0) kõigepealt veidi taustast.
- a) pealkiri sai selline seepärast, et mulle meenutas see kõige rohkem just sellise nooruki mõtteavaldust, kes alles otsib enda kohta elus ja sestap püüab kangesti näidata ennast über-inimesena, kes kõike teab ja oskab ja kellel on kõige kohta oma arvamus. Tavaliselt see väljendubki n-ö räuskamisena, oma arvamuse ülimaks pidamise ja muu sellisena.
- b) kuigi võib oletada, et arvamusavaldus on kirjutatud eelkõige Ubuntu kasutaja poolt (vähemalt on see ainuke distributsioon, mida [digi] on vähegi järjepidevamalt kajastanud, ja mis nähtavasti töötab ka vähemalt osades toimetuse arvutites), on seda mainitud ainult kahel juhul ning vähemalt jäetud mulje, et kõik öeldu käib kõigi distributsioonide kohta.
- c) seepärast ei tunne ma mingit piinlikkust tunnistada, et alljärgnevas lähtun ma kogemustest, mida ma olen saanud nii kümmekonna aasta vältel Mandrivat (varem Mandrake), sealjuures suurema osa sellest ajast arendusversiooni (cooker) kasutades. Seejuures ei pea ma ennast ometi kogenud kasutajaks või millekski, vaid üsna tavaliseks - arendusversiooni kasutan ma vaid seepärast, et osalen ise Mandriva tõlkimises, aga kui sellega peaks ette tulema mingeid raskusi (mis arendusversiooni puhul on pigem paratamatud), siis olen ikka olnud sunnitud otsima abi targemate käest, sest enda teadmised arvutiasjandusest on üpris kesised.
1) Räuskav teismeline sõnab: Linuxi distributsioone on liiga palju selleks, et neist aru saada. Mis on ühe head ja vead? Kas kõigi arendajad suudavad tehnoloogiaga sammu pidada? Segapudru.
Qiilaq sõnab: jääb arusaamatuks, milles siin "jama" peitub. Selles, et valida on liiga palju? Poes on ka müügil, ma usun, umbes 100 sorti jäätist, aga see küll vaevalt takistab nende seast seda kõige maitsvamat leidmast. Ja üldse on maailmas väga palju asju, mis erinevad teistest asjadest vaid mõne suhteliselt vähetähtsa omaduse poolest.
Kui minna distributsioonide peale, siis kõige lihtsam on nähtavasti MacOSi kasutajate elu, kellel on valida ainult kahe variandi vahel: tavaline või server. Juba Windowsis läheb asi keerulisemaks: Home või Professional või veel mõni muu (XP), Home Basic, Home Premium, Business, Enterprise või hoopis Ultimate (Vista) ja nii edasi. Nii et Linuxi distributsioonide paljusus ei ole õieti midagi erilist. Ka nende vahel valimine ei tohiks tekitada ületamatuid raskusi: nii nagu leidub mitmel pool materjale, kuidas leida õige Windowsi distributsioon, nii leiab ka materjale, kuidas leida õige Linuxi distributsioon.
Tegelikult võib isegi öelda, et selline võrdlus pole päris õiglane. "Linuxi distributsioon" tähendab ju distributsiooni, mille aluseks on Linuxi kernel. Kui minna Windowsi maailma, siis korrektne (ajakohane) vaste oleks "Windows NT" distributsioon, milliseid on õige mitu: praegu käibivatest, s.t ametlikult toetatutest 2000, XP, Vista, 7 (mis küll pole veel väljas, aga millest on ka avalikkusele kättesaadav versioon täiesti olemas) pluss mitmed serveriversioonid.
2) Räuskav teismeline sõnab: Sa ei tea, mis on Terminal? Linuxit konfigureerides saad teada. Ilma käsureale tohutult pikki käske sisestamata ei saa mitte midagi ära teha. Eriti toredad on tohutult pikad konfiguratsioonifailid, kust sa pead vajalikku rida taga otsima.
Qiilaq sõnab: tuleb alustada veidi kaugemalt. Minu üsna lühikeseks jäänud Windowsi kasutaja periood lõppeski peamiselt seepärast, et muidu üsna heaks ja stabiilseks hinnatud 98SE ei soostunud enam muudmoodi käima minema kui käsurealt. Ma ei mäleta enam neid võtmeid, mida tuli anda, et ta üldse käivituks, aga see oli iga kord äärmiselt tüütu tegevus ja mul olid lausa võtmed eraldi paberile üles kirjutatud, et meelest ära ei läheks. Õnneks ei olnud neid väga sageli vaja, sest kes siis ikka arvutit rohkem käivitab kui vahest kord kuu või paari tagant. Aga mõõt sai täis siis, kui seesamune 98SE hakkas loodud dokumente ära kaotama elik kokku jooksma nii, et loodud dokumentidest, nii neist, mis olid avatud, kui ka neist, mis juba varem loodud, enam halli haisugi alles ei olnud. (Isegi hilisem kettataastamine ei aidanud neid leida.)
Üleminek Linuxile, täpsemalt Mandrivale, nõudis küll veidi julgust ja ettevõtmist, aga üldiselt võib öelda, et juba siis oli vähemalt Mandriva nii hea, et see learning curve jäi õige napiks. Intuitiivne ja enesestmõistetav, võiks selle lühidalt kokku võtta. Ja mis peamine - mingit käsurida ehk terminali ei olnud õieti millegi jaoks vaja. Kogu seadistamine, mida vähegi oli vaja teha, käis graafiliselt. Alles õige mitu aastat hiljem jõudsin ma vanemate ja kogenenumate inimeste juhendamisel taas käsurea juurde, mis, nagu selgus, aitab mõningaid asju teha kiiremini ja lihtsamalt kui graafiliselt (see ei puuduta küll seadistamist, vaid teatavaid rakendusi/programme).
Ainsad korrad, kus on vaja olnud tõepoolest midagi käsureal "konfigureerida" või lausa konfiguratsioonifailides midagi muuta, on olnud need, mille puhul süsteem on kippunud tõrkuma (nagu ma mainisin, on mul kasutusel Mandriva arendusversioon, mille puhul aeg-ajalt esinevad tõrked on pigem paratamatus, nagu arendamisel olevate asjade puhul ikka kipub olema). Aga ma ei riskiks öelda, et ka nende puhul on vaja sisestada "tohutult pikki käske", enamasti on asi piirdunud kas mõnes kindlas konfiguratsioonifailis ettenäidatud kohta trellide asetamise või äravõtmisega (kes ei tea, siis trellimärk mingi rea ees tähendab enamasti seda, et antud rida ei arvestata, s.t see rida muutub sisuliselt kommentaariks) või siis samuti ettenäidatud käsu andmisega terminalis (mida enamasti saab ka lihtsalt kopeerida ja asetada, mitte ei ole vaja endal sisestada).
3) Räuskav teismeline sõnab: Mitu kuvarit on Linuxi all nii suureks probleemiks, et see tuleb lausa eraldi punktina välja tuua. Ka [digi] toimetuses oleme murdnud pead, miks Ubuntu kord tunneb välise kuvari õige resolutsiooni ära ja kord mitte.
Qiilaq sõnab: selle kohta ei oska ma tegelikult suurt midagi öelda, sest endal puuduvad vähegi märkimisväärsed kogemused mitme kuvari kasutamise kohta. Neil paaril korral, kus seda olen saanud kasutada, on asi igatahes töötanud. Ka Mandriva arendajate postiloendit jälgides, kuhu muu hulgas laekuvad ka esitatud veateated, jääb tunne, et see probleem on minevikku jäänud: ma usun, et veel nii viie aasta eest oli selle üle sageli kurtmist, aga viimastel aastatel, tundub vähemalt, enam mitte (ja vaevalt on asi selles, et keegi ei viitsiks kurta).
4) Räuskav teismeline sõnab: Linuxi-mehed räägivad alati, kui töökindel ja kindel on Linux. Tegelikkuses kukub graafiline kasutajaliides X ootamatult ikka kokku küll ja kogu su töö kaob nagu võluväel. Jah, Linux ise jääb püsti, aga see pole asja point.
Qiilaq sõnab: pole midagi öelda, ka mul on X kokku jooksnud. Väga harva, aga seda on siiski esinenud (enamasti on pigem olnud küll nii, et tarkvara ja sealhulgas X'i uuendades ei taha X käivituda, mis on nõudnud siis eespool mainitud käsurea kasutamist, et asi taas tööle saada). Aga seda, et "kogu töö kaob nagu võluväel", ei ole ma veel küll kogenud. Vähemalt KDE töökeskkonnas, mida ma kasutan, on seansihaldus ikka nii võimas asi, et isegi kui X peaks all kokku kukkuma, siis uuesti sisse logides avanevad kõik asjad, mis olid varem avatud, ja samalt tööjärjelt ka. Põhimõtteliselt on muidugi võimalik, et kui kasutad näiteks tekstiredaktorit ja oled varukoopia tegemise võimaluse teadlikult välja lülitanud, võib osa tehtud tööst kaotsi minna - aga nagu äsja öeldud, nõuab see seda, et varukoopia tegemise võimalus oleks välja lülitatud. Võimalik on muidugi, et esineb ka rakendusi, mis ei ole mingil põhjusel seansihaldusega haaratud, aga mul ei tule praegu ühtegi sellist ette.
Niisiis, see väide on küll õige, aga ma tugevasti kahtleks, et seda saab pidada spetsiifiliselt "Linuxi jamaks" - kui ma just väga ei eksi, esineb kokkujooksmisi ka teistes operatsioonisüsteemides. Ja vähemalt minu põgusad kokkupuuted nende teiste operatsioonisüsteemidega lubavad väita, et Linuxis on tunduvalt suuremad võimalused tehtud töö säilimiseks.
5) Räuskav teismeline sõnab: See on fakt, et korralikke heli- ja videotöötlusprogramme Linuxi jaoks ei ole olemas. Samuti korralikku küljendusprogrammi.
Qiilaq sõnab: et mul heli- ja videotöötlusega pole pea mingit kokkupuudet, siis seda ei oska õigupoolest kommenteerida. Kuulduste põhjal ning vaadates näiteks Wikipediast vastavaid tarkvaravõrdlusi võiks arvata, et nii halb see asi siiski ei ole.
Mis puutub korralikku küljendusprogrammi, siis see on kindlasti Linuxis olemas ja selle nimi on Scribus. Selle vahest ainuke tõsisem viga on asjaolu, et seniajani on sellega väga raske küljendada suuremaid/pikemaid raamatuid, eriti kui need on peamiselt tekstipõhised. Ajalehtede-ajakirjade ja ka rohkelt üksikelemente sisaldavate raamatute puhul (probleemid tekivad just siis, kui seotud tekstikaste on palju - see hakkab nõudma üha rohkem ja rohkem mälu) on see igati kasutatav, mida näitab kas või see, et Scribust kasutatakse edukalt päris mitmete ajalehtede-ajakirjade küljendamisel (mõningase, Scribuse projektile tagasisidega saabunud nimekirja võib leida siit). Tõenäoliselt sobiks see kenasti ka [digi] küljendamiseks ja on päris usutav, et kui ajakirja küljendaja on asjatundlik inimene, ei nõuaks ka ümberõpe erilisi raskusi (eeldusel, et nad kasutavad oma küljendajat, mitte ei osta seda teenust sisse).
6) Räuskav teismeline sõnab: Võtame sellise näite: kõvaketas saab täis. Arvuti hakkab käituma väga imelikult: veebis surfata enam ei saa, WiFi-parool kaob mälust jne. Otsid tükk aega põhjust ja siis selgub, et kõvaketas on kogemata täis saanud. Aga muidugi ei ütle kasutajale seda mitte keegi.
Qiilaq sõnab: see on ainuke punkt, millega ma olen nõus: tõepoolest, selline asi võiks olla distributsioonides teostatud. Iseasi on see, et ma ei saa hästi aru, kuidas saab kõvaketas "kogemata" täis saada: mu enda kogemused on näidanud, et kui ma midagi tõmban, siis ma ikka ka näen, kui palju ruumi veel on (olgugi et see võib olla kuskil väikeses kirjas olekuribal või nii).
7) Räuskav teismeline sõnab: Nii kaua, kuni sa kasutad võimalikult lihtsaid lahendusi võimalikult lihtsalt riistvaral, on kõik okei. Ühenda iPod ja see toimib. Aga ühenda mitte see kõige uuem Kõu modem või mobiilse interneti USB-modem ja hakkab nalja saama. Halba nalja.
Qiilaq sõnab: selliste modemitega kokkupuutumause tõttu ei oska suurt midagi öelda, kuigi Kõu kohta olen samuti kuulnud probleemidest. Endal ei ole seni tekkinud vähegi märkimisväärseid probleeme väliste seadmete ühendamisel, olgu see siis mälupulk, digikaamera, Bluetoothi adapter, ID-kaardi lugeja või midagi muud. Aga ma täiesti usun, et väliste seadmetega võib probleeme tekkida - tõsi, ma arvan, et see ei ole piiratud Linuxiga, vaid on nii kõigis operatsioonisüsteemides ja distributsioonides/versioonides. Kuigi räuskava teismelise arvates on süüdi Linux, ei tohiks siiski ära unustada neidsamuseid riistvaratootjaid, sest enamasti määravad just nemad selle, millega nende riistvara üldse ühildub: kui see on ainult Macile, siis peavad teised pingutama, et selle tuge saada, kui ainult Windowsile või ainult Linuxile, siis omakorda jälle teised. Üldiselt on mul siiski tunne, et ka uue riistvara toetus saabub Linuxisse oluliselt varem kui teistesse operatsioonisüsteemidesse (vähemalt juhul, kui riistvaratootja seda vähegi soosib ega sea spetsiaalselt piiranguid), aga see võib olla ka ekslik.
8) Räuskav teismeline sõnab: Võib-olla on see üksijuhtum, aga Flash Ubuntu all käib tunduvalt aeglasemalt kui samal riistvaral jooksva Windowsi all. Flash-mängud tuleb ära unustada, hea, kui Youtube jookseb.
Qiilaq sõnab: Flash-mängudest ei tea ma midagi, aga Youtube kindlasti töötab ilma probleemideta, samuti teine Flashi-põhine asi, mida ma olen kasutanud, nimelt Yahoo Web Messenger. Kummagi puhul ei kujuta ma hästi ette, kuidas nad saaksid Windowsi all kiiremini töötada, sest mõlemal juhul käib asi just nii kiiresti, nagu ma seda ette kujutada oskan.
9) Räuskav teismeline sõnab: Seni, kuni piirduda ainult kaasa tulnud või populaarsema tarkvaraga, on kõik kena, aga mõned rakendused või programmiuuendused on saadaval ainult lähtekoodina, mida sa peaksid siis ise oskama justkui kokku keevitada. Ei ole lahe.
Qiilaq sõnab: et programmiuuendus on saadaval ainult lähtekoodina, on midagi, mis on mulle uus ja tundub veidi uskumatuna, aga ju ta siis on, kui meie räuskav teismeline nii väidab. Rakendusi on tõepoolest selliseid, mida ei ole alati distributsiooni tarkvarahoidlas olemas ja mida pakutakse välja lähtekoodina. Selle vastu tean ma - kui seniajani käsurida muuks kui ainult kätteõpitud tegevusteks mitterakendav isik - üht kindlat rohtu: sooviavalduse esitamine oma distributsiooni vigade haldamise süsteemis. Vähemalt Mandriva puhul järgneb sellele reeglina üsna kiire reaktsioon ning juhtub üks kahest: puuduolev, aga vajalik tarkvara ilmub Mandriva hoidlasse või selgitatakse, miks seda ei saa (vabast tarkvarast koosnevasse) distributsiooni kaasata. Viimasel juhul on samuti kaks võimalust: selle tarkvara pakendab keegi Mandriva kui ettevõttega mitteseotud isik ja muudab selle oma saidil kättesaadavaks või siis tuleb tõepoolest järgida tarkvara looja juhiseid ja see käsitsi paigaldada. Ausalt öeldes ei suuda ma seda viimast varianti hästi meenutada, aga tõenäoliselt seda siiski esineb. Enamasti on siiski juba Mandriva tarkvarahoidlas leida kui mitte see tarkvara, mida keegi soovitas ja mis mingil põhjusel ei ole pakendatud, siis vähemalt tarkvara, mis seda igati asendab.
10) Räuskav teismeline sõnab: Kui sul ei ole just väga uus ATI graafikakaart, oled sa nende hulgas, kellele ATI külma tegi ja sinu kaardi jaoks polegi enam Linuxi draiverit olemas. Avatud lähtekoodiga draiverid loodetakse võib-olla valmis saada selle aasta lõpuks ja keegi ei tea, milline saab olema nende kvaliteet.
Qiilaq sõnab: see jäi nüüd mulle lausa veidi mõistetamatuks. Ilmselt peab räuskav teismeline silmas neid draivereid, mida pakub ATI ise. Nende uuematest versioonidest on tõepoolest vanemate kaartide tugi välja võetud. Mul endal on samuti ATI kaart, X1650 seeriast, niisiis umbes kolme aasta vanune (arvuti ise on kahe aasta tagune, seega võib-olla ka veidi hilisem, aga seeria ise ulatub veidi varasemasse aega) ehk mitte just "väga uus". Esialgu oli ka mul selle taga "omanduslik" draiver (fglrx), aga mõne aja eest, seoses X'i uuendamisel tekkinud ebakõladega, vahetasin selle vabatarkvalise draiveri vastu (X.org-i x11-driver-video-radeonhd) ja pole seni tähele pannud, et sel oleks mingit vahet fglrx draiveriga. Võimalik, et vahe tekib sisse näiteks graafiliselt nõudlikumate mängude puhul, aga minu tagasihoidlikud vajadused, mille seas kõige "graafilisemad" on joonistamine Kritaga ja fotode töötlemine digiKamiga, on see küll igati katnud. Nii et väide, nagu poleks "avatud lähtekoodiga draivereid", on õigupoolest lausa vale.
Niisiis, nüüd sai hinge pealt ära kõik see, mida [digi] arvamusavaldus oli sinna lasknud koguneda. Igatahes jättis see ajakirjast suhteliselt halva maigu suhu: hoogne ja vahest isegi veidi provokatiivne sõnaseade on küll selle üks tunnuseid, aga sedakorda läks see mu meelest veidi üle piiri, pakkudes väiteid, mis pea erandita on parimal juhul ühe konkreetse kasutaja kogemused, välja üldistuse pähe.
No comments:
Post a Comment