Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi traditsioonilise katkestuse külaskäik ema juurde. Ilm oli selleks imeilus, praeguseid olusid arvestades: tibutas kena vihmakest. Paraku muidugi selleks ajaks, kui ma hakkasin end tagasi asutama, oli vihm otsa lõppenud ja päike taas väljas, aga õhus oli õnneks siiski veel niiskuse hõngu sees. Ema juures viibimine aga tähendas mõistagi tavapärast korralikku kõhutäit ja ühtlasi ka korralikku peatäit, viimast ikka ristsõnade kujul, rääkimata muidu suhtlemise ja lobisemise puhtast rõõmust.

Konföderatsioonide karika tänasel mängupäeval olid vastakuti ühelt poolt Mehhiko ja Itaalia ning teiselt poolt Hispaania ja Uruguay. Mehhiko on mu meelest alati olnud meeskond, mis küll enamasti ei suuda midagi väga palju ja hästi, aga valmistab kõigile tublit peavalu. Nii ka täna: nad jäid küll Itaaliale 1:2 alla, aga kergelt see võit itaallastel kindlasti ei tulnud. Itaallaste puhul tegi heameelt näha, et nad on jätkuvalt teel oma kunagise kinnise ja mänguvõlu tapva stiili kaotamise suunas: mida aasta edasi, seda lahtisem ja kenam vaadata nende mäng on. Eriti kui sellele lisandub veel niisugune iluvärav nagu Pirlo karistuslöögist sündinud itaallaste esimene täna.

Kui Itaalia võit Mehhiko üle tuli kindlalt, aga siiski suhteliselt raskelt, siis hispaanlaste võidus Uruguay üle polnud vist küll hetkekski kahtlust, isegi kui mängu lõpu poole viimased panid endast kõik välja ja maruliselt ründasid. Hispaania domineeris algusest peale ülivõimsalt: esimese kümne minuti järel oli mu meelest pallivaldamise protsent nende kasuks umbes vahekorraga 99:1 ja Uruguay mehed saanud üldse palli puudutada nii tosinkond korda. Ka mängu lõpuks oli vahekord kuskil 80:20 protsendi kandis, ehkki mõistagi kogu mängu ei suutnud hispaanlased nii võimsalt kontrollida ja mida lõpu poole, seda meeleheitlikumaks ja visamaks uruguaylaste rünnakud läksid - mis viisid ka selles mõttes tulemuseni, et pikalt kestnud kaheväravalise kaotusseisu suutsid nad lõpuks 1:2 kaotusele välja mängida.

Igal juhul seniste mängude põhjal on Hispaania kõige tõenäolisem turniiri võitja, nende mäng jättis paremagi mulje kui brasiillaste oma, teistest kõnelemata. Nojah, tegelikult on muidugi üks paar, nimelt Tahiti-Nigeeria veel nägemata, aga ma miskipärast ei usu, et kumbki neist oleks just favoriitide seas :-)

Loetud: Diplomaatia 6-7/2013
Vaadatud: jalgpalli konföderatsioonide karikas: Mehhiko-Itaalia (Yle1), jalgpalli konföderatsioonide karikas: Hispaania.-Uruguay (Yle2)