Poolenisti tavaline tööpäev, mille teise poole võtsid enda alla töövälised, aga paratamatud sündmused.
Kõigepealt ema soovil tema just täna peetud sünnipäev. Mis tõi kokku rohkelt lähisugulasi-hõimlasi ja oli just nii meeleolukas ja kõhtu täitev ja tore, nagu oodata võis ja nagu ikka on olnud. Sõnaga, pidu ja rõõm.
Samust pidu ja rõõmu ei jagunud aga palju järgmise töövälise asja ajal, milleks oli Šveitsi ja Eesti jalgpallimäng Euroopa 2016. aasta meistrivõistluste valiksarja raames. Šveits teadagi on üsna tugev meeskond ja sestap võis enne mängu loota, et ehk suudab nüüd mitmeid häbiväärseid kaotusi (jah, viik San Marinoga oli ikka rohkem kaotuse maiguga, selgelt) talunud Eesti koondis ometi head mängu näidata - milleks ju andsid pisut alust mängueelsed pallurite ja muude asjapulkade kommentaarid - ja vahest isegi viigi välja võidelda.
Aga see lootus kustus üpris kiiresti: Šveits oli tõepoolest parem igas võimalikus mõttes ja elemendis: isegi kui neil kohati esines kergemaid apsakaid, siis kompenseeris selle meeskondlikkus. Mis Eestil aga oli nõrguke: individuaalselt pole ehk paljudele midagi eriti ette heita, aga koostöö - ja ikka ja jälle eriti söödumäng - jätab tugevasti soovida. Mistõttu tulemus 3:0 ei olnud ka midagi imestada: kui pärast mängu intervjuudes ei osatud öelda, kuhu küll on jäänud Eesti koondise väravad (jah, kas või väravad, võitudest rääkimata), siis just selle taha need mu meelest ongi jäänud, et ei suudeta palli omavahel korralikult edasi toimetada.
Põhimõtteliselt on nüüd niisiis peaaegu välistatud alagrupist edasipääsemise lootus - aga noh, selle õieti välistas juba San Marino mäng, nii et küllap tuleb ootama jääda järgmist, MMi valiktsüklit, et ehk ja võib-olla loota midagi paremat ...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: jalgpalli EM 2016 valikmäng: Šveits-Eesti (ETV), Ülisalajane (Sony TV), Keeris (TV3)
No comments:
Post a Comment