Kolmabased mõtted

Täna oli siis mingis mõttes suur päev jälle: ilmavalgust nägi Mandriva Linux 2009 Spring ehk 2009.1. Tegin sellest ka eestikeelse uudise Pingviini: http://pingviin.org/ftopic6291.html. Linux.ee oli ka kohe agaralt valmis seda uudist endale üle võtma.
Loodetavasti õnnestus taas nii palju pingutada, et võib endiselt öelda: Mandriva näol on tegemist kõige paremini eestindatud distributsiooniga. Nojah, rakendustarkvara on muidugi igal pool üks ja sama ning selle tõlketase ei sõltu ainult minust (pelgalt KDE osas :-) ), aga vähemalt siis Mandriva tööriistad ja muu selline, mida distributsioon ise pakub. Kui veel kunagi jõuaks selleni, et saaks selgeks Mandriva dokumentatsiooni tõlkimise värgenduse... Sest dokumentatsioon on Mandrival hää ja korralik, ainult selle tõlkimise praktiline pool on väga keeruline, vähemalt minu jaoks...

Et veel n-ö tarkvaralainel edasi minna, siis väga lahe pilt jäi silme ette Digg.ee-s (mida võib siinsamas postituses ülalpool näha). Õigemini on see viide põhjalikumale saidile, kus leidub veel hulganisti pilte teemal "Milline oleks maailm, kui see oleks Microsofti teha"... Päris lahe, ehkki muidu ma eriti ei poolda sellist alternatiivide üle irvitamist, aga seal oli õnneks aint visuaalne irvitamine või isegi pigem muigamine, mitte sõnaline, mis tavaliselt kaldub maitsetusse ja labasustesse ja "enda oma" ülekiitmisse...

Ema andis teada, et töötab nüüd uues kohas, s.t. ikka endiselt Tallinna Keskraamatukogus, aga mitte enam seal Vabaduse platsi ääres, vaid Liivalaia tänaval, Olümpia vastas, uhke nimetusega "võõrkeelse kirjanduse osakonnas". Ainult et see võõrkeelne kirjandus pidada koosnema valdavalt venekeelsest kirjandusest ja külastajadki olema suuremalt jaolt venelased/venekeelsed. Teda muidugi taheti sinna tööle saada peamiselt tema koolitajakogemuste pärast, vähemalt olevat talle endale selline mulje jäänud. Igatahes hea, et ka praegusel väidetavalt raskel ajal on tal selliseid omadusi, et juba hea mitu aastat pensionieas inimese lahtilaskmise peale isegi ei mõelda...

Teisibased mõtted

Täna oli muidu tavaline "tööpäev", aga hommiku poole (nojah, kuidas kellelegi - need tarkvara tõlkimise esmaspäevadele järgnevad päevad on tavaliselt suhteliselt hilise ärkamisega, täna näiteks kella kolme paiku alles :-) ) sai teha järjekordselt üks väike tõlge Diplomaatiale. Üks iraanlane kirjutas, oma riigi strateegilistest kaalutlustest ja muust sellisest. Hämmastav on lausa (või ka masendav, kuidas võtta), kui sarnased on stiililt (või mis see õige sõna olekski) selliste riikide kirjamehed, kus sõnavabadusega on tagasihoidlikult öeldes kesised lood. Selline kuiv-asjalik tekst, omadussõnad sisuliselt puuduvad (vormilt omadussõnu muidugi leidub, aga see on ka kõik), otsekui elu oleks seest võetud.
Mäletan hästi täpselt samasuguse tonaalsusega tekste nõukogude ajast. Sel sajandil on sama toon ilmunud tagasi ka Venemaa ajakirjandusse. Hiina tekstides on ka täpselt seesama. Inimesed otsekui kardavad vähimatki värvingut anda, et keegi ei saaks kuidagi milleski süüdistada. Muidugi on alati ka kõik väited põhjalikult fundeeritud, palju ei puudu, et lausa viited sisse pannakse...
Ja seda isegi siis, kui tegelikult kirjutab välisx-lane, kui tema sünnimaa või maa, millega ta ennast samastab, on selline autokraatia/diktatuur - antud juhul oli siis iraanlane, aga põhimõtteliselt samasugust tonaalsust võis leida ka omal ajal väliseestlaste ja üldse välisbaltlaste juurest (ilmselt ka teiste välisx-laste juurest, ainult et nendega ma pole nii palju kursis). Ikka päris erinev sellest, mida kirjutab sõna- ja muu vabadusega harjunud vaba maa kodanik, kui teda ei kammitse tung, võib-olla isegi sisemine kohustus olla või vähemalt näida maksimaalselt erapooletu ja "asjalik"...

Esmabased mõtted

Esmaspäev, nagu ikka, oli pühendatud tarkvara tõlkimisele. Et Mandriva 2009. aasta kevadväljalase on kohe ukse ees, ei olnud seal praegu midagi teha. Scribus, nagu mainitud, on ka korras. Nii et täielikult KDE-le pühendatud päev siis. Stabiilsetes harudes (3.5 ja 4.2) pole suurt midagi teha: aeg-ajalt seal küll midagi lisatakse või parandatakse, aga need on üksikud stringid.

Arendusharuga (tulevane 4.3) käib muidugi üsna maruline muutmine, aga ma olen suutnud end siiski vee peal hoida ja edeneda. Päris suur osa muudatusi on ka lihtsalt sellised redaktsioonilised: kas ingliskeelsete lausete kohendamine või interpunktsiooni parandamine või muud sellist, nii et need ei tekita suuri raskusi - valdav osa on ka sellised, mis tegelikult tõlkes kuidagi ei kajastu (h,, hea on ennast kiita, et olen juba varemgi nii hästi tõlkinud, et originaali muutmisel tõlkes polegi vaja midagi muuta :-) ), nii et piisab ühest klõpsust, et fuzzy'ks märgitu taas tõlgitu seisundisse jõuaks.

Täna jõudsin isegi nii kaugele, et võtsin natuke dokumentatsiooni ette- võrreldes kasutajaliidese tõlgetega on see paraku jäänud mul kogu senise KDE4 ajal vaeslapse ossa. Pole kindel, kas 4.3 ilmumise ajaks jõuabki sellega päris korda, aga midagi vahest siiski ja loodetavasti paremini kui seni :-)

Muidugi, suur töö oleks veel igasuguste lisanduste tekitamine, need nn andmefailid, eelkõige õpirakendustes ja mõnes mängus. Aga eks vaatab, kui aega peaks kuidagi tekkima, siis vahest saab isegi mõnele rakendusele midagi välja nuputada, nt. poomismängule või anagrammimängule.

Igatahes tänane päev tekitas mõningat lootust, et kõige hullemas seisundis KDE tõlked ei olegi: sajaprotsendilist saavutust vaevalt enne 4.3 ilmumist (21. juuli on tõlkimise seisukohalt lõpptähtaeg) saada õnnestub, aga paremaks kui 4.2 ajal peaks ikka suutma saada.

Ema andis ka täna teada oma järjekordsest suursaavutusest, nimelt uuest artiklist ajakirjas Raamatukogu (http://www.nlib.ee/html/anded/rk/indexrk.html). Või mis nüüd uuest: sellestsamusest meeskonnatööst kirjutas ta juba ka varem, praegu on lihtsalt "seriaali" teine osa :-) Ta ütles, et seda saab sealt ka lugeda, aga paistab, et see ajakiri eriti rohkem midagi peale pealkirjade ja artiklite lühitutvustuse elektrooniliselt ei paku.

Pühabased mõtted

Suur asi sai lõpuks korda - korteril on jälle ees uks, mis väärib ukse nime! :-) Räigelt pikalt võttis aega, pea kolm kuud, aga asja sai. Nüüd on vähemalt endal kindel tunne, et kui ukse kinni keerad, siis saad selle ka lahti uuesti või et uks ise ei avane või veel midagi...

Üle hulga aja sai ka küljendamisrakendus Scribus jälle ette võetud. Peatselt on uus versioon ilmumas ja mõtlesin, et muust tõlkimisest on pea nii paks, et vahelduseks oleks kena millegi muuga tegelda. Nojah, tõlkimisega siis ikka... :-) Mõningase üllatusega avastasin, et selle aja jooksul, mil ma ei ole praktilise küljendamisega kohe üleüldse kokku puutunud, olen hakanud paremini aru saama, mis ja milleks - aga võib-olla on see ka tingitud sellest, et paljud mõisted ja asjad on muu tarkvara tõlkimisega paremini külge jäänud. Õnneks ei olnudki väga palju uusi või kahtlaseks märgitud asju, kuigi samas tuli ka vana tõlget veidi kõpitseda. Igatahes tänud ka Mattias Põldarule, kes uuris ka mu tõlget ja jagas mitmeid väärtuslikke nõuandeid. Iseasi, kui palju keegi eestindatud Scribust ka tegelikult küljendamiseks kasutab, aga loodetavasti on vähemalt eestindus nüüd parem kui varem!

Veel parem oleks, kui teised tõlked - need, mille eest (loodetavasti) raha ka makstakse - samuti nii kenasti sujuksid, aga vastikud kirjastajad tahavad ikka saada 1000-leheküljelisi raamatuid ja nende edenemine on nii neetult aeglane...