Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi katkestusi paar väljaskäiku. Esimene neist viis mind juba varahommikul kesklinna, mis andis taas hea võimaluse kurta ja halada Tallinna ühistranspordi korralduse üle: no mis mõttes ei saa pooli tramme ikka veel käima, no mis mõttes liiguvad need vähesedki kuidagi kaootiliselt (kaks ühe numbriga väikeste vahedega teineteise järel, samal ajal seda teist numbrit aina oota ja oota), aga nojah, eks ta ole, igaüks, arvatavasti isegi mittetallinlane, teab neid hädasid sama hästi.

Igatahes oli selle väljaskäigu üks tulemus ka küll juba ammu tõlgitud, aga nüüd siis üle pika aja kordustrükina ilmunud Christianseni Ericu "Põhjala ristisõdade" nõndanimetatud autorieksemplaride kättesaamine. Kaanekujundus on küll uus, aga sisu siiski sama. Nojah, tegelikult olid mul mõned väiksemad ettepanekud, mida seal saaks paremaks teha (mõnes kohas kohmakad laused, mõned internetiviited, mõned registrikirjed), aga neid paraku sisse pole jõudnud - ju ma esitasin need liiga hilja või siis ei peetud otstarbekaks hakata kirjastamisprotsessi nende arvel pikendama. Ega neid muidugi ka märkimisväärselt palju ei olnud ja mingeid olulisi muutusi nad ka kaasa poleks toonud, nii et väga suurt kahju ma ka selle üle ei tunne, lihtsalt pisut ilusam oleks olnud.

Õhtul ootas aga, nagu ikka iga kuu teisel teisipäeval, ees järjekordne Nõmme mälumäng. Üldiselt läks mäng täitsa edukalt, tulemuseks oli 9.-11. koha jagamine ning sealjuures õnnestus lausa üks plokk (ehk viis küsimust) vastata ära sajaprotsendiliselt. Siinkohal oleks ehk paslik vastata ka neile, kes on mu käest küsinud, miks ma ometi suhtun nii rahulikult sellesse, kui võistkond jääb kuhugi kümnendale või teab mitmendale kohale.

Sellel on lihtne põhjus: see on tingitud Nõmme mälumängu formaadist. Seal esitatakse ainult 30 küsimust, mis tähendab ühelt poolt seda, et lausa päris iga punkt on ääretult oluline (erinevalt tavalisematest mälumängudest, kus küsimusi on 50-60 ringis, mis toob vahed selgemalt esile), ja teiselt poolt seda, et enamasti on lõpptabelis, ütleme, 5. ja 10. koha vahe kõigest paar-kolm punkti. Sestap on muidugi iga kord kahju, kui koht nigelamaks osutub, aga just mängu formaati arvestades ei ole see kahjutunne kuigi suur, sest tead, et see ei näita kuigi palju tegelikke teadmisi (või siis teadmatust), vaid on pigem imetillukeste juhuste kokkulangemise vili.


Loetud: Vikerkaar 10-11/2014
Vaadatud: Must nimekiri (Kanal2), Plekktrumm (ETV2)