Tavaline tööpäev, millesse lõikus üks väljaskäik, mis muutis kogu päeva kohutavalt raamatukeskseks. Mitte et need mu päevad niisamagi oleksid raamatuvaesed, kui arvestada nii kodust raamatukogu kui ka käsiolevat raamatutõlget, aga tänane oli siiski pisut teistsugune ja suurem ja raskem :-)
Kõigepealt viis teekond mind Tallinna Tehnikaülikooli raamatukokku, mis korraldas hiljaaegu veebiviktoriini (annan siin üldise lingi, sest konkreetse viktoriini PDF, sain ma aru, ei pruugi kõigil ühtmoodi avaneda, nii et viidatud lehelt tuleks siis otsida märksõna "veebiviktoriin"), mille ma endalegi üllatuseks täitsa ära võitsin, nagu sai paari päeva eest mainitud. Vastuvõtt võitja auhinnaks olnud raamatukaupluse kinkekaardi üleandmiseks oli lausa pidulik, kohale ilmus suisa asedirektor isiklikult. Tõsi, nii tema kui ka temaga kaasas olnud isiku näol võis märgata kerget pettumist, kui selgus, et ma pole selle raamatukogu lugeja ja ei kavatse ka vähemalt mitte praegu hakata. Mille peale nad küll pead norgu ei lasknud, vaid nentisid, et eks see veebiviktoriin - mis, kui ma õigesti aru sain, olla neile esimene kord niimoodi põhimõtteliselt kõigile avatult korraldada - olegi omamoodi kummaline: teise koha omanik olevat olnud keegi läänevirumaalane, kellel samuti raamatukoguga lähem side puuduvat. Küllap neid lohutas ka see, et ma võisin neile kinnitada, et raamatukogud pole mulle kui raamatukoguhoidja lapsele sugugi võõrad ilmingud, ka mitte ülikoolide/teadusraamatukogud. TTÜ raamatukogu, muide, tundus olevat päris mõnus ja korralik nii väljast kui ka seest, mis ei ole ka ime, sest praegune hoone on ju alles nelja aasta eest valminud ja küllap võeti selle loomisel arvesse nii mõndagi seniste Eesti suurraamatukogude, näituseks Rahvusraamatukogu või Tartu ülikooli raamatukogu, ehitamisel ja ja "vormistamisel" ilmnenud, kuidas öelda, miinustest.
Sealt edasi viis mind tee teise raamatukokku, nimelt Rahvusraamatukokku, kus mind ootas ees tõeline suurteos, täpsemalt bibliograafia "Eestikeelne raamat 1918-1940". Kokku neli köidet enam kui 4000 leheküljel, kõik kõvade paksude kaantega ja tänapäeva kohta küllaltki paksude lehtedega - see pani korralikult proovile mu armetu õla kandevõime. Aga ära ma need köited tarisin ja kojugi nendega jõudsin. Loodetavasti ei lähe nendega nii, nagu kunagi läks sama perioodi käsitlenud kaasaegsete antikute-puksoodega, mille ma sõna otseses mõttes ribadeks töötasin :-) Õnneks on neis käsitletav periood mul tänaseks rohkem kõrvalhuvi, nii et vahest õnnestub neid suhteliselt uhkena ka säilitada. Aga mine tea, mine tea ...
Selle raske kandamiga varustatult jõudsin ma lõpuks ka sündmusele, mis mind esiotsa väljaskäiku ette võtma ajendaski, nimelt Laari Mardi uustrükis ilmunud raamatu "Metsavennad" esitlusele. Päris plaanipäraselt ma sinna kohale ei jõudnud, nii et kui autor ka ise midagi alguses rääkis, siis see jäi mul paraku kuulmata. Küll sai seal kuulda metsavendade vaimu üleval hoidnud laule ja no muidugi ka Vahtre Lauri pisukest, aga suurte sõnadega sõnavõttu. Kuigi rahvast oli rohkelt, nagu sellistel, poliitiliselt tegevate inimeste raamatuesitlustel tavaks, õnnestus mul lõpuks siiski ka nii kaugele jõuda, et autorilt vastselt soetatud raamatusse pookstavid kirja saada. Jõudsin õige põgusalt ka raamatut sirvida ja tundus, et see on päris korralikult täiendatud ja ümber töötatud võrreldes kahekümne aasta eest ilmunud esmatrükiga. Põhjendatult muidugi, sest selle vahepealse aja jooksul on teemat päris palju uuritud ja ka palju uut leitud - mis, tundub, on ka selles raamatus korralikult kajastatud. Ja mida ka keegi ei arvaks Laarist kui poliitikust, ajaloolase tööd tunneb ta hästi, selles pole kahtlustki. Nii et kindlasti väärt raamat sugugi mitte nii kauge ajaloo lünkade täitmiseks.
Ühtlasi sain raamatupoes viibides ka pilgu sisse heita värskele "Keskaja kirjanduse antoloogiale" ja veenduda, et mu Püha Patricku "Pihtimuse" tõlge on tõepoolest seal sees. Niisiis võib ka selle lisada oma ilmunud raamatute sekka. Mille üle on mul õige hea meel, sest too tõlge valmis juba aastat seitsmeteistkümne eest ja ega ma lootnudki (enam), et sellest midagi muud kui pisike märge kuskil Tartu ülikooli paberites saab. Nojah, oleks aega pikemalt olnud, oleks tulnud muidugi uuemaid käsitlusi ja publikatsioone üle vaadata ja läbi töötada ning võib-olla ka tõlget pisut kohendada, aga ma usun, et väga oluliselt poleks see siiski tõlget muutnud ega oleks ka andnud põhjust märkimisväärselt teistsugust sissejuhatust kirjutada (see on küll ilmsesti antoloogia koostaja kirja pandud, aga mulle tundus, et seal on omajagu kasutatud ka mu toda ammust seminaritööd, milles lisaks tõlkele sai visandatud ka Püha Patricku elukäik).
Loetud: TM Kodu ja ehitus 11/2013
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Chelsea - Schalke 04 (TV6)
Ilmunud raamatud. Keskaja kirjanduse antoloogia (Püha Patricku "Pihtimus")
No comments:
Post a Comment