Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille kestel laekus teade, et olen taas ühes veebiviktoriinis edukalt osaleda suutnud. Nimelt korraldas Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus suhteliselt raskete ja tublisti otsimist nõudvate küsimustega viktoriini "Olen Euroopa kodanik ja tean, et ..." Täna anti teada, et ma olin kõigile küsimustele õigesti vastanud ja kuigi peaauhinna loosimisel, milleks oli sõit Brüsselisse, mul õnne polnud, siis mingi (lohutus)auhinna ma oma "heade teadmiste" eest siiski pälvisin.

Täna õhtupoolikul oli kuulda, et Eesti Vabariigi kultuuriminister Langi Rein olla otsustanud ametist tagasi astuda. Mille üle ma võin samuti rõõmu tunda - kuigi see viimane aktsioon, mis talle saatuslikuks sai, too Sirbi-skandaal, jättis iseenesest mind suhteliselt külmaks. (Et keegi valesti aru ei saaks: Sirbi uuendamise ja uuenemise vastu ei ole mul midagi, kuigi ma omajagu kahtlen, kas vastne peatoimetaja kohusetäitja ja tema meeskond seda just selles suunas teha kavatsevad, mis mulle ka meeldiks; see, kuidas seda kõike tehti, oli muidugi küllaltki jabur ja kuigi ma eriti ei usu, et siin mingit poliitilist plaani taga oli, jättis see mulje järjekordsest langismist, millest pärast sulgude lõppu edasi.) Või kui teisiti öelda, siis Langi kui kultuuriministri plaanide vastu ei ole mul suuremat midagi olnud, üldjoontes on need olnud head ja mõistlikud ja põhjendatud. Aga põhjus, miks ma rõõmu tunnen, peitub selles, et ta ei osanud nende plaanidega midagi mõistlikult peale hakata.

Normaalne oleks olnud ükspuha millist valdkonda puudutavate muudatuste korral koguda kõigepealt vajalikke andmeid, moodustada võimalikult laiapõhjaline töörühm, arutada asja töörühmas, koostada mustandid, saata need asjassepuutuvatele asutustele ja isikutele tagasiside saamiseks ja nii edasi, nagu asjad ikka käivad (või vähemalt peaksid käima). Selle asemel kippus ikka nii minema, et need plaanid, võimalik, et ministri geniaalsetest äkksööstuna pähe turgatanud mõttevälgatustest sündinud, töötati välja ministeeriumikabinettide vaikuses, arvatavalt ühe-kahe inimese osavõtul ja kui üldse, siis vaid väheste konsultatsioonidega väljaspool. Ja siis esitati need ministrile, kes, olles mingil põhjusel kindel, et tema alluvad on töö igati akuraatselt teinud, purtsatas kohe suure aplombiga plaani ka välja. Mille järel peagu alati selgus, et valdkonna inimeste arvamused lähevad plaanist tunduvalt lahku - ja mitte ainult inimolenditele iseloomuliku konservatiivsus- ja alahoiutungi tõttu. Vähemalt nii oli mu meelest nende asjadega, mis mind rohkem huvitasid, näiteks kas või raamatukogusid puudutavate muutusteplaanidega.

Nii, tundub mulle, oli ka Sirbiga: ministril oli kahtlemata ammugi soov seal midagi muuta (osaliselt kindlasti õigustatud, osaliselt ilmselt ka isiklikust vimmast tingitud, sest kuigi senise peatoimetaja valdavalt (kultuur)poliitilise sisuga juhtkirjad olid mu arvates enamasti üpris kesised, oli minister - tegelikult sõltumata isegi sellest, kes sel toolil parajasti istus - tal järjepidevalt teravalt hammaste vahel) ja kui siis ühekorraga ja äkitselt avanes selleks hea võimalus, siis tehtigi see, ikka tavalise purtsatusega, hoobilt ära ...

Ja kuigi üldiselt tundub, et kõik on lõpuks ikka paika loksunud ehk teisisõnu, "ideaalsete" plaanide kõige utoopilisemad tahud on maha lihvitud ja üldjuhul vähemalt osa mõistlikke asju ellu jõudnud, siis ministri algne kangekaelne püsimine originaalplaani iga viimse kui punkti juures ning rohmakas esinemislaad jättis temast lihtsalt, kuidas seda viisakalt öeldagi, rumala mulje. Nii et selles mõttes on niisuguse, kuidas öelda, metoodilise tuulepea lahkumine küll hea. Ja sama hea on see, et loodetavasti ei jää tema algatatud reformid - vähemalt lühiajaliselt tahtejõulise ja sihikindla inimesena jõudis ta neid päris palju algatada ja mulle tundub, et päris kindlale rajale lükata - (mille lõppeesmärk võiks olla kultuuriministeeriumi kadu selle mittevajalikkuse tõttu või vähemalt tuntav kahanemine: praeguse 66 inimese asemel võiks rahumeeli olla näituseks 6,6) toppama, vaid liiguvad märksa mõistlikumal ja rohkem konsensust taotleval alusel edasi.


Loetud: Imeline Ajalugu 11/2013
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Haven (Yle2)