Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõin vaheldust väikese jalutuskäiguga kandekeskusse ja tagasi. Õieti oli see mõneti sunnitud käik: oleksin pidanud seal oleva raamatupakikese juba nädala eest ja otse kodus kätte saama, aga jälle sattus kulleriks keegi, kes arvas, et helistada ei tule mitte mobiiltelefonile (mis on mul täitsa olemas), vaid hoopis uksekella (mida mul pole)... Aga noh, eks vahel ole ka hea maailma uudistada. Iseäralik oli näha Magistrali keskust täiesti väljasurnuna, aga nii see on - pooleks aastaks või nii päris kinni mingi juurdeehituse pärast. Huvitav, kuhu sealsed hängijad ja tšillijad nüüd suunduvad? :-)

See-eest võis otse oma maja kõrval imetleda peaaegu promenaadi: naabermaja (mis, muide, on ehe näide selle kohta, et tänapäeval ei ole tõepoolest miski võimatu: pelgalt mõne kuuga sai senisest üheksakordsest hallikast ja mitte just väga atraktiivsest plokkmajast kena punasetelliseline hoone :-) ) otsustas oma parkimisala laiendada, tehes kvartalisisesele teele vastava laiendi, ja sellele oli siis tehtud äärde ka kena jalutamisriba (ma küll ei vaadanud nii täpselt, aga tundus, et see ümbritseb ainult seda vastset parkimisala, niisiis algab ja lõpeb eikuskil...)

Aga olgu siis ka ära nimetatud raamatupakikese sisu:

• R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost
• A. Babtšenko. Sõda Tšetšeenias
• I. Hargla. Apteeker Melchior ja timuka tütar
• S. Westerfield. Inetud
• Eestimaa laul 88

Õhtul võis nautida telekanali Foxlife vahendusel ka Eestisse jõudnud seriaali "Troonide mäng" esimest kaht osa - vähemalt minu seisukohalt kindlasti viimase aasta tähelepanuväärseim seriaal üldse (ütlemata samas midagi halba Walking dead'i või ka mõne teise kohta, aga see lihtsalt on neist "suurem"). Päris hästi oli teine tehtud, ütleks isegi, et naturalistlikult - vahest verd nii palju polnud kui õudusfilmides ja paljast ihu või seksi nii palju kui pornofilmides, aga kummagagi polnud kasinalt ringi käidud, nii et raamatuski avalduv jõhkrus - mitte tegelaste, vaid üldise keskkonna jõhkrus - oli päris kenasti käega katsuda. Muidugi, raamatuid lugenu seisukohalt on natuke raske öelda, aga miskipärast jäi mulle mulje, et parem oleks seriaali vaadata pärast lugemist või noh, vähemalt mingi aim võiks olla tollest maailmast ja sealsetest oludest, sest muidu - vähemalt nende kahe esimese osa puhul - võis veidi segaseks jääda, kes on kes ja mida ja miks ta teeb. Aga eks see oht ilmselt ole kõigi niisuguste enam-vähem kultusteoste staatusse jõudnud asjade puhul, et ka tegijad on nii asjas sees, et ei oska hästi eeldada nullteadmisega vaataja olukorda. Eriti kui tegemist on sellise mitmeharulise ja mitmetahulise teosega nagu Reorge R. R. Martini saaga... Samas, kui väga hoolikalt jälgida, siis anti dialoogides kui mitte kõik vajalik, siis vähemalt nende osade mõistmiseks vajalik teave vististi edasi küll. Elamus oli igatahes hea, isegi väga hea.


Loetud: Akadeemia 9/2011
Vaadatud: Farscape (TV6), Troonide mäng (FoxLife), Kättemaksukontor (TV3)