Laubased mõtted

Tänane päev oli väsitav, aga see-eest erutav ja põnev. Väsitav eelkõige seepärast, et algas vaid pärast paaritunnist uinakut varahommikul - või kui mu isikliku ajaarvamise ja magatud aja järgi võtta, suisa keskööl - sõiduga kaugele Eestimaa lõunaoosa suguvõsa kokkutulekule ning lõppes ehk küll veidi varem kui tavaliselt, aga siiski päris hilja.

Õieti esimene peatus teel kokkutulekule jäi Türile. Et väidetavalt olevat teetöödega Rapla linn maamunalt ära pühitud, siis valisime sõiduks Tartu maantee, mis oli meeldivalt tühi, kuid Mäo kandis käisid samuti teetööd ja seal polnud just lihtne ära tabada seda teeotsa, kust Türi poole ära keerata. Aga kohale me sinna igatahes jõudsime. Saabudes oli linna peal näha ringi tuiamas üksikuid rahvarõivastes tegelasi. Ma esialgu arvasin, et need on eelmisel nädalavahetusel peetud Järvamaa laulupeo osalised, kes zombidena veel ringi tatsavad, aga selgus, et Türile ühest suurest üritusest ei piisa ja täna oli kavas mingi segakooride vabariiklik laulupäev. Õnneks oli aeg veel varane ja me liikusime ka suhteliselt linna servas (selles, kus kindlasti mingeid suurüritusi ei peeta), nii pääsesime kenasti surnuaiale lahkunud esivanemaid mälestama. Olles korraks läbi hüpanud ka tädi poolt, kel samuti oli äsja sünnipäev, teda korra ja kombe kohaselt õnnitlenud ning ühtlasi teada saanud, et ta soovib meiega suure osa teest, täpsemalt Viljandini, kaasa sõita, asusimegi teele nimetatud linna poole.

Teetöödest ei pääsenud selgi teel, aga õnneks polnud neid just väga palju elik pikalt, nii et suurt vaeva nad ei valmistanud. Viljandis saime siis veel hulga sugulastega kokku, et sõita sealt edasi meie sihtpunkti Heimtalisse. Mingil veidi arusaamatul põhjusel startisime me natuke vara ja jõudsime enda lootuste kohaselt õigesse teeristi, kus teisi järele oodata, aga siis selgus, et teised olid samaks ajaks jõudnud samuti Heimtalisse viivasse teeristi paar kilomeetrit eemal, nii et tegime ühtsuse mõttes kannapöörde ja sõitsime kruusatee asemel natuke pikemat, aga siiski asfaltteed pidi kõik kenasti koos Heimtalisse.

Heimtali oli valitud kokkutuleku kohaks seepärast, et seal elab üks meie sugulasi, kes mulle on vanaonu tütar ja kel on ühtlasi kohe ees ilus ümmargune sünnipäev. Nagu seal toonitati, siis naisterahvaste vanusest ei räägita, küll aga võib öelda, et selle noorusliku tädi sünniaastaks on 1930. Ilmselt oleks Heimtalis olnud ka rohkem uudistamist, aga meie piirdusime oma kokkutuleku jagamisega kahe koha vahel: lisaks väga kenasti korda tehtud mõisa ringhoonele ehk kunagisele tallile (Heimtali on teatavasti ammusest ajast hobusekasvatusega seotud ja sellega kuulsust kogunud, mida võis näha otse ringhoone kõrval rahulikult rohtu nosivate ja uudishimulikke võõraid uudishimulikult piidlevate hobuste pealt), mis mõisa enda remontimineku tõttu täitvat praegu ka koolihoone ülesandeid (ja jäävat osaliselt täitma ka siis, kui mõis-koolimaja ise korda saab), ka tädi enda elamiskohas. Ma ei ole arvudes päris kindel, aga vist oli sel korral paar inimest vähem kohal, kuid neid, kes erinevalt eelmisest aastast ei saanud tänavu tulla, asendasid mitmed uued sugulased, sealhulgas ka mitmed, keda enamik teisi ei olnud juba aastakümneid näinud.

Ega kokkutulekust endast ei olegi suurt midagi rääkida. Kes on sellistel kokkutulekutel käinud, teavad ilmselt isegi, et see kujutab endast üht suurt ja äärmiselt mitmetasandilist ja -vektorilist suhtlemisorgiat. Ka ilm oli imekena, ehkki mitmed külmatundlikumad kurtsid veidi jaheduse üle, ilmselt kenasti iiliva tuule pärast - aga nende jaoks paistis päike. Umbes kuus tundi hiljem sai üritus viimaste osaliste lahkumisega läbi.

Ka meie olime nende viimaste seas ning Heimtalist viis tee meid edasi Kunglasse. Nägin siis nüüd ka oma silmaga ära, milline näeb välja emale "katusepakkumise" tulemus, ja peab ütlema, et vähemalt väliselt jättis see täitsa korraliku mulje: kena plekk, suhteliselt harmooniliselt kokku sulanduv kõrval asuva eterniidiga ja ilusasti katusekivide moodi ka. Vähemalt peaks see nüüd tagama kõige esmase kaitse suuremate sadude ajal, sest muidu kippus asi seal ikka nukraks minema ja lausa kartus tekkima, et läbivettivad laed ei pea lõpuks enam vastu...

Muidugi ei oleks see olnud koos emaga Kunglas käik, kui mul oleks lastud lihtsalt katust imetleda ning samuti hiljaaegu paigaldatud digiboksist tulevaid Eesti kanaleid kruttida. Kohe kupatati mind tegema midagi, mida ma varem ei ole teinud, nimelt masinaga muru või õigemini maja ümber kasvavaid rohelisi asju pügama. Nojah, ma olen tegelikult muruniidukit paar korda käes hoidnud küll ja ehk isegi põgusalt liigutanud, aga niitmist kui sellist ma teinud ei olnud. Algul oli veidi keeruline ära tabada, kui laialt ta lõikab, aga lõpu poole jäid juba siiludevahelised ribad harvemaks ja igatahes sai majaümbrus veidi "tsiviliseeritumaks". Töö kiireks ja korralikuks tegemiseks oli muidugi ka tugev ajend: asub ju Kungla Amme jõe käärus ja pealegi Vooremaa alguses, nii et õieti on igal pool sellised mõnusad niisked orud, mis sel kevadel on olnud tõeliseks maiuspalaks usinatele sääsemammidele. Ka Heimtalis võis kohata mõnda sääske, aga suhteliselt tugev tuul ei ole neile just meelepärane. Kunglas seevastu oli, võiks öelda, sume suveõhtu - ja mitte ainult sume, vaid sumisev, täpsemini pinisev... Ma sain sellest õnneks aru juba enne seda, kui niitmise aeg kätte jõudis, ja sestap võis uudishimulik vaatleja näha pilti, kuidas muruniidukit lükkab otsekui mõnest postapokalüptilisest filmist välja astunud tegelane, ainult gaasitorbikut ei tolknenud pea ees... See välimus ei peatanud muidugi paljusid nooruslikust entusiasmist ja verejanutungist pakatavaid sääski, kes ei lasknud end ära peletada hirmuäratavast kostüümist ja leidsid tee selle alla...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Smallville (ETV)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Isadus (Postimees, 05.06.2010)

Reedesed mõtted

Tervis oli täna juba parem ja aina paremaks läks, nii et võtsin ette ühe Diplomaatialt tulnud tõlkesoovi täitmise ja jõudsin ka põhitööga veidi tegelda. Rohkem põle tänase päeva kohta miskit öelda.


Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Vaade tulevikku (FoxLife), NCIS: Kriminalistid (TV3), Beetle Juice (TV3)

Neljabased mõtted

Täiega ebaõnnestunud päev, mis peamiselt möödus nähtavasti mingi haiguse tähe all: uimasus, peataolek, külmavärinad, igasugused virvatulukesed ja pinnavirvendused ja muu segadus. Teataval määral suutsin ka töötada, aga kaine mõistus sundis enne varast puhkama jäämist kõik valminud lõigud kollasega märkima kui edaspidisel ülelugemisel erilist tähelepanu vajavad...


Loetud: M. Laar, 101 Eesti ajaloo sündmust
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Koletis Sherwoodi metsas (TV6)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna nägi ilmavalgust Mandriva Linuxi kevadväljalaske teine eelväljalase (RC2), mille kohta ma tegin ka lühikese uudisnupu. See ei sisalda küll sisuliselt mingeid uuendusi, vaid ainult ja ainult parandusi, mis on tegelikult väga teretulnud, et väljalase oleks võimalikult veatu. Muidugi, päris OpenOffice'i või veel mõne arendaja moodi Mandriva nüüd ka ei talita, et viimane RC ja väljalase langeksid praktiliselt kokku või õigemini, et viimane RC kuulutataksegi pärast mõningat testimist ametlikuks väljalaskeks, aga igal juhul on hea, et mõningane tugevam kvaliteedikontroll on taas päevakorral. Huvitav, kas see on seotud Mandriva potentsiaalse müümisega, et jätta endast võimalikult head muljet? Võib-olla on see liiga küüniline...

Sattusin täna lugema üht arvamuslugu kavandatava Euroopa autoriõigusi käsitleva seadusandluse muudatuse kohta, mis ajendas ka toda projekti ennast veidi uurima. Esmapilgul tundus olevat üsna huvitavalt ja positiivselt uudne, aga ilmselt peaks seda millalgi veidi põhjalikumalt vaatlema, et paremini mõista, millised võivad olla tagajärjed ja nii edasi. Üks asi jäi siiski päris kohe silma, see paljuräägitud arvutiprogrammide küsimus: ühest küljest on need kaitstud, teisest küljest on kaitse alt väljas Procedures, methods of operation. Praeguses näiteks Eesti seaduses on märksa selgemalt öeldud, et kaitse all ei ole arvutiprogrammide taga seisvad "ideed ja põhimõtted", kuigi ka seal on vaieldavusi nendesamade "protsesside ja meetodite" osas. Aga eks kaine mõistus aitab muidugi vahet teha, mis see "arvutiprogramm" siis ikka on...


Sattusin ühes ajaveebis lugema väikest kirjeldust kaitsmisele jõudnud bakalaureusetööst, mis vähemalt toodud väljavõtete alusel ikka tõsiselt vapustas. Ajaveebi autor on küll heatahtlikult tsenseerinud kõik tagantjärgi kõik pidepunktid välja, mis võiksid tööni juhatada, aga ma usun, et pole sugugi vale juhatada huvilisi õigele teele: vastava töö autori ja teema ja muu asjakohase teabe leiab Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi vastaval leheküljel allosas osutatud dokumendist. Ma saan muidugi aru, et sotsioloogia on tihtipeale üsna rakenduslik ala ja et rakenduslikumate tööde puhul pole ehk nii-ütelda teaduslikkus see kõige peamisem asi, aga antud töö tundus vähemalt teema järgi olevat siiski sinna rohkem teoreetilise kanti, mistõttu sellised jamad torkasid seda enam silma. Kõige enam muidugi see, et ma ei suuda õieti ette kujutada Euroopa kultuuriruumis isegi mitte keskharidusega inimest, kes suudaks Martin Lutherit nii lootusetult valesti aega, ruumi ja nahavärvigi paigutada... (no olgu, osutatud "1914" võis olla lihtsalt kirjaviga, aga no "eks ikka sellest mustanahalisest, kes 18 käsku mingi kiriku uksele pani", selline asi ei saa ühel vähimalgi määral haritud inimesel kuidagi üle huulte tulla, kui ta just spetsiaalselt nalja ei tee, aga ma tugevasti kahtlen, et lõputöö kaitsmisel küsimustele vastamine on see koht, kus nalja teha...)


Üks huvitav asi jäi täna silma, mille lahtimõtestamisega ma küll kaugele ei jõudnud, aga tundus, et midagi seal ehk siiski mõtestada on. See mõte tekkis Jaapani peaministri tagasiastumisteate peale, kes osutas põhjusena valimislubaduse täitmata jätmist likvideerida riigist USA sõjaväebaasid. Mõne päeva eest astus ebasobivat sõnastust samuti sõjalisi küsimusi puudutavas teemas ettekäändeks tuues tagasi Saksamaa president. Kummalgi juhul ei olnud ilmselt sõjaasjad ainsad ja võib-olla isegi mitte peamised põhjused ametist lahkumiseks, aga ometi toodi just need esile. Ma ei ole sugugi kindel, miks, aga mingi tundeke kripeldab, et see on otsekui millegi indikaator, ainult et mille?



Loetud: M. Laar, 101 Eesti ajaloo sündmust
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Stargate Universe (RTL2), Torchwood (Yle2)

Teisibased mõtted

Põhitöö elik raamatutõlkimise mõttes täiesti tühi päev, aga sugugi mitte paha päev :-) Päeva algusosa sisustas ühe tõlke tegemine Postimehele ning üksikute uute stringide tõlkimine Mandriva viimaste ilmumiseelsete ponnistuste raames. Siis aga jõudis kätte päeva keskne sündmus, millele on vahest raske nimegi anda, aga igatahes sisaldas see siiret ühe vana, väga vana tuttava juurde ning seal tema ja veel mõningate kohale loivanud (samuti vanadest, väga vanadest tuttavatest) tegelastega mõnusat ajaveetmist kohe mitmeid tunde nauditava toidu ja huvitavate jookide saatel. Nagu sellistel puhkudel ikka, jätkus juttu aina kauemaks ja et tegemist oli, võiks öelda, sõpruskonna kohtumisega, siis muidugi möödus aeg kui linnutiivul. Ehkki mul on praegu veel marukibekiire aeg, oli see põgus aja mahavõtmine ehk isegi kasulik: vaevalt see nüüd täielikku reset'ti tegi, aga ehk hoidis mõistuse kaotamise (üle)töötamise tagajärjel veidi siiski eemal...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Välisilm (ETV), Supernatural (Kanal2)

Mandriva Linux 2010.1 RC2 väljas

Täna nägi ilmavalgust kavaväline Mandriva Linuxi kevadväljalaske teine eelväljalase, mis lükkab mõne päeva võrra edasi muidu homsele kavandatud lõpliku väljalaske ilmumist. Peamiselt on RC2 mõeldud viimaseks viimistluseks: see ei erine pea üldse RC1-st, välja arvatud muidugi selle poolest, et mitmeid vigu on parandatud ja ebakohti silutud. Siiski on selle puhul näha ka kevadväljalaske uus graafiline pale (taustapildid ja muu selline) ning mõnevõrra on edendatud (KDE) niinimetatud semantilise töölauaga Nepomuk seotud asju. Muus osas kehtib kõik see, mis on öeldud RC1 väljalasketeates.

Uudise allikas: Mandriva wiki artikkel

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimise päev. Et Mandriva on väljalaske-eelsetes sünnitusvaludes, siis kulus aur ja võhm KDE peale. Täna jõudsin ka KDE põhiasjade juurde ning kõige tähtsamad komponendid, nimelt moodulid kdelibs ja kdebase, said korda tehtud. Need on ka asjad, millega iga KDE töölaua kasutaja tahes-tahtmata kokku puutub. Ehkki formaalselt oli taas tehtud töö maht üsna suur, ei olnud tõlgete mõttes tegelikult just väga palju uut. Nojah, 4.5 toob muidugi mõningaid uusi asju kaasa (näiteks intrigeeriv tundub olevat niiniimetatud akende paanimine ehk lihtsustatult öeldes akende paigutamine ekraanil niimoodi, et nad üksteist ei kataks), aga tõlgete mõttes oli valdav osa tänasest tööst siiski varem tehtu ümbersõnastamine ja kohendamine. Muudes moodulites leiab muidugi uusi asju veidi rohkem - kohe tuleb pähe uus mäng Kajongg ehk nii-ütelda päris-Mahjongg, mille tõlkimine nõuab tõsist vaeva rohkete spetsiifiliste terminite tõttu, mida mu teada eesti keeles vististi olemas ei olegi...

Täna võis lugeda, et Tallinna Keskraamatukogu alustab suve läbi vältavat laste lugema tõmbamise programmi. Kui seda programmi lähemalt vaadata, siis tundub päris vahva olevat, ehkki selle edukus sõltub ilmselt sellest, kui aktiivselt seda tutvustatakse (olgu siis see ajaveebi sissekanne üks neist :-) ). Avastasin küll nimekirju uurides, et ma olen tänapäeva lastekirjandusest päris võõrdunud: eestikeelsete osas ei tundunud olevat lausa ühtegi, mille puhul miski peale autori nime oleks midagi öelnud; naljakal kombel oli venekeelsete seas mõni tuttavam asi, sest miskipärast nende suvises lugemisvaras on ka klassikat... Igal juhul on sõltumata sellest, kui edukaks ja osavõtjarohkeks see kujuneb, tegemist väga hea ja õige üritusega, sest lugemisharjumus hakkab kahtlemata külge lapsest peale. Ja sellega ei ole Eestis asjad sugugi head. Kohe tuli ka meelde Kaera Krista äsja kirjutatud pisike ülevaade sellest, kuidas britid on oma rahva lugemist edendanud, mis tundus Eesti taustal, kus ometi praegu lausa lugemisaasta käimas, paraku väga eduline...


Loetud: M. Laar, 101 Eesti ajaloo sündmust
Vaadatud: Merlini seiklused (ETV), Aardekütt (TV11), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)