Et eile oli enesetunne juba sinna normaalsema poole ja kanti, siis mõtlesin täna riskida ja võtta ette ka pikema väljasoleku - kui isegi endal peaks viletsalt minema, siis vähemalt saab ju teistele ehk ikka mõne pisiku edasi anda ja hoolitsemine teiste käekäigu eest peaks ju ometi kaaluma üles kõik muud kaalutlused. Selgus, et endal ei läinudki kuigi halvaks, vaid pigem aina paremaks, mille aitas kindlasti kaasa ka see, et see väike seltskond või sõpruskond, mis õhtul kogunes, on üks igavesti mõnus seltskond ehk sõpruskond, mille rüpes viibides kunagi igav ei hakka, ehk lausa pigem vastupidi, mõnel harval hetkel tunned hoopis, et vahest on kogu maailma kurjust silmas pidades suisa ülekohtune, et sellesse pisikesse pind- ja ruumalasse nii palju lõbusust ja lusti korraga koondunud on.
Olgu veel ära mainitud, et kõige selle käigus jõudis minu kätte üks uus raamat, täpsemalt R. Sepetyse "Hallaaegade algus", ja et mu jaoks pani kogu mõnusale üritusele ja koosviibimisele kargelt meeleoluka punkti hilisõhtune (kuigi mõned võiksid seda nimetada ka varahommikuseks) jalutuskäik läbi poole linna, mille üks eesmärk oli leida takso, et läbi teise poole linna jõuda koju. Linn tundus kuidagi tühjavõitu, eriti võrreldes eelmise samalaadse jalutuskäiguga, kuigi sellele võis ka kaasa aidata asjaolu, et tolle eelmise korraga võrreldes oli temperatuur nii umbes kraadi kolmkümmend langenud ja aegki oli ehk õige pisut teine ehk natuke varasem ehk just selline, et kõik, kes eelmisest päevast võiksid veel üleval olla, on juba ära kukkunud, ja kõik, kes võiksid järgmist päeva alustada, ei ole seda veel söandanud teha. Lisaks inimestele tundus ent linn ka taksodest üsna tühi olevat, mida ma esimese, naiivse mõttega panin selle arvele, et on laupäeva õhtu ja inimesed muudkui sõidavad, aga kui ma lõpuks ühe neist haruldasist imeloomist siiski tabasin, selgus sootuks vastupidine tõde ja reaalsus: sõitjaid õieti nagu polevatki pärast südaööd olnud, nii et küllap oli siis ärakukkumine mingil põhjusel olnud õige varane. Eks ta ole, põhjamaine värk ...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: raamatud punases raamatus (Postimees, 18.01.2014)
No comments:
Post a Comment