Tavaline tööpäev, millesse tõi traditsioonilise katkestuse väljaskäik ema külastamiseks. Mis, arvestades seda, et täna-homme on suured pühad, tähendas tavalisest natuke pidulisemat, aga endiselt väga korralikku kõhutäit - njah, imearmsad ja suus sulavad täidetud munad, üks mu lemmiktoite -, aga mõistagi ka korralikku peatäit. Seda viimast muidugi ikka ristsõnade kujul, mille seas seekord oli ka Meistriristik, mis, nagu ikka, võttis aega veel hiljem koduski. Lisaks aitasin emal tuvastada ühel pildil olevat koolimaja - loodetavasti isegi õigesti, kuigi pidepunkte - ehk täpsemalt, vaevu nähtavat oletatavasti koolinimega tahvlit pildi ülaservas - oli õige napilt.
Tagasiteel ent avastasin, et tänava ääres, mida mööda ma juba aastaid olen korduvalt käinud, paistab elavat üks tuttav. Vähemalt lõi mind kergelt rööpast välja, kui rahulikult kulgedes järsku kuulsin hõiget "Tere, Marek Laane!" Harjumatu kõnetus üleüldse, aga jah, selgus, et üks tuttav - mitte just nende kõige lähedasemate seast, aga siiski korduvalt nähtud ja teada-tuntud inimene - naeratab aia tagant ja soovib häid pühi. Maailm on ikka pisike, lausa tilluke küll ...
Konföderatsioonide karikal olid täna kavas teise grupi viimase ringi mängud, vastavalt siis Nigeeria-Hispaania ja Uruguay-Tahiti. Ega neist väga suurt üllatust oodata ei olnud, aga praeguse punktiseisu tõttu oli siiski õhus mitmesuguseid teoreetilisi võimalusi, eriti just selles osas, kas teisena saab edasi Nigeeria või Uruguay. Ent üllatused jäid oodatult tulemata. Nigeeria muidugi võitles kogu jõust, nii nagu nad üldse suutsid, sest neid võinuks edasi viia ainult võit Hispaania üle. Ja nii tugevad olid nad küll, et mõnedki päris korralikud rünnakud ette võtta ning tublisti hispaanlasi segada oma mänguplaani rakendamisel. Kuid 0:3 kaotus oli siiski kõik, mida nad suutsid. Ka Tahiti, isegi tublisti üllatavalt, andis Uruguayle päris kõvasti valu ja suutis päris mitmel korral tõsiselt nende väravat ohustada. Siiski klassivahe oli siin äärmiselt selge ja Uruguay 8:0 võit oli täiesti teenitud. Ma mõtlesin isegi, et uruguaylased oleksid võinud lasta eelviimasel minutil, kui tahitilased viimast korda lootusrikkalt nende värava poole tormasid, neil sellise halastusvärava ära lüüa - kahel-kolmel korral olid nad napilt väravast ilma jäänud ja nii palju olid nad küll hästi mänginud, et ühtegi ära teenida. Aga noh, läks nagu läks.
Nüüd võib siis oodata väga vihaseid poolfinaale, ilmselt seda vihasemaid, et vastakuti satuvad "vanad sõbrad" ehk naaberriigid, ühelt poolt Brasiilia ja Uruguay ja teiselt poolt Hispaania ja Itaalia. Ja sellised naabrite mängud on tavapäraselt palju ägedamad kui muud. Nii et kuigi võib oodata, et finaalis mängivad Brasiilia ja Hispaania, siis vaevalt seda päris kindlaks ometi saab pidada.
Loetud: Akadeemia 6/2013
Vaadatud: Võidupüha paraad (ETV), jalgpalli konföderatsioonide karikas: Nigeeria-Hispaania (Yle2), jalgpalli konföderatsioonide karikas: Uruguay-Tahiti (Yle2)
No comments:
Post a Comment