Nüüd siis lähemalt 2010.1 uutest omadustest ja võimalustest võrreldes eelmise väljalaskega, milleks oli Mandriva Linux 2010. Kõigepealt Mandriva enda tööriistad.
- Eelmises väljalaskes juurutatud külaliskonto (guest) on saanud hulgaliselt täiendusi, mis peaksid välistama selle, et külaline saab midagi süsteemis nihu keerata.
- Kasutusele on võetud üks uus paigaldamisviis, nimelt olemasoleva paigalduse kloonimine tööriistaga, mille nimeks on KA. Et ma sellest midagi lähemalt ei tea, siis on huvilistel võimalik tutvuda dokumentatsiooniga, mille leiab Mandriva SVN-ist.
- Mandriva One'ile ehk Live CD-le on lisatud võimalus süsteemi otsekohe kõvakettale paigaldada (varem pidi selleks kõigepealt Live CD süsteemi üles laadima ja alles siis sai paigaldama asuda).
- Failisüsteemide krüptimine on muutunud mõnevõrra lihtsamaks: seda saab nüüd teha vaid vastava kastikese märkimisega. See tähendab ühtlasi seda, et saab krüptida mis tahes failisüsteemi, mitte ainult ext3/ext4, nagu varem. Endiselt kehtib aga see, et /boot partitsiooni ei saa ega tohi krüptida, nii et kui on soov oma süsteemi juurpartitsioon krüptida, siis tuleks eelnevalt luua eraldi, krüptimata /boot-partitsioon.
- Free (täisvaba) versiooni puhul pole enam vaikimisi tarkvaraallikates nõndanimetatud non-free hoidlaid, mis sisaldavad kommertsdraivereid ja muud sellist. Need saab muidugi omal soovil lisada (vt nt õpetust siit).
- Võimalik on ka alglaadur Grub panna krüptitud parooli alla.
- Turbetööriist msec on saanud oluliselt uuendusi: kokkuvõtet näitav lehekülg; pääsulubade (ACL) kasutamise võimalus; perioodiliste testide puhul nii eri testidele eri toimumisaja määramise võimalus kui ka võimalus käivitada teste käsitsi ja näha nende tulemusi graafilises kasutajaliideses; turbetasemed on nüüd rohkem nii-ütelda ülesandekesksed: väikesülearvuti, lauaarvuti, internetiserver jne.
- Lapselukk drakguard pakub nüüd ka võimalust keelustada konkreetsete rakenduste internettipääs.
- Võrguprofiilide puhul on nüüd võimalik neid igati oma vajaduste järgi kohandada, lisades igale profiilile just sellised käivitatavad teenused, mida antud profiil kasutaja meelest vajab.
- Lisaks on uue versiooniga väljas asi nimetusega Mandriva Directory Server. Mul puuduvad selle kohta lähemad teadmised, aga ilmselt on tegemist millegagi, mida eriti ettevõtetes või muudes paljude kasutajate süsteemides vaja võib minna.
- Mõnevõrra lihtsam peaks olema uuendamistööriista mdkonline kasutamine, millele on lisatud mõningaid selgitavaid märkusi ja abistavaid tekste; soovi korral saab nüüd hõlpsamini pikendada aega, mille vältel osutatakse kasutajale tugiteenust (see puudutab mõistagi karbiversiooni ostjaid või siis neid, kes spetsiaalselt Mandrivalt tugiteenust ostavad)
Süsteemse tarkvara puhul tasub ära mainida järgmiste asjade uusi versioone:
- kernel 2.6.33.4
- X.org 7.5 ja XServer 1.7.7
- vaba ATI draiver 6.13
- Intel X11 draiver 2.11.0
- NVidia kaartide puhul nouveau draiver nv asemel
- Mesa 7.8
- glibc 2.11.1
- ntfs-3g draiver 2010.03.06
- USB/IP tööriist mälupulkade jms kasutamiseks üle võrgu
- Python 2.6.5
- spamassassin 3.3.1
- Postfix 2.7.0
Töökeskkondadest tasub puudutada eelkõige kaht peamist ehk GNOMEt ja KDEd.
- GNOME 2.30.1 koos kõigi arvukate uuendustega; muu hulgas on lisatud mõningaid eksperimentaalsemaid asju, mis peaksid täies ilus ilmuma alles GNOME3 ajal (näiteks gnome-shell).
- KDE 4.4.3
- KDE töökeskkonna käivitusdialoog KDM on saanud omaduse, mis juhul, kui X'i ei õnnestu korrektselt käima panna, käivitab Mandriva tööriista XFdrake, mis võimaldab graafikaserverit seadistada ja usutavasti enamikul juhtudel ka tööle saada
- Mandriva Ia-Ora teemat, mis pakub suhteliselt sarnast töökeskkonna väljanägemist nii GNOMEs kui ka KDEs (säilitades samas mõlema keskkonna omapära), on mõnevõrra parandatud ja parendatud, eelkõige kõikvõimalike pisivigade likvideerimise kaudu.
- Nõndanimetatud semantilisele töölauale Nepomuk on lisatud väike rakendus nimega Ginkgo, mis võimaldab kõikvõimalikke silte, andmeid ja faile mõistlikult ja kenasti graafiliselt korraldada.
- Nii nagu Nepomuk on suuresti edasi arendatud Mandriva toel, on Mandriva toel välja töötatud ka helimikseri KMix ja madalamal tasemel helimaailmaga õiendava PulseAudio lõimimine, mis teisisõnu tähendab, et suurel määral peaks KMixi kaudu saama ära ajada asjad, mille jaoks varem tuli käivitada eraldi PulseAudio seadistusdialoog.
Rakenduste osas tasub ära mainida järgmisi uusi versioone ja uusi asju:
- Firefox 3.6.6
- OpenOffice.org 3.2
- system-config-printer 1.2.0
- Gutenprint 5.2.5
- Chromium, Google'i uus kena veebibrauser
- Opera on nüüd saadaval non-free hoidla kaudu
- Amarok 2.3.1
- kellele Amaroki uus versioon esteetilistel või muudel kaalutlustel ei meeldi, on mõeldud Amarok 1.4 edasiarendus Clementine
- KTorrent 4.0
- digiKam 1.30
- meediakeskus xbmc
- rahaasjade haldamiseks mõeldud KMyMoney ja Skrooge
- rohkelt on juurde tulnud õppe- ja teadustarkvara, aga nende kohta leiab täpsemat teavet väljalasketeate originaalist
Nendele, kes ei võta ette mitte süsteemi paigaldamist, vaid soovivad uuendada varasemat versiooni, kehtivad vanamoodi hoiatussõnad, et enne seda oleks tark oma süsteem või vähemalt selle olulised osad varundada: on tõenäoline, et uuendamine kulgeb edukalt, aga kunagi pole välistatud ka see, et kõik ei kulge nii, nagu eeldatud ja oodatud. Samuti tuleb ilmselt viimast korda öelda, et kui uuendamiseelne töökeskkond oli veel KDE3, siis - kuna seda enam mingil kujul ei pakuta - asendatakse see uuendamisel KDE4-ga; vanad sätted (ehk kataloog .kde) siiski säilitatakse, nii et soovi korral saab sealt uurida eelmisi sätteid või ka leida mõningaid andmeid, mida migreerimisel millegipärast kaasa ei võetud.
Nagu ikka, ilmub ka Mandriva Linux 2010.1 kolmes versioonis:
Powerpack ehk kõige täielikum versioon
Free ehk 100% vaba tarkvara sisaldav versioon
One ehk Live CD, mis sisaldab ka mõningaid levinumaid kommertsdraivereid
Kindlasti tasub halbade üllatuste vältimiseks ka juba eelnevalt tutvuda Mandriva Linux 2010.1 teadaolevate võimalike vigade leheküljega, kus on esitatud ka lahendused, kui ette satub just mõni selline probleem.
Väljalasketeade: Mandriva ajaveebi sissekanne
Uudise allikas: Mandriva wiki artikkel
No comments:
Post a Comment