Tööpäeva mõttes üsna üürike, nagu ikka päevadel, mida poolitavad mingid muud sündmused - nagu täna, kus päeva vähemalt minu jaoks tähtsaim sündmus, nimelt Rammsteini kontsert, oli just täpselt keset päeva... Et ma eilse suure unepahvaku järel üsna vara ärkasin, just piisavalt vara, et näha telekast paraadi ülekannet, siis leidsin, et parem on kulutada napp kontserdini jääv aeg mõningate pooleliolevate ülesannete lõpetamiseks, mille seast võib esile tuua kaks: positiivselt lõppenud üksikute uute Mandriva stringide tõlkimine ja negatiivselt lõppenud tõlkerakenduse Lokalize võimaliku paranduse testimine (veast endast rääkisin mõni aeg tagasi).
Paraadi tähelepanuväärseim osa oli Laaneotsa kõne, milles ta väga palju pööras tähelepanu infosõjale. See on hea, et see mõte on ka kõrgemate sõjaväelaste pähe nii kindlalt juurdunud, sest infosõda käib ka tegelikult päris tugevasti. Mul on kombeks iga päev kulutada nii pool tundi või tund (sõltuvalt mind huvitavate teemade paljususest või vähesusest) Delfi lugemisele - mitte niivõrd uudiste pärast, sest need laekuvad tänu RSS-ile kenasti nagunii päeva jooksul otse koju kätte, vaid just kommentaaride pärast, nii-öelda meelsusmonitooringu huvides. Ja seal on seda infosõda ikka omajagu näha. Nii seda Laaneotsa mainitud Eesti paari tunniga vallutamise meemi kui ka muid, olgu lihtsalt demokraatiavastaseid (isegi kui arvestada selle mõiste laialivalguvust; vahest oleks parem öelda "leplikkuse/mõistlikkusevastaseid"?) või näiteks võõraviha õhutavaid (mille seast üks tunnuslikumaid ja väga selgeid idapoolse infosõja näiteid on "valitud rahva" või ka otsesõnu juutide vastu suunatud viha õhutamine). Pidev monitooring küll näitab, et neid õhutajaid on siiski suhteliselt napilt, küll aga on nad väga visad ja järjekindlad, püüdes oma ideid välja pakkuda kõikvõimalikes kohtades, olgu sobivates või vähesobivates. Usutavasti ei ole küll suur osa neist otsesed "infosõdijad", vaid lihtsalt, kuidas seda öeldagi, "noored ja lollid" :-) , kes võib-olla ka ise mõne või mõnekümne aasta pärast parema meelega unustaksid, et nad midagi sellist on välja öelnud...
Aga nagu öeldud, tänase päeva põhisündmus oli Rammsteini kontsert. Jõudsin sinna kohale suhteliselt õigeks ajaks, et osaliselt ära kuulda ka nende soojendusbänd Combichrist. See tekitas üsna hea meelestatuse oma korraliku müdistamisega. Rammsteini enda kohta on muidugi ainult suuri kiidusõnu öelda. See nende uus plaat lihtsalt kuulates ei jätnudki nii head muljet, aga nüüd neid lugusid visuaalses ümbrises nähes oli tunne võimas. Mul ei ole muidugi eriti paljuga võrrelda, aga nii palju kui ma viimast nähtud Rammsteini esinemist mäletan, siis seekordne oli oma "tulisuselt" ikka tunduvalt parem. Sellele võis muidugi ka kaasa aidata see, et ma istusin päris lava kõrval ja leekide soojus oli lausa füüsiliselt tunda :-) Muidugi oli neist kena lasta ka klahvimees "paadimehena" rahva kohale hõljuma ja Eesti lippu lehvitama. Aga jah, pürotehniliselt oli etendus igati tasemel: ega siis naljalt iga päev ei näe, kuidas paari tunni jooksul kaks meest põlema pannakse :-) (nojah, üks neist oli raudselt show osa, teise suhtes ma pole kindel, kas see oli päris kavatsetud või oli tõesti mõni fänn suutnud ennast lavale läbi murda...)
Ainuke asi, mida võib kahetseda, oli see, et kõik see kestis nii vähe. Teisalt, ega Rammstein ka eriti viivitanud lavale tulekuga, nii et see puhtalt (vahed, mille ajal nad ootasid publiku tagasinõudvat vilekoori ja plaksutamist, maha arvatud :-) )vahest poolteist tundi kestnud asi, mille jooksul jõudis kõlada paarkümmend lugu, nii vähe polnudki.
Erinevalt varasematest Suurhallis käimise kordadest õnnestus seekord tagasitulek üllatavalt sujuvalt - ilmselt oli oma osa ka asjaolul, et kõik lõppes juba suhteliselt vara, poole üheteistkümne paiku. Trollis linna poole loksudes kuulsin huvitavat mõttevahetust sealsamas moodustunud eesti-soome segaseltskonnast, mille sisu keskendus sellele, et Rammstein oli küll hea, aga Metallica on veel parem :-) Eks ta ole, ilmselt on inimesi erinevaid: minu meelest on Rammstein nii suhteliselt viimane, mida kuulata, sealt edasi läheb asi ikka juba väga softiks kätte ära (Metallica nagu kunagi tegi ka rajumaid asju, aga nii palju kui ma viimaseid asju olen kuulnud, on need just sellised "softid" olnud), aga ju siis on teisi, kes lähenevad teiselt poolt ja kelle jaoks võib-olla on Rammstein see tipp, pärast mida tuleb veel ainult väljakannatamatu müra... Aga võib-olla peaks Metallica uuesti üle kuulama ja proovima mõningaid videoid vaadata, äkki ongi neil ka paremad päevad taas kätte jõudnud ja on midagi kuulatavat-vaadatavat...
(PS. Tagantjärele võin siia linkida Delfi ülevaate kontserdist, mis on kahtlemata parem, kui mina oskaksin kirja panna.)
Niisiis üsna varakult tagasi koju jõudes ja taas raamatutõlkimisele pühendudes leidsin siiski ka aega, et vaadata RTL2 pealt Stargate Universe'i esimest kaht osa. Ei taha veel hinnangut anda, aga esialgu tundus suhteliselt lubavana, ehkki kaootilisena (kaos oli küll pigem tingitud situatsioonist, mida seal lahti mängiti ja mis oligi kaootiline, nii et see nii väga ei häirinudki, seda enam et lõpuks liikusid pusletükid enam-vähem ka kohale).
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul (ETV), Stargate Universe (RTL2)
No comments:
Post a Comment