhusat viimases mängus välja panna ja ma ei imestaks üldse, kui alžeerlased suudaksid belglaste järel, kõrval või eriti heal juhul isegi ees siit alagrupist edasi minna. Jah, kes oleks võinud seda enne turniiri arvata: see alagrupp oli ehk mu jaoks üldse kõige suurema küsimärgiga, aga ma oleks siiski belglaste kõrval panustanud pigem lõunakorealastele, võib-olla isegi venelastele, kes ju kvalifikatsiooni päris võimsalt läbisid (ehkki jah, peale Portugali nende alagrupis ju märkimisväärselt tugevaid võistkondi tegelikult polnud).
Kõige oodatum oli mõistagi tänase päeva viimane mäng Ameerika Ühendriikide ja Portugali vahel, mis võinuks paika panna sellegi alagrupi paremusjärjestuse. Seda muidugi juhul, kui mängu oleks võitnud USA, mis mu arvates võinuks kergesti neile ka jõukohane olla. Ja ega üldiselt võib öelda, et enam-vähem oligi: Portugal läks küll juhtima, kuid ameeriklased tulid visa mänguga järele ja läksid ettegi. Et paraku siis päris viimastel sekunditel ometi lubada portugallastel viigivärav ära lüüa ... Kui mõnikord võib öelda, et mõni meeskond väärib viiki, siis täna ma ometi arvaksin, et kogu mängupildi põhjal Portugal seda ometi ei väärinud: valdavalt olid nad siiski nõrgemad kui ameeriklased ja õigupoolest olid ka nende kahe värava taga rohkem USA meeskonna kaitsjate (peaaegu ainsad tõsisemad) eksimused kui portugallaste enda hea mäng. See viigiline tulemus jättis muidugi alagrupis õige palju veel lahti: on küll usutav, et edasi lähevad Saksamaa ja USA, kuid ei Ghana ega isegi Portugal ei ole täielikult veel lootust kaotanud (tõsi, Portugal peaks selleks võitma viimases mängus Ghanat vähemalt viieväravalise eduga, mis tundub päris ebausutav, aga teadagi, pall on ju ümmargune ...).
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: jalgpalli MM: Belgia-Venemaa (ETV), jalgpalli MM: Lõuna-Korea - Alžeeria (ETV), jalgpalli MM: USA-Portugal (ETV)
23.6.14
18.6.14
Teisibased mõtted
Täna jõudsin siis KDE dokumentatsiooni kallale, ikka samuses stabiilses harus, aga ei saanud just väga palju ära teha, sest vastu õhtut sekkus Postimees enneolematu sooviga üht päris pikka artiklit tõlkida, mida ma ka usinalt tegema hakkasin.
Jalgpalli MMi tänane esimene mäng Belgia ja Alžeeria vahel oli mõnes mõttes huvitav vaadata, aga teiselt polt jälle üpris igav. Enne turniiri kõneldi miskipärast Belgiast päris palju, nentides, et on küll "noor" meeskond, aga väga võimekas ja võib ehk ja võib-olla kaugele jõuda. Tänasest mängust seda just tunda ei olnud, ehkki võimekust näitasid nad üles küll. Nimelt oli Alžeeria valinud algusest peale taktika, mida võib julgelt nimetada umbkaitseks ja selle lahtiharutamine võttis belglastel kaua, väga kaua aega. 2:1 võit neile küll lõpuks tuli, kui nad sellega hakkama said, aga sarnaselt kommentaatoritega jäi ka mulle mulje, et nad oleksid ehk võinud seda tunduvalt varemgi teha, kui oleksid julgemalt ja sihikindlamalt mänginud. Pigem võiks kiita alžeerlasi, kes nähtavasti enda ründealaseid puudujääke teades suutsid nii pikalt valitud mänguplaanist kinni pidada ja seda lausa hiilgavalt ellu viia. Nojah, nõndanimetatud mänguilu see ju ei paku, küll aga võimalust nautida tehnilist võimekust.
Seevastu teine mäng Brasiilia ja Mehhiko vahel pakkus silmailu küllaga ja kuhjaga. Ehkki tulemuseks oli 0:0 viik, ei langenud selles mängus tempo kordagi alla, terve mängu meeskonnad aina tormasid ja ründasid, nagu ladinaameeriklastel enamasti tavaks. Mida oli ääretult kaunis vaadata, isegi kui tuleb tunnistada, et eriti brasiillased, aga mõningal määral ka mehhiklased on loobunud esimest korda vist just brasiillaste välja öeldud maksiimist "Lööge meile palju tahate, meie lööme rohkem" ning pannud suurt rõhku kaitsetegevusele, mistõttu ka hästi mõeldud rünnakud ei kippunud sugugi nii hästi lõppema. Aga ka mõlema kaitse oli väga aktiivne, mitte selline "bussi parkimine", nii et sedagi oli imeilus vaadata. Tõsi, sellist nutikust ja elaani, mida võis imetleda möödunud aastal konföderatsioonide karikal, Brasiilia meeskonnal jätkuvalt ei olnud, mis sunnib pisut kahtlema, kui edukad nad kodusel turniiril suudavad olla, aga potentsiaal on neil siiski olemas ja seda on palju. Loodetavasti see ka avaneb veel õigeaegselt.
Päeva viimane mäng Venemaa ja Lõuna-Korea vahel langes aga taas selliste Kapa-Kohila tasemega mängude sekka. Mõlemad justkui tahtsid midagi teha, aga ikka ei tulnud neil midagi välja - ja mitte tingimata seepärast, et vastane oleks takistanud ja vastu hakanud, vaid omaenda oskamatuse tõttu. Ka mõlemad väravad 1:1 viigiga lõppenud mängus võib panna pigem väravavahtide kobatamise, mitte ründajate oskuslikkuse arvele. Siiski, kui vähegi tahta hinnata, jättis Lõuna-Korea võimalust mööda kindla struktuuri ja süsteemiga mänguplaani järgimine sümpaatsema mulje, nii et kui ehk mõlemad võivad, küll ennustatavalt raskustega, üle käia Alžeeriast, siis Belgia vastu suudab ehk paremini hakkama saada ikkagi Lõuna-Korea. Aga eks seda muidugi näeb: ennustustel on üks halb komme tühja minna :-)
Loetud: Imeline Ajalugu 6/2014
Vaadatud: jalgpalli MM: Belgia-Alžeeria (ETV), jalgpalli MM: Brasiilia-Mehhiko (ETV), jalgpalli MM: Venemaa - Lõuna-Korea (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Jalgpalli MMi tänane esimene mäng Belgia ja Alžeeria vahel oli mõnes mõttes huvitav vaadata, aga teiselt polt jälle üpris igav. Enne turniiri kõneldi miskipärast Belgiast päris palju, nentides, et on küll "noor" meeskond, aga väga võimekas ja võib ehk ja võib-olla kaugele jõuda. Tänasest mängust seda just tunda ei olnud, ehkki võimekust näitasid nad üles küll. Nimelt oli Alžeeria valinud algusest peale taktika, mida võib julgelt nimetada umbkaitseks ja selle lahtiharutamine võttis belglastel kaua, väga kaua aega. 2:1 võit neile küll lõpuks tuli, kui nad sellega hakkama said, aga sarnaselt kommentaatoritega jäi ka mulle mulje, et nad oleksid ehk võinud seda tunduvalt varemgi teha, kui oleksid julgemalt ja sihikindlamalt mänginud. Pigem võiks kiita alžeerlasi, kes nähtavasti enda ründealaseid puudujääke teades suutsid nii pikalt valitud mänguplaanist kinni pidada ja seda lausa hiilgavalt ellu viia. Nojah, nõndanimetatud mänguilu see ju ei paku, küll aga võimalust nautida tehnilist võimekust.
Seevastu teine mäng Brasiilia ja Mehhiko vahel pakkus silmailu küllaga ja kuhjaga. Ehkki tulemuseks oli 0:0 viik, ei langenud selles mängus tempo kordagi alla, terve mängu meeskonnad aina tormasid ja ründasid, nagu ladinaameeriklastel enamasti tavaks. Mida oli ääretult kaunis vaadata, isegi kui tuleb tunnistada, et eriti brasiillased, aga mõningal määral ka mehhiklased on loobunud esimest korda vist just brasiillaste välja öeldud maksiimist "Lööge meile palju tahate, meie lööme rohkem" ning pannud suurt rõhku kaitsetegevusele, mistõttu ka hästi mõeldud rünnakud ei kippunud sugugi nii hästi lõppema. Aga ka mõlema kaitse oli väga aktiivne, mitte selline "bussi parkimine", nii et sedagi oli imeilus vaadata. Tõsi, sellist nutikust ja elaani, mida võis imetleda möödunud aastal konföderatsioonide karikal, Brasiilia meeskonnal jätkuvalt ei olnud, mis sunnib pisut kahtlema, kui edukad nad kodusel turniiril suudavad olla, aga potentsiaal on neil siiski olemas ja seda on palju. Loodetavasti see ka avaneb veel õigeaegselt.
Päeva viimane mäng Venemaa ja Lõuna-Korea vahel langes aga taas selliste Kapa-Kohila tasemega mängude sekka. Mõlemad justkui tahtsid midagi teha, aga ikka ei tulnud neil midagi välja - ja mitte tingimata seepärast, et vastane oleks takistanud ja vastu hakanud, vaid omaenda oskamatuse tõttu. Ka mõlemad väravad 1:1 viigiga lõppenud mängus võib panna pigem väravavahtide kobatamise, mitte ründajate oskuslikkuse arvele. Siiski, kui vähegi tahta hinnata, jättis Lõuna-Korea võimalust mööda kindla struktuuri ja süsteemiga mänguplaani järgimine sümpaatsema mulje, nii et kui ehk mõlemad võivad, küll ennustatavalt raskustega, üle käia Alžeeriast, siis Belgia vastu suudab ehk paremini hakkama saada ikkagi Lõuna-Korea. Aga eks seda muidugi näeb: ennustustel on üks halb komme tühja minna :-)
Loetud: Imeline Ajalugu 6/2014
Vaadatud: jalgpalli MM: Belgia-Alžeeria (ETV), jalgpalli MM: Brasiilia-Mehhiko (ETV), jalgpalli MM: Venemaa - Lõuna-Korea (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
17.6.14
Esmabased mõtted
KDE tõlkimise osas oli formaalse panuse osas täna "laisk" päev, küll aga pingeline: eile mainitud Krita ja KStarsi nood viimased rasked osad said samuti läbitud ja ära tõlgitud, ehkki mõnegi asja osas jäi endiselt väikeseid kahtlusi - mitte et ma poleks lõpuks (ja loodetavasti õigesti) aru saanud, mis mida tähendab, vaid just eestikeelsed vasted, sest mõnele asjale ei paistnud eesti keeles neid mitte olevat (kas või näiteks "meridian flip"või ka mõnede galaktikate ja udukogude nimed KStarsis). Aga noh, loodaks siiski, et kõige hullem välja ei kukkunud. Mis ühtlasi tähendab seda, et stabiilses harus on rakenduste poole pealt kõik taas tõlgitud ning aeg on asuda dokumentatsiooni kallale, mida sellest hoolimata, et haru on stabiilne, on ometi parandatud ja täiendatudki.
Jalgpalli MMil oli täna hõrku elamust tõotavaid matše lausa mitu, neist esimene, Saksamaa ja Portugali vahel, seda ka kindlasti pakkus. Eks ma muidugi uskusin eelnevaltki, et Saksamaa selle ikka võidab, aga Portugalist võis oodata väga ägedat vastupanu ja halvimal juhul isegi sakslaste mängumassina kriiksuga seismapanemist. Seda siiski ei juhtunud, mida tõestab veenvalt ka lõpptulemus 4:0. Portugallased jäid hätta juba esimestest minutitest saadik ega teinud enda elu sugugi lihtsamaks, kui üks neist otsustas heast peast minna maas istuvat vastast peaga koksama. Mille eest tuli loomulikult ka kohe punane kaart. Aga mitte tingimata vähemuses mängimine ei olnud Portugali hädade põhjus, vaid meeskonna enda suhteliselt abitu ühistegutsemine ja kokkumäng, mis neil kuidagi ei sujunud, erinevalt sakslastest, kel see vankumatu raskusega vastaseid aina surus ja surus. Niisiis, nagu nii sageli, võib vähemalt turniiri alguses öelda, et Saksamaa massin paistab vaat et võitmatuna - mis, nagu kogemus on näidanud, ei pruugi jääda kestma paraku lõpuni ...
Teist mängu Iraani ja Nigeeria vahel seevastu võis oodata rohkem seepärast, et näha, mida need meeskonnad suudavad: muidu on nad ju sellised heal juhul korralikud teise ešeloni võistkonnad, aga viimase aja tasemest vähemalt mul palju aimu polnud. Ja ega ei saanud ka nüüd, kui seda mitte välja arvata, et mõlema tase paistis olevat õige nigel: nigeerlastel nagu üldse kokkumäng puudus, võistkonna asemel oli väljakul pigem üksteist omaette mängivat pallurit, iraanlastel oli küll meeskonnamängu teataval määral olemas, aga see oli üsna nigel. Pusimist oli sestap mängus palju, sellist viljatumat laadi, ja nii pole ka väga imestada, et tulemuseks oli turniiri esimene viik, sealjuures sootuks väravateta 0:0.
Päeva viimasest mängust Ghana ja USA vahel võis võistkondade varasema ajaloo tõttu oodata samuti põnevust ja mingil määral seda tuligi. Ameeriklased on mulle ikka meeldinud oma mängu poolest - või õigemini mitte nii palju mängu poolest (sest selles osas on USA mehed võrreldes kaasmaalannadega, kes kuuluvad maailma absoluutsesse tippu, ikka veel väga kaugel), kui just äärmiselt ökonoomse ja pragmaatilise mängufilosoofia poolest. Täna avaldus see eriti ilmekalt: nad lõid värava ära esimese poole minutiga ja võtsid siis peaaegu täielikult umbkaitse sisse (õnneks mitte päris täielikult, vaid siiski natuke elavamalt liikudes), sest, nojah, edu oli ju olemas, milleks enam pingutada. Ghanalased seevastu mõistagi pingutasid, väga pingutasid, ja lõpuks saatis nende ponnistusi ka edu. Mille peale ameeriklased leidsid olevat paraja aja jalad tagumiku alt välja kerida ja lüüa veel üks, seekord juba 2:1 võidu taganud värav :-) Iseasi, kas niisugune taktika kõigi vastu aitab, aga et nende ttreener on ise hea mängija olnud Klinsmann, võib oodata, et see pole ka nende ainuke taktika (varasematel aastatel on nad ka teistmoodi mänginud, mõnikord edukalt, mõnikord vähemalt visalt vastu pannes). Aga eks näeb, ees on neid ootavas Portugal ja Saksamaa, kellega niisugune taktika vaevalt et läbi lähekski.
Loetud: Imeline Ajalugu 6/2014
Vaadatud: jalgpalli MM: Saksamaa-Portugal (ETV), Troonide mäng (Fox), jalgpalli MM: Iraan-Nigeeria (ETV), jalgpalli MM: Ghana-USA (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru 1, 2
KDE arendusharu
Jalgpalli MMil oli täna hõrku elamust tõotavaid matše lausa mitu, neist esimene, Saksamaa ja Portugali vahel, seda ka kindlasti pakkus. Eks ma muidugi uskusin eelnevaltki, et Saksamaa selle ikka võidab, aga Portugalist võis oodata väga ägedat vastupanu ja halvimal juhul isegi sakslaste mängumassina kriiksuga seismapanemist. Seda siiski ei juhtunud, mida tõestab veenvalt ka lõpptulemus 4:0. Portugallased jäid hätta juba esimestest minutitest saadik ega teinud enda elu sugugi lihtsamaks, kui üks neist otsustas heast peast minna maas istuvat vastast peaga koksama. Mille eest tuli loomulikult ka kohe punane kaart. Aga mitte tingimata vähemuses mängimine ei olnud Portugali hädade põhjus, vaid meeskonna enda suhteliselt abitu ühistegutsemine ja kokkumäng, mis neil kuidagi ei sujunud, erinevalt sakslastest, kel see vankumatu raskusega vastaseid aina surus ja surus. Niisiis, nagu nii sageli, võib vähemalt turniiri alguses öelda, et Saksamaa massin paistab vaat et võitmatuna - mis, nagu kogemus on näidanud, ei pruugi jääda kestma paraku lõpuni ...
Teist mängu Iraani ja Nigeeria vahel seevastu võis oodata rohkem seepärast, et näha, mida need meeskonnad suudavad: muidu on nad ju sellised heal juhul korralikud teise ešeloni võistkonnad, aga viimase aja tasemest vähemalt mul palju aimu polnud. Ja ega ei saanud ka nüüd, kui seda mitte välja arvata, et mõlema tase paistis olevat õige nigel: nigeerlastel nagu üldse kokkumäng puudus, võistkonna asemel oli väljakul pigem üksteist omaette mängivat pallurit, iraanlastel oli küll meeskonnamängu teataval määral olemas, aga see oli üsna nigel. Pusimist oli sestap mängus palju, sellist viljatumat laadi, ja nii pole ka väga imestada, et tulemuseks oli turniiri esimene viik, sealjuures sootuks väravateta 0:0.
Päeva viimasest mängust Ghana ja USA vahel võis võistkondade varasema ajaloo tõttu oodata samuti põnevust ja mingil määral seda tuligi. Ameeriklased on mulle ikka meeldinud oma mängu poolest - või õigemini mitte nii palju mängu poolest (sest selles osas on USA mehed võrreldes kaasmaalannadega, kes kuuluvad maailma absoluutsesse tippu, ikka veel väga kaugel), kui just äärmiselt ökonoomse ja pragmaatilise mängufilosoofia poolest. Täna avaldus see eriti ilmekalt: nad lõid värava ära esimese poole minutiga ja võtsid siis peaaegu täielikult umbkaitse sisse (õnneks mitte päris täielikult, vaid siiski natuke elavamalt liikudes), sest, nojah, edu oli ju olemas, milleks enam pingutada. Ghanalased seevastu mõistagi pingutasid, väga pingutasid, ja lõpuks saatis nende ponnistusi ka edu. Mille peale ameeriklased leidsid olevat paraja aja jalad tagumiku alt välja kerida ja lüüa veel üks, seekord juba 2:1 võidu taganud värav :-) Iseasi, kas niisugune taktika kõigi vastu aitab, aga et nende ttreener on ise hea mängija olnud Klinsmann, võib oodata, et see pole ka nende ainuke taktika (varasematel aastatel on nad ka teistmoodi mänginud, mõnikord edukalt, mõnikord vähemalt visalt vastu pannes). Aga eks näeb, ees on neid ootavas Portugal ja Saksamaa, kellega niisugune taktika vaevalt et läbi lähekski.
Loetud: Imeline Ajalugu 6/2014
Vaadatud: jalgpalli MM: Saksamaa-Portugal (ETV), Troonide mäng (Fox), jalgpalli MM: Iraan-Nigeeria (ETV), jalgpalli MM: Ghana-USA (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru 1, 2
KDE arendusharu
16.6.14
Pühabased mõtted
Tänasega sai KDE tõlkimise rindel stabiilses harus ka viimane suurem takistus ületatud ning kontoritööpaketi Calligra tõlked peaaegu täielikult värskendatud. Niisiis, rakenduste poole pealt on jäänud veel kõigest samuse Calligra koosseisu kuuluva joonistamisrakenduse Krita tõlke lõpuleviimine (mis on muidugi raske, sest nojah, joonistamine on iseenesest vahva ja loominguline, aga selle teisendamine digitaalsesse keskkonda nõuab igasuguseid senikuulmatuid matemaatilisi asju ja muud sellist, mida on kohati lausa keeruline mõista) ning juba varem mainitud astronoomiarakenduse KStars astrofotograafiat puudutav osa (mis on samuti mulle raske, eelkõige teadmiste puudumise tõttu). Aga noh, mõlemad mainitud teadmisvajakud on loomulikult ületatavad, ma loodan :-)
Jalgpalli MMi tänane esimene mäng Šveitsi ja Ecuadori vahet oli üks neist, mida ma omajagu ootasin, sest mõlemad on sellised väga tublid, ütleme, mitte just esimese suurusjärgu tähed, aga väga head teise järgu tegijad. Paraku vähemalt esimesel poolajal ja valdavalt teiselgi jättis mõlema mäng tublisti soovida: Šveits justkui mängis nagu õpiku järgi korralikult, aga kuidagi väga tuimalt, justkui pooles vinnas; Ecuador samas oli ehk loomingulisem, aga kohutavalt rabe. Teine poolaeg oli ehk pisut elavam, eriti päris lõpusekundid, kui šveitslased murdsid pikalt püsinud viigiseisu ja suutsid saavutada 2:1 võidu - rohkem küll nagu seepärast, et ecuadorlased võtsid viimseil hetkel ette rünnaku, mis edu ei toonud, ja jäid siis ootama lõpuvilet, erinevalt šveitslastest, kes tundsid, et võiks veel ühe reidi vastase värava alla ette võtta, kus enam polnudki õieti kedagi ees. Aga jah, kokkuvõttes oli selline pigem rahulolematust tekitav mäng siiski.
Seevastu teine mäng Prantsusmaa ja Hondurase vahel pakkus kuhjaga vaatamist, eriti neile, kel vägivallatungid pealispinna all pulbitsevad. Tulemus 3:0 kajastab jõudude vahekorda päris hästi, aga ühtlasi võib-olla just see tingis ka selle, et mäng oli väga toores (tõsi, see kipub sageli juhtuma mängudes, kus üheks pooleks on prantslased: mitte et nad ise tingimata nii agressiivsed oleksid, aga võib-olla nad kohe oskavad vastases eriti halbu külgi esile tuua), tuues muu hulgas kaasa ka ühe honduraslase eemaldamise väljakult punase kaardiga.
Kõige oodatum oli mõistagi kolmas mäng Argentina ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel: esimest peavad mõnedki nii tugevaks, et võiks tulla maailmameistriks, aga teiselgi on omajagu poolehoidjaid, mitte küll nii kõrge koha peale, aga siiski (minu arvamus neist väga kõrge pole, osaliselt ka teadmatuse tõttu, osaliselt muidugi seepärast, et kõige kuulsam bosnialane paraku ei mängi mitte esiisade kodumaa, vaid hoopis Rootsi eest, aga sellele turniirile teatavasti ei pääsenudki). Maailmakuulus Messi muidugi ka hiilgas, nii palju kui bosnialased tal seda teha lasksid ja loomulikult mitmel korral ka sellest hoolimata, aga tervikuna jättis küll 2:1 argentiinlaste võiduga lõppenud mäng mulle ometi kahtluseussi hinge purema, kas nad ikka tervikuna on nii head, et sel turniiril kaugele purjetada. Eks sellest annavad muidugi paremini aimu järgmised mängud, ehkki vaevalt suudab Iraan nende vastu midagi erilist ja Nigeerialgi võib raske olla.
Loetud: Akadeemia 6/2014
Vaadatud: jalgpalli MM: Šveits-Ecuador (ETV), jalgpalli MM: Prantsusmaa-Honduras (ETV), jalgpalli MM: Argentina - Bosnia ja Hertsegoviina (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Jalgpalli MMi tänane esimene mäng Šveitsi ja Ecuadori vahet oli üks neist, mida ma omajagu ootasin, sest mõlemad on sellised väga tublid, ütleme, mitte just esimese suurusjärgu tähed, aga väga head teise järgu tegijad. Paraku vähemalt esimesel poolajal ja valdavalt teiselgi jättis mõlema mäng tublisti soovida: Šveits justkui mängis nagu õpiku järgi korralikult, aga kuidagi väga tuimalt, justkui pooles vinnas; Ecuador samas oli ehk loomingulisem, aga kohutavalt rabe. Teine poolaeg oli ehk pisut elavam, eriti päris lõpusekundid, kui šveitslased murdsid pikalt püsinud viigiseisu ja suutsid saavutada 2:1 võidu - rohkem küll nagu seepärast, et ecuadorlased võtsid viimseil hetkel ette rünnaku, mis edu ei toonud, ja jäid siis ootama lõpuvilet, erinevalt šveitslastest, kes tundsid, et võiks veel ühe reidi vastase värava alla ette võtta, kus enam polnudki õieti kedagi ees. Aga jah, kokkuvõttes oli selline pigem rahulolematust tekitav mäng siiski.
Seevastu teine mäng Prantsusmaa ja Hondurase vahel pakkus kuhjaga vaatamist, eriti neile, kel vägivallatungid pealispinna all pulbitsevad. Tulemus 3:0 kajastab jõudude vahekorda päris hästi, aga ühtlasi võib-olla just see tingis ka selle, et mäng oli väga toores (tõsi, see kipub sageli juhtuma mängudes, kus üheks pooleks on prantslased: mitte et nad ise tingimata nii agressiivsed oleksid, aga võib-olla nad kohe oskavad vastases eriti halbu külgi esile tuua), tuues muu hulgas kaasa ka ühe honduraslase eemaldamise väljakult punase kaardiga.
Kõige oodatum oli mõistagi kolmas mäng Argentina ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel: esimest peavad mõnedki nii tugevaks, et võiks tulla maailmameistriks, aga teiselgi on omajagu poolehoidjaid, mitte küll nii kõrge koha peale, aga siiski (minu arvamus neist väga kõrge pole, osaliselt ka teadmatuse tõttu, osaliselt muidugi seepärast, et kõige kuulsam bosnialane paraku ei mängi mitte esiisade kodumaa, vaid hoopis Rootsi eest, aga sellele turniirile teatavasti ei pääsenudki). Maailmakuulus Messi muidugi ka hiilgas, nii palju kui bosnialased tal seda teha lasksid ja loomulikult mitmel korral ka sellest hoolimata, aga tervikuna jättis küll 2:1 argentiinlaste võiduga lõppenud mäng mulle ometi kahtluseussi hinge purema, kas nad ikka tervikuna on nii head, et sel turniiril kaugele purjetada. Eks sellest annavad muidugi paremini aimu järgmised mängud, ehkki vaevalt suudab Iraan nende vastu midagi erilist ja Nigeerialgi võib raske olla.
Loetud: Akadeemia 6/2014
Vaadatud: jalgpalli MM: Šveits-Ecuador (ETV), jalgpalli MM: Prantsusmaa-Honduras (ETV), jalgpalli MM: Argentina - Bosnia ja Hertsegoviina (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
15.6.14
Laubased mõtted
Tänane päev möödus täielikult koduväliselt. Täpsemalt siinkohal lähemalt nimetamata jäävas kohas, ajendiks ühe iseäralikul moel kokku saanud ja veelgi iseäralikumal moel kokku jäänud mõnusa väikese seltskonna esmakordse kokkusaamise esimene aastapäev. Diskreetsusest, delikaatsusest ja teistest d-tähega algavatest sõnadest johtuvalt jäägu siin asjade lähem käik täpsemalt kirjeldamata, piirdun vaid nentimisega, et oodatult oli see üritus täis nalja, naeru ja rõõmu ja kõike muud positiivset ja tujutõstvat. Isegi ilm soosis - vähemalt minu arust - meid: ei mingit päikest, mõnusalt paras temperatuur, piisavalt palju tuult, et miskised lendajad ja vereimejad ei suudaks ründeformatsioone sisse võtta, ja nii edasi ja nii edasi.
Siiski paar sellist isiklikumat laadi märkust võib lisada. Esiteks tuleb nentida, et Rakvere linn on end tõelisse ringteede kaitsemüüri võtnud, kohe nii tihedasse, et lausa raske on aru saada, mida kõigi nende ringteedega peale hakata ja kuidas sealt ja kuhu üldse liikuda saab. Aga see oli siiski läbi- ja ärapuretav pähkel.
Pisut karmim ja lühiajaliselt fataalsete tagajärgedega pähkel oli üks pisike purk, millele oli peale kirjutatud PAIN 100%. Eks muidugi purgi väljakäija ju hoiatas, et see on eriti kange kaste, ja määris seda tema nina ette pistetud lihakäntsakale peene tikuga paar tilgakest - mille peale mina ei saanud muidugi jätta - jajah, hoiatust silmas pidades, loomulikult, eks ole - sedasamust tikukest sinna purki kastmata ja seda siis suhu pistmata ... Njah, nii palju liha ja muud tulttaltsutavat ollust vist polegi olemas, mis järgmise mõne minuti vältel suus valitsenud tunnet oleksid suutnud leevendada - isegi maasikad ja õlu ei tahtnud hästi aidata :-) Rääkimata sellest, et ma tegin strateegilise valearvestuse ja sõrmega, millega olin üle kipitavate huulte tõmmanud, ka silmist purskuvaid pisaraid ära pühkida üritasin ... Mis tekitas mõistagi silma ka tükiks ajaks põletava emotsiooni, lausa tunde. Igatahes sellele purgile kirjutatu õigustas end täielikult - ja ma ei saa loomulikult öelda, et see midagi halba oleks olnud, aga vähemalt ma tean nüüd, et see imehea asi nõuab äärmiselt hoolikat ja ettevaatlikku kohtlemist - nojah, eks oleks ju võinud hoiatust kuulda võtta, mis sedasamust ju ütleski, aga kes siis ikka enne usub, et hõõguv pliidiraud kõrvetab, kui enda näppu pole pihta susanud ...
Hiliseks õhtutunniks jõudsin siiski sellelt vaimustavalt ürituselt tagasi koju ja suutsin ära näha ka jalgpalli MMi tänasest neljast mängust viimased kaks. Millest esimene, Itaalia ja Inglismaa vahel pakkus päevaga kenasti kokkusobiva suurelamuse. See oli vaieldamatult senise turniiri kõige ilusam mäng igas võimalikus mõttes ja pole sugugi välistatud, et võib selleks jääda lõpuni välja. Vaimustav oli vaadata mõlema meeskonna virtuooslikku pallikäsitust, kombineerimist ja kõike muud, mis teeb jalgpallist päranisilmi, ilma ühegi laulaksuta kolmveerand tundi järjest sisseahmitava elamuse. Et mäng ise lõppes sealjuures Itaalia kasuks 2:1, ei olnud siiski väga üllatav, aga jah, eks ta oleks võinud ka teistsuguse tulemusega lõppeda ja mängu võlu poleks see ometi kuidagi kahandanud. Ma küll ei näinud sama alagrupi teist mängu Uruguay ja Costa Rica vahel, aga et see lõppes tulemusega 1:3, siis tuleb vist küll nentida, et kui uruguailased on nii nõrgad või vähemalt niimoodi väljamängitavad, siis ka kostariikalastest parimat arvates on vaevalt kumbki neist võimeline midagi vastu panema Itaaliale ja Inglismaale. Aga noh, eks ole teada, et pall on ümmargune ja mängu tulemus selgub alles siis, kui mäng on läbi (harvadel juhtudel paraku isegi alles pärast seda), nii et elame-näeme.
Vaatasin ära teisegi mängu Elavandiluuranniku ja Jaapani vahel, aga see oli üsna ilmetu mäng. Elevandiluurannik suutis küll 2:1 selle võita, aga nende toetumine nii ilmselgelt ainult ühele mehele, küll vaieldamatult andekale, aga siiski ainult ühele Drogbale, ei tekita just palju lootust, et nad kaugele võiksid purjetada sel pallimerel. Jaapan omakorda valmistas mõneti pettumuse suutmatuse tõttu oma mängu korralikult üles ehitada, mille poolest nad ju muidu on üsna tuntud, aga kui nad suudavad seda järgmistes mängudes teha, siis võivad nad midagi siiski saavutada. Selles mõttes on kahju, et ei näinud teist mängu Colombia ja Kreeka vahel, milles esimesed purustasid teised tulemusega 3:0 - Colombia on küll teada valus salvaja, aga nende praeguse vormi kohta saan vähemalt mina ilmselt aimu alles järgmise mängu ajal, nagu õieti nähtavasti ka Kreeka kohta.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: jalgpalli MM: Inglismaa-Itaalia (ETV), jalgpalli MM: Elevandiluurannik-Jaapan (ETV)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: järjekordade võlu (Postimees, 14.06.2014)
Siiski paar sellist isiklikumat laadi märkust võib lisada. Esiteks tuleb nentida, et Rakvere linn on end tõelisse ringteede kaitsemüüri võtnud, kohe nii tihedasse, et lausa raske on aru saada, mida kõigi nende ringteedega peale hakata ja kuidas sealt ja kuhu üldse liikuda saab. Aga see oli siiski läbi- ja ärapuretav pähkel.
Pisut karmim ja lühiajaliselt fataalsete tagajärgedega pähkel oli üks pisike purk, millele oli peale kirjutatud PAIN 100%. Eks muidugi purgi väljakäija ju hoiatas, et see on eriti kange kaste, ja määris seda tema nina ette pistetud lihakäntsakale peene tikuga paar tilgakest - mille peale mina ei saanud muidugi jätta - jajah, hoiatust silmas pidades, loomulikult, eks ole - sedasamust tikukest sinna purki kastmata ja seda siis suhu pistmata ... Njah, nii palju liha ja muud tulttaltsutavat ollust vist polegi olemas, mis järgmise mõne minuti vältel suus valitsenud tunnet oleksid suutnud leevendada - isegi maasikad ja õlu ei tahtnud hästi aidata :-) Rääkimata sellest, et ma tegin strateegilise valearvestuse ja sõrmega, millega olin üle kipitavate huulte tõmmanud, ka silmist purskuvaid pisaraid ära pühkida üritasin ... Mis tekitas mõistagi silma ka tükiks ajaks põletava emotsiooni, lausa tunde. Igatahes sellele purgile kirjutatu õigustas end täielikult - ja ma ei saa loomulikult öelda, et see midagi halba oleks olnud, aga vähemalt ma tean nüüd, et see imehea asi nõuab äärmiselt hoolikat ja ettevaatlikku kohtlemist - nojah, eks oleks ju võinud hoiatust kuulda võtta, mis sedasamust ju ütleski, aga kes siis ikka enne usub, et hõõguv pliidiraud kõrvetab, kui enda näppu pole pihta susanud ...
Hiliseks õhtutunniks jõudsin siiski sellelt vaimustavalt ürituselt tagasi koju ja suutsin ära näha ka jalgpalli MMi tänasest neljast mängust viimased kaks. Millest esimene, Itaalia ja Inglismaa vahel pakkus päevaga kenasti kokkusobiva suurelamuse. See oli vaieldamatult senise turniiri kõige ilusam mäng igas võimalikus mõttes ja pole sugugi välistatud, et võib selleks jääda lõpuni välja. Vaimustav oli vaadata mõlema meeskonna virtuooslikku pallikäsitust, kombineerimist ja kõike muud, mis teeb jalgpallist päranisilmi, ilma ühegi laulaksuta kolmveerand tundi järjest sisseahmitava elamuse. Et mäng ise lõppes sealjuures Itaalia kasuks 2:1, ei olnud siiski väga üllatav, aga jah, eks ta oleks võinud ka teistsuguse tulemusega lõppeda ja mängu võlu poleks see ometi kuidagi kahandanud. Ma küll ei näinud sama alagrupi teist mängu Uruguay ja Costa Rica vahel, aga et see lõppes tulemusega 1:3, siis tuleb vist küll nentida, et kui uruguailased on nii nõrgad või vähemalt niimoodi väljamängitavad, siis ka kostariikalastest parimat arvates on vaevalt kumbki neist võimeline midagi vastu panema Itaaliale ja Inglismaale. Aga noh, eks ole teada, et pall on ümmargune ja mängu tulemus selgub alles siis, kui mäng on läbi (harvadel juhtudel paraku isegi alles pärast seda), nii et elame-näeme.
Vaatasin ära teisegi mängu Elavandiluuranniku ja Jaapani vahel, aga see oli üsna ilmetu mäng. Elevandiluurannik suutis küll 2:1 selle võita, aga nende toetumine nii ilmselgelt ainult ühele mehele, küll vaieldamatult andekale, aga siiski ainult ühele Drogbale, ei tekita just palju lootust, et nad kaugele võiksid purjetada sel pallimerel. Jaapan omakorda valmistas mõneti pettumuse suutmatuse tõttu oma mängu korralikult üles ehitada, mille poolest nad ju muidu on üsna tuntud, aga kui nad suudavad seda järgmistes mängudes teha, siis võivad nad midagi siiski saavutada. Selles mõttes on kahju, et ei näinud teist mängu Colombia ja Kreeka vahel, milles esimesed purustasid teised tulemusega 3:0 - Colombia on küll teada valus salvaja, aga nende praeguse vormi kohta saan vähemalt mina ilmselt aimu alles järgmise mängu ajal, nagu õieti nähtavasti ka Kreeka kohta.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: jalgpalli MM: Inglismaa-Itaalia (ETV), jalgpalli MM: Elevandiluurannik-Jaapan (ETV)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: järjekordade võlu (Postimees, 14.06.2014)
13.6.14
Neljabased mõtted
Täna oli enesetunne erakordselt nigel, võiks lausa öelda, et sitt: pea tuikas, silmad valutasid, nii et vahepeal lausa virvendas, kogu keha oli hell, ajas iiveldama ja nii edasi ja nii edasi. Väga järsku algas, eile ei olnud veel õieti midagi erilist aru saada. Ei oska isegi oletada, mis see võib olla - äkki mingi toidumürgitus? (eile söödu võis olla küll kergelt oma parima aja ületanud). Loodetavasti läheb see siiski kiiresti üle - õieti praegu, kirjutamise hetkel, ongi juba palju parem olla (ja nagu tähelepanelik lugeja märkab, on see kirjutatud juba järgmisel päeval, erinevalt tavapärasest alles pärast magamist, sest õhtul ma tundsin, et kuidagi ei suuda seda teha).
Ometi jäi tänasesse päeva ka mitmesugust töötamist: lisaks KDE tõlkimisele, mis pisut edenes, veel tervelt kaks artiklit Postimehe hüvanguks, neist üks juba mitu päeva ette teada, teine ent taas selline väga äkiline, keset päeva laekunud ja juba õhtupoolikuks tahetud.
Õhtul vaatasin mõningase pingutusega, aga siiski mitte sugugi tavalisest väiksema huviga jalgpalli maailmameistrivõistluste avamängu Brasiilia ja Horvaatia vahel. Ega mul suuri kahtlusi ei olnud, et Brasiilia selle võidab, kuigi 3:1 tulemus oli pisut enam (või siis vähem), kui ma olin eelnevalt arvanud. Aga tüüpilisena MMi avamängudele, kus peoperemehel on alati otsekui kohustus võita, oli ka see mäng väga närviline. Isegi nii närviline, et esimene värav- seda Horvaatia kasuks - tuli brasiillaste omaväravast. Samasugust närvilisust ja vaat et vägisi ponnistamist jagus lõpuni, aga siiski võib öelda, et nagu võis näha juba möödunud aastal konföderatsioonide karika puhul, mille Brasiilia kindlalt võitis, on lõunaameeriklaste mäng selline, mis lubab neil, kui kõik muidugi ikka hästi läheb, väga kõrget kohta, võimalik et isegi taas maailmameistritroonile tõusmist. Usutavalt kaob edaspidi see rabedus ja kohatine jäikus, mida tänases mängus näha võis. Horvaatiagi kohta võib aga öelda tunnustavaid sõnu: grupis on neil veel ees Kamerun ja Mehhiko ning tänase mängupildi põhjal ei imestaks üldse, kui nad vähemalt esimest kindlalt ja heal juhul ka teist võiksid võita ning edasi pääseda. Aga eks seda näita edasised mängud.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), jalgpalli MM: Brasiilia-Horvaatia (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Ometi jäi tänasesse päeva ka mitmesugust töötamist: lisaks KDE tõlkimisele, mis pisut edenes, veel tervelt kaks artiklit Postimehe hüvanguks, neist üks juba mitu päeva ette teada, teine ent taas selline väga äkiline, keset päeva laekunud ja juba õhtupoolikuks tahetud.
Õhtul vaatasin mõningase pingutusega, aga siiski mitte sugugi tavalisest väiksema huviga jalgpalli maailmameistrivõistluste avamängu Brasiilia ja Horvaatia vahel. Ega mul suuri kahtlusi ei olnud, et Brasiilia selle võidab, kuigi 3:1 tulemus oli pisut enam (või siis vähem), kui ma olin eelnevalt arvanud. Aga tüüpilisena MMi avamängudele, kus peoperemehel on alati otsekui kohustus võita, oli ka see mäng väga närviline. Isegi nii närviline, et esimene värav- seda Horvaatia kasuks - tuli brasiillaste omaväravast. Samasugust närvilisust ja vaat et vägisi ponnistamist jagus lõpuni, aga siiski võib öelda, et nagu võis näha juba möödunud aastal konföderatsioonide karika puhul, mille Brasiilia kindlalt võitis, on lõunaameeriklaste mäng selline, mis lubab neil, kui kõik muidugi ikka hästi läheb, väga kõrget kohta, võimalik et isegi taas maailmameistritroonile tõusmist. Usutavalt kaob edaspidi see rabedus ja kohatine jäikus, mida tänases mängus näha võis. Horvaatiagi kohta võib aga öelda tunnustavaid sõnu: grupis on neil veel ees Kamerun ja Mehhiko ning tänase mängupildi põhjal ei imestaks üldse, kui nad vähemalt esimest kindlalt ja heal juhul ka teist võiksid võita ning edasi pääseda. Aga eks seda näita edasised mängud.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), jalgpalli MM: Brasiilia-Horvaatia (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
12.6.14
Kolmabased mõtted
Niisiis, nagu eile arvatud, sai täna, kuidas öelda, põhiosa KDE stabiilsest harust tõlgitud. Põhiosa tuleb siin muidugi võtta kerge ülepakkumisena: täpsemalt said peaaegu täielikult tõlgitud need asjad, mida pakendatakse nüüdseks juba pisut vananenud terminoloogiat kasutades KDE tarkvarakomplekti (ehk ingliskeelse lühendiga SC) nime all. See ei hõlma mõistagi tervet rida nõndanimetatud extrageari rakendusi ehk neid, millel on samuti stabiilne haru olemas, aga mis käivad omaenda arendustsüklit mööda (mis enamasti ei lange kuigi hästi KDE põhitsükliga kokku). Ja eks jäi ka selle "KDE SC" raames pisut veel vaeva näha, eriti astronoomiarakenduse KStarsi need komponendid, mis puudutavad astrofotograafiat - see nõuab ikka eraldi pühendumist, et neis dialoogides täpselt järge ajada ning üldse mõista, mida tahetakse öelda (ja täiesti võimalik, et taas konsulteerimist targemate inimestega, kes ise praktikas kui mitte just tingimata astrofotograafiaga, siis vähemalt teleskoobindusega tegelevad), eriti musuguselt, kel ei teleskoopide ega kaameratega just kõige tihedamad seosed ei ole.
Loetud: Akadeemia 6/2014
Vaadatud: Kupli all (TV3), 37 päeva (ETV)
Ilmunud tõlked: Toomas Hendrik Ilves: rahu, armastus ja Woodstock on läbi (Postimees, 11.06.2014)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Loetud: Akadeemia 6/2014
Vaadatud: Kupli all (TV3), 37 päeva (ETV)
Ilmunud tõlked: Toomas Hendrik Ilves: rahu, armastus ja Woodstock on läbi (Postimees, 11.06.2014)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
11.6.14
Teisibased mõtted
Üle mitme päeva, mil igasugused muud asjad, kaasa arvatud põhitööga sarnanev (vähemalt selles osas, et on tasustatav) tõlkimine meediaväljaannete tarbeks, muudkui tõkkeid seadsid, sai täna taas KDE kallale asutud. Stabiilses harus tundub asi edukalt kulgevat: KDE nõndaütelda põhiosa ehk see, mille kohta ikka teatava perioodilisusega väljalasketeateid tehakse ja mida vana kombe kohaselt nimetatakse jätkuvalt KDE [number].[number].[number], hakkab valmis saama, nii et jäävad veel extrageari ehk need asjad, mis on küll KDE taristusse haaratud, aga ilmuvad oma graafiku alusel. Ja siis mõistagi veel dokumentatsioon, mida ka stabiilses harus on omajagu muuta jõutud. Aga eks tasapisi peaks ka selle ära jõudma teha. (Muide, praegu, mila ma seda kirjutan, on paraku internetiühendus kadunud, nii et viidet tänasele tööpanusele ma anda kahjuks ei saa, aga loodetavasti tuleb ühendus ikka tagasi ja eks siis homme saab see-eest topelt viiteid :-) )
Loetud: Akadeemia 6/2014
Vaadatud. Ameeriklased (TV3), Ingel või deemon (Sony Entertainment), Atentaat. Sarajevo 1914 (ETV)
Loetud: Akadeemia 6/2014
Vaadatud. Ameeriklased (TV3), Ingel või deemon (Sony Entertainment), Atentaat. Sarajevo 1914 (ETV)
10.6.14
Esmabased mõtted
Tänasessegi päeva langes kaks tõlget, üks neist Postimehe ja teine Diplomaatia hüvanguks, ning mõlemad piisavalt nõudlikud ja keerulised, et muuks aega ei jäänudki.
Küll aga võis täna teada saada arvatavasti enam-vähem lõpliku maailmameistrivõistluste järjestuse. Selle tabeli järgi jäi minu osaks 576. koht 1822 võistleja seas, mis on ausalt öeldes isegi parem, kui oleks osanud oodata: ma oleksin arvanud, et ma olen pigemalt kuskil teise kolmandiku keskpaigas, mitte esimese kolmandiku lõpuosas. Ja seda sellest hoolimata, et nii paganama palju läks nihu ... Ja kuigi enesetunne ütlen seniajani, et sel aastal läks kehvemini kui varem, siis võrdlus möödunud aastaga näitab, et tegelikult oli pigem isegi väikest paranemist täheldada, üldkokkuvõttes vähemalt.
Loetud: Akadeemia 6/2014
Vaadatud: Troonide mäng (Fox)
Ilmunud tõlked:
Edward Lucas: nõrkus või tugevus: Euroopa kindlustunde algatus (Postimees, 09.06.2014)
Jevgen Nõštšuk: igatsen Maidani järele (Postimees, 09.06.2014)
Küll aga võis täna teada saada arvatavasti enam-vähem lõpliku maailmameistrivõistluste järjestuse. Selle tabeli järgi jäi minu osaks 576. koht 1822 võistleja seas, mis on ausalt öeldes isegi parem, kui oleks osanud oodata: ma oleksin arvanud, et ma olen pigemalt kuskil teise kolmandiku keskpaigas, mitte esimese kolmandiku lõpuosas. Ja seda sellest hoolimata, et nii paganama palju läks nihu ... Ja kuigi enesetunne ütlen seniajani, et sel aastal läks kehvemini kui varem, siis võrdlus möödunud aastaga näitab, et tegelikult oli pigem isegi väikest paranemist täheldada, üldkokkuvõttes vähemalt.
Loetud: Akadeemia 6/2014
Vaadatud: Troonide mäng (Fox)
Ilmunud tõlked:
Edward Lucas: nõrkus või tugevus: Euroopa kindlustunde algatus (Postimees, 09.06.2014)
Jevgen Nõštšuk: igatsen Maidani järele (Postimees, 09.06.2014)
4.6.14
Teisibased mõtted
Nüüd õhtul tagasi vaadates on tunne, nagu oleks eilne päev kordusele tulnud: kohe nii sarnane oli see. Täpselt samamoodi alustasin entusiastlikult taas KDE tõlgete järje peale ajamisega - mis, tuleb öelda, edenes täna ehk mahu poolest pisut vähem, aga siin on pigem asi selles, et kui eilsele langesid peamiselt sellised üldisemate asjadega tegelevad failid, siis täna rohkem konkreetsemate rakendustega seotud ning mõistagi nõuavad need ka spetsiifilisemat tähelepanu ja sõnavaragi - ja täpselt samamoodi sõitis ühel hetkel sisse Postimees, kelle hüvanguks ma tänagi ühe artikli tõlkisin. Nojah, hea on vähemalt ette teada, et homne päev kindlasti tänase ja eilsega ei sarnane, kohe kindlasti mitte :-)
Loetud: Tehnikamaailm 6/2014
Vaadatud: Ameeriklased (TV3), Kupli all (TV3), Ingel või deemon (Sony Entertainment)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Loetud: Tehnikamaailm 6/2014
Vaadatud: Ameeriklased (TV3), Kupli all (TV3), Ingel või deemon (Sony Entertainment)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Subscribe to:
Posts (Atom)