Tavaline tööpäev, millesse siiski rammisid end jõuliselt sisse kaks tõlget RKK hüvanguks, üks õige jipipikuke, teine seevastu pikk kui lohe. Muidu rien.
Loetud: Horisont 2/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Krimmi õpetaja (ETV2), Välisilm (ETV), Presidendi kõrval (ETV), Elavad surnud (Fox)
31.3.15
30.3.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse mahutas end, nagu ikka, ära igapühapäevane ema külastamine. Nojah, ma muidugi alles üleeile käisin seal, aga tegelikult oli tal sünnipäev ju ikka alles täna ja eks ta ole, mõistagi oli seal veel alles sünnipäevatoitugi, nii et minemata kuidagi jätta ei saanud :-) Ja loomulikult oligi tulemuseks tavapärane kopsakas kõhutäis kõikvõimalikest hõrgutistest ja paras peatäis, seda viimast ikka ristsõnavihikute kujul.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Ajavaod. Ärimehed: Suuräri M. Jänes (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu (ETV2), Põhjatäht (ETV2), Papa (ETV2), Lendurid koduteel (ETV2), Alateadvuse maja (ETV2), Teisel pool metsa (ETV2), Must stsenaarium (ETV2), XYZtopia (ETV2)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Ajavaod. Ärimehed: Suuräri M. Jänes (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu (ETV2), Põhjatäht (ETV2), Papa (ETV2), Lendurid koduteel (ETV2), Alateadvuse maja (ETV2), Teisel pool metsa (ETV2), Must stsenaarium (ETV2), XYZtopia (ETV2)
29.3.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev.
Nagu mu ajaveebi hoolikamad lugejad kahtlemata tähele panid, jäi mul eile Sirp kajastamata. Mis ei ole ka õhtupoolikust tihedat programmi arvestades vähimgi ime ja nii ma jõudsingi isegi selle lugemiseni alles täna.
Tõsi, ega seal palju kajastada polegi. Ühelt poolt oli sisu päris huvitav, aga teiselt poolt on sellest raske midagi kirjutada: nimelt oli läbivaks teemaks kriitika, nii selle vähesus kui ka üldse mõte ja sisu - ja noh, ehkki see on huvipakkuv teema, on kriitika ja selle mõtestamise üle kriitiliselt reflekteerida kuidagi nagu liiga deep. Sestap ma tooksingi ära vaid viite enda seisukohalt huvipakkuvaimale ehk Väljataga Märdi kirjutatud loole, mis kõigi muude kõrval kõneles spetsiifilisemalt kirjanduskriitikast ja milles oli õige mitu väärt mõtet - kas või - ja eriti mind puudutavalt - tõlkekriitika suhtelise võimatuse kohta ajakirjanduses -, ning teiselt poolt intervjuule Loogi Alvariga, milles oli üks äraütlemata väärt mõte, mis pahatihti kipub arvestamata jääma: et ükskõik kelle ükskõik milline väljaütlemine on subjektiivne, ütlejast lähtuv ja johtuv, mitte absoluutne tõde (ehkki Loog piirab selle, arvatavasti pelust "reaalia" "tõsiteaduslikkuse" ees, ainult humanitaariaga).
Oli muidugi lehes ka rohkelt näiteid kriitikast, st mis iganes valdkonna sündmustest (kriitiliselt) kirjutavaid lugusid, millest ma enda mätta otsast tõstaksin vahest esile Matsini Paavo kirjutise kahest raamatust, millest mul varem just palju aimu ei olnud (st üldse ei olnud, kui pelk ilmumise fakt välja arvata), ja Järveti Toomase loo omapärasest raamatust "Minu Jeruusalemm" (mis pealkirjale vaatamata ei paista, vähemalt selle kirjutise põhjal, olevat just päris see kõige tüüpilisem reisikiri).
Äramärkimist väärib kindlasti ka Lapini Leo lühike märkus litograafia kohta, mis oma lühidusest hoolimata andis selle kunstiliigi kohta päris ammendava ülevaate - nagu ilmselt pidigi, kui arvestada seda, et see oli mõeldud "kriitikana" nende pihta, kes selle sõna all jumal teab mida pakuvad.
Nagu väärib kahtlemata äramärkimist ka palju tõsisematel teemadel kõnelnud Unduski Jaani emakeelepäevne ettekanne, mis paberil võib-olla ei kõla nii hästi kui elusesituses, aga teisalt annab ehk rohkem ainest ja aega mõelda selles väljendatud igavikuliste teemade, õigemini ühe suure teema, nimelt õigeaegsuse üle.
Nagu andis sootuks muu üle mõelda Sepa Tuule ja Silla Elini lugu, kuidas öelda, võimalikust tahtevabaduse puudumisest - ja ei, see ei olnud üldse filosoofiline, vaid väga eluline, täpsemalt siis sellest, kas ja kuivõrd võib näiline tahtevabadus olla hoopiski tingitud meis peituvatest parasiitidest. Põnev lugemine sellest hoolimata, et mingit ühest seisukohta siit välja ei koorunud, juba sellegi pärast, et uurimisandmeid napib olgu ühe või teise või ka kolmanda seisukoha toetamiseks.
Ja lõppes mu jaoks eilne Sirp kurva noodiga ehk järelehüüdega Viirese Antsule, ühele Eesti suurtest etnoloogidest, kellega mulgi oli au põgusalt üliõpilasena kokku puutuda. Eks ajad mööduvad ja uued korüfeed tulevad peale, aga Viires on mu silmis jäänud otsekui kaduviku kehastuseks - tema peamine huviala oli, nii nagu mina sellest aru olen saanud, nüüdseks suurel määral, kui mitte peagu täielikult hääbunud ja kadunud inimolu kooskõlas loodusega (eriti "puumaailmaga", aga ka laiemalt). Ja sellest kaduvikust, mis tema jaoks tundus küll olevat igati olev(ik), võis ta innustunult rääkida tundide kaupa - või noh, nii kaua, kuni loeng läbi sai :-)
Loetud: Sirp, 27.03.2015
Vaadatud: Elavad surnud (Fox), Ülisalajane (Sony TV), Viikingid (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: kodumaa sündroom (Postimees, 28.03.2015)
Nagu mu ajaveebi hoolikamad lugejad kahtlemata tähele panid, jäi mul eile Sirp kajastamata. Mis ei ole ka õhtupoolikust tihedat programmi arvestades vähimgi ime ja nii ma jõudsingi isegi selle lugemiseni alles täna.
Tõsi, ega seal palju kajastada polegi. Ühelt poolt oli sisu päris huvitav, aga teiselt poolt on sellest raske midagi kirjutada: nimelt oli läbivaks teemaks kriitika, nii selle vähesus kui ka üldse mõte ja sisu - ja noh, ehkki see on huvipakkuv teema, on kriitika ja selle mõtestamise üle kriitiliselt reflekteerida kuidagi nagu liiga deep. Sestap ma tooksingi ära vaid viite enda seisukohalt huvipakkuvaimale ehk Väljataga Märdi kirjutatud loole, mis kõigi muude kõrval kõneles spetsiifilisemalt kirjanduskriitikast ja milles oli õige mitu väärt mõtet - kas või - ja eriti mind puudutavalt - tõlkekriitika suhtelise võimatuse kohta ajakirjanduses -, ning teiselt poolt intervjuule Loogi Alvariga, milles oli üks äraütlemata väärt mõte, mis pahatihti kipub arvestamata jääma: et ükskõik kelle ükskõik milline väljaütlemine on subjektiivne, ütlejast lähtuv ja johtuv, mitte absoluutne tõde (ehkki Loog piirab selle, arvatavasti pelust "reaalia" "tõsiteaduslikkuse" ees, ainult humanitaariaga).
Oli muidugi lehes ka rohkelt näiteid kriitikast, st mis iganes valdkonna sündmustest (kriitiliselt) kirjutavaid lugusid, millest ma enda mätta otsast tõstaksin vahest esile Matsini Paavo kirjutise kahest raamatust, millest mul varem just palju aimu ei olnud (st üldse ei olnud, kui pelk ilmumise fakt välja arvata), ja Järveti Toomase loo omapärasest raamatust "Minu Jeruusalemm" (mis pealkirjale vaatamata ei paista, vähemalt selle kirjutise põhjal, olevat just päris see kõige tüüpilisem reisikiri).
Äramärkimist väärib kindlasti ka Lapini Leo lühike märkus litograafia kohta, mis oma lühidusest hoolimata andis selle kunstiliigi kohta päris ammendava ülevaate - nagu ilmselt pidigi, kui arvestada seda, et see oli mõeldud "kriitikana" nende pihta, kes selle sõna all jumal teab mida pakuvad.
Nagu väärib kahtlemata äramärkimist ka palju tõsisematel teemadel kõnelnud Unduski Jaani emakeelepäevne ettekanne, mis paberil võib-olla ei kõla nii hästi kui elusesituses, aga teisalt annab ehk rohkem ainest ja aega mõelda selles väljendatud igavikuliste teemade, õigemini ühe suure teema, nimelt õigeaegsuse üle.
Nagu andis sootuks muu üle mõelda Sepa Tuule ja Silla Elini lugu, kuidas öelda, võimalikust tahtevabaduse puudumisest - ja ei, see ei olnud üldse filosoofiline, vaid väga eluline, täpsemalt siis sellest, kas ja kuivõrd võib näiline tahtevabadus olla hoopiski tingitud meis peituvatest parasiitidest. Põnev lugemine sellest hoolimata, et mingit ühest seisukohta siit välja ei koorunud, juba sellegi pärast, et uurimisandmeid napib olgu ühe või teise või ka kolmanda seisukoha toetamiseks.
Ja lõppes mu jaoks eilne Sirp kurva noodiga ehk järelehüüdega Viirese Antsule, ühele Eesti suurtest etnoloogidest, kellega mulgi oli au põgusalt üliõpilasena kokku puutuda. Eks ajad mööduvad ja uued korüfeed tulevad peale, aga Viires on mu silmis jäänud otsekui kaduviku kehastuseks - tema peamine huviala oli, nii nagu mina sellest aru olen saanud, nüüdseks suurel määral, kui mitte peagu täielikult hääbunud ja kadunud inimolu kooskõlas loodusega (eriti "puumaailmaga", aga ka laiemalt). Ja sellest kaduvikust, mis tema jaoks tundus küll olevat igati olev(ik), võis ta innustunult rääkida tundide kaupa - või noh, nii kaua, kuni loeng läbi sai :-)
Loetud: Sirp, 27.03.2015
Vaadatud: Elavad surnud (Fox), Ülisalajane (Sony TV), Viikingid (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: kodumaa sündroom (Postimees, 28.03.2015)
28.3.15
Reedesed mõtted
Poolenisti tavaline tööpäev, mille teise poole võtsid enda alla töövälised, aga paratamatud sündmused.
Kõigepealt ema soovil tema just täna peetud sünnipäev. Mis tõi kokku rohkelt lähisugulasi-hõimlasi ja oli just nii meeleolukas ja kõhtu täitev ja tore, nagu oodata võis ja nagu ikka on olnud. Sõnaga, pidu ja rõõm.
Samust pidu ja rõõmu ei jagunud aga palju järgmise töövälise asja ajal, milleks oli Šveitsi ja Eesti jalgpallimäng Euroopa 2016. aasta meistrivõistluste valiksarja raames. Šveits teadagi on üsna tugev meeskond ja sestap võis enne mängu loota, et ehk suudab nüüd mitmeid häbiväärseid kaotusi (jah, viik San Marinoga oli ikka rohkem kaotuse maiguga, selgelt) talunud Eesti koondis ometi head mängu näidata - milleks ju andsid pisut alust mängueelsed pallurite ja muude asjapulkade kommentaarid - ja vahest isegi viigi välja võidelda.
Aga see lootus kustus üpris kiiresti: Šveits oli tõepoolest parem igas võimalikus mõttes ja elemendis: isegi kui neil kohati esines kergemaid apsakaid, siis kompenseeris selle meeskondlikkus. Mis Eestil aga oli nõrguke: individuaalselt pole ehk paljudele midagi eriti ette heita, aga koostöö - ja ikka ja jälle eriti söödumäng - jätab tugevasti soovida. Mistõttu tulemus 3:0 ei olnud ka midagi imestada: kui pärast mängu intervjuudes ei osatud öelda, kuhu küll on jäänud Eesti koondise väravad (jah, kas või väravad, võitudest rääkimata), siis just selle taha need mu meelest ongi jäänud, et ei suudeta palli omavahel korralikult edasi toimetada.
Põhimõtteliselt on nüüd niisiis peaaegu välistatud alagrupist edasipääsemise lootus - aga noh, selle õieti välistas juba San Marino mäng, nii et küllap tuleb ootama jääda järgmist, MMi valiktsüklit, et ehk ja võib-olla loota midagi paremat ...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: jalgpalli EM 2016 valikmäng: Šveits-Eesti (ETV), Ülisalajane (Sony TV), Keeris (TV3)
Kõigepealt ema soovil tema just täna peetud sünnipäev. Mis tõi kokku rohkelt lähisugulasi-hõimlasi ja oli just nii meeleolukas ja kõhtu täitev ja tore, nagu oodata võis ja nagu ikka on olnud. Sõnaga, pidu ja rõõm.
Samust pidu ja rõõmu ei jagunud aga palju järgmise töövälise asja ajal, milleks oli Šveitsi ja Eesti jalgpallimäng Euroopa 2016. aasta meistrivõistluste valiksarja raames. Šveits teadagi on üsna tugev meeskond ja sestap võis enne mängu loota, et ehk suudab nüüd mitmeid häbiväärseid kaotusi (jah, viik San Marinoga oli ikka rohkem kaotuse maiguga, selgelt) talunud Eesti koondis ometi head mängu näidata - milleks ju andsid pisut alust mängueelsed pallurite ja muude asjapulkade kommentaarid - ja vahest isegi viigi välja võidelda.
Aga see lootus kustus üpris kiiresti: Šveits oli tõepoolest parem igas võimalikus mõttes ja elemendis: isegi kui neil kohati esines kergemaid apsakaid, siis kompenseeris selle meeskondlikkus. Mis Eestil aga oli nõrguke: individuaalselt pole ehk paljudele midagi eriti ette heita, aga koostöö - ja ikka ja jälle eriti söödumäng - jätab tugevasti soovida. Mistõttu tulemus 3:0 ei olnud ka midagi imestada: kui pärast mängu intervjuudes ei osatud öelda, kuhu küll on jäänud Eesti koondise väravad (jah, kas või väravad, võitudest rääkimata), siis just selle taha need mu meelest ongi jäänud, et ei suudeta palli omavahel korralikult edasi toimetada.
Põhimõtteliselt on nüüd niisiis peaaegu välistatud alagrupist edasipääsemise lootus - aga noh, selle õieti välistas juba San Marino mäng, nii et küllap tuleb ootama jääda järgmist, MMi valiktsüklit, et ehk ja võib-olla loota midagi paremat ...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: jalgpalli EM 2016 valikmäng: Šveits-Eesti (ETV), Ülisalajane (Sony TV), Keeris (TV3)
27.3.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse mahtus ära ka üks väljaskäik, et teha viimseid ettevalmistusi homseks tähtsaks päevaks. Muidu rien.
Loetud: Horisont 2/2015
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Ülisalajane (Sony TV)
Loetud: Horisont 2/2015
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Restart (Kanal2), Ülisalajane (Sony TV)
26.3.15
Kolmabased mõtted
Poolenisti tavaline tööpäev. Poolenisti seepärast, et läks, nagu ikka läheb, kui hellitad end juba mõttega, et on saadud pisut lõbustatud ja maaõhuga turgutatud ja nüüd võiks taas (põhi)tööle valu anda - ja siis valgub kaela kaks jupikest tõlkimist RKK hüvanguks, veel kaks Postimehe hüvanguks ja lõpuks veel üks Diplomaatia hüvanguks (ehkki selle viimase lõpetamise ma lükkasin siiski natuke edasi).
Aga lisaks sellele võib eelmise postituse lisandusena mainida, et Tartu-käigul jõudis minu kätte ka üht-teist uut ja huvitavat, täpsemalt üks raamat, mis ühel tuttaval kangesti üle oli ja mille saamise vastu mul midagi ei olnud, täpsemalt siis see:
Aga lisaks sellele veel ka niisugune vahva öökull-poekott (jajah, just nii! :-) ):
Loetud: Horisont 2/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Pilvede all (Kanal2), Restart (Kanal2), Puudutus (TV3)
Aga lisaks sellele võib eelmise postituse lisandusena mainida, et Tartu-käigul jõudis minu kätte ka üht-teist uut ja huvitavat, täpsemalt üks raamat, mis ühel tuttaval kangesti üle oli ja mille saamise vastu mul midagi ei olnud, täpsemalt siis see:
- Isaac Asimov. A Memoir
Aga lisaks sellele veel ka niisugune vahva öökull-poekott (jajah, just nii! :-) ):
Loetud: Horisont 2/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Pilvede all (Kanal2), Restart (Kanal2), Puudutus (TV3)
25.3.15
Esmateisibased mõtted
Et need kaks päeva möödusid ühes jutis ja valdavalt ühes, kodust erinevas kohas, siis on mõistlik ka neist üheskoos kõnelda. Täpsemalt siis kaugel lõunamaal elik Tartus ja selle ümbruses. Kus esmaspäevaks oli kokku lepitud üks kokkusaamine heade tuttavatega. Mis sai ka edukalt teoks ja oli just nii mõnus ja lahe, nagu võis oodata, või isegi veel mõnusam ja laheda. Et aga selles privaatsus- ja muudel kaalutlustel rohkem rääkida ei tahaks, siis tuleb lihtsalt ära mainida ka see, et Suudlevad Tudengid on päris lahe koht, kus istuda ja jõmiseda - millise mulje tekkimisele võis muidugi tublisti kaasa aidata ka see, et (arvatavasti päevast tingituna) me olime nende teise korruse saalis sisuliselt ainsad külalised ja sestap langes meile osaks, võiks öelda, lausa personaalne teenindamine :-)
Samuti oli hea üle tüki aja ka venda näha ning mõistagi teisel päeval ehk teisipäeval korraks ka Kunglast läbi käia. Mis oligi teine põhjus lõunamaale minna, sest küll väikese kõhklusega täpse ajastamise osas, ootas seal ees puude-põõsaste ülevaatamine ja kerge hoolitsemine, et nad ikka paremas korras viljakandvaks perioodiks oleks. Loodetavasti siis on ka, kui ma midagi vussi ei ole keeranud. Aga eks seda suve poole näeb.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Välisilm (ETV)
Ilmunud tõlked: Vladimir Socor. Ukraina juhita Euroopas: strateegiline hinnang (RKK ajaveeb)
Samuti oli hea üle tüki aja ka venda näha ning mõistagi teisel päeval ehk teisipäeval korraks ka Kunglast läbi käia. Mis oligi teine põhjus lõunamaale minna, sest küll väikese kõhklusega täpse ajastamise osas, ootas seal ees puude-põõsaste ülevaatamine ja kerge hoolitsemine, et nad ikka paremas korras viljakandvaks perioodiks oleks. Loodetavasti siis on ka, kui ma midagi vussi ei ole keeranud. Aga eks seda suve poole näeb.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Välisilm (ETV)
Ilmunud tõlked: Vladimir Socor. Ukraina juhita Euroopas: strateegiline hinnang (RKK ajaveeb)
23.3.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi traditsioonilise katkestuse ema külastamine. Mida oli tänase mõnusa ilmaga lausa lust teha. Rääkimata sellest, et külaskäik, nagu ikka, tähendas mõnusalt kopsakat kõhutäit - jah, ema küsis, kas kunagi peaks saabuma ka aeg, mil ma enam hakklihakastet ei taha, ja mulle tundus, et ta ei olnudki väga pettunud, kui ma vastasin, et vaevalt küll - ja parajat peatäit, seda viimast siis mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul.
Loetud: [digi] märts 2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Ajavaod. Ärimehed: Kodumaised rõivad (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Maksym Bugriy. Kas Läti ranniku lähedal nähti Venemaa Musta mere laevastiku allveelaeva? (RKK ajaveeb)
Loetud: [digi] märts 2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Ajavaod. Ärimehed: Kodumaised rõivad (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Maksym Bugriy. Kas Läti ranniku lähedal nähti Venemaa Musta mere laevastiku allveelaeva? (RKK ajaveeb)
22.3.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millest taas võttis oma tuntava osa ühe pikema ajaveebiloo tõlkimine RKK hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: [digi] märts 2015
Vaadatud. Eesti jalgpalli Premium liiga: Flora - Sillamäe Kalev (ETV), Viikingid (TV6), Kaheksanda kategooria katastroof (Kanal12)
Loetud: [digi] märts 2015
Vaadatud. Eesti jalgpalli Premium liiga: Flora - Sillamäe Kalev (ETV), Viikingid (TV6), Kaheksanda kategooria katastroof (Kanal12)
21.3.15
Reedesed mõtted
Teataval määral ka tavaline tööpäev, millest aga tubli osa haukas enda alla ühelt poolt mitmiksihtpunktne väljaskäik ja teiselt poolt õige mitme RKK (väiksemamahulise) tõlkesoovi täitmine.
Nagu öeldud, oli väljaskäik mitme suhtpunktiga, millest üks viis mind lausa politseisse :-) Jajah, tegelikult siis uue reisidokumendi ehk passi kättesaamisele: nüüd on ka minul vana ilusa sinise asemel see uus, nimetatakse vist bordoopunaseks, milles mu mõningaks üllatuseks on varasemast tunduvalt rohkem teksti: räägitagu, mis räägitakse masinajastu saabumisest - ja kindlasti on ju selles uues rohkem neid igasugu masinloetavaid komponente -, on igatahes inimestele mõeldud osi tunduvalt rohkem. Millest eriti kummastav oli näha seda, et tervelt kaks lehekülge on eraldatud "indeksile" ehk ELi keeltes lahtiseletusele, mis seal avalehel siis kirjas on - kummastuse efekti tekitas eelkõige see, et see "indeks" oli mitu lehekülge pärast avalehte ennast :-) Aga noh, las ta olla, dokument on dokument ja ju on nii vaja seda vormistada.
Ülejäänud sihtpunktid olid kõik seotud raamatutega, mida täna jõudis mu kätte ja seeläbi kodustesse läbilugemist ootavatesse hunnikutesse õige palju, mistõttu ma ei hakka siin neid sihtkohti kõiki üles märkimagi, piirdudes vaid raamatute enda kirjapanekuga:
Tänase Sirbi avas Friedenthali Meelise huvitav lugu, kuidas öelda, kevade alguse ja maailma äraseletamise teemal. Mille läbiv teema oli ometi hoopis apokalüpsis ehk (maailma)lõpuaja ootused ja lootused läbi aja ja üleüldse, mis lõppkokkuvõttes viis autori arvamusele, et kevad ei ole saabunud mitte ainult kalendris, vaid ehk saabub ka päriselt: "Mul on tunne, et praegusel ajal on juba tõelist kevadet õhus". (Ja jah, selle lõpulause mõistmiseks tuleks mõistagi läbi lugeda artikkel ise, sest sel on peale eksplitsiitse ka implitsiitne tähendus :-) ).
Siiski jäi mulle muidu sümpaatses loos silma üks väikeasi, millega ma hästi ei tahaks nõus olla (kuigi, võin tunnistada, selles osas on eri seisukohti, nii et mu arvamus astub siin enam-vähem üht jalga ainult ühe koolkonna seisukohtadega). Nimelt mainib ta, ikka samuse apokalüpsisega seoses, et kui "esimestel sajanditel meie ajaarvamise järgi valitses palavikule ärevus, paljudele näis, et maailm lõpeb kohe", siis hiljem, ajal, mida tagantjärele nimetatakse keskajaks, see kahanenud ja otsekui kadunud, valitsenud "justkui ükskõiksus kataklüsmiliste muutuste suhtes".
Süüvimata siinkohal põhjalikumalt asjasse, võib öelda, et apokalüptilise mõtlemise uurimisel keskaega puutuvalt on tänapäeval olemas põhiliselt kaks seisukohta: üks, mida paistab esindavat ka Friedenthal, väidab, et see sisuliselt puudus, parimal juhul oli üksikuid isikuid, kes seda väljendasid, ja ajuti mõningate konkreetsete sündmuste ajel teatavaid (lokaalseid) puhanguid, teine aga, et see oli selgelt olemas ja avaldub nii nende üksikute isikute mõtteavaldustes kui ka üldises mentaliteedis, nii palju kui seda viimast muidugi jälgida on võimalik (jah, sellel teisel seisukohal on ka oma alavoole, aga jäägu need siin puutumata).
Mullegi on valdavalt tundunud, et apokalüptiline mõtlemine oli keskajal nii sügavalt inimestesse sisse juurdunud, et seda on otse ilmvõimatu Euroopa keskajast ükspuha mis aspektis lahutada. Mis paradoksaalselt võib olla üks põhjus, miks seda on mõnikord raske eemalt vaadates (nagu ajaloolased ju üldjuhul end asetavad) tuvastada, nagu võib juhtuda siis, kui vaadeldavad nähtused on petlikult sarnased, ehkki nende taga on sootuks teistsugune eluvaade (võib-olla pole see parim näide, aga praegu turgatas pähe võrdlus: kui meie praegu ütleme, et tegin seda või teist keskpäeval, siis kuulja automaatselt sedastab, et see tegu toimus kell 12 - ja väga lihtne on samamoodi automaatselt kanda seda üle ka minevikku, lugedes näiteks, et lahing algas keskpäeval, ja järeldada, et see algas kell 12, samal ajal kui toona mõõdeti keskpäeva mitte kella, vaid pigem päikese näiva liikumise järgi, mistõttu meie mõistes kellaaeg võib õige mitme tunni võrra erineda - sõnaga, mõiste on sama ja õieti tähenduski, aga taustsüsteem ja seeläbi vaste tegelikkuses erinevad). Kui Friedenthal ütleb, et "maailmalõpu kohta kinnitati, et see juhtub, muidugi, aga täpsemalt millal, ei oska keegi öelda" ja paistab sellest järeldavat, et seeläbi ei olnud maailmalõpp aktuaalne, siis mu meelest on asi lausa vastupidine: jah, muidugi, keegi ei teadnud, millal see tuleb, aga kõik teadsid, et see tuleb ja tuleb mitte kauges tulevikus, vaid otsekohe, iga hetk (olgu, võib-olla mitte kõik - alati on olnud ka neid, kes a) kas üldse ei usu valdavat "paradigmat" või b) arvavad teadvat, milline on tegelikult minevik-olevik-tulevik).
Ja see jättis paljule, lausa kõigele oma pitseri, mis võib kergesti eksitada, nagu võib näha kas või Friedenthali artiklist, kus ta näiteks ütleb, et "kui eelnev katoliiklik maailmapilt eelistas staatilist ja hierarhilist maailma, kõigil on ühiskonnaredelis oma koht, siis protestantlik ideaal oli võrdõiguslik ning vaba kehtivast hierarhilisusest". Mis mu meelest on ääretult kaugel tegelikkusest, lausa vastupidine sellele: too katoliiklik maailmapilt, täitsa vastupidi, asetas inimesed Jumala palge ees täiesti võrdsesse seisu - isegi kui praktilises elukorralduses võis üks olla valitseja ja teine talusulane, siis jumalikus või ka apokalüptilises plaanis see ei lugenud, vaid luges ainult see, milline on ta oma olemuselt, kuidas on ta oma elu elanud ja käitunud vastavuses kõlbeliste normidega. (Ja sel olid ka oma sotsiaalsed tagajärjed - minu hinnangul märksa suurem võrdsus kui mõnelgi varasemal või hilisemal ajajärgul). Üha süvenev ebavõrdsus ja aina jäigastuv hierarhia ent iseloomustab just keskajajärgset maailma - mille kohta "võrdõigusliku" ja "hierarhiavaba" kasutamine on kohe täiesti ja lausa ja suisa kontrasensoorne -, kus XIX sajandiks jõuti dickenslike košmaarideni, mis mu sügavat veendumust mööda olnuksid sel mõnikord lausa "pimedaks" nimetatud keskajal suisa võimatud.
Aga kui see väike, ehkki mõneti artikli ülesehituses küllaltki kandev eksitus (taas: vaid minu arvates) kõrvale jätta, siis kas või loo lõpupoolel esitatud apokalüptiliste hirmude kaardistus tehisintellektiga seonduvalt väärib kahtlemata lugemist. Nagu lugu tervikuna, kõigest hoolimata.
Ääretult sümpaatne oli lugeda Vilbaste Kristeli pikka lugu Eesti allikatest. Eks ta muidugi on sellest kõnelnud omajagu juba oma allikaraamatus, aga ajaleheveergudel niimoodi koondavalt ja ülevaatlikult lugeda nii allikatest, nende jagunemisest, nende kaitsega seonduvast ja kõigest muust oli ääretult tore. Mulle kui selle teemaga vähe kokkupuutunule (ja paraku ka mainitud raamatut veel mittelugenule) oli siin palju põnevat, olgu siis allikate kohta käivate sõnade jagunemisest, nende värvidest või ka tõdemusest, et allikad on "religioonideülesed".
Kunnuse Mihkel oli kohe üle kahe lehe võtnud lahata Muti Mihklit, aluseks viimase artiklikogumik "Õhtumaa Eesti". Mis, nagu Kunnusele tunnuslik, oli küll ainult lähtepunkt ja arenes mitmesuunaliseks aruteluks, mille ühisnimetajaks oli Sirbi toimetus pannud lehepäisesse kirja "Tervemõistuslikkus". Millest ka ohtralt juttu oli, eriti võrdluses-vastanduses "Mihkel Mutt - tervemõistuslik" <-> "Uku Masing - mõistuseväline/ülene". Lugemist väärib kahtlemata, kuigi mulle jäi siin teravalt silma üks lausejupike, mis tekitas mitmetisi mõtteid: "Mutt aga kasutab kontseptualiseerimiseks müüdilise maailmapildi surmavaenlast - ajalooteadust".
Mitte et see vale oleks või et ma seda kuidagi vaidlustada tahaksin, aga siiski: samust ajalooteadust, nagu igasugust teadust üleüldse, on võimalik kasutada nii müüdilise maailmapildi kummutamiseks kui ka toetamiseks. Ehk nagu ütleb eespool Friedenthali Meelis: "Selgelt ja täpselt asju teades ei ole enam head ega kurja, sest teaduslikul teadmisel puuduvad moraalikategooriad, väitel "kolmnurgal on kolm külge" ei ole midagi pistmist hea ega halvaga, see on lihtsalt tõene". Ja nii on ka ajalooteaduse ja -teadmisega: iseenesest ei ole sel mingit "väärtust", too tekib alles siis, kui see panna konteksti ehk kindlasse väärtussüsteemi, mille aluseks võib olla müüt, aga võib olla ka mis iganes muu.
(Ei suuda vastu panna kiusatusele taas meenutada, et 700-aastane orjapõli on kõige ehtsam ja puhtam müüt, mis ei ole aga sugugi takistanud sel olemast Eesti ajalooteaduse üks alustalasid tänapäevani - isegi kui seda otsesõnu ei toonitata, on ikka nii kangesti sisse determineeritud, et millalgi XIII sajandi algul oli oluline muutus ja et oluline muutus oli ka 1918. aastal - seda sellest hoolimata, et mõlemal juhul võib küllaga leida arenguliine, milles need "katkestuslikud" daatumid märkimisväärset osa ei etenda).
Ajalooteemat ent jagus tänuväärselt tänasesse Sirpi veelgi: omapärase kumulatiivse kahe-vestluse pidasid näiteks maha Tamme Marek ja Kattago Siobhan, teemaks eelkõige mälu-uuringud (johtuvalt mõlema toimetamisel hiljaaegu ilmunud kogumikest). Ääretult huvitav lugemine, mulle eelkõige seepärast, et siin oli tublisti juttu mind ennast aina huvitanud ajateemast, kohe mitme külje pealt (kontinuitiivne aeg, isoleeritud sündmuste aeg jne jms).
Päris omapärane oli Lobjaka Ahto arvustus Tamme Mareki esseekogule "Hiiglaste õlgadel". Intellektuaalselt kenitlevana, nagu Lobjakas sageli, osutab ta lisaks kogumiku kiitmisele mitmes kohas tähelepanu puudustele, kõige teravamalt ehk autorit Foucault' mittemõistmises süüdistades - aga mitte ainult kogumiku, vaid ka laiematele puudustele. Näiteks filosoofilise mõtte armetu-olekust Eestis. Mille poolest mulle miskipärast meenusid samasugused kas nüüd just etteheited, aga vähemalt osutused ligemale sajandieelses Eesti kirjasõnas, täpsemalt vastselt iseseisvunud Eestis käinud debatid. Aga küllap on niisuguseid arutelusid hädasti vaja, kui mitte selleks, et millegi arengut käima või tagant tõugata, siis vähemalt eritlemiseks, mida on ja mida mitte pole.
Kindlasti tasub ära märkida ka Runneli Simo lühikest mõttearendust mõne aja eest ilmunud raamatu "Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis" teemal.
Numbri lõpupoole üllatas Konsa Kurmo lugu "maailmade loomisest". See jäi küll pisut pealiskaudseks ja natuke liiga haruliseks, aga huvitavaid mõtteid jagus see-eest (või ka just seepärast) küllaga. Näiteks harva avalikkuses välja öeldav arusaam, et tegelikkus ei pruugi olla - või õieti üldjuhul ei ole ega saagi olla - sugugi selline, nagu me tavaliselt ette kujutame, kas või juba seepärast, et inimesel, ka kollektiivselt ja läbi aegade, lihtsalt ei ole võimalik hoomata tervikut, vaid selleks hoomamiseks kasutatakse mudeleid. Mille puhul tegelikult pole väga suurt vahet, kas neid luuakse samuse väidetava tegelikkuse kirjeldamiseks või lihtsalt niisama, lustiks ja enda lõbuks (ehkki autor püsib kindlalt ja visalt veendumuse juures, et tegelikkus on siiski olemas). Väärt lugemine kahtlemata.
Lehe lõpetas aga üks eriti veider lugu, Tulve Jaan-Eigi suurejoonelise, vaat et manifestliku pealkirjaga kirjutis "Demokraatia kaitseks". Sisu ent ... nojah, kindlasti väärib tähelepanu osutamine rumaluse diktatuuri ohule ja kodanikujulgusele ja kõigele muule, aga kokkuvõttes jäi küll tunne, et see on nagu ruumitäiteks sinna pandud - vähemalt mina ei suutnud sellest loost leida õieti ei saba ega sarvi, rääkimata kehast endast.
Loetud: Sirp, 20.03.2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Keeris (TV3), Hammer of the Gods (RTL2), Leek ja sidrun (Sony Turbo)
Ilmunud tõlked:
Vladimir Socor. Moldova uut valitsust ootavad ees heidutavad probleemid (RKK ajaveeb)
Matthew Bryza. Nemtsovi ja sündimata Venemaa surm (RKK ajaveeb)
Nagu öeldud, oli väljaskäik mitme suhtpunktiga, millest üks viis mind lausa politseisse :-) Jajah, tegelikult siis uue reisidokumendi ehk passi kättesaamisele: nüüd on ka minul vana ilusa sinise asemel see uus, nimetatakse vist bordoopunaseks, milles mu mõningaks üllatuseks on varasemast tunduvalt rohkem teksti: räägitagu, mis räägitakse masinajastu saabumisest - ja kindlasti on ju selles uues rohkem neid igasugu masinloetavaid komponente -, on igatahes inimestele mõeldud osi tunduvalt rohkem. Millest eriti kummastav oli näha seda, et tervelt kaks lehekülge on eraldatud "indeksile" ehk ELi keeltes lahtiseletusele, mis seal avalehel siis kirjas on - kummastuse efekti tekitas eelkõige see, et see "indeks" oli mitu lehekülge pärast avalehte ennast :-) Aga noh, las ta olla, dokument on dokument ja ju on nii vaja seda vormistada.
Ülejäänud sihtpunktid olid kõik seotud raamatutega, mida täna jõudis mu kätte ja seeläbi kodustesse läbilugemist ootavatesse hunnikutesse õige palju, mistõttu ma ei hakka siin neid sihtkohti kõiki üles märkimagi, piirdudes vaid raamatute enda kirjapanekuga:
- William Shakespeare. Kogutud teosed
- Paul Kokla. Hiiu sõnaraamat
- Friedrich Amelung ja Villem Reiman. Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu ajal
- Katsed nimetada saart. Artikleid fantastikast
- Derek Wilson. Elizabeth I aegne ühiskond
- Piret Õunapuu. 101 Eesti vana asja
- Simon Sebag Montefiore. Ühel talveööl
- Christopher Clark. Uneskõndijad: Kuidas Euroopa 1914. aastal sõjateele asus
- Ellen. Esimene maailmasõda Eesti naise mõtteis
- Ülle Tarkiainen ja Kari Tarkiainen. Meretagune maa: Rootsi aeg Eestis 1561-1710
Tänase Sirbi avas Friedenthali Meelise huvitav lugu, kuidas öelda, kevade alguse ja maailma äraseletamise teemal. Mille läbiv teema oli ometi hoopis apokalüpsis ehk (maailma)lõpuaja ootused ja lootused läbi aja ja üleüldse, mis lõppkokkuvõttes viis autori arvamusele, et kevad ei ole saabunud mitte ainult kalendris, vaid ehk saabub ka päriselt: "Mul on tunne, et praegusel ajal on juba tõelist kevadet õhus". (Ja jah, selle lõpulause mõistmiseks tuleks mõistagi läbi lugeda artikkel ise, sest sel on peale eksplitsiitse ka implitsiitne tähendus :-) ).
Siiski jäi mulle muidu sümpaatses loos silma üks väikeasi, millega ma hästi ei tahaks nõus olla (kuigi, võin tunnistada, selles osas on eri seisukohti, nii et mu arvamus astub siin enam-vähem üht jalga ainult ühe koolkonna seisukohtadega). Nimelt mainib ta, ikka samuse apokalüpsisega seoses, et kui "esimestel sajanditel meie ajaarvamise järgi valitses palavikule ärevus, paljudele näis, et maailm lõpeb kohe", siis hiljem, ajal, mida tagantjärele nimetatakse keskajaks, see kahanenud ja otsekui kadunud, valitsenud "justkui ükskõiksus kataklüsmiliste muutuste suhtes".
Süüvimata siinkohal põhjalikumalt asjasse, võib öelda, et apokalüptilise mõtlemise uurimisel keskaega puutuvalt on tänapäeval olemas põhiliselt kaks seisukohta: üks, mida paistab esindavat ka Friedenthal, väidab, et see sisuliselt puudus, parimal juhul oli üksikuid isikuid, kes seda väljendasid, ja ajuti mõningate konkreetsete sündmuste ajel teatavaid (lokaalseid) puhanguid, teine aga, et see oli selgelt olemas ja avaldub nii nende üksikute isikute mõtteavaldustes kui ka üldises mentaliteedis, nii palju kui seda viimast muidugi jälgida on võimalik (jah, sellel teisel seisukohal on ka oma alavoole, aga jäägu need siin puutumata).
Mullegi on valdavalt tundunud, et apokalüptiline mõtlemine oli keskajal nii sügavalt inimestesse sisse juurdunud, et seda on otse ilmvõimatu Euroopa keskajast ükspuha mis aspektis lahutada. Mis paradoksaalselt võib olla üks põhjus, miks seda on mõnikord raske eemalt vaadates (nagu ajaloolased ju üldjuhul end asetavad) tuvastada, nagu võib juhtuda siis, kui vaadeldavad nähtused on petlikult sarnased, ehkki nende taga on sootuks teistsugune eluvaade (võib-olla pole see parim näide, aga praegu turgatas pähe võrdlus: kui meie praegu ütleme, et tegin seda või teist keskpäeval, siis kuulja automaatselt sedastab, et see tegu toimus kell 12 - ja väga lihtne on samamoodi automaatselt kanda seda üle ka minevikku, lugedes näiteks, et lahing algas keskpäeval, ja järeldada, et see algas kell 12, samal ajal kui toona mõõdeti keskpäeva mitte kella, vaid pigem päikese näiva liikumise järgi, mistõttu meie mõistes kellaaeg võib õige mitme tunni võrra erineda - sõnaga, mõiste on sama ja õieti tähenduski, aga taustsüsteem ja seeläbi vaste tegelikkuses erinevad). Kui Friedenthal ütleb, et "maailmalõpu kohta kinnitati, et see juhtub, muidugi, aga täpsemalt millal, ei oska keegi öelda" ja paistab sellest järeldavat, et seeläbi ei olnud maailmalõpp aktuaalne, siis mu meelest on asi lausa vastupidine: jah, muidugi, keegi ei teadnud, millal see tuleb, aga kõik teadsid, et see tuleb ja tuleb mitte kauges tulevikus, vaid otsekohe, iga hetk (olgu, võib-olla mitte kõik - alati on olnud ka neid, kes a) kas üldse ei usu valdavat "paradigmat" või b) arvavad teadvat, milline on tegelikult minevik-olevik-tulevik).
Ja see jättis paljule, lausa kõigele oma pitseri, mis võib kergesti eksitada, nagu võib näha kas või Friedenthali artiklist, kus ta näiteks ütleb, et "kui eelnev katoliiklik maailmapilt eelistas staatilist ja hierarhilist maailma, kõigil on ühiskonnaredelis oma koht, siis protestantlik ideaal oli võrdõiguslik ning vaba kehtivast hierarhilisusest". Mis mu meelest on ääretult kaugel tegelikkusest, lausa vastupidine sellele: too katoliiklik maailmapilt, täitsa vastupidi, asetas inimesed Jumala palge ees täiesti võrdsesse seisu - isegi kui praktilises elukorralduses võis üks olla valitseja ja teine talusulane, siis jumalikus või ka apokalüptilises plaanis see ei lugenud, vaid luges ainult see, milline on ta oma olemuselt, kuidas on ta oma elu elanud ja käitunud vastavuses kõlbeliste normidega. (Ja sel olid ka oma sotsiaalsed tagajärjed - minu hinnangul märksa suurem võrdsus kui mõnelgi varasemal või hilisemal ajajärgul). Üha süvenev ebavõrdsus ja aina jäigastuv hierarhia ent iseloomustab just keskajajärgset maailma - mille kohta "võrdõigusliku" ja "hierarhiavaba" kasutamine on kohe täiesti ja lausa ja suisa kontrasensoorne -, kus XIX sajandiks jõuti dickenslike košmaarideni, mis mu sügavat veendumust mööda olnuksid sel mõnikord lausa "pimedaks" nimetatud keskajal suisa võimatud.
Aga kui see väike, ehkki mõneti artikli ülesehituses küllaltki kandev eksitus (taas: vaid minu arvates) kõrvale jätta, siis kas või loo lõpupoolel esitatud apokalüptiliste hirmude kaardistus tehisintellektiga seonduvalt väärib kahtlemata lugemist. Nagu lugu tervikuna, kõigest hoolimata.
Ääretult sümpaatne oli lugeda Vilbaste Kristeli pikka lugu Eesti allikatest. Eks ta muidugi on sellest kõnelnud omajagu juba oma allikaraamatus, aga ajaleheveergudel niimoodi koondavalt ja ülevaatlikult lugeda nii allikatest, nende jagunemisest, nende kaitsega seonduvast ja kõigest muust oli ääretult tore. Mulle kui selle teemaga vähe kokkupuutunule (ja paraku ka mainitud raamatut veel mittelugenule) oli siin palju põnevat, olgu siis allikate kohta käivate sõnade jagunemisest, nende värvidest või ka tõdemusest, et allikad on "religioonideülesed".
Kunnuse Mihkel oli kohe üle kahe lehe võtnud lahata Muti Mihklit, aluseks viimase artiklikogumik "Õhtumaa Eesti". Mis, nagu Kunnusele tunnuslik, oli küll ainult lähtepunkt ja arenes mitmesuunaliseks aruteluks, mille ühisnimetajaks oli Sirbi toimetus pannud lehepäisesse kirja "Tervemõistuslikkus". Millest ka ohtralt juttu oli, eriti võrdluses-vastanduses "Mihkel Mutt - tervemõistuslik" <-> "Uku Masing - mõistuseväline/ülene". Lugemist väärib kahtlemata, kuigi mulle jäi siin teravalt silma üks lausejupike, mis tekitas mitmetisi mõtteid: "Mutt aga kasutab kontseptualiseerimiseks müüdilise maailmapildi surmavaenlast - ajalooteadust".
Mitte et see vale oleks või et ma seda kuidagi vaidlustada tahaksin, aga siiski: samust ajalooteadust, nagu igasugust teadust üleüldse, on võimalik kasutada nii müüdilise maailmapildi kummutamiseks kui ka toetamiseks. Ehk nagu ütleb eespool Friedenthali Meelis: "Selgelt ja täpselt asju teades ei ole enam head ega kurja, sest teaduslikul teadmisel puuduvad moraalikategooriad, väitel "kolmnurgal on kolm külge" ei ole midagi pistmist hea ega halvaga, see on lihtsalt tõene". Ja nii on ka ajalooteaduse ja -teadmisega: iseenesest ei ole sel mingit "väärtust", too tekib alles siis, kui see panna konteksti ehk kindlasse väärtussüsteemi, mille aluseks võib olla müüt, aga võib olla ka mis iganes muu.
(Ei suuda vastu panna kiusatusele taas meenutada, et 700-aastane orjapõli on kõige ehtsam ja puhtam müüt, mis ei ole aga sugugi takistanud sel olemast Eesti ajalooteaduse üks alustalasid tänapäevani - isegi kui seda otsesõnu ei toonitata, on ikka nii kangesti sisse determineeritud, et millalgi XIII sajandi algul oli oluline muutus ja et oluline muutus oli ka 1918. aastal - seda sellest hoolimata, et mõlemal juhul võib küllaga leida arenguliine, milles need "katkestuslikud" daatumid märkimisväärset osa ei etenda).
Ajalooteemat ent jagus tänuväärselt tänasesse Sirpi veelgi: omapärase kumulatiivse kahe-vestluse pidasid näiteks maha Tamme Marek ja Kattago Siobhan, teemaks eelkõige mälu-uuringud (johtuvalt mõlema toimetamisel hiljaaegu ilmunud kogumikest). Ääretult huvitav lugemine, mulle eelkõige seepärast, et siin oli tublisti juttu mind ennast aina huvitanud ajateemast, kohe mitme külje pealt (kontinuitiivne aeg, isoleeritud sündmuste aeg jne jms).
Päris omapärane oli Lobjaka Ahto arvustus Tamme Mareki esseekogule "Hiiglaste õlgadel". Intellektuaalselt kenitlevana, nagu Lobjakas sageli, osutab ta lisaks kogumiku kiitmisele mitmes kohas tähelepanu puudustele, kõige teravamalt ehk autorit Foucault' mittemõistmises süüdistades - aga mitte ainult kogumiku, vaid ka laiematele puudustele. Näiteks filosoofilise mõtte armetu-olekust Eestis. Mille poolest mulle miskipärast meenusid samasugused kas nüüd just etteheited, aga vähemalt osutused ligemale sajandieelses Eesti kirjasõnas, täpsemalt vastselt iseseisvunud Eestis käinud debatid. Aga küllap on niisuguseid arutelusid hädasti vaja, kui mitte selleks, et millegi arengut käima või tagant tõugata, siis vähemalt eritlemiseks, mida on ja mida mitte pole.
Kindlasti tasub ära märkida ka Runneli Simo lühikest mõttearendust mõne aja eest ilmunud raamatu "Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis" teemal.
Numbri lõpupoole üllatas Konsa Kurmo lugu "maailmade loomisest". See jäi küll pisut pealiskaudseks ja natuke liiga haruliseks, aga huvitavaid mõtteid jagus see-eest (või ka just seepärast) küllaga. Näiteks harva avalikkuses välja öeldav arusaam, et tegelikkus ei pruugi olla - või õieti üldjuhul ei ole ega saagi olla - sugugi selline, nagu me tavaliselt ette kujutame, kas või juba seepärast, et inimesel, ka kollektiivselt ja läbi aegade, lihtsalt ei ole võimalik hoomata tervikut, vaid selleks hoomamiseks kasutatakse mudeleid. Mille puhul tegelikult pole väga suurt vahet, kas neid luuakse samuse väidetava tegelikkuse kirjeldamiseks või lihtsalt niisama, lustiks ja enda lõbuks (ehkki autor püsib kindlalt ja visalt veendumuse juures, et tegelikkus on siiski olemas). Väärt lugemine kahtlemata.
Lehe lõpetas aga üks eriti veider lugu, Tulve Jaan-Eigi suurejoonelise, vaat et manifestliku pealkirjaga kirjutis "Demokraatia kaitseks". Sisu ent ... nojah, kindlasti väärib tähelepanu osutamine rumaluse diktatuuri ohule ja kodanikujulgusele ja kõigele muule, aga kokkuvõttes jäi küll tunne, et see on nagu ruumitäiteks sinna pandud - vähemalt mina ei suutnud sellest loost leida õieti ei saba ega sarvi, rääkimata kehast endast.
Loetud: Sirp, 20.03.2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Keeris (TV3), Hammer of the Gods (RTL2), Leek ja sidrun (Sony Turbo)
Ilmunud tõlked:
Vladimir Socor. Moldova uut valitsust ootavad ees heidutavad probleemid (RKK ajaveeb)
Matthew Bryza. Nemtsovi ja sündimata Venemaa surm (RKK ajaveeb)
20.3.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest küll viimaste päevade ränga rassimise tõttu ampsas kopsaka tüki enda alla magamine. Kusjuures ühest uinakust ärkamise järel selgus järsku, et armas laualamp oli lihtsalt heast peast lõpetanud töötamise; õnneks oli mul siiski asendus käepärast võtta. Aga noh, teeme hea näo ja ütleme siiski: rien :-)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Kättemaksukontor (TV3)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Kättemaksukontor (TV3)
19.3.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Manchester City (TV6), Puudutus (TV3)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Manchester City (TV6), Puudutus (TV3)
18.3.15
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Plekktrumm: Merle Karusoon (ETV2), Ülisalajane (Sony TV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Madridi Atlético - Leverkuseni Bayer 04 (TV6), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Ukraina suursaadik: Putin karistas meid, sest valisime Euroopa (Postimees, 17.03.2015)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Plekktrumm: Merle Karusoon (ETV2), Ülisalajane (Sony TV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Madridi Atlético - Leverkuseni Bayer 04 (TV6), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Ukraina suursaadik: Putin karistas meid, sest valisime Euroopa (Postimees, 17.03.2015)
17.3.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Välisilm (ETV), Putini tee (ETV), Elavad surnud (Fox)
Ilmunud tõlked: Ukraina peab keskenduma energiatõhususele. Intervjuu Anna Bulakhiga (RKK veeb)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Välisilm (ETV), Putini tee (ETV), Elavad surnud (Fox)
Ilmunud tõlked: Ukraina peab keskenduma energiatõhususele. Intervjuu Anna Bulakhiga (RKK veeb)
16.3.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi traditsioonilise katkestuse külaskäik ema juurde. Mis, nagu ikka, tähendas üht kopsakat kõhutäit ja parajat peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul. Ühtlasi sain osa ka ema suurest rõõmust: eile oli olnud genealoogiaseltsi üldkoosolek (Türil, kusjuures), kus ühtlasi jagati ka autasusid seltsi sugupuude koostamise näitusele esitatud tööde eest (ehk ema puhul siis nendesamade, millest magi olen mõnel korral juttu teinud) ning ema sai enda loomingu eest (täpsemalt vihikukese eest, milles kenasti koos suguvõsa silmapaistvad liikmed) väärika II koha. Ma panen selle vihikukese kaane ka siia ilmarahva rõõmuks välja:
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Mitmepalgeline Lõvi (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Viimane templirüütel (Kanal12)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Mitmepalgeline Lõvi (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Viimane templirüütel (Kanal12)
15.3.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Diplomaatia 3/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6)
Ilmunud tõlked:
Daniel Coll: oh, ütle, Eesti, ütle, mis on küll juhtunud su teedega! (Postimees, 14.03.2015)
Florian Hartleb: ladvikuvastaste erakondade esiletõus. Euroopa trend jõuab Eestisse (Postimees, 14.03.2015)
Loetud: Diplomaatia 3/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6)
Ilmunud tõlked:
Daniel Coll: oh, ütle, Eesti, ütle, mis on küll juhtunud su teedega! (Postimees, 14.03.2015)
Florian Hartleb: ladvikuvastaste erakondade esiletõus. Euroopa trend jõuab Eestisse (Postimees, 14.03.2015)
13.3.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida kärpis omajagu hulk väiketöid: üks artikkel Postimehe ja ma ei ole isegi päris kindel, kui palju, vist nii üheksa ringis, RKK hüvanguks (tõsi, need viimased olid suuremalt jaolt pisikesed veebinupud, aga siiski, neid oli õige palju). Muidu rien.
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3)
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3)
12.3.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse mahutas end ära ka tubli tükk heatasemelist jalgpalli.
Kõigepealt Algarve karika, selle jalgpallimaailmas üsna ainulaadse ürituse finaal, milles mõõtu võtsid paljukordne karikavõitja USA ja muidu väga tugev, aga siiski alles esimest korda võistluse paarikümneaastases ajaloos finaali jõudnud Prantsusmaa. Et peagi seisavad ees maailmameistrivõistlused, võis mõistagi oodata kui mitte tingimata parimate külgede näitamist, siis vähemalt huvitavat katsetamist. Aga paraku kumbagi täna näha ei õnnestunud. Prantslannad mängisid üsna allpool igasugust arvestust, igatahes tunduvalt kehvemini kui tavaliselt, ja ega ameeriklannadeski ei paistnud erilist entusiasmitulukest põlevat - nad küll võitsid üpris kindlalt 2:0, aga ei saa küll kuidagi öelda, et nendegi mäng oleks väga veenev olnud, rohkem nagu vajaliku tuimavõitu ärategemine. Nojah, täna ja sellise Prantsusmaa vastu, nagu see parajasti oli, sellest aitas, aga ... Eks loodame, et MMiks on nii need kaks võistkonda kui ka teised, nii praegusel turniiril osalenud kui ka muud, paremini valmis ja seal saab ikka näha seda turmtuld, mida tavaliselt näha on olnud.
Ja nagu võis näha tänaõhtuses Euroopa meistrite liiga mängus Chelsea ja Pariisi Saint-Germaini vahel. Kus jagus küllaga dramaatikat (näiteks Ibrahimovici eemaldamine punase kaardiga juba 31. minutil) ja kus kiirused olid sootuks teisest, kohe palju kõrgemast klassist. Nagu ka mäng ise, mis läks lausa lisaajale. Ja kus samamoodi ülimalt dramaatiliselt päris lõpuks õnnestus pariislastel võitjana välja tulla. Tõsi, mäng oli piisavalt toores, nii et selle poolest ei tahaks seda päris finaali vääriliseks hinnata, aga muidu kipub küll sageli nii olema, et vähemalt mõni finaalieelne mäng on palju põnevam ja tulisem ja köitvam kui finaal ise, kus tihtipeale mõlemat kammitseb suure vastutuskoorma tunnetus juba liigagi liigselt.
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Algarve karika finaal: Prantsusmaa - Ameerika Ühendriigid (Eurosport2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Chelsea - Pariisi Saint-Germain (TV6), Puudutus (TV3)
Kõigepealt Algarve karika, selle jalgpallimaailmas üsna ainulaadse ürituse finaal, milles mõõtu võtsid paljukordne karikavõitja USA ja muidu väga tugev, aga siiski alles esimest korda võistluse paarikümneaastases ajaloos finaali jõudnud Prantsusmaa. Et peagi seisavad ees maailmameistrivõistlused, võis mõistagi oodata kui mitte tingimata parimate külgede näitamist, siis vähemalt huvitavat katsetamist. Aga paraku kumbagi täna näha ei õnnestunud. Prantslannad mängisid üsna allpool igasugust arvestust, igatahes tunduvalt kehvemini kui tavaliselt, ja ega ameeriklannadeski ei paistnud erilist entusiasmitulukest põlevat - nad küll võitsid üpris kindlalt 2:0, aga ei saa küll kuidagi öelda, et nendegi mäng oleks väga veenev olnud, rohkem nagu vajaliku tuimavõitu ärategemine. Nojah, täna ja sellise Prantsusmaa vastu, nagu see parajasti oli, sellest aitas, aga ... Eks loodame, et MMiks on nii need kaks võistkonda kui ka teised, nii praegusel turniiril osalenud kui ka muud, paremini valmis ja seal saab ikka näha seda turmtuld, mida tavaliselt näha on olnud.
Ja nagu võis näha tänaõhtuses Euroopa meistrite liiga mängus Chelsea ja Pariisi Saint-Germaini vahel. Kus jagus küllaga dramaatikat (näiteks Ibrahimovici eemaldamine punase kaardiga juba 31. minutil) ja kus kiirused olid sootuks teisest, kohe palju kõrgemast klassist. Nagu ka mäng ise, mis läks lausa lisaajale. Ja kus samamoodi ülimalt dramaatiliselt päris lõpuks õnnestus pariislastel võitjana välja tulla. Tõsi, mäng oli piisavalt toores, nii et selle poolest ei tahaks seda päris finaali vääriliseks hinnata, aga muidu kipub küll sageli nii olema, et vähemalt mõni finaalieelne mäng on palju põnevam ja tulisem ja köitvam kui finaal ise, kus tihtipeale mõlemat kammitseb suure vastutuskoorma tunnetus juba liigagi liigselt.
Loetud: Akadeemia 3/2015
Vaadatud: Algarve karika finaal: Prantsusmaa - Ameerika Ühendriigid (Eurosport2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Chelsea - Pariisi Saint-Germain (TV6), Puudutus (TV3)
11.3.15
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mille sisse lükkis end õhtupoolikul, nagu mälumänguhooaja iga kuu teisel teisipäeval kombeks on saanud, sellekuine Nõmme mälumäng. Kus meie tänaseks saavutuseks jäi 10.-11. koha jagamine - mis võib tunduda muidugi kehvakesena, aga samas lahutas meid 7.-9. koha jagajatest ainult üks punkt - see on juba selle üsna lühikese (ainult 30 küsimust) mängu omapära, et iga punkt on "verehinnaga" ja koht ei näita õieti kuigi palju. Aga noh, igatahes siis nii läks.
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Plekktrumm (ETV2), Liitlased (ETV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Porto - Basel (TV6), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Loetud: Akadeemia 4/2015
Vaadatud: Plekktrumm (ETV2), Liitlased (ETV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Porto - Basel (TV6), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
10.3.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse, olgu ära öeldud, jäi ka ühe tulevase tõlketöö tarbeks lepingu sõlmimine. Muidu rien.
Loetud: TM Kodu ja Ehitus 3/2015
Vaadatud: Tadas Blinda. Legend on sündinud (Tallinna TV), Välisilm (ETV), Stalini poeg (Kanal12), Elavad surnud (Fox)
Loetud: TM Kodu ja Ehitus 3/2015
Vaadatud: Tadas Blinda. Legend on sündinud (Tallinna TV), Välisilm (ETV), Stalini poeg (Kanal12), Elavad surnud (Fox)
9.3.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse murdis end traditsiooniliselt sisse ema külastamine. Mis, nagu ikka, tähendas õige kopsakat kõhutäit ja parajat peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul. Aga et täna oli ühtlasi Venemaa revolutsiooni aastapäev ja rahvusvaheline naistepäev, võtsin ka enda poolt sinna kaasa tordi, mis osutus imeheaks täienduseks niigi lookas lauale - seda Pihlaka kondiitrite "vahukoore extra torti" võib tõesti soovitada, lausa keele viib alla!
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Homse ajastu (Universal Channel)
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Meie aasta Hiinas (Kanal2), Homse ajastu (Universal Channel)
8.3.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi veidike vaheldust väljakäik - ah, milline mõnusalt kosutav tuuleke täna väljas oli! - elukohajärgse suurema universaalmagasini külastamiseks koduste toidutagavarade ja muu vajamineva täiendamise eesmärgil, aga ka läbiastumiseks samuse universaalmagasini välisseina juures asuva pakiautomaadi juurest, milles ootas mind ees pakike raamatuga, mis olgu ka siin ära mainitud:
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6)
- Kevin Madigan. Medieval Christianity: A New History
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6)
6.3.15
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3)
Ilmunud tõlked: Edward Lucas: öö Venemaa kohal (Postimees, 05.03.2015)
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3)
Ilmunud tõlked: Edward Lucas: öö Venemaa kohal (Postimees, 05.03.2015)
5.3.15
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Puudutus (TV3)
Loetud: Tehnikamaailm 3/2015
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Puudutus (TV3)
4.3.15
Teisibased mõtted
Põhitöö osas täitsa tuksi läinud päev, mis aga kaugeltki ei tähendanud, et see oleks ka tõlkimisvaba olnud - vastupidi, peale tulid väiketööd ja kuigi nende nimi ütleb, et need on väikesed, siis juhul, kui ühe päeva sisse mahub 4,5 ühikut Diplomaatia (ja RKK) ning 1 ühik Postimehe hüvanguks, ei jää samusest väiksusest hoolimata millekski muuks sugugi aega üle. Mis muidugi ja ühtlasi ei tähenda ometi, et nende ühikute tõlkimine oleks vähem naudingut pakkunud.
Loetud: Imeline Ajalugu 2/2015
Vaadatud: Naksitrallid II (ETV), Must nimekiri (Kanal2), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
Loetud: Imeline Ajalugu 2/2015
Vaadatud: Naksitrallid II (ETV), Must nimekiri (Kanal2), Vampiir, vaim ja libahunt (Kanal2)
3.3.15
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Imeline Ajalugu 2/2015
Vaadatud: Välisilm (ETV), Plekktrumm (ETV2), Talibani ohtlikul pinnal (ETV), Elavad surnud (Fox)
Ilmunud tõlked: Irina Tokareva. Narva hääletas Keskerakonna ja sotside poolt (Postimees, 02.03.2015)
Loetud: Imeline Ajalugu 2/2015
Vaadatud: Välisilm (ETV), Plekktrumm (ETV2), Talibani ohtlikul pinnal (ETV), Elavad surnud (Fox)
Ilmunud tõlked: Irina Tokareva. Narva hääletas Keskerakonna ja sotside poolt (Postimees, 02.03.2015)
2.3.15
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust ühelt poolt ühe kiire, aga õnneks ka suhteliselt väikese loo tõlkimine Postimehe hüvanguks ja teiselt poolt traditsiooniline külaskäik ema juurde. Mis, samuti nagu ikka, tähendas üht õige kopsakat kõhutäit ja pillerkaaritavat peatäit, seda viimast mõistagi ristsõnavihikute kujul, mille seal oli täna ka Meistriristik, mis ühtlasi tähendas, et lahendamis- ja puremislusti ja -vajadust jagus veel hilisemaks ajaks koduski.
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Tulevärinad (Universal Channel)
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Stalini poeg (Kanal12), Tulevärinad (Universal Channel)
1.3.15
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev.
Ei saa ära märkimata suurt rõõmu, kui täna leidsin postkastist pakikese, mille avamisel selgus, et olen saanud täitsa enda teadmata taas ühe raamatu, lausa tasuta ja puha. Milleks oli, kui täpsem olla, Viilma Luule "Ellujäämise õpetus I", Maalehe uue raamatusarja avapauk. Nojah, ma ise kindlasti seda raamatut poleks ostma hakanud, sest põrmlasena mind ellujäämine märkimisväärselt ei huvita, aga ega ma ka mingil juhul kätt ette ei pane, kui selline asi täiesti tasuta ja otse koju laekub.
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6), Homse ajastu (Unversal Channel)
Ilmunud tõlked:
Artemi Troitski: Olukorrast Venemaal ja selle ümber. Loengukonspekt (Postimees, 28.02.2015)
Maksym Bugriy. Ukraina sõda ja õigeusu kirikud (RKK ajaveeb)
Vladimir Socor. Venemaa koostas ja USA kiitis heaks ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni Ukraina kohta (RKK ajaveeb)
Ei saa ära märkimata suurt rõõmu, kui täna leidsin postkastist pakikese, mille avamisel selgus, et olen saanud täitsa enda teadmata taas ühe raamatu, lausa tasuta ja puha. Milleks oli, kui täpsem olla, Viilma Luule "Ellujäämise õpetus I", Maalehe uue raamatusarja avapauk. Nojah, ma ise kindlasti seda raamatut poleks ostma hakanud, sest põrmlasena mind ellujäämine märkimisväärselt ei huvita, aga ega ma ka mingil juhul kätt ette ei pane, kui selline asi täiesti tasuta ja otse koju laekub.
Loetud: Akadeemia 2/2015
Vaadatud: Viikingid (TV6), Peata ratsanik (TV6), Homse ajastu (Unversal Channel)
Ilmunud tõlked:
Artemi Troitski: Olukorrast Venemaal ja selle ümber. Loengukonspekt (Postimees, 28.02.2015)
Maksym Bugriy. Ukraina sõda ja õigeusu kirikud (RKK ajaveeb)
Vladimir Socor. Venemaa koostas ja USA kiitis heaks ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni Ukraina kohta (RKK ajaveeb)
Subscribe to:
Posts (Atom)