Reedesed mõtted

Suhteliselt tavaline tööpäev, kuigi väga pikk ja mitmete vahelepõigetega. Pikkuse põhjustas asjaolu, et ma lasksin end järjekordselt kanaks, haneks ja pardiks püüda. Nimelt sai vannitoaremondi käigus paigaldatud ka uued veemõõtjad ja et see teema oli samal ajal üleval ka ühistus, siis mõtlesin, et pole mõtet endal võimlema hakata ning jätsin plommimise rahulikult ühistu suuraktsiooni ajaks. Täna oli siis see päev, mille kohta oli teade, et alates kella 9 asutakse plommima (või ka mõnedel, kes seda soovisid, mõõdikuid paigaldama). Ma olingi kenasti siis pärast paaritunnist suigatamist veidi enne 9 üleval - ja natsa enne 17 olidki mehed kohal :-)

See andis muidugi võimaluse vahepealsel ajal üsna palju ära teha ja ega ma võimalust kasutamata ei jätnud. Muu hulgas võtsin hommikupoolikul, kui oli juba tekkinud hanekspüütuse tunne, ette tarkvara suurema uuendamise, sealhulgas asja, mida ma ikka alati väga pelgan, nimelt kerneli väljavahetamise (senise 2.6.31 asemel tutikas uus 2.6.33). Aga kartus oli asjatu, kõik sujus sedakorda kenasti. Lisaks sellele mahutasin ootamisaega ka ühe väiksema artikli tõlkimise Diplomaatiale, aga üldiselt kulus see siiski jõudsale raamatutõlkimisele.

Kui siis mehed lõpuks kohale jõudsid ja mõne minutiga plommid paika olid pannud, võtsin ette väljaskäigu, mida oleks ju ka varem võinud teha, aga teadmatuse tõttu, millal täpselt nad minu juurde jõuavad, ei olnud siiski teinud. Käik ise viis mind Swedbanki kontorisse uut krediitkaarti saama. Sellega oli ikka palju vaeva ja jama: millalgi mõne kuu eest hakati väljavahetamisest kõnelema, mille järel ma ka ärevalt vaatasin internetipangast järele, kas tõesti on senise kaardi tähtaega kärbitud. Ei olnud, mis rahustas - kuni kuu eest helistati pangast ja selgus, et internetipangas nad olid otsustanud seda mitte kajastada! Ma ei suutnudki aru saada, miks, aga no eks ta ole, kõigest ei peagi alati aru saama... Võib-olla neil läks siis nii palju auru selle American Expressi promomise peale, et väikest liigutust internetipangas enam ei jagunud jaksu teha... Igatahes kätte ma uue krediitkaardi kenasti ja kiiresti sain (ja mitte AE, vaid ikka vana hea Visa). Ega mul teda ju tegelikult väga palju vaja polegi, aga aeg-ajalt tuleb siiski internetiavarustel ette kohti, kus huvipakkuva asja hankimiseks on just krediitkaarti vaja või vähemalt PayPali kontot, mis omakorda jälle tähendab krediitkaardi vajadust.
Väljaskäik ise tuletas meelde, et peatselt on algamas kõige vastikum aastaaeg, mida ma oskan ette kujutada. Praegu veel suudab lumikate vastu panna, aga varsti on jälle see vastik kevad kogu oma sulamise ja muu jamaga käes, kindel see. Ideaalne oleks muidugi, kui aasta ringi oleks kena oktoober-november, paljas maa, rohelus asendunud kollakas-pruunisusega, ere päikesevalgus tuhmimaga või üldse pilvedealuse valgusega, aeg-ajalt valusalt lõikavad tuuleiilid, parajalt jahe ja nii edasi, aga nojah, ideaalid on ju vaid ideaalis...

Muidu üsna tühjas Sirbis oli viimase lehekülje keelerubriik tõlkimisele pühendatud ja see, mida sealt lugeda oli, oli ikka üsna jube: arvukalt näiteid selle kohta, kuidas on täiesti mööda ja puusse ja võssa ja metsa ja teab veel kuhu tõlgitud. Seda lugedes tekkis tunne, et see, et ma olen viimased aastad ainult tõlkinud ja pole õieti ühtegi raamatut lugenud, on lausa vaimsele tervisele hea olnud... :-) (Olgu, see oli nali ja tegelikult on nende aastate järel praeguseks lugemistarve nii süvenenud, et peagi ma seda ka rahuldan.) Ja ega olukord vaevalt niipea paremaks muutub, sest nagu Marek Tamme huvitavast pisiülevaatest eestikeelsete raamatute kohta aastail 1991-2008 nähtub, on tõlkekirjanduse osakaal ja maht aina kasvamas... Mis on ühelt poolt muidugi loomulik, sest kuigi eesti kultuur, eesti keel ja eestlased isegi ei ole maailma kultuuride, keelte ja rahvaste paabeli seas sugugi väikesed, on ometi olemas ka meist palju suuremaid ja seeläbi ka üldjuhul tähtsamaid kultuure, keeli ja rahvaid, mis lihtsalt tingibki tõlkekirjanduse suure osatähtsuse. Mis, teiselt poolt, toob samas kaasa ka palju praaki, sellist, millele Sirbi artiklis osutatakse, sest asjatundlikke tõlkijaid ja toimetajaid on ikkagi piiratud hulgal ning see hulk on kahtlemata väiksem kui vajalik sellele teadmusekogusele, mida peetakse vajalikuks tõlkida... Ega siin muud polegi teha, kui ainult ise niimoodi töötada, et kõik, mida teed, oleks vähemalt endale seatud standardite järgi parim, nii hea, kui vähegi oskad ja suudad...


Loetud: Sirp 26.02.2010, C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Silent Hill (TV3)