Laupühaesmabased mõtted

Jajah, seekord selline kolmiksissekanne ühekorraga. Mis teha, olud olid sellised, et see kolmpäevak kulges kui peaaegu üks tervik ja lahutada seda õieti olekski raske ja keeruline. Täpsemalt algas siis kõik laupäeva õhtupoolikul, sellisel mõnusal ajal, kus akna taga praksus kena pakane ja silm võis imetleda välist valget harmooniat (mis pimeduses veel enam toonile pääseb kui kunagi päevavalguses), kui äkitsi mind oma kolme ja poole aasta jagu ustavalt teeninud arvuti oma ukse sulges. Eks selliseid väljalülitumisi on mõnikord ikka ette tulnud, ei osanud sestap midagi erilist halba kahtlustada ja et midagi hirmus pinevat ka ees ei olnud, otsustasin vanakesele pisut puhkust anda (umbes peas tiirleva mõtteräbalaga, et küllap on üle kuumenenud - mul ta ju aastaringselt ilma vahet pidamata sees ja see nõuab oma lõivu, kindlasti - ja veidi puhkust igati asjakohane).

Aga kui ma siis nii poole tunnikese pärast massina uuesti sisse lülitasin oli tulemuseks seeriaviisi praksatusi, ridamisi suitsupahvakaid ja arglikult ringikargavaid leegihakatisi elik sädemeid ... Sõnaga, lähem sissepiilumine pärast esimest ebamugavustunnet ja suitsu hajutamist paljastas, et nähtavasti toiteplokk on läinud kõige kaduva teed. Ja kuigi ma olen paras elektri- ja elektroonikahuviline, olen ma sama palju ka elektri- ja elektroonikaäpard, mistõttu naiivne katse proovida ühe vanema, teisel põhjusel kasutuseta jäänud arvuti toiteplokki selle asemele panna lõppes täpselt nii, nagu see lõppema pidigi ehk eimillegagi (eks neid potentsiaalseid asendusi oleks veelgi võtta olnud, aga arvutid, sindrinahad, paistavad iga aastaga aina ahnemaks minevat oma energiatarbe poolest ja kui mul oli seni sees olnud 450 W plokk, siis 400 W tundus veel ehk lubatav, aga vanemad 300 W ja mis nad olid juba liiga kahtlased, et isegi proovima hakata).

Nojah, põhimõtteliselt muidugi saan ma oma avaliku elu palet säilitada ka tahvelarvuti ja telefoniga, aga kirjainimesena, nagu ma olen, olen ma jõudnud täiesti kindlale ja vankumatule veendumusele, et selleks nood mitte ei sobi (isegi Skype või muud suhtlusvahendid on paras piin - hakkama ju saab, aga millise vaevaga, millise vaevaga ...). Küll aga muidugi meelelahutuseks ja niisama veebis kolamiseks ja enda presenteerimiseks. Ehk näiteks minu puhul siis selleks, et leida sel Eesti mõttes öisel ajal endale võimalikult kiiresti mõni sobilik asendus, sest kuigi mul põhitöö ehk raamatute tõlkimise mõttes kestab endiselt edasi mõnus puhkus, ei tähenda see sugugi, et kirjatööd teha vaja poleks. (Ja nojah, piinlikkustundega tuleb tunnistada, et kogu selle jahmerdamise peale läks mul suisa üldse meelest ära, et Postimees tahtis minu käest ühe artikli tõlget pühapäevaks, mida ma eelkirjeldatud asjaolude tõttu kuidagi ei olnud võimeline tegema, aga mille ma siiski kohusetundlikult ja häbipisarate saatel niipea nende hüvanguks valmis meisterdasin, kui see vähegi võimalikuks osutus.)

Kogu see jahmerdamine võttis mõistagi tujukraade tublisti madalamaks, nii et pühapäeval traditsioonilisele külaskäigule ema juurde minnes võisin ainult rõõmustada tavapäraselt mõnusa ja toitva kõhutäie - jah, ehk pole makaronid mu kõige suuremad lemmikud, aga kui neid nii harva saab, nagu ma neid saan, siis maitsevad needki päris hästi, isegi ilma hakklihakastmeta (tõele au andes tuleb küll lisada, et samust hakkliha oli nende makaronide vahele õige tublisti suratud) - ja igati asjaliku - jah. lausa Meistriristikuga! - peatäie üle ristsõnavihikute kujul, mis loksutasid olemise pisut tavalisemasse rütmi tagasi ning tõid vatsa ja silmi omajagu elevust.

Seejärel oli aga aeg tõtata elukohajärgses suuremas kaubanduskeskuses asuvasse erialasesse kauplusse uut arvutusmasinat hankima, milleks sai, nagu mul ikka kombeks, selline suhteliselt keskpärane, aga väikese eeluurimise põhjal sugugi mitte ka kehvake aparaat.See käes ja kodus vajalikud juhtmete ümberasetamised ning kõvaketta sisestamised ja muud vajalikud toimingud tehtud, oli aeg see sisse lülitada. Ja nagu arvata võib, ei tähendanud see sugugi seda, et kõik libedalt kulgeks (siin tuli kasuks tahvelarvuti olemasolu, mis võimaldas kenasti ühe asjatundliku sõbraga konsulteerida). Kõigepealt ei tahtnud kernel üldse käima minna, mis lahenes siiski üllatavalt kergelt, aga raskem probleem oli juba see, et süsteem ei tahtnud ära tunda masina graafikat ja nii oli mul algul ees imetabane pilt, mida on sõnades raske isegi kirjeldada, sestap olgu siin antud ka selle visuaalne esitus foto kujul.

Õnneks sai sellestki karist ühelt poolt tänu Mageia headele tööriistadele ja teiselt poolt kindlasti ka sõbra nõuannetele (nojah, eks ma oleksin ehk ka ise suutnud välja mõelda, mis ja kuidas, aga närv oli taas nii pingul, et õige mõte jäi tükiks ajaks tabamatuks) vähese vaevaga üle. Nii et vähemalt oma võla ajalehest tõlketellija ees sain ära õiendada, kui seejärel arvuti vähemalt normaalselt tööle läks. Ja hea oli muidugi ka see, et ülaltoodud pildi tõttu sai ka Mageia riistvara-andmebaasi üks kirje juurde lastud lisada, nii et järgmistel samasuguse riistvaralise konfiguratsiooniga masinate omanikel loodetavasti sellist südamerabanduse-eelset ja -aegset olukorda tekitava pildi nägemist ees ei seisa.

Aga eks ta ole, kõige selle jamaga õnnestus mul endalgi mõningaid käkke kokku keerata, mille lappimise peale kulus veel tubli tükk tänastki, see tähendab esmaspäevast päeva. Aga vähemalt praeguseks on asjad enam-vähem korras, see tähendab umbes samasugused nagu pisut enam kui kahe ööpäeva eest. Kui ainult selle veel suudaks välja nuputada, kuidas heli arvuti seest välja peaks pääsema - hoolimata sellest, et formaalselt peaks helimaailm riistvaraliselt täiesti sama olema, ei paista samasse ega teistessegi aukudesse asetatud juhtmed (ja mitu kordagi üle kontrollitud - eilse õhtu üks elamusi oli õige tükk aega kestnud jändamine võrguühendusega, mis kõigi parameetrite järgi pidanuks toimima, aga mida ometi ei olnud - kuni lõpuks taipasin üle vaadata arvutisse suunduva kaabli, mille olin kohe algul enda arvates hoolikalt, ka vajalikku klõpsatust tähele pannes, paika pannud, aga mis, nagu selgus, ei olnud veel sugugi selles õiges, ühendust tagavas asendis) sugugi midagi edasi andvat kõlaritesse ... Nojah, helid pole ju ka kõige olulisemad, aga hea oleks siiski neid mõnikord kuulda. Eks peab edasi nuputama.


Loetud: Eesti etümoloogiasõnaraamat
Vaadatud: Välisilm (ETV), Naiste revolutsioon Jeemenis (ETV), Kaunitar ja koletis (TV3)

Uued esemed kodus: arvuti it Intel i3 Office