Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna nägi ilmavalgust Mandriva Linuxi kevadväljalaske teine eelväljalase (RC2), mille kohta ma tegin ka lühikese uudisnupu. See ei sisalda küll sisuliselt mingeid uuendusi, vaid ainult ja ainult parandusi, mis on tegelikult väga teretulnud, et väljalase oleks võimalikult veatu. Muidugi, päris OpenOffice'i või veel mõne arendaja moodi Mandriva nüüd ka ei talita, et viimane RC ja väljalase langeksid praktiliselt kokku või õigemini, et viimane RC kuulutataksegi pärast mõningat testimist ametlikuks väljalaskeks, aga igal juhul on hea, et mõningane tugevam kvaliteedikontroll on taas päevakorral. Huvitav, kas see on seotud Mandriva potentsiaalse müümisega, et jätta endast võimalikult head muljet? Võib-olla on see liiga küüniline...

Sattusin täna lugema üht arvamuslugu kavandatava Euroopa autoriõigusi käsitleva seadusandluse muudatuse kohta, mis ajendas ka toda projekti ennast veidi uurima. Esmapilgul tundus olevat üsna huvitavalt ja positiivselt uudne, aga ilmselt peaks seda millalgi veidi põhjalikumalt vaatlema, et paremini mõista, millised võivad olla tagajärjed ja nii edasi. Üks asi jäi siiski päris kohe silma, see paljuräägitud arvutiprogrammide küsimus: ühest küljest on need kaitstud, teisest küljest on kaitse alt väljas Procedures, methods of operation. Praeguses näiteks Eesti seaduses on märksa selgemalt öeldud, et kaitse all ei ole arvutiprogrammide taga seisvad "ideed ja põhimõtted", kuigi ka seal on vaieldavusi nendesamade "protsesside ja meetodite" osas. Aga eks kaine mõistus aitab muidugi vahet teha, mis see "arvutiprogramm" siis ikka on...


Sattusin ühes ajaveebis lugema väikest kirjeldust kaitsmisele jõudnud bakalaureusetööst, mis vähemalt toodud väljavõtete alusel ikka tõsiselt vapustas. Ajaveebi autor on küll heatahtlikult tsenseerinud kõik tagantjärgi kõik pidepunktid välja, mis võiksid tööni juhatada, aga ma usun, et pole sugugi vale juhatada huvilisi õigele teele: vastava töö autori ja teema ja muu asjakohase teabe leiab Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi vastaval leheküljel allosas osutatud dokumendist. Ma saan muidugi aru, et sotsioloogia on tihtipeale üsna rakenduslik ala ja et rakenduslikumate tööde puhul pole ehk nii-ütelda teaduslikkus see kõige peamisem asi, aga antud töö tundus vähemalt teema järgi olevat siiski sinna rohkem teoreetilise kanti, mistõttu sellised jamad torkasid seda enam silma. Kõige enam muidugi see, et ma ei suuda õieti ette kujutada Euroopa kultuuriruumis isegi mitte keskharidusega inimest, kes suudaks Martin Lutherit nii lootusetult valesti aega, ruumi ja nahavärvigi paigutada... (no olgu, osutatud "1914" võis olla lihtsalt kirjaviga, aga no "eks ikka sellest mustanahalisest, kes 18 käsku mingi kiriku uksele pani", selline asi ei saa ühel vähimalgi määral haritud inimesel kuidagi üle huulte tulla, kui ta just spetsiaalselt nalja ei tee, aga ma tugevasti kahtlen, et lõputöö kaitsmisel küsimustele vastamine on see koht, kus nalja teha...)


Üks huvitav asi jäi täna silma, mille lahtimõtestamisega ma küll kaugele ei jõudnud, aga tundus, et midagi seal ehk siiski mõtestada on. See mõte tekkis Jaapani peaministri tagasiastumisteate peale, kes osutas põhjusena valimislubaduse täitmata jätmist likvideerida riigist USA sõjaväebaasid. Mõne päeva eest astus ebasobivat sõnastust samuti sõjalisi küsimusi puudutavas teemas ettekäändeks tuues tagasi Saksamaa president. Kummalgi juhul ei olnud ilmselt sõjaasjad ainsad ja võib-olla isegi mitte peamised põhjused ametist lahkumiseks, aga ometi toodi just need esile. Ma ei ole sugugi kindel, miks, aga mingi tundeke kripeldab, et see on otsekui millegi indikaator, ainult et mille?



Loetud: M. Laar, 101 Eesti ajaloo sündmust
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Stargate Universe (RTL2), Torchwood (Yle2)